§- dest 248 lg 1 p 5 ja 249 kohus otsustas:
lg 1 p 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 3 alusel välja mõista Reigo Evertilt riigituludesse menetluskuludena kokku 1744,46 eurot: joobeseisundi tuvastamise tasu Lk 1 / 3 1-24-542 157 eurot, määratud kaitsjale määratud tasu 357,46 eurot ja sundraha 1230 eurot.
lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt 25-ks kuupäevaks 145,40 eurot (v.a viimane makse 145,06 eurot). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99924700003106. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Reigo Evertile on esitatud süüdistus selles, et tema olles 25.10.2019 toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mille eest teda karistati 14.04.2020 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja poolt tingimisi vangistusega 10 kuud katseajaga 1 aasta 8 kuud ja 09.03.2022 toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mille eest teda karistati 02.06.2022 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja poolt liitkaristusena 1 aasta ja 11 kuud vangistusega, mis on asendatud 688 tunni üldkasuliku tööga ning lisakaristusena ära võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks, juhtis uuesti 10.08.2023 kella 17:24 – 18:47 vahemikus Rapla maakonnas Kehtna vallas Kehtna bensiinijaama kinnistul Hepa tanklas mootorsõidukit Chrysler Grand Voyager reg.nr xxx, olles joobeseisundis, mis väljendus selles, et tema uriinist leiti narkootilist ainet alprasolaan, kokaiin, GHB>1000 μg/ml, mille tarvitamisest esines tal narkojoove, mis väljendus selles, et tema kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides avaldusid väliselt tajutavad häired ja muutused. Juhtides mootorsõidukit narkojoobes rikkus R.Evert LS § 33 lg 11 p 2, mis sätestab, et juhil on keelatud juhtida mootorsõidukit joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis ning LS 69 lg 1, mis sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 1 kohaselt tuvastatakse joobeseisund korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 ja 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkudes Liiklusseaduse § 201 lg 2 sätet, juhtides mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, so alates 02.06.2022 on kohtuotsuse järgi ja lähtudes Liiklusseaduse § 129 järgi, isikult mootorsõiduki juhtimisõigus lisakaristusena ära võetud kuueks Lk 2 / 3 1-24-542 kuuks alates 02.06.2022, misjärel saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt liiklusteooriaeksami, kuid Reigo Evertil on juhtimisõigus siiani taastamata. Seega, olles isikuks keda on karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning juhtides uuesti mootorsõidukit narkootilise aine tarvitamisest tingitud joobeseisundis, pani Reigo Evert toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör nõuab kohtus Reigo Evert süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 9 kuud. KarS § 65 lg 2 ja 64 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 02.06.2022 poolt mõistetud ärakandmata 4 kuud 23 päeva (seisuga 29.01.2024 on tegemata 143 üldkasuliku töö tundi) karistuse liitmise teel ja mõista Reigo Evertile liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 23 päeva vangistust. Kriminaalmenetluse kulud:
lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise uuring 157 eurot;
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Toomas Laanemaa töötasu 313,54 eurot ja 43,92 euro, kokku 357,46 eurot;
lg 1 p 1 alusel sundraha 1230 eurot ning kokku on menetluskulu 1744,46 eurot.
lg 3 alusel sundraha ja menetluskulud kogusummas 1744,46 eurot tasuda 12 kuu jooksul ositi, tasudes igakuiselt 25-ks kuupäevaks 145,40 eurot ja viimase osamaksena 145,06 eurot. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta ja mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Lk 3 / 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.