KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Maarja-Liis Lall Otsuse aeg ja koht 19.01.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-9203 Tsiviilasi L-L

§ 164lg 1), v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.

1. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 Swedbank AS-is või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2-23-9203 Kohtu selgitused − Hagejad esitasid 27.06.
2. a hagiavalduse ja 06.11.2023 hagiavalduse täienduse, milles palusid mõista kostjalt elatise alates 27.06.2023 kuni hagejate täisealiseks saamiseni seaduses ettenähtud miinimummääras vastavalt PKS §-le 101, sh arvestatuna kehtivast baassummast, millele on lisatud 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning millest on lahutatud pool lapsetoetusest. Täiendavalt, elatissummat muudetakse PKS § 101 lg 5 kohaselt poole peretoetuste summa võrra. Kui toetust makstakse elatist nõudvale vanemale, siis elatis väheneb.
3. aastal on lapsetoetuse suurus 80 eurot ning lasterikka pere toetus sõltuvalt laste arvust 650-850 eurot. Hagejal on kolm last, kolmas laps on hagejal saadud teise mehega ja lapse nimi on K-A A. Lasterikka peretoetust arvestatakse ka siis, kui seda ei maksta vaid ühiste laste eest. Kui tegemist on nn kärgperega, kus kasvab eelmisest suhtest kaks last ja vanem on uues suhtes saanud lapsi juurde, millega seoses on perel tekkinud õigus saada lasterikka pere toetust, võetakse elatise arvutamisel lasterikka pere toetusest arvesse pool. See jaguneb elatist nõudva ja elatist maksma kohustatud lapsevanema vahel võrdselt ning jagatakse omakorda kogu pere laste arvuga, kelle eest perele lasterikka pere toetust makstakse. Seega 300,33 – (325/2)/3 = 246,16 eurot. Arvestades ka lapsetoetust, siis 246,16 – (80/2) = 206,
4. Teisel lapsele samuti summas 206,16 ja kokku kahele lapsele on miinimummääras elatise summa suuruseks ühes kuus 412,32 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hagejad kostja lapsed ning pere elas koos kuni aastani 2018, misjärel jätkasid hagejad elamist ema juures. Kostja lastele ülalpidamist ei anna. − Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult (

§ 407lg 1).

Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi ja menetlusse võtmise määrus on kätte toimetatud (22.06.2023 10:02 KÄPO-s kättetoimetamine), ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Elatisearvutust saab kostja kontrollida ka Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud elatisekalkulaatori abil. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

− Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral

§ 150lg 31).

− Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. −

§ 164

lg 1 alusel kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. − Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

Kohtunik Maarja-Liis Lall (allkirjastatud digitaalselt)