KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Oliver Kask, Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 09.02.2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-2132 Haldusasi X kaebus seose

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 30.08.2023 Tallinna Vanglale kaebusena pealkirjastatud avalduse (registreeritud 04.09.2023 nr 5-18/23/16540-1), milles nõuab õppimiseks enda arvele võtmist. Talle on keeldutud õigusest haridusele (keevitaja elukutse) põhjusel, et ta õpib eesti keelt tasemel A
3. Tallinna Vangla käsitas avaldust märgukirjana ja vastas sellele 02.10.2023 kirjaga nr 518/23/16540-
4. Eesti Vabariigi põhiseadusest ja keeleseadusest tulenevalt on riigiasutuse (sh Tallinna Vangla) asjaajamiskeel eesti keel. Tallinna Vanglas toimub kutseõpe samuti riigikeeles ja vajalik riigikeele oskuse miinimumtase on A
5. X ei ole võimalik suunata kutsekooli kutseharidust õppima, kuna tal puudub eesti keele vajalik oskus. Kuna ta on aga alustanud 19.05.2023 riigikeele A1 taseme omandamist ja tema vanglakaristus kestab veidi alla 10 aasta, on tal võimalik omandada selle aja jooksul piisav riigikeele tase, mis võimaldaks tal 3-23-2132 kutseõppes osaleda.
6. X esitas 27.09.2023 Tallinna Halduskohtule venekeelse kaebuse, mille kohaselt ei ole ta rahul sellega, et talle keelduti võimaldamast keevitaja õpet. Kaebaja lisati eesti keele A1 taseme kursustele midagi selgitamata, andes täitmiseks mingi testi. Hiljem teatas kontaktisik, et ta ei saa keevitajaks õppida, sest selleks on nõutav keeletase A2, kuid kaebaja tase on A
7. Kaebajale on arusaamatu, kuidas ta sai sel juhul õppida
8. a-l arvutikursustel, kus kõik programmid olid eesti keeles. Kaebajal peaks olema õigus valida tegevusala ja elukutset.
9. Tallinna Vangla selgitas 22.11.2023 vastuses, et muid keevituse kutseõppes osalemisega seonduvaid kirjalikke pöördumisi peale 04.09.2023 avalduse nr 5-18/23/16540-1 ei ole kaebaja esitanud. Tallinna Vanglas on kaebaja eesti keele oskust testitud 19.04.2023 seoses tema sooviga asuda eesti keelt õppima. Eesti keele õpetaja hindas kaebaja eesti keele oskuse testi tulemustele tuginedes 0-tasemele vastavaks, s.t isik ei oska eesti keelt. Alates 19.05.2023 osaleb kaebaja riigikeele A1 taseme keeleõppes, kursuse maht on 120 tundi ning eelduslikult lõppeb see
10. a lõpus. Vanglale teadaolevalt toimus kaebaja mainitud arvutiõppes suhtlus paralleelselt nii eesti kui vene keeles – venekeelse emakeelega õpetaja suhtles kursusel osalejatega individuaalselt.
11. Tallinna Halduskohus tagastas 29.11.2023 määrusega kaebuse. Tallinna Vangla 22.11.2023 vastusest nähtub, et kaebaja ei ole esitanud vangla keeldumise peale vaiet. Vangla vastusest ei järeldu seejuures, et kaebajal oleks etteheiteid vangla 02.10.2023 kirja nr 5-18/23/16540-2 sisule või sellele, et tema pöördumist käsitati märgukirjana. Vangla esitatu põhjal saab järeldada, et kaebuse esitamise ajaks ei olnud kaebajale tegelikult millestki veel otseselt keeldutud (küll võis olla olemas kontaktisiku eelnev arvamus) ning selleks ajaks ega ka hiljem ei ole toimunud vaidemenetlust. Seega on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata (

§ 47lg 1 ja vangistusseaduse (Vang

S) § 1 1 lg 5) ning kaebus tuleb

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastada.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine selle esitanud isikult õigust pöörduda vajaduse korral asjakohaseid tähtaegasid järgides hiljem uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et see ei ole kohtu menetluses olnud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. X selgitab 08.12.2023 määruskaebuses (täiendatud 29.01.2024), et ta ei püüdnudki keeletesti läbida, sest ta ei teadnud, et see võib mõjutada tema keevitaja õppesse pääsemist. Kaebaja, olles viibinud kaks aastat üksikkambris, otsustas, et osaleb vähemalt eesti keele õppes. Peaasi, et ta ei peaks üksi olema. Väide, et kaebaja ei oska eesti keelt, on absurdne. Kontaktisiku otsus on võimu omavoli ja VangS § 41 rikkumine. Kaebaja vaidlustas vangla otsuse õiguskantsleri juures ja sai eesti keeles vastuse, mille ta on kahjuks ära kaotanud, kuid palub see kohtul õiguskantslerilt välja nõuda. Sellest nähtub, et ta võib pöörduda kohtu poole. Jaanuaris sai ta kontaktisikult jälle eitava vastuse õppida koka abiliseks. Kaebajale teatati hiljuti, et ta sooritas edukalt A1 taseme keeleeksami. A1 taseme keeleõpet läbides ei saanud ta mingeid uusi teadmisi. Selle asemel oleks ta võinud õppida kohe keevitajaks ja töötades raha teenida. Varem oli kaebaja hagi suuruseks vangla vastu 1000 eurot, kuid kuna sellest arvestatakse 70% maha, suurendab kaebaja seda 3000 euroni. See vastab kaotatud töötasule rohkem kui ühe aasta jooksul ja kaebaja kannatustele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2

§ 207lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et see lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

8. Kaebaja on palunud määruskaebuses nõuda õiguskantslerilt välja vastus tema pöördumisele, milles ta vaidlustas vangla otsuse. Kaebaja väitel nähtub sellest, et tal on õigus kohtusse pöörduda. Ringkonnakohus selgitab, et kohus korraldab vaid sellise tõendi kogumise, millel on asjas tähtsust (

§ 62lg 2).

Õiguskantsleri seisukohal ei ole asjas tähtsust. Õigust mõistab kohus (vt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 146). Seega jääb kaebaja taotlus rahuldamata. 9.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS § 11 lg 5 järgi on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule

-is sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 5 lubab kaebusega kohtu poole pöörduda ka siis, kui kinnipeetav või vahistatu on esitanud vaide ning see on õigusvastaselt tagastatud.

§ 121

lg 1 p 4 sätestab, et kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast, tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale. 10. Halduskohus tagastas kaebuse õigesti

§ 121lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.

Kaebaja taotles 30.08.2023 avalduses enda õppima lubamist keevitaja kutse saamiseks. Vangla esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oli seda vanglalt varem taotlenud. Seda, et kaebaja oleks juba varem vanglale sellekohase kirjaliku taotluse esitanud, ei ole väitnud ka kaebaja. Isegi kui vangla käsitas kaebaja 30.08.2023 pöördumist ekslikult märgukirjana, mitte taotlusena haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks, oli tegemist kaebaja esmakordse taotlusega, mida ei saanud käsitada vaidena vangla varasema keelduva otsuse peale ega lahendada vaidemenetluses. Halduskohus leidis seega õigesti, et asja materjalidest nähtuvalt ei olnud enne kaebuse esitamist vaidemenetlust toimunud ning kaebajal ei olnud õigust vangla keeldumise vaidlustamiseks kohtusse pöörduda.

1. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.11.2023 määrus muutmata. Nagu halduskohus selgitas, ei võta kaebuse tagastamine iseenesest õigust pöörduda kutseõppest keeldumise vaidlustamiseks kohtusse, kui seejuures on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus ja järgitud kaebetähtaegasid.
2. Kaebaja määruskaebuse täiendusest võib aru saada, et ta soovib vanglalt seoses õppima mittelubamisega kahju hüvitamist. Halduskohtule esitatud kaebuses kaebaja seda ei taotlenud, seega on tegemist uue kaebuse nõudega. Kuna praeguses asjas on kaebus õigesti tagastatud, ei saa kaebaja praeguse kohtuasja raames taotleda kaebuse muutmist täiendava nõude lisamisega. Seega tuleb juhul, kui kaebaja soovib esitada vangla vastu hüvitamiskaebuse, esitada see halduskohtule uue kaebusena. Ringkonnakohus märgib siinkohal siiski, et ka kahju hüvitamise kaebuse esitamise tingimuseks on see, et kaebaja on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud (VangS § 11 lg 8). (allkirjastatud digitaalselt) 3