← Eesti

1-22-1322/106

0KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja liik Teine määruskaebemenetluse pool Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. veebruar 2024 1-22-1322 Mario Truu, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Süüdimõistetu Etkar Tammekivi (isikukood 38403272220) vangistuse täitmisele pööramine Viru Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a määrus Etkar Tammekivi kaitsja vandeadvokaat Andrei Matvejev, määruskaebus Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  4. jaanuari
  5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. MENETLUSE KÄIK
  6. Viru Maakohtu
  7. juuni
  8. a otsusega tunnistati Etkar Tammekivi süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3, § 184 lg 2 p 1, § 213 lg 2 p 1 ja § 201 lg 2 p 1 järgi. Kohus mõistis KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse 4 aastat ja 9 kuud vangistust. Tartu Maakohtu
  9. oktoobri
  10. a määrusega vabastati E. Tammekivi vangistusest tingimisi enne tähtaega ja talle määrati katseaeg kuni
  11. jaanuarini
  12. detsembril 2023 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande E. Tammekivi karistuse täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu ei tulnud kolme tööpäeva jooksul registreerimisele ega teavitanud selle põhjusest, samuti ei allunud ta elektroonilisele valvele ega läinud rehabilitatsioonikeskusesse ning rikkus narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise keeldu.
  13. jaanuaril 2024 peetud kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes taotletu juurde. E. Tammekivi sõnul ei rikkunud ta elektroonilise valve tingimusi, kuid möönis, et tarvitas ühe korra narkootikume. Rehabilitatsioonikeskusesse minemata jätmist põhjendas ta sellega, et pidi enda arvates minema kolme päeva jooksul hoopis kriminaalhooldusametniku juurde.
  14. Viru Maakohtu
  15. jaanuari
  16. a määrusega pöörati E. Tammekivi ära kandmata vangistus KarS § 76 lg 7 alusel täitmisele. Kohus tuvastas, et E. Tammekivi ei läinud pärast vangistusest vabanemist
  17. novembril 2023 rehabilitatsioonikeskusesse elama ega võtnud kriminaalhooldajaga kolme tööpäeva jooksul ühendust, mistõttu polnud võimalik kuni
  18. novembrini 2023 teha kriminaalhooldust ega paigaldada elektroonilise valve seadet. Süüdimõistetu rikkus
  19. novembril, ajavahemikul
  20. kuni
  21. detsembrini ning
  22. detsembril 2023 narkootikumide tarvitamise keeldu. E. Tammekivi teatas kriminaalhooldusametnikule, et rehabilitatsioonikeskuse kord talle ei sobi, kuigi ta oli sinna asumist ise kohtult taotlenud. Lisaks ei järginud E. Tammekivi
  23. ja
  24. detsembril 2023 korduvalt elektroonilise valve tingimusi. E. Tammekivi ei soovi alluda kriminaalhooldusele, teha kriminaalhooldusametnikuga koostööd ega muuta enda sõltuvuskäitumist ning suhtub negatiivselt karistuse kandmisesse. E. Tammekivi on tahtlike rikkumistega kohtu usaldust kuritarvitanud ega võta tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabanemist tõsiselt. Kriminaalhooldus on ebaõnnestunud. Seetõttu pole võimalik kohaldada ühtki teist mõjutusvahendit kui karistuse täitmisele pööramine.
  25. Maakohtu määruse vaidlustas E. Tammekivi kaitsja vandeadvokaat Andrei Matvejev, kes taotleb selle tühistamist ja erakorralise ettekande rahuldamata jätmist. Kaitsja väitel ei saanud E. Tammekivi aru käitumiskontrolliga kaasnenud nõudest ilmuda viivitamatult pärast vanglast ennetähtaegset vabanemist kohtumääruses märgitud elukohta. Seepärast sõitis ta vabanedes hoopis Tallinnasse. Tema kontaktandmed olid vanglale teada ning kriminaalhooldusametnik pidanuks E. Tammekiviga ühendust võtma. Elektroonilise valve ajakava rikkumine seisnes kõigest ebaolulises hilinemises kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ja hiljem elukohta naasmisel. Hilinemise põhjustas lumesadu. Haiglasse sattus E. Tammekivi kiiret sekkumist vajavate krooniliste haiguste tõttu, mitte narkootikumide tarvitamisest. Kuigi tal tuvastati haiglas narkojoobe tunnused, ei tähenda see tingimata narkootikumide tarbimist. Osa ravimeid võivad sisaldada narkojoovet tekitavaid aineid. E. Tammekivi on tarvitanud narkootilisi aineid alles siis, kui ravimid pole piisavalt mõjunud. Kohus pidi kaaluma leebema abinõu kohaldamist KarS § 74 lg 4 mõistes. Lisakohustused või katseaja pikendamine loob E. Tammekivile tingimused, et parandada käitumist ja näidata, et ta suudab vastutustundlikult alluda kriminaalhooldusele.
  26. jaanuaril 2024 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Ringkonnakohtule erakorralise ettekande lisa selle kohta, et E. Tammekivil tuvastati
  27. jaanuaril 2024 amfetamiini tarvitamise tunnused. Ta tunnistas selle manustamist
  28. jaanuaril
  29. jaanuaril 2024 edastas Politsei- ja Piirivalveamet kriminaalhooldusametnikule teabe selle kohta, et E. Tammekivil oli üledoos. Ta tunnistas seegi kord, et tarvitas amfetamiini. E. Tammekivi peeti kinni ja talle koostati
  30. jaanuaril 2024 väärteoprotokoll viis korda narkootilise aine tarvitamise eest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  31. Kolleegium leiab maakohtuga nõustudes, et E. Tammekivi vangistus tuleb täitmisele pöörata. Määruskaebuse väited ei tingi selle seisukoha muutmist. Vaidlustatud määruses on kindlaks tehtud E. Tammekivile etteheidetavad olulised rikkumised, mis näitavad kriminaalhoolduse ilmselget ebaõnnestumist. Ühtlasi on E. Tammekivi senist käitumist kriminaalhoolduse ajal ja tema antud selgitusi arvestades vähetõenäoline, et mõni teine KarS § 76 lg-s 7 loetletud alternatiiv vangistuse täitmisele pööramise kõrval mõjutaks teda päriselt kriminaalhoolduse nõudeid järgima ja lisakohustusi täitma. Seepärast jääb maakohtu määrus muutmata.
  32. Määruskaebuses on ekslikult viidatud KarS § 74 lg-le
  33. See säte peab silmas juhtu, mil kohtuotsusega jäetakse mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata ning süüdistatav allutatakse käitumiskontrollile ja talle määratakse katseaeg, mille tingimusi ta hiljem selle kohtuotsuse täitmisel rikub. Ainult siis saab valida nende abinõude vahel, mis on loetletud KarS § 74 lg-s
  34. Praegu kohaldub aga KarS § 76 lg 7, millega mõeldakse sellist olukorda, kus rikkumised on katseajal toime pannud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud 2

(4)süüdimõistetu. E. Tammekivile mõisteti Viru Maakohtu
  1. juuni
  2. a otsusega vangistus, mida ta asuski kandma, ning ta vabastati Tartu Maakohtu
  3. oktoobri
  4. a määrusega selle karistuse kandmisest ja allutati käitumiskontrollile, mida ta vabanemise järel rikkus.
  5. Kaitsja arvates piisab E. Tammekivi mõjutamiseks juba talle määratud katseaja pikendamisest. Kolleegium osutab, et katseaja pikendamise võimalust pole ühe alternatiivina karistuse täitmisele pööramise kõrval KarS § 76 lg-s 7 üldse nimetatudki (erinevalt KarS § 74 lg-st 4). KarS § 76 lg 7 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Seega pole E. Tammekivi katseaega võimalik pikendada, mistõttu jääb määruskaebuses soovitu selles osas saavutamatuks.
  6. Lisaks peab kaitsja võimalikuks E. Tammekivi mõjutamist mõne uue lisakohustuse määramisega. Kolleegium seda arvamust ei jaga. Maakohtu määrusest ja kriminaalhooldusametniku saadetud materjalidest nähtuvad E. Tammekivi kriminaalhooldusel lühikese aja jooksul toime pandud arvukad rikkumised. Näiteks on ta rikkunud rehabilitatsioonikeskusesse elama asumise kohustust, eriti tähelepanuväärsed on aga tema järjepidevad narkootikumide tarvitamise keelu rikkumised (
  7. novembril, 12.–
  8. detsembrini,
  9. detsembril 2023 ning 2.,
  10. ja
  11. jaanuaril 2024). Peale selle ei allunud ta
  12. ja
  13. detsembril 2023 korduvalt elektroonilisele valvele. Selliste peatselt pärast vabanemist alguse saanud eriliigiliste, korduvate ja lühikese aja jooksul toime pandud rikkumiste olemasolu näitab E. Tammekivi tahtmatust ja suutmatust kriminaalhooldust edukalt läbida ning edaspidi õiguskuulekalt käituda.
  14. Kolleegiumi jaoks on väheusutav, et E. Tammekivi ei saanud aru, kuhu ta peab vabanedes minema. E. Tammekivi vangistusest ennetähtaegset vabastamist arutati Tartu Maakohtus
  15. oktoobril 2023 toimunud kohtuistungil, kus ta avaldas selgesõnaliselt, et soovib asuda vabanedes elama rehabilitatsioonikeskusesse ja alluda elektroonilisele valvele, ning lubas täita kriminaalhooldusega kaasnevad kohustused. Tartu Maakohtu
  16. oktoobri
  17. a määruses on kirjas E. Tammekivi kohustus elada rehabilitatsioonikeskuses. Lisaks edastati talle vanglasse
  18. oktoobril 2023 kriminaalhooldusosakonna kutse, milles on kirjas kohustus ilmuda kriminaalhooldusosakonda vastuvõtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul vanglast vabastamise päevast. Seega pole kahtlustki, et E. Tammekivi teadis, kuhu ta pärast vabanemist minema ja mida tegema peab. Ometi ei ilmunud ta rehabilitatsioonikeskusesse ega võtnud kriminaalhooldusametnikuga ühendust.
  19. Osutamist väärib seegi, et E. Tammekivi selgitused selle kohta, miks ta läks vabanemise järel Tallinnasse, on mõneti vastuolulised. Nimelt sõnas ta kriminaalhooldusametnikule, et läks Tallinnasse sellepeale, kui tema ema teatas talle, et ta on tagaotsitav. Samas kaitsja kaebuses on kirjas, kuidas E. Tammekivi sõitis Tallinnasse kohe pärast vabanemist, sest ei saanud väidetavalt aru kohustusest ilmuda viivitamatult rehabilitatsioonikeskusesse. Selline ebakõla kahandab E. Tammekivi öeldu usutavust. Kõnekas on ka asjaolu, et vaatamata lubadusele asuda rehabilitatsioonikeskusesse elama, ei ilmunud E. Tammekivi sinna, vaid leidis pärast vabanemist hoopis seda, et ta ei soovi seal siiski elada. Seetõttu on küsitav, kui tõsiselt mõtles E. Tammekivi
  20. oktoobril 2023 peetud istungil seda, et soovib elama asuda just rehabilitatsioonikeskusesse.
  21. Kolleegium ei nõustu kaitsjaga, et E. Tammekivi need rikkumised, mis puudutavad elektroonilist valvet, on väheolulised. Ta pani neid kahel erineval päeval toime korduvalt. E. Tammekivi pidanuks mõtlema selle peale, et ta peab katseajal käitumiskontrollile allutatuna (sh elektroonilise valve all viibides) olema eriti hoolas kõikide nõuete järgimisel, õigustamaks talle osaks langenud 3
(4)usaldust vangistusest enne tähtaega vabastamisel ja näitamaks suutlikkust edaspidi käituda normipäraselt. Isegi kui pidada E. Tammekivi elektroonilise valve tingimuste rikkumist väheoluliseks – nagu kaitsja seda kaebuses teeb –, on need koos teiste rikkumistega siiski kaaluandvad karistuse täitmisele pööramise üle otsustamisel.
  1. On ilmselge, et E. Tammekivi on narkootikumide tarvitamisest sõltuvuses ja ise ta ennast selles osas aidata ei suuda. Sellest annab tunnistust kriminaalhooldusametniku esitatud dokumentide põhjal E. Tammekivi järjepidev narkootikumide (peamiselt amfetamiini) tarvitamine käitumiskontrolli ajal, kusjuures see pole lõppenud isegi pärast maakohtu määruse tegemist karistuse täitmisele pööramise kohta. Tähelepanuväärne on, et E. Tammekivi lubas Tartu Maakohtus
  2. oktoobril 2023 toimunud istungil narkootikumide tarvitamisega enam uuesti mitte alustada ja jätkata sõltuvusprobleemiga tegelemist. Kolleegiumi hinnangul on vähetõenäoline, et ta suudaks vabaduses viibides enda sõltuvuskäitumist tulemuslikult muuta. Määruskaebuse väited haiglasse sattumise ja narkojoobe põhjuste kohta paistavad kriminaalhooldusametniku esitatud materjale ja vaidlustatud määruses tuvastatud asjaolusid silmas pidades kõigest otsitud ega kummuta tõsiasja, et E. Tammekivi on tarvitanud lühikese aja jooksul järjepanu narkootikume.
  3. Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  4. jaanuari
  5. a määruse muutmata ning kaitsja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.