Obsah (8)

§ 4231§ 423§ 424§ 56§ 70§ 44§ 57§ 68

1-21-2039 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-2039 (20231502140) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekr

§ 4231

järgi, üldmenetluses Prokurör riigiprokurör Vahur Verte Süüdistatav Margus Reidolf isikukood 37405212764; elukoht: xxx; Eesti kodanik; xxharidus; emakeel eesti keel; töökoht: xxx; eelnevalt kriminaalkorras karistatud kahtlustatavana kinni peetud 18.10.2020, kohaldatud tõkendina vahistamist kuni 30.11.2020. Kohtumenetluses tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja advokaat Ivo Kütt RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest § 306, 311, 312 ja 313 maakohus otsustas: Tunnistada Margus Reidolf süüdi

§ 4231

järgi, s.o sõiduki süstemaatilises juhtimises juhtimisõiguseta isiku poolt 08.07.2019, 09.07.2019, 10.07.2019, 11.07.2019 ja 18.10.2020, ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 2 000 (kaks tuhat) eurot. Arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud ajavahemik 18.10.2020 kuni 30.11.2020, s.o 44 päeva, mis võrdub 132 päevamääraga. Ärakandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks on rahaline karistus 68 päevamäära, s.o 680 (kuussada kaheksakümmend) eurot. 1 1-21-2039 Mõista Margus Reidolf õigeks sõiduki süstemaatilises juhtimises juhtimisõiguseta isiku poolt: - Eestis 03.07.2019 või 04.07.2019 kolme päeva vältel, - 2019 juulis Tallinnast Tartusse, - 2019 juulis Peipsi järve äärde, - 2019 juuli teises pooles Eestist läbi Poola Saksamaale, - 16.09.2020 kella 10.53 ajal Tallinnas Narva maanteel – Pirita teel, - 01.10.2020 kella 9.20 ajal Viimsis Muuli teel suunaga Rünka tänava poole, - 07.10.2020 kella 13.06 ajal Tallinnas Ahtri tn ja Jõe tn ristmikul, - 12.10.2020 kella 14.08 ajal Tallinnas Narva maanteel Reidi tee või Tallinna kesklinna poole. Rahaline karistus tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, arvelduskontole nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas või arvelduskontole nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923400001218 ja selgitus „Margus Reidolf, 1-21-2039, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: - toimikus asuvad elektroonilised andmeandjad jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde. Jätta Margus Reidolfi kaitsja taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata. Jätta Margus Reidolfi kaitsja taotlus apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses tekkinud õigusabikulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks läbi vaatamata, sest ses osas on kohtute poolt seisukoht kujundatud ja kohtulahendid on vastavas osas jõustunud (RKKKo nr 1-21-2039 p 30). Mõista Eesti Vabariigilt Margus Reidolfi kasuks välja: - maakohtus kriminaalasja esmakordsel läbivaatamisel tekkinud õigusabikulud kogusummas 9 000 (üheksa tuhat) eurot (s.o osaliselt kohtueelse menetluse ja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise kulu 3 624 eurot (sh käibemaks) ja kohtumenetluse kulud 5 376 eurot (sh käibemaks)); - maakohtus kriminaalasja teistkordselt läbivaatamisel tekkinud kulud kogusummas 3 102 (kolm tuhat ükssada kaks) eurot (sh käibemaks); s.o kokku 12 102 (kaksteist tuhat ükssada kaks) eurot (sh käibemaks) maakohtu menetluses valitud kaitsjatele makstud tasu katteks. Mõista Margus Reidolfilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha, s.o 1 087 (üks tuhat kaheksakümmend seitse) eurot ja 50 senti. Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 1 (üks) aasta jooksul Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV pangas Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700018859 ning selgitus „Margus Reidolf, 1-21-2039, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse 2 1-21-2039 läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsust on võimalik vaidlustada/apelleerida Tallinna Ringkonnakohtus. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis või e-toimiku vahendusel hiljemalt 30. juunil 2023. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult kolmekümne päeva jooksul alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, s.o KrMS 15. peatükis sätestatud korras. Menetluskulude vaidlustamiseks tuleb esitada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, milles tuleb märkida, et vaidlustatakse üksnes menetluskulusid. Teate saamisel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas. Lahend on kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis või e-toimiku vahendusel hiljemalt 30. juunil 2023. Määruskaebus menetluskulude vaidlustamises tuleb esitada Harju Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistus Margus Reidolfi süüdistatakse

§ 423

¹ järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, omamata B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, tahtlikult ja süstemaatiliselt juhtis 2019 juuli algusest kuni 18. oktoobrini 2020 sõiduautosid järgmiselt. Maanteeameti Liiklusregistri andmeil puudub M. Reidolfil alates 01.07.2011 kehtiv B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, ent vaatamata sellele juhtis ta 2019 juuli alguses Hispaania Kuningriigist ajutiselt Eesti Vabariiki tulles alates 03.07.2019 või 04.07.2019 esmalt kolme päeva vältel Eestis täpselt tuvastamata kohtades süstemaatiliselt ilma B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata sõiduautot BMW. Seejärel jätkas M. Reidolf 2019 juulis ajutiselt Eestis viibides kahe kuni kolme nädala vältel Tallinnas erinevates kohtades ilma B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata musta värvi sõiduauto Porsche Cayenne (reg nr-ga XXXXXX) juhtimist järgmiselt: - 08.07.2019 kella 18.26 ajal juhtis M. Reidolf Tallinnas Kopli 1 asuva Balti jaama turu parklasse sõites ning veidi hiljem, 08.07.2019 kella 18.52 ajal Balti jaama parklast välja Kopli tänava suunas musta värvi sõiduautot Porsche Cayenne; seejärel uuesti järgmisel päeval, s.o 09.07.2019 kella 17.20 ja kella 17.40 ajal juhtis M. Reidolf Tallinnas Vesivärava 42 asuva Vesivärava kohviku juures musta värvi sõiduautot Porsche Cayenne (reg nr-ga XXXXXX); seejärel juhtis M. Reidolf uuesti ka järgmisel päeval, s.o 10.07.2019 kella 16.13 ajal Tallinnas Kauka tänaval A. Lauteri tänava suunas musta värvi sõiduautot Porsche Cayenne; seejärel juhtis M. Reidolf taas järgmisel päeval, s.o 11.07.2019 kella 13.38 ja kella 13.52 ajal Tallinnas aadressil Pärnu mnt 552b asuva CircleK Laagri teenindusjaama juures musta värvi sõiduautot Porsche Cayenne (reg nr-ga XXXXXX). 3 1-21-2039 Samuti juhtis M. Reidolf 2019 juulis ajutiselt Eestis viibides sõiduautot Porsche Cayenne, sõites Tallinnast Tartusse, ning täpselt tuvastamata sõiduautot BMW, sõites Peipsi järve äärde puhkama. Seejärel 2019 juuli teises pooles sõitis M. Reidolf enda sõbra S. K. sõiduautot BMW juhtides Eestist läbi Poola Saksamaale, misjärel peeti ta 25.07.2019 Saksamaal Frankfurtis Eesti Vabariigi Riigiprokuratuuri 23.07.2019 koostatud Euroopa Vahistamismääruse (EAW) alusel kahtlustatavana kinni ja toimetati 08.10.2019 Eestisse. M. Reidolf viibis alates 25.07.2019 kuni 01.04.2020 vahi all, mille vältel ei saanud ta enda tahtest sõltumata juhtimisõigust omamata mootorsõidukite juhtimist jätkata, ent pärast 01.04.2020 vahi alt vabanemist jätkas ta ilma juhtimisõigust omamata süstemaatiliselt erinevate mootorsõidukite juhtimist. Nii jätkas M. Reidolf pärast 01.04.2020 vahi alt vabanemist B-kategooria juhtimisõigust omamata mootorsõidukite juhtimist: - nii juhtis ta 16.09.2020 kella 10.53 paiku Tallinnas Narva maanteel Pirita teel suunaga Lasnamäe ja Narva poole sõiduautot Renault Megane (reg nr-ga RRRRRR); seejärel juhtis M. Reidolf uuesti 01.10.2020 kella 09.20 paiku Harjumaal Viimsis Muuli teel suunaga Rünka tänava poole sõiduautot Renault Megane (reg nr-ga RRRRRR): samuti juhtis M. Reidolf taas kord 07.10.2020 kella 13.06 paiku Tallinnas Ahtri-Jõe ristmikul suunaga Jõe tn ja Narva mnt poole sõiduautot Toyota Auris (reg nr TTTTTT); seejärel juhtis M. Reidolf uuesti 12.10.2020 kella 14.08 paiku Tallinnas Narva maanteel suunaga Reidi tee või Tallinna kesklinna poole sõiduautot Renault Megane (reg nr-ga RRRRRR); samuti juhtis M. Reidolf uuesti 18.10.2020 kella 17.05 paiku Tallinnas Merivälja teel suunaga Supluse pst poole) sõiduautot Rover Range Rover Sport (reg nr-ga HHHHHH), mille roolist ta 18.10.2020 politseitöötajate poolt kinni peeti, misjärel kohaldati tema suhtes tõkendit vahistamine. Seega rikkus M. Reidolf süstemaatiliselt liiklusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud. Liiklusseaduse § 93 lg 2 p 3 kohaselt kuulub auto, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja mis on kavandatud ja valmistatud lisaks juhile vedama kuni kaheksat sõitjat, mootorsõidukite B kategooriasse. Liiklusseaduse § 96 lg 1 kohaselt peab mootorsõidukijuhil olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Sõiduki süstemaatilise juhtimisega, omamata selleks kehtivat vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, pani Margus Reidolf toime

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Kohus, uurinud kirjalikke tõendeid ja videosalvestisi, samuti kuulanud ära tunnistajad ja süüdistatava, süüdistatava kaitsja ning prokuröri, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Mootorsõiduki juhtimine alates 03.07.2019 või 04.07.2019 kolme päeva vältel Eestis, 2019 juulis Tallinnast Tartusse, 2019 juulis Peipsi järve äärde ja 2019 juuli teises poole Eestist läbi Poola Saksamaale
2. Kujundades seisukohta süüdistuse osa kohta, milles M. Reidolfile heidetakse ette 2019 4 1-21-2039 juuli alguses Hispaania Kuningriigist ajutiselt Eesti Vabariiki tulles alates 03.07.2019 või 04.07.2019 esmalt kolme päeva vältel Eestis täpselt tuvastamata kohtades süstemaatiliselt ilma B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata sõiduauto BMW juhtimist, siis asjakohane on peatuda sellel, et kõnesolev süüdistuse osa on abstraktsuse astmega, mis kohtu veendumuse kohaselt välistab kaitseõiguse teotamise ja toob eos kaasa selle, et kohtu karistusõiguslik hinnang sellele osateole saab päädida üksnes õigeksmõistva otsustusega (RKKKo 3-1-1-24-05). Seaduse, s.o KrMS § 62 p 1 kohaselt on tõendamiseseme asjaoludeks kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud. Seega tuli prokuratuuril neid asjaolusid kajastada juba süüdistuses (vt nt RKKKo 3-1-146-05 p 11); lisaks seda tuli teha detailsuse astmega, mis võimaldab süüdistuse osas teostada sisulist kontrolli. Lähenemisviis, et „keegi-kusagil-midagimingil ajal-mingil viisil tegutses“, sisulise kontrolli teostamist ei võimalda.
3. Uurides kõnesoleva osateoga kohtule esitatud ja kohtus uuritud tõendikogumit, siis tuleb tõdeda, et kõnesoleva osateo tõendamiseks pole prokuratuur ka ühtegi tõendit esitanud. Spekuleerides võimaluse üle, et prokuratuuri eesmärk oli M. Reidolfi süüd tõendada üksnes tema enda ütlustega, siis menetlusõiguslikult ei saa taolist toimimise viisi välistada, ent olukorras, kus juba kohtueelsel menetlusel on isik keeldunud ütluste andmisest või eitanud teo toimepanemist, on süüdistuse rajamine ühele ebakindlale ja teo toimepanemist eitavale tõendile, riskantne. See seisukoht aktualiseerub mõistagi vaid olukorras, kui prokuratuur saadab süüdistuse kohtusse eesmärgiga saavutada kohtus süüdistatava süüdimõistmine.
4. Arutuse all oleva osateoga seoses andis M. Reidolf ütlusi, milles eitas mootorsõiduki juhtimist. Kohtule ei esitatud tõendeid, mis M. Reidolfi ütlused ümber lükkaks. Prokuratuur ei käsitlenud kõnesolevat osategu ka kohtuvaidlustes. Kui pidada võimalikuks, et prokuratuuri kohtuvaidlustes väljendatud seisukoht M. Reidolfi ütluste usaldusväärsuse kohta hõlmas ka kõnesolevat osategu, siis asjaolusid arvestades ei pea kohus vajalikuks M. Reidolfi ütluste usaldusväärsust hinnata. Taoliselt toimimist õigustab kohus asjaoluga, et sõltumata sellest kas M. Reidolf eitab teo toimepanemist või osutuvad tema ütlused ebausaldusväärseks, ei teki kummalgi juhul tõendit, mis tõendaks M. Reidolfile etteheidetava osateo toimepanemist. Tema ütluste ebausaldusväärseks lugemise õiguslikuks tagajärjeks on tõendikogumist ebausaldusväärse tõendi väljalangemine, mitte aga uue, tema süüd kinnitava tõendi tekkimine. Seega ei ole karistusõiguslikku järelmit silmas pidades sisulist tähendust, kas M. Reidolf eitab teo toimepanemist või tuleb tema süüd eitavad ütlused lugeda ebausaldusväärseks. Mõlemas olukorras tuleb kohtul teha süüd tõendavate tõendite puudumise tõttu otsustus M. Reidolfi õigeksmõistmise kohta.
5. Eeltoodud käsitlust ja lõppjäreldust laiendab kohus ka osategudele, milles M. Reidolfi süüdistatakse mootorsõiduki juhtimises 2019 juulis Tallinnast Tartusse sõites, 2019 juulis Peipsi järve äärde sõites ja 2019 juuli teises pooles Eestist läbi Poola Saksamaale sõites. Seejuures ei pea kohus vajalikuks oma seisukohti ega käsitlust korrata: kõnesolevate osategude osas esitatud süüdistus on juba eelnevalt väljatoodud argumentidel puudulik ja eeltooduga sarnaselt puuduvad ka süüdistust tõendavad tõendid. Taolisele olukorrale saab kohus reageerida vaid süüdistatava õigeksmõistmisega. Mootorsõiduki juhtimine 09.07.2019 kella 17.20 ja 17.40 ajal Tallinnas Vesivärava tn 42 asuva Vesivärava kohviku juures
6. Kujundades seisukohta kõnesoleva osateo põhjendatuse ja tõendatuse kohta, siis kohus leiab, et tõendikogum kinnitab ja tõendab M. Reidolfile tehtud etteheite põhjendatust.
7. Antud osateoga seonduv tõendikogum moodustub 06.08.2019 asitõendi 5 1-21-2039 vaatlusprotokollist ja selle lisaks olevale andmekandjale talletatud teabest ning M. Reidolfi ütlustest.
8. Uurides asitõendi vaatlusprotokolli, siis nähtub sellest, et vaadeldud on Vesivärava tn 42, Tallinn asuva Vesivärava kohviku turvakaamera 09.07.2019 salvestisi ajavahemikul kella 17.19st kuni kella 17.42ni. Vaatlusprotokolli kantud andmete kohaselt sõitis kella 17.20 ajal Vesivärava kohviku ette musta värvi sõiduk Porsche Cayenne reg nr-ga XXXXXX, mis pargiti kohviku ette sõidutee äärde. Sõiduki juhikohalt väljus heledate teksapükste ja musta värvi särki ning pintsakusse riietunud kiilas meesterahvas, kes tunti ära M. Reidolfina. Kõrvalistuja kohalt väljus teksapükstes ja teksajakis tüdruk, kes tunti ära A. V.na. Sõidukist väljudes kõndisid nad mõlemad Vesivärava kohviku ette, esitasid tellimuse ja sisenesid kohvikusse. Järgnevalt nähtub asjassepuutuvana asitõendi vaatlusprotokollist, et kella 14.40 ajal lahkusid M. Reidolf ja A. V. kohvikust. Kohviku ees ootas neid Y. Kolmekesi suunduti musta värvi sõiduki Porsche Cayenne juurde, kus M. Reidolf istus juhikohale, Y kõrvalistuja kohale ja A. V. tagaistmele kõrvalistuja taha. Seejärel alustas sõiduk liikumist.
9. Mis puudutab M. Reidolfi ütlusi, siis kaitsja küsimustele vastates avaldas M. Reidolf, et Eestis viibimise ajal on sõiduk Porsche Cayenne reg nr-ga XXXXXX on olnud tema kasutuses; talle on teadmata, kellele sõiduk kuulub, kuid ta teab, et sõiduk on tema sõbra K. K. oma. Seejuures M. Reidolf eitas sõiduki juhtimist, avaldades, et sõidukit juhtis tema elukaaslane Q. Prokuröri küsimusele vastas M. Reidolf, et Vesivärava kohvikus käis ta koos tütrega ja sõidukis istus ta selle tagaistmel.
10. M. Reidolfi esitatud versiooni paikapidavuse kontrolliks uuris kohus täiendavalt 06.08.2019 asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevaid videosalvestisi. Avades elektroonilisele andmekandja kausta nimetusega Vesivärava kohvik, Vesivärava kaamerad, „grilli ees“, 09-072019 ning seejärel kolmanda videofaili, siis nähtub, kuidas kell 17.21 avab kõrvalistmel istunud A. V. ukse ja väljub sõidukist. Hetk enne A. V. poolt autoukse avamist, väljub sõiduki juhipoolsest küljes M. Reidolf. Hinnates M. Reidolfi paiknemist võrdluses sõiduki ja A. V.ga, on kahtlustata põhjust järelduseks, et M. Reidolf väljus sõiduki juhiistmelt, mitte tagumiselt istmerealt. Nii nähtub, et M. Reidolf paikneb A. V.ga, kes väljus kõrvalistuja kohalt, paralleelselt ja sõiduki tagaosa juurde liikumiseks/jõudmiseks teeb M. Reidolf mitmeid samme. Samuti nähtub salvestiselt, kuidas kell 17.21.47 keerab toitlustuskoha suunas liikuv ja sõiduki võtit vasakus käes hoidev M. Reidolf üle vasaku õla, tõstab oma käe sõiduki suunas ning teeb liigutuse, mis on omane sõiduki lukustamisele. Et liigutusega sõiduk lukustati, leiab kinnitust sõiduki tulede vilkumisega (salvestisel kell 17.21.49). Eelkirjeldatu kordub ka kohviku esise videokaamera salvestuselt (kaust kohviku ees, 09-07-2019, kolmas fail, kell 17.21.46): esmalt ilmub kaamera vaatevälja A. V. ja kell 17.21.47 M. Reidolf, kes vaatab enda vasakus käes olevale pisikesele esemele, tõstab käe koos selles oleva peopessa mahutava esemega hetkeks sõiduki suunas ning jätkab oma liikumist toidukoha sissepääsu poole. See lükkab täiendavalt ümber esitatud kaitseversiooni, sest kohus ei pea eluliselt usutavaks, et Q jäi istuma lukustatud sõidukisse.
11. Järgnevalt osutab kohus salvestise sellele osale, millele on talletatud M. Reidolfi ja tema tütre toidukohast lahkumine. Salvestiselt nähtub (kaust; grilli ees, salvestis nr 8), kuidas M. Reidolf lahkub kella 17.40 ajal toitlustuskohast ja kella 17.41.16 ajal on M. Reidolf, A. V. ja keegi meesterahvas sõiduki juures. Sõiduki kõrvalistuja poolses küljes, tagumise ukse juures on A. V., meesterahvas on sõiduki kõrvalistuja ukse juures ja M. Reidolf sõiduki juhipoolses küljes. Analüüsides ja kõrvutades isikute paiknemist, siis nähtub, sõiduki ukse avanud M. Reidolf paikneb võrreldes A. V.ga, kes ootab sõiduki tagumisele istmereale istumist, märkimisväärselt eespool. M. Reidolfi paikneb paralleelselt isikuga, kes on ootab istumist kõrvalistuja kohale. 6 1-21-2039 Lisaks nähtub, et hetkel, mil A. V. on istunud autosse, kuid ta ei ole veel sõiduki ust jõudnud sulgeda, kuidas M. Reidolf sätib end sõiduki esiistmel, s.o juhi kohal ning peale seda hakkab sõiduk M. Reidolfi juhtimisel liikuma.
12. Eelnevast tuleb kohtul teha järeldus, et M. Reidolf andis arutuse all oleva osateoga seonduvalt osaliselt kohut eksitavaid, ebausaldusväärseid ütlusi. Tema ütlused on muude tõenditega kooskõlas ehk usaldusväärsed osas, et ta saabus Vesivärava kohvikusse musta värvi sõidukiga Porsche Cayenne reg nr-ga XXXXXX, ta viibis ning lahkus sealt, ja et temaga koos oli tema tütar A. V. Seevastu on tema ütlused osas, milles ta eitas mootorsõiduki juhtimist ja väitis, et sõidukit juhtis Q, ebausaldusväärsed ja tema ütlused jäävad ses osas tõendikogumist kõrvale (ütluste osaliselt ebausaldusväärseks hindamise ja osaliselt usaldusväärseks hinnatud ütluste kohtukõlbulikkuse kohta vt nt RKKKo 3-1-1-63-14 p 9.3 koos selles viidatud lahendiga). Videosalvestustele talletatu kinnitab kõrvalekalleteta ja kahtlusteta, et mootorsõidukit juhtis nii saabumisel, kui ka lahkumisel juhtimisõiguseta (vt õiendeid juhiloa andmete kohta ja e-teenuste väljatrükki, millest nähtub, et tema juhtimisõigus oli alates 01.07.2011 peatunud) M. Reidolf.
13. M. Reidolfi ütluste usaldusväärsuse hindamisel tõi prokuratuur õigesti ja asjakohaselt välja, et kaitseversioon, mille kohaselt juhtis sõidukit Q, esitati alles kriminaalasja teistkordselt kohtulikul arutamisel ja esitatud versiooni ei olnud võimalik sisuliselt kontrollida. Esitatud versiooni ajastuse valguses ei ole kohtule arusaadav, miks ei olnud võimalik Q poolt sõiduki juhtimise fakt avaldada koheselt, s.h kahtlustuse esitamise hetkel, selle järgnenud vahistamismenetluse istungitel, kriminaalasja esmakordsel lahendamisel, sh apellatsiooni- ja kassatsioonikohtus. Q poolt sõiduki juhtimine välistaks teadaolevalt M. Reidolfi vastutuse mootorsõiduki juhtimises juhtimisõiguseta isiku poolt. Kohtu ette ei toodud asjaolusid, et nn Qversiooni koheseks esitamata jätmiseks eksisteerisid mingid objektiivsed takistused või põhjused. Kohus ei tajunud ka mõnda M. Reidolfi iseäralikku huvi korduva ja/või jätkuva (pika) kohtumenetluse vastu, sh seda võrdluses olukorraga, kus menetlus Q-versiooni esitamisega võinuks selle paikapidavuse korral piirduda eelduslikult märkimisväärselt väheintensiivsema põhiõiguste riivega. Arvestades Q-versiooniga avalikuks tuleku aega, samuti seda, et kohtule ei põhjendatud, miks taolist versiooni ei olnud võimalik varem avalikustada, siis selliselt menetluslik toimimise viisi tõstatab juba iseenesest kahtlusi esitatud versiooni paikapidavuse kohta. Asetades sellesse konteksti ka asjaolu, et nii Q kui A. V. realiseerisid kohtumenetluses ütluste andmisest keeldumise õigust, siis menetlusõiguslikult on tegemist olukorraga, kus esitatud kaitseversioon jääb kontrollimata ja vajaliku tõendi-toeta ehk sisuliselt on esitatud versioon hinnatav paljasõnalise väitena. Kuna kohus väljendus juba eelnevalt, et tõendikogum lükkab kahtluste ja kõrvalekalleteta ümber väite, et sõidukit juhtis Q, siis järeldub, et nn Qversioonil puudub tegelikkusega igasugune seos - selle versiooni esitamise eesmärk on kohut kallutada õigeksmõistva otsustuse tegemiseks. Mootorsõiduki juhtimine 08.07.2019 kella 18.26 ajal Tallinna Kopli tn 1a asuvas Balti jaama turu parklasse sõites ja kella 18.52 parklast välja sõites
14. Uurides ja analüüsides antud osateoga seotud tõendikogumit, siis siin tõendavad M. Reidolfi poolt mootorsõiduki juhtimist 23.07.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll ühes selle protokolli lisaks oleva elektroonilisele andmekandjale talletatud teabega ning M. Reidolfi ütlused.
15. Uurides asitõendi vaatlusprotokolli, siis nähtub, et vaadeldavaks olid Kopli tn 1 asuva Balti jaama turu 08.07.2019 turvakaamerate salvestused ajavahemikus kella 17-st kuni kella 19ni. Salvestuste vaatlusega tuvastati, kuidas 08.07.2019 kell 18.26 saabus Balti Jaama turu parklasse musta värvi sõiduk Porsche Cayenne, mis pargiti parklasse. Kell 18.28 väljus sõiduki 7 1-21-2039 kõrvalistuja kohalt punases särgis laps, kes liikus sõiduki tagaosa poole, kus sai kokku punasesse särki riietunud meesterahvaga ja kellega asuti liikuma Balti Jaama turuhoone suunas. Samad isikud väljusid kella 18.38 ajal turuhoonest, liikusid turu välise müügiplatsi suunas ja sealt edasi, s.o kella 18.41 ajal, suundusid mõlemad tagasi sõiduki juurde. Sõiduk hakkas liikuma kella 18.52 ajal Kopli tänava poole.
16. Nagu kohus Vesivärava kohviku osateo analüüsis märkis, ei ole vaidluse all, et M. Reidolf kasutas Eestis viibides sõidukit Porsche Cayenne. Ent nii nagu M. Reidolf avaldas Vesivärava kohviku osateoga seotult, et sõidukit juhtis Q, märkis M. Reidolf ka Balti jaama turu osateoga, et sõidukit juhtis Q ja nendega oli kaasas M. Reidolfi tütar A. V.
17. Esitatud väite kontrollimiseks uuris kohus täiendavalt asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevat andmekandjat, millele on talletatud Balti Jaama turu videokaamerate salvestused. Turvakaamera salvestiselt (C73-Värav, alates ajast 22:47) nähtub, et salvestise paremas küljes seisab kolmeliikmeline inimeste grupp, kelle hulgas on punast värvi, varrukatel valgega segunenud särki/pluusi/dressipluusi kandev naisterahvas, kelle juuksed on üles „krunni“ keeratud (vt ka salvestist C-92-Sissepääs, 17:09, kus sama seltskond liigub kaamera C92-Sissepääs vaateväljas ning salvestist C72-Parkla, salvestis 17:57). Seltskond liigub mõne hetke Balti jaama turu esisel/lähenduses ringi. Alates salvestise 23ndast minutist (23:31) ilmub kaamera vasakusse vaatevälja musta värvi sõiduk Porsche Cayenne. See liigub kaamera paremas ülaosas seisva sõiduki taha ja jääb sinna seisma. Hetke pärast liigub sõiduki suunas punast värvi, varrukatel valgega segunenud särki/pluusi/dressipluusi kandev naisterahvas, kes avab sõidukil kõrvalistuja ukse ja istub sõidukisse. Mõni hetk hiljem liigub sõiduki juhipoolsele küljele, juhiukse juurde sõidukisse istunud naisterahvaga ühes seltskonnas viibinud teine naisterahvas. Salvestise 26ndal minutil (26:15) on juhiukse juures seisnud naisterahvas liikunud kõrvalistuja ukse juurde, sõidukist väljus kõrvalistuja kohale istunud punasesse ülaossa riietunud naisterahvas, seejärel kallistatakse teineteist, punasesse riietunud naisterahvas istub tagasi sõiduki kõrvalistuja kohale, sulgeb ukse ja sõiduk hakkab liikuma (26:23). Järgmiselt salvestiselt (C77-Plats) kordub kõik eelkirjeldatu, sh nähtub, kuidas salvestise 26ndal minutil (26:24) hakkab sõiduk Porsche Cayenne liikuma. Salvestise 26ndal minutil (26:33) jääb Porsche Cayenne halli värvi kaubiku ja noore kasepuu vahelisse vaatevälja; sel ajahetkel on kaamera suunatud läbi sõiduki esiklaasi juhikohal istuvale isikule: kaamerapildi suurendamisel nähtub, et juhikohal istub ja sõidukit juhib musta värvi turvavööga kinnitatud punasesse pluusi/t-särki riietunud meesterahvas. Salvestise C92-Sissepääs 29ndal minutil (29:38) ilmuvad kaamera vaatevälja esmalt meesterahvas ja hetk hiljem noor naisterahvas; nad mõlemad on riietunud teksapükstesse ja punast värvi t-särki/pluusi/dressipluusi. Video suurendamisel, sh arvestades M. Reidolfi ütlusi, millest ta märkis, et Balti jaama turul viibis ta mh oma tütrega, on salvestiselt äratuntav M. Reidolf ja ka see, et temaga kaasas olnud noore naisterahva näol on tegemist tema tütre A. V.ga, kes vaid mõni hetk varem oli sõidukisse istunud. A. V. isik on selgesti äratuntav Vesivärava ja Balti jaama turu videosalvestisete võrdlemisel – tegemist on ühe ja sama isikuga, sh on A. V.le iseloomulik tal käes olnud kotiga vehkimine.
18. Eelnevast tuleb kohtul teha järeldus, et M. Reidolf andis arutuse all oleva osateoga seonduvalt osaliselt kohut eksitavaid, ebausaldusväärseid ütlusi. Tema ütlused on muude tõenditega kooskõlas ehk usaldusväärsed osas, et ta saabus Balti jaama turule musta värvi sõidukiga Porsche Cayenne, ta viibis ning lahkus sealt, ja et temaga koos oli tema tütar A. V. Seevastu on tema ütlused osas, milles ta eitas mootorsõiduki juhtimist ja väitis, et sõidukit juhtis Q, ebausaldusväärsed ja tema ütlused jäävad ses osas tõendikogumist kõrvale. Videosalvestustele talletatu kinnitab, et mootorsõidukit juhtis juhtimisõiguseta (vt õiendid juhiloa andmete kohta ja e-teenuste väljatrükki, millest nähtub, et M. Reidolfi juhtimisõigus oli alates 01.07.2011 peatunud) M. Reidolf. 8 1-21-2039
19. Mis puudutab prokuratuuri osutust, et M. Reidolf esitas nn Q-versiooni alles kriminaalasja teistkordselt läbivaatamisel ja esitatud versiooni ei olnud võimalik kontrollida, siis selles osas kohus väljendas oma seisukohta juba Vesivärava kohviku osateo käsitlemisel. Kohus jääb varem avaldatu juurde, ei pea vajalikuks varasema kordamist ja toob välja vaid selle, et nn Q-versiooni esitamise eesmärk on kohut kallutada õigeksmõistva otsustuse tegemiseks. Mootorsõiduki juhtimine 11.07.2019 kella 13.38 ja kella 13.52 ajal Tallinnas aadressil Pärnu mnt 552b asuva Circle K Laagri teenindusjaama juures
20. Analüüsides arutuse all oleva osateoga seotud tõendikogumit, siis asub kohus seisukohale, et tõendikogum, mis moodustub 22.07.20219-23.07.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisaks olevast kohtus avaldatud ja uuritud videosalvestisest ning M. Reidolfi ütlustest, mille kohus hindab usaldusväärseks ja milles M. Reidolf kinnitas, et juhtis 11.07.2019 kella 13.38 ja 13.52 ajal Tallinnas, Pärnu mnt 552b Circle K Laagri teenindusjaama juures musta värvi sõidukit Porsche Cayenne, tõendab M. Reidolfi poolt talle etteheidetava osateo toimepanemist.
21. Salvestistele ja nende alusel koostatud asitõendi protokolli on talletatud teave, mis on kogutud Pärnu mnt 552b, Tallinn asuva Circle K Laagri teenindusjaama turvakaameratega 11.07.2019 ajavahemikus kella 13st kuni kella 15ni. Videosalvestuselt (Pump 3_4) nähtub, kuidas kella 13:38 ajal ilmub kaamera vaatevälja musta värvi kroomitud/hõbedaste küljepeeglite, astmelaudade, akende ümbruste ja velgedega sõiduk Porsche Cayenne. Sõiduk sõidab parkimiskohale ja jääb seal seisma (Pump 5_6, kell 13:38:45). Kell 13:39:10 väljub sõidukist, selle juhikohalt heledas toonis (dressi)pükstesse, mille külgedel on kuni põlvede kõrguseni tumedamast materjalist/värvusest laiemad triibud, riietunud M. Reidolf. Kell 13.39 istub M. Reidolf parklasse saabunud sõidukisse MB, millega lahkutakse parklast. M. Reidolf saabub parklasse tagasi kella 13:52 ajal ja liigub parklasse jäänud Porsche Cayenne suunas/juurde. Sõiduki läheduses, s.o kella 13:52 ajal liitub M. Reidolfiga teksapükstesse ja tumedasse pluusi/jopesse riietunud meesterahvas. Kella 13:52:43 ajal avab M. Reidolf sõiduki juhiukse, istub sõidukisse ja asub sõidukit juhtides sellega ära sõitma. Porsche Cayenne ilmub kaamera nimetusega Station Front vaatevälja kella 13:53 ajal; salvestiselt nähtub, kuidas sõiduk liigub Pärnu maanteeni ja sooritab seal parempöörde.
22. Eelnevast tuleb kohtul teha järeldus, et M. Reidolf juhtis juhtimisõigust mitteomava isikuna 11.07.2019 kella 13.38 ja 13.52 ajal Tallinnas, Pärnu mnt 552b Circle K Laagri teenindusjaama juures musta värvi mootorsõidukit Porsche Cayenne.
23. Prokuratuur märkis M. Reidolfile esitatud süüdistuses, et M. Reidolf juhtis musta värvi sõiduautot Porsche Cayenne (reg nr-ga YYYYYY). Nimetatud kombinatsioonis sõiduki registreerimistähist on kajastatud ka 22.07.2019-23.07.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis. Kõrvutades salvestist asitõendi vaatlusprotokolliga, sh kontrollides vaatlusprotokolli ning süüdistusakti kantud sõiduki registreerimistähise vastavust salvestisega, järeldub, et asitõendi vaatlusprotokoll ja süüdistusakt tegelikkust ei kajastada. Videosalvestiselt (pump 3_4) nähtub, et sõiduk, mida M. Reidolf juhib, kannab registreerimistähist XXXXXX, mitte YYYYYY. Viidatud ebakõla ei oma aga vähimatki sisulist tähendust ega tähtsust, sest mootorsõiduki registreerimistunnus ei ole

§ 4231koosseisu objektiivseks tunnuseks.

Samuti ei avaldatud kohtus, et uurimisasutuse ja prokuratuuri eksimus sõiduki registreerimistunnuse ebaõigel kajastamisel oleks piiranud või takistanud kaitseõiguse teostamist. Kuna sellele argumendile ei tuginetud, siis kohus järeldab, et eksimus sõiduki tunnusmärgis ei evinud mõju kriminaalasja lahendamisele. 9 1-21-2039 Mootorsõiduki juhtimine 10.07.2019 kella 16.13 ajal Tallinnas Kauka tänaval A. Lauteri tänava suunas

1. Antud osateoga seonduv tõendikogum moodustub 06.08.2019 asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisaks olevale andmekandjale talletatud teabest ning M. Reidolfi ütlustest. Samuti, kuna kõnesoleva osateoga seotud tõenditest ei ole nähtav sõiduki registreerimistunnus ning M. Reidolf seadis kahtluse alla, kas videosalvestiselt ja asitõenditõendi vaatlusprotokolli kantud sõiduk on Porsche Cayenne, sh just see sõiduk, mis oli tema kasutuses, siis tuleb kohtul M. Reidolfile etteheidetava teo põhjendatuse kindlakstegemiseks tugineda ka teiste osategude tõendamisel kogutud tõenditele.
2. Uurides 24.07.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja selle aluseks olevaid CDplaadile talletatud salvestisi, siis nähtub, et vaadeldavaks olid Islandi väljak 1, Tallinn asuva Välisministeeriumi 10.07.2019 turvakaamerate salvestused ajavahemikul kella 16.13st kuni kella 16.35ni. Videosalvestiselt (kolmas fail) nähtub, kuidas Kauka tänavalt keerab Lauteri tänavale Välisministeeriumi turvakaamera vaatevälja musta värvi maasturi-laadne sõiduk. Sellel sõidukil on kroomitud/hõbedased küljepeeglid, astmelauad, akende ümbrused ja veljed. Kõrvutades kõnealust sõidukit Vesivärava kohviku, Balti jaama turu ja Laagri Circle-K osategudes vaadeldud videosalvestustega, siis on kohus seisukohal, et sõiduk, mis keeras Kauka tänavalt Lauteri tänavale, on visuaalselt äravahetamiseni sarnane sõidukiga, mida M. Reidolf kasutas Vesivärava kohviku, Balti jaama turu ja Laagri Circle-K osategudes ning tegemist on sõidukiga Porsche Cayenne. Järgnevalt nähtub samalt salvestusel, kuidas Lauteri tänavale keerates jääb sõiduk seisma ja see pargitakse Lauteri tänavale, Välisministeeriumi poolsesse teeserva, Välisministeeriumi turvakaamera vaatevälja. Sõiduki juurde saabub heledatesse riietesse riietunud meesterahvas, kes ületas vahetult ülekäiguraja kaudu sõiduteed. Sõiduki juurde jõudes avatakse sõiduki juhiuks ning sõidukist väljub turske meesisik. Isikud suhtlevad mõne hetke vältel sõiduki läheduses, toimetavad auto juures ning meesterahvastest turskem isik avab sõiduki tagumise luugi ja sõiduki tagumise ukse, toimetab seal mõne hetke, võtab sõidukist mingid esemed ning seejärel asuvad isikud ühiselt liikuma Välisministeeriumi ja Rävala pst suunas.
3. Esimeselt videofaililt nähtub, kuidas Välisministeeriumi kaamera vaatevälja ilmuvad needsamad kaks meesterahvast. Sõiduteele lähemal paiknev turske ja kiilas meesisik kannab valget värvi t-särki ja heledaid, külgedelt kuni ca põlvedeni ulatuvaid tumedamat värvi/materjalist laiemate triipudega dressipükse (või dressipüksi laadseid pükse). Välisministeeriumi pool kõndiv kiilaneva peaga meesisik on kõrvuti paiknevate isikute võrdluses kiitsakama kehaehitusega ja on riietunud heledates toonides riietesse. Koos ületatakse sõiduteed, kõnnitakse Välisministeeriumi vastas asuva korterimaja ees ja suundutakse Rävala pst poolt lugedes maja esimesse trepikotta.
4. Teise kausta esimeselt videofaililt nähtub, kuidas eelnevalt kirjeldatud kiitsakam kiilaneva peaga meesisik ületab sõiduteed ja jääb seisma eelnevalt Lauteri tänavale seisma jäänud musta värvi sõiduki Porsche Cayenne juurde. Kõrvutades kõnealust isikut Vesivärava kohviku osateo videosalvestusega (kaust nimega „grilli ees“, fail lõpuga 701), siis on kohus seisukohal, et tegemist on sama isikuga, kes Vesivärava kohviku osateos M. Reidolfi juhitud musta värvi sõidukisse Porsche Cayenne kõrvalistuja kohale istus ja kellega koos M. Reidolf Vesivärava kohvikust ära sõitis. Antud isikule saab iseloomulikuna välja tuua tema peakuju, selle, et osaliselt on tema pea kiilanenud, osaliselt katab tema pead väga lühike juukselõikus ning tema nägu katab juuste värvusega võrreldes tumedamat värvi habe. Samuti ilmestab tema kõnnakut see, et tema õlad hoiavad ettepoole ja jalalabad ei ole otse, vaid ta kõnnib viisil, kus jalalabade varbaosad hoiavad kõndides mõningal määral väljapoole. Sama isik kajastub ka 10 1-21-2039 Circle-K osateos, figureerides taas isikuna, kes M. Reidolfi istub juhitud Porsche Cayenne.
5. Uurides teist isikut, siis tõdeda tuleb, et ühelgi salvestisel ei ole isik näovaates. Kõrvutades erinevate osategude videosalvestisi, siis selle isiku kehakuju ja kõnnak on sarnased M. Reidolfi kehakujule, tema liikumisstiilile/kõnnakule, kuid ka kehahoiule. Lisaks nendib kohus riietuse identsust: meesisik kannab sama väljanägemisega (dressi)pükse, mida M. Reidolf kandis Laagri Circle-K episoodis. Mis puudutab M. Reidolfi ütlusi, siis ta eitas mootorsõiduki kasutamist, avaldades, et ta kohtus Yga tänaval ja ta ei sõitnud sinna, vaid ta oligi juba sealt, sest tal oli Lauteri tänaval korter. Eelnevalt järeldub, et M. Reidolf ei ole vastustanud süüdistuses märgitud ajal, s.o 10.07.2019 kella 16.13 ajal Lauteri tänaval viibimist. Taoline selgitus kinnitab kohtu veendumust, et salvestistel kujutatud kiilas turskema kehaehitusega meesisik on M. Reidolf.
6. Mis puudutab M. Reidolfi ütluste seda osa, milles ta eitas Lauteri tänavale sõitmist ja avaldas, et ta juba viibis seal, siis asitõendi vaatlusprotokoll ja turvakaamera salvestis, mille alusel protokoll koostati, M. Reidolfi väidet ei toeta. Kohus osutas juba eelnevalt, et turske meesterahvas, kes osutub M. Reidolfiks saabus Lauteri tänavale sõidukiga Porsche Cayenne, seda sõidukit kasutas M. Reidolf nii enne kui pärast arutuse all olevat osategu ning 10.07.2019 kella 16.
7. ajal juhtis seda sõidukit juhtimisõiguseta M. Reidolf. Ehk teisisõnu – arutuse all oleva osateoga seotult on M. Reidolfi ütlused kohtukõlbulikud ehk usaldusväärsed osaliselt, s.o Lauteri tänaval viibimise ja Yga koosolemise kohta. Muus osas on M. Reidolfi ütlused ebausaldusväärsed ja need jäävad tõendikogumist välja. Mootorsõiduki juhtimine 16.09.2020 kella 10.53 ajal Tallinnas Narva maanteel – Pirita teel, 01.10.2020 kella 9.20 ajal Viimsis Muuli teel suunaga Rünka tänava poole, 07.10.2020 kella 13.06 ajal Tallinnas Ahtri tn ja Jõe tn ristmikul ja 12.10.2020 kella 14.08 ajal Tallinnas Narva maanteel Reidi tee või Tallinna kesklinna poole
8. Uurides osutatud osategude seotud tõendikogumit, siis tõendikogum moodustub 02.02.2021 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisaks olevatest salvestistest, asitõendi vaatlusprotokollis ja salvestistel kujutatud sõidukite dokumentatsioonist, asitõendi vaatlusprotokolli koostanud KH ütlustest ja M. Reidolfi tegude toimepanemist eitavatest ütlustest.
9. Alustades KH ütluste analüüsist, siis KH selgitas, et tema on isik, kes koostas vaatlusprotokolli, milles on kajastatud M. Reidolfi juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimist. Ta koostas protokolli Milestone programmi toel linnakaamerate salvestusi uurides. Süsteemist vajaliku teabe saamiseks tuli sisestada parameetrid, näiteks kuupäev, kellaaeg, teelõik, autonumber ja need parameetrid ehk eelinfo sai ta Maksu- ja Tolliametilt. Kaitsja küsimusele, milliste parameetrite või eelinfo alusel ta M. Reidolfiga seotud informatsiooni otsis, tunnistaja vastata ei osanud, ta ei mäletanud. Ta mäletab seda, et protokolli koostamise ajaks oli eelinfo olemas, tegemist ei olnud üldise infoga, sest mäletab, et (alg)info/(eel)teave oli olemas, see sisaldas kuupäevi, nad kontrollisid seda ja kuna kaameratest oli kõik tuvastatav, siis mingit kahtlust ei tekkinud.
10. Analüüsides asitõendi vaatlusprotokolli koostanud politseiametniku ütlusi, siis jagab kohus M. Reidolfi kaitsja positsiooni, mille kohaselt ei ole alginfo/eelteabe saamise asjaolud selged, eelinfo kvaliteet ja selle pärinemine ei ole kontrollitav ja kõige lõpuks ei saa nõustuda väitega, et asitõendi vaatlusprotokolli aluseks olnud salvestised mingeid kahtlusi ei tekitanud, sest kõik oli kaameratest tuvastatav. 11 1-21-2039
11. Analüüsides asitõendi vaatlusprotokolli ja selle lisa, siis kohus ei jaga seisukohti asjaolude selguse ja kahtluste puudumise kohta. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt teostati Milestone programmist otsingust päringuid sõidukite Renault Megane reg tunnusega RRRRRR ja Toyota Auris reg tunnusega TTTTTT ning sõidukit juhtinud isiku(te) kohta. Tutvudes sõidukeid puudutavate andmetega, siis tuleb tõdeda, et kõnesolevatel sõidukitel puudub registriandmete kohaselt M. Reidolfiga igasugune seos. Kohtule ei esitatud ka muid tõendeid, mis õigustaks või võimaldaks siduda neid sõidukeid M. Reidolfiga.
12. Mis puudutab asitõendi protokolli ja selle lisa, siis kohtul ei ole võimalik kontrollida 16.09.2020 osateo osas protokolli vastavust protokolli lisaks oleva teabega, sest kõnesolevat osategu protokolli lisa ei kajasta. Eeldades protokolli kantud andmete vastavust Milestone programmist saadud andmetega ja analüüsides asitõendi vaatlusprotokolli fotot 2 ja 2.1, siis ei jaga kohus protokolli kantut, et neilt fotodelt on äratuntav M. Reidolf. Mõlemal fotol kujutatu pinnalt saab teha järeldusi, et mootorsõidukit juhib päikeseprille kandev meesisik, ent seda, kas isiku profiil on kasvõi osaliselt kattuv M. Reidolfi profiiliga, sh et isik on ümarama näo, konksus nina ja teravama lõuaotsaga, seda fotode kvaliteet, pildistamise nurk, kaugus ja langev valguse nurk, järeldada ei võimalda. Vähemalt ei ole taolise järelduse tegemine võimalik ilma eriteadmiseta. Kuna eriteadmist rakendatud ei ole, siis ainus seisukoht, mille kohus tõsikindlalt võtab, on see, et 16.09.2020 kella 10.53 ajal juhib punast värvi sõiduautot Renault Megan reg tunnusega RRRRRR päikeseprille kandev meesisik. Kaugeleulatuvamaid tõsikindaid järeldusi fotodele talletatu ei võimalda ning kohus ei langeta tõsikindla veendumusel puudumisel süüdimõistvat otsust.
13. Kohus laiendab eelnevas alapunktis toodud ka 01.10.2020 osateole. Siingi ei ole kohtul võimalik kontrollida asitõendi protokolli kantud teabe vastavust protokolli lisaks oleva teabega, sest kõnesolevat osategu protokolli lisa ei kajasta. Eeldades protokolli kantud andmete vastavust Milestone programmist saadud andmetega ja analüüsides asitõendi vaatlusprotokolli fotot 3 ja 3.1, siis ei jaga kohus protokolli kantut, et neilt fotodelt on äratuntav M. Reidolf. Mõlemal fotol kujutatu pinnalt saab teha järeldusi, et mootorsõidukit juhib päikeseprille kandev meesisik, ent seda, kas isiku profiil on kasvõi osaliselt kattuv M. Reidolfi profiiliga, sh et isik on ümarama näo, konksus nina ja teravama lõuaotsaga, seda fotode kvaliteet, pildistamise nurk, kaugus ja langev valguse nurk, järeldada ei võimalda. Vähemalt ei ole taolise järelduse tegemine võimalik ilma eriteadmiseta. Kuna eriteadmist rakendatud ei ole, siis ainus seisukoht, mille kohus tõsikindlalt võtab, on see, et 01.10.2020 kella 09.20 ajal juhib punast värvi sõiduautot Renault Megan reg tunnusega RRRRRR päikeseprille kandev meesisik. Kaugeleulatuvamaid tõsikindaid järeldusi fotodele talletatu ei võimalda ning kohus ei langeta tõsikindla veendumusel puudumisel süüdimõistvat otsust.
14. Mis puudutab 07.10.2020 osategu, siis kõnesolevas osateos on kohus kontrollinud asitõendi vastavust salvestisele ja tuvastanud minetuste puudumise. Seega tuleb tuvastatuks lugeda, et kaamera vaateväljas on helehalli/hõbedase värvi sõiduk Toyota tunnusmärgiga TTTTTT. Koostoimes menetluses uuritud sõiduki registridokumentidega leiab kinnitust, et tegemist on hõbedase värvusega sõidukiga Toyota Auris. Kohus loeb tuvastatuks sellegi, et mootorsõidukit juhib päikeseprille kandev meesisik. Mis puudutab protokolli kantud teavet, et tegemist on kiilaspäise ümarama näoga, konksus nina ja teravama lõuaotsaga, siis ka videosalvestist korduvalt, sh aegluubis, vaadates pole võimalik hinnata isiku juuksekasvu olemasolu või selle puudumist. Sõidukiga võrdluses paikneb kaamera kõrgel ja juhi peaosa jääb sõiduki katuse varju (foto 4). Lisaks on videosalvestuse ja foto kaugus ning valgusnurk sellised, mis ei võimalda hinnata sõidukis viibiva isiku profiili, sh seda, kas nägu on ümaram ja nina kongus või mitte. Mis puudutab fotot 4.1., siis fotole talletatu on laialivalguv ega võimalda üldse adekvaatsete järelduste tegemist. Mingitki abi ei leia ka teisest videosalvestusest. Selles on 12 1-21-2039 kaamera paiknenud veelgi kaugemal ja kõrgemal ning sõidukit juhtiv isik on nähtav vaid õlgade kõrguseni; roolis viibiva isiku nägu ei ole valgusnurga ja varjude tõttu üldse nähtav. Kuna asitõendi vaatlusprotokoll ja selle aluseks olev videosalvestis ei võimalda teha järeldust, et 07.10.2020 osateos juhtis sõidukit Toyota Auris reg tunnusega TTTTTT M. Reidolf ja muid tõendeid kohtule ei esitatud, sh pole uurimisasutus ega prokuratuur pidanud vajalikuks eriteadmisi kasutada, siis tõsikindlate tõendite puudumisel tuleb kohtul M. Reidolf ses süüdistuses osas õigeks mõista.
15. Kujundades seisukohta 12.10.2020 osateo kohta, siis süüdistuse kohaselt juhtis M. Reidolf 12.10.2020 kella 14.08 ajal sõidukit Renault Megan reg tunnusega RRRRRR. Uurides asitõendi vaatlusprotokolli ja kontrollides asitõendi vaatlusprotokolli andmeid salvestisega, siis nähtub, et vaatlusprotokolli ja salvestise andmed on kattuvad, ent need ei ole kooskõlas süüdistuse etteheitega. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on salvestisele talletatud 12.10.2020 kella 13.37 ajal aset leidnud mootorsõiduki Toyota Auris reg tunnusega TTTTTT juhtimine ning puuduvad andmed mootorsõiduki Renault Megan reg tunnusega RRRRRR juhtimise kohta 12.10.2020 kella 14.08 ajal. Seega välistab juba viidatu M. Reidolfile karistusõigusliku etteheite tegemise 12.10.2020 osateos. Isegi kui pidada võimalikuks, et süüdistuses kajastatud sõidukit puudutavate andmete näol on tegemist kõrvaldatava inimliku eksitusega, siis isegi sel juhul puudub võimalus pidada süüdistust põhjendatuks. Uurides asitõendi vaatlusprotokolli talletatud fotosid ja videosalvestisi, siis erinevalt asitõendi vaatlusprotokolli koostanud politseiametnikust on kohus seisukohal, et mootorsõidukit juhtinud isik ja selle isiku profiil ei ole äratuntavad. Asitõendi vaatlusprotokolli on märgitud, et sõidukit juhtis ümarama näo, konksus nina ja teravama lõuaotsaga kiilaspäine päikeseprille kandev mees. Kohtu hinnangul on täielikult välistatud, et asitõendi vaatlusprotokolli koostaja sai teha eelnevalt toodud järeldusi. Salvestiselt ei ole ühelgi ajahetkel nähtav isiku juuksed/juuksepiir. Kaamerapilt ulatub juhi päikeseprillide ülemise servani. Kui protokolli koostajale ei ole antud just mõnda erilist nägemismeelt, siis läbi sõiduki katuse ei olnud tal võimalik näha, kas sõiduki roolis olev isik on kiilaspäine või mitte. Lisaks ei ole võimalik teha järeldusi sõiduki juhi näoprofiili kohta põhjusel, et juhi näole langeb valgus erinevate nurkade alt, see põhjustab varje ja see välistab vähemalt ilma eriteadmisteta tõsikindlate järelduste tegemise. Seega, kuna (tõsikindlad) tõendid M. Reidolfile tehtud etteheite tõendamiseks puuduvad, siis päädib sellele osateole antav õiguslik hinnang M. Reidolfi õigeksmõistmisega.
16. Kaitsja esitas kohtule tõendid (20.10.2020 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli, mis kajastab eelnevalt hinnatud osategusid, 20.10.2020 kahtlustatava ülekuulamise (osalise) protokolli, PPA päringute vastused seoses Milestone programmiga), mille eesmärk oli kahtluse alla seada 02.02.2021 koostatud protokolli õiguspärasus ja lubatavus. Kuna kohus teeb eelosutatud osategudega seotult M. Reidolfi suhtes õigeksmõistva otsustuse, siis puudub vajadus osutatud tõendeid täiendavalt hinnata. Mootorsõiduki juhtimine 18.10.2020 kella 17.05 paiku Tallinnas Merivälja teel suunaga Supluse pst poole
17. Hinnates tõendikogumit, mis on puutumuses arutuse all oleva osateoga, siis on kohus veendumusel, et kõnesolev süüdistuse on põhjendatud ja leiab kinnitust menetluses uuritud tõendikogumiga.
18. Analüüsides esmalt kirjalikke tõendeid, siis nähtub, et politseiametnik MB koostas 18.10.2020 juhtimiselt kõrvaldamise otsuse. Otsusest nähtub, et 18.10.2020 kella 17.05 ajal kõrvaldati aadressil Tallinn, Supluse pst 1 juures mootorsõiduki Land Rover reg tunnusega HHHHHH juhtimiselt M. Reidolf. Otsuse kohaselt oli kõrvaldamise aluseks LS § 91 lg 2 p 3 13 1-21-2039 (vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine) ja LS § 91 lg 2 p 1 (narkootiliste või psühhotroopsete ainete või muu sarnase toimega ainete tarvitamise kahtlus.
19. M. Reidolf ei ole seda ehk juhtimisõigustega isikuna mootorsõiduki juhtimist vastustanud. Nii avaldas M. Reidolf, et ta juhtis 18.10.2020 kella 17.05 ajal Tallinnas, Merivälja teel suunaga Supluse pst poole sõiduautot Rover Range Rover Sport reg tunnusega HHHHHH. Ta võttis Tallinna kesklinnast peale sõbra, kes avaldas soovi Viimsisse koju minna. Ta viis sõbra Viimsisse, nad ajasid seal juttu ja tagasi linna sõites pidas politsei ta Pirita rannahoone läheduses kinni. Tema kinnipidamise järgselt teostati erinevaid menetlustoiminguid, ta toimetati narkojoobe tuvastamiseks Wismari haiglasse ja sealt edasi politseijaoskonda. M. Reidolfi ütlused on kooskõlas 18.10.2020 juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, ent ka politseiametnikust tunnistaja MBi kohtumenetluse antud ütlustega, politseiametnik MA KrMS § 2862 lg 1 alusel avaldatud ütlusega, ent ka joobe tuvastamist kajastava dokumentatsiooniga (indikaatorvahendi kasutamise protokollid, Wismari haigla protokoll nr 639/46, joobeseisundi tuvastamise saatekiri, joobe puudumist kinnitav hinnang). Seega leiab tõendamist, et M. Reidolf juhtis juhtimisõigust mitteomava isikuna 18.10.2020 kella 17.05 ajal Tallinnas, Merivälja teel suunaga Supluse pst poole sõiduautot Rover Range Rover Sport reg tunnusega HHHHHH.
20. Kõnesoleva osateoga seoses peatusid kohtumenetluse pooled nii isikuliste tõendiallikate küsitlemisel ja kaitsja ka kohtuvaidlustes tavapäratult põhjalikult M. Reidolfi kinnipidamise asjaoludel. Arvestades menetluse eset, jääb kohtule M. Reidolfi kinnipidamisele ebaproportsionaalselt suure tähelepanu pööramine arusaamatuks. Kohtuotsusega leiab kinnitust, et M. Reidolf juhtis juhtimisõiguseta isikuna 18.10.2020 kella 17.05 ajal Tallinnas, Merivälja teel suunaga Supluse pst poole sõitetes mootorsõidukit. Seega ei saa pidada tema juhitud sõiduki peatamist ja M. Reidolfi kinnipidamist lubamatuks või õigusvastaseks. Kohus ei jaga täielikult ka kriitikat, et M. Reidolfile esitati algselt (teadvalt) ebaõige kahtlustus. Kaitsja osutab sellega seotult asjaolule, et EKEI edastas KHle juba 19.10.2020 tööpäeval, s.o kell 15.59 teabe M. Reidolfil joobe puudumise kohta, mistõttu oli uurimisasutus M. Reidolfi ülekuulamise hetkeks, so 20.10.2020 kella 8.50ks teadlik, et M. Reidolfi ei saa kahtlustada

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Kuigi võiks eeldada ja sooviks näha, et organisatsiooni teabevahetus toimub igasuguste tõrgeteta ja viivitusteta, siis tuleb tõdeda, et tegelikkuses see alati nii ei toimi. Nii võtabki kohus arvesse, et EKEI edastas teabe KHle tööpäeva lõpus. Kohtule ei ole teada, millal KH tegelikkuses EKEI kirja nägi. Kuna M. Reidolfi ülekuulamine algas järgimise päeva hommikul, ülekuulamist teostas KHst erinev isik ja puudub info, millal EKEI vastus teise ametnikuni jõudis ja kas teave jõudis teise ametnikuni enne M. Reidolfi ülekuulamist, siis ei saa väita, et M. Reidolfile esitati (teadvalt) ebaõige kahtlustus. Mis puudutab KH koostatud protokolli ja protokolli kantud järeldusi, siis ses osas on kohus oma seisukoha kujundanud ja see väljendub M. Reidolfi õigeksmõistmises.

§ 4231

objektiivne koosseis 43.

§-s 4231 sätestatud koosseisu subjekt on isik, kellel puudub nõutava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Tuvastatu kohaselt juhtis M. Reidolf sõidukeid Porsche Cayenne ja Land Rover. Tegemist on M1 kategooria sõidukitega, mille juhtimiseks oli vajalik tulenevalt liiklusseaduse § 93 lg 2 p-st 3 ja § 94 lg-test 1 ja 4 B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Nagu koostatud õienditest ja e-teenuste väljatrükist nähtub, M. Reidolfi juhtimisõigus ei kehtinud, see on peatunud alates 01.07.2011. Seda asjaolu kinnitas M. Reidolf ka ise. 44. Teo kvalifitseerimine

§ 4231järgi eeldab teo süstemaatilist toimepanemist.

See nõuab, et isik on toime pannud vähemalt kolm juhtimisõiguseta juhtimist, sealjuures ei evi tähendust, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 4231(kuritegu) või LS § 201 14 1-21-2039 (väärtegu) alla.

Samuti ei ole süstemaatilisuse jaoks oluline, kas isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Seejuures on

§-s 4231 ette nähtud kuriteo puhul kolm eraldiseisvat sõidukorda üksnes esmane eeldus, mille tuvastamise järel tuleb anda teo süstemaatilisuse kohta tervikhinnang ehk lahendada küsimus, kas tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva rikkumisega. 45. Riigikohus selgitas, et süstemaatilisuse hindamisel tuleb muu hulgas arvestada, milline on üksiktegusid lahutav ajavahemik. Ehkki ajalisel kriteeriumil pole iseseisvat õiguslikku tähendust, tuleb lähtuda põhimõttest, et mida pikem on periood üksikute rikkumiste vahel, seda väiksema tõenäosusega moodustavad need rikkumised n-ö sisulise süsteemi. Teise olulise kriteeriumina tuleb arvestada isiku varasemate ja/või talle menetletavas asjas etteheidetavate rikkumiste arvukust. Mida rohkem kordi on isik juhtimisõigust omamata sõidukit juhtinud, seda suurema tõenäosusega saab tema käitumist hinnata

§ 4231mõttes süstemaatilisena (vt RKKKo nr 1-20-3067, p 13).

Viidatud Riigikohtu asjas asus kohus seisukohale, et veidi enama kui kolme aasta jooksul juba viies rikkumine viitab eelduslikult tegude süstemaatilisusele (samas).

1. Antud kriminaalasjas leiab tuvastamist, et M. Reidolf juhtis mootorsõidukit juhtimisõigust omamata 08.07.2019, 09.07.2019, 10.07.2019, 11.07.2019 ja 18.10.
2. Seejuures ei olnud M. Reidolfil 11.07.2019 ja 18.10.2020 vahelisel ajal võimalik mootorsõidukit juhtida, sest ajavahemikul 25.07.2019-01.04.2020 oli tema liikumisvabadus piiratud (vt Euroopa vahistamismäärust ja vahistusdokumente). Seega nähtub, et ca 1 aasta ja 3 kuu vältel juhtis juhtimisõiguseta M. Reidolf mootorsõidukit
3. korral ning teda ei peatanud seegi, et tema vabaduse piiramise aluseks oli mh kahtlustus

§ 4231järgi.

Hinnates M. Reidolfi ütlusi, siis on kohus seisukohal, et M. Reidolf juhtis juhtimisõiguseta isikuna mootorsõidukit harjumusest, mugavusest ja soovimatusest otsida lahendust olukorrale, mis välistaks rikkumiste toimepanemise. Seega on põhjust jaatada süstemaatilisust. 47. Kaitsja osutas M. Reidolfi süüküsimuse lahendamisel kahele Riigikohtu lahendile, millest justkui tuleneb, et

§ 4231kohaldamine eeldab M.

Reidolfi eelnevat karistatust. Kohus kaitsja käsitlusega ei nõustu. Arutataval juhul tuvastab kohus süstemaatilisuseks vajalikud elemendid ühes menetluses, so faktilise retsidiivina. See ei eelda varasemate karistuste olemasolu. Teiseks on kaitsja mõttekäik kontekstist välja rebinud. Kaitsja viidatud otsuses lahendas kõrgeima astme kohus küsimust selle kohta, kas korduvuse või süstemaatilisuse elemendid tuleb tuvastada teo toimepanemise või kohtuotsuse tegemise aja seisuga.

1. Samuti ei ole alust kaitsjaga nõustuda selles, et M. Reidolfi juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimised tuleb kvalifitseerida jätkuva teona. Asjaoludest tuleneb, et M. Reidolf ei juhtinud sõidukeid ühtest tahtlusest kantuna vaid see tahtlus oli vahepeal katkenud. Lisaks tähendaks kaitsjaga nõustumine vastuolu senises kohtupraktikas väljakujunenud süstemaatilise sõiduki juhtimise põhimõtetega. Samuti, kuna arutuse all kriminaalasja on hinnanud Riigikohus ja jätkuva süüteo kontseptsiooni käsitleti juba kaitseaktis, siis oli kõrgeima astme kohtul kassatsioonimenetluses esitatud argumentidest sõltumatult, s.o kassatsiooni piire laiendades, võimalik väljenda oma seisukohta ka küsimuses, kas tegemist võib olla jätkuva süüteoga. Kuna Riigikohus ses osas oma seisukohti ei väljendanud, siis järeldub, et arutelu süüteo jätkuvuse kohta on asjakohatu. Subjektiivne koosseis
2. Kohtu hinnangul pani M. Reidolf teo toime kavatsetult. Taolise järelduse tegemisel võtab 15 1-21-2039 kohus arvesse, et M. Reidolf omas varem juhtimisõigust. St, et ta on teadlik kõikidest mootorsõiduki juhtimist puudutavatest normidest, sh sellest, et mootorsõidukit võib juhtida üksnes juhtimisõiguse olemasolul. Kohtuistungil avaldas M. Reidolf, et ta oli teadlik juhtimisõiguse puudumisest, sest ta kaotas juhtimisõiguse Prantsusmaal aset leidnud liiklusrikkumise tõttu. Kuna ta oli teadlik juhtimisõiguse puudumisest, ent sellele teadlikkusele vaatamata ta asus mootorsõidukit juhtima, siis saab rääkida kavatsetuse vormis toime pandud teost. Seega täidab M. Reidolfi tegu

§ 4231süüteokoosseisu.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus 50.

§ 4231näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Karistamise aluseks on isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (

§ 56lg 1).

Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama (

§ 56lg 2).

1. Kujundades seisukohta kohaldamisele kuulva karistusliigi üle, siis leiab kohus, et arutaval juhul puuduvad asjaolud, mis nõuavad M. Reidolfi karistamist vangistusega. Käesolevaga teeb kohus süüdimõistva otsuse sõiduki süstemaatilises juhtimises juhtimisõiguseta isiku poolt ja seda olukorras, kus tõendatult juhtis M. Reidolf mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta viiel korral. Olgu meenutatud, et süstemaatilisus moodustub minimaalselt kolmest mootorsõiduki juhtimise episoodist. Karistusliigi üle otsustamisel võtab kohus arvesse sedagi, et menetluse esemeks olevad osateod on toime pandud pikka aega tagasi, s.o 2019 aasta suvel ja oktoobris
2. Seejuures on asjassepuutuv ka see, et M. Reidolfi näol ei ole tegemist isikuga, kellele pole kunagi mootorsõiduki juhtimisõigust omistatud – vaid vastupidi, talle on varem omistatud juhtimisõigus. Kohtu jaoks tähendab nimetatu seda, et M. Reidolf tunneb liiklusreegeid ja ta oskab liikluses ohutult ning teisi arvestavalt käituda. Lisaks avaldas M. Reidolf kohtuistungil, et tänaseks on ta juhtimisõiguse (taas)omandanud. Kuigi mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt on igal juhul taunitav, siis (liiklus)oht, mis lähtub isikust, kes on mingil põhjusel juhtimisõiguse kaotanud, on märkimisväärselt väiksem võrreldes isikutega, kellele pole juhtimisõigust kunagi omistatud. Seega – vaatamata asjaolule, et M. Reidolf juhtis viiel korral mootorsõidukit ja ta tegi seda ajal, mil tal juhtimisõigus puudus, ei ole tema tegu koostoimes tema isikuandmetega sellised, mis nõuaksid tema karistamist vangistusega.
3. Isikuandmete kontrollil avaldas M. Reidolf töökoha puudumist. Seega tuleb kohtul karistusliigi üle otsustamisel kontrollida sedagi, kas rahalise karistuse kohaldumine võiks välistuda töökoha ja/või töötamisest saadava töötasu puudumise tõttu. Analüüsinud esitatud tõendeid, asub kohus seisukohale, et töökoha puudus ei osutu M. Reidolfi puhul asjaoluks, mis muudaks võimatuks või raskendaks rahalise karistuse täitmist. Uuritud tõenditest nähtub, et M. Reidolfiga seotud teises kriminaalmenetluses asendati M. Reidofli vahistamine kautsjoniga. M. Reidolfil ei olnud raskusi selle tasumisega, samuti on ta antud menetluses kasutanud kokkuleppelist, mitte aga määratud korras kaitsjat. Need asjaolud veenavad kohut, et vaatamata töökoha puudumisele on M. Reidolf majanduslikult toime tulev isik ja töökoha ning töötamisest saadava sissetuleku puudumine ei takista tal rahalise karistuse täitmist. Kui kohtu seisukoht peaks osutama siiski ekslikuks ja M. Reidolf jätab rahalise karistuse täitmata, siis taolist olukorda on seadusandaja reguleerinud

§ 70

lg-ga 1: kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase 16 1-21-2039 nõusolekul üldkasuliku tööga. 53.

§ 44lg 1 sätestab rahalise karistuse suuruseks 30 kuni 500 päevamäära.

Sanktsioonimäära keskmine määr on 265 päevamäära. Kujundades seisukohta M. Reidolfi süü suuruse kohta, siis ei hinda kohus M. Reidolfi süüd kuigi suureks. Süüdistusega võrreldes leidis M. Reidolfi süü kohtus tõendamist märkimisväärselt väiksemas mahus, s.o viies osateos. Süü suurust hinnates tuleb kohtul korrata, et M. Reidolf omas eelnevalt juhtimisõigus, mistõttu temast lähtuv oht talle etteheidetavate tegude toimepanemisel on arvestatavalt väiksem võrreldes isikutega, kellele pole kunagi juhtimisõigust omistatud, ent kes sellele vaatamata mootorsõidukiga liikluses osalevad. Nii nagu märkis kohus karistusliigi valiku üle otsustamisel, evib ka karistuse määra kindlakstegemisel tähendust asjaolu, et M. Reidolfi rikkumised jäävad peamiselt aastasse 2019, üks episood ka aastasse 2020, s.o mitmete aastate tagusesse perioodi, ent mis peamine, kohtuistungil kinnitas M. Reidolf, et ta on tänaseks juhtimisõiguse omandanud. Mõnevõrra suurendab M. Reidolfi süüdi asjaolu, et peale vahistamist ja vahi alt vabanemist jätkas ta juhtimisõiguseta isikuna mootorsõiduki juhtimist, ent nimetatud ühele osateole ei saa omistada sellist kaalu, mis karistusõiguslikult väljenduks tema süü suureks hindamises ja seetõttu range karistuse mõistmises. 54. Kohus jagab prokuratuuri seisukohta karistust kergendavate ning raskendavate asjaolude puudumises ja ka kaitsja ei toonud kohtu ette asjaolusid, mis õigustaks M. Reidolfi süüdimõistmisel tema karistuse vähendamist. Karistust kergendavate asjaoludega seoses peab kohus vajalikuks käsitleda järgmist momenti. Kahe episoodi osas andis M. Reidolf ütlusi, milles ta tunnistas juhtimisõiguseta isikuna mootorsõiduki juhtimist. Sellest tulenevalt eksisteerib õiguslik vajadus hinnata, kas tegemist võib olla karistust kergendava asjaoluga

§ 57lg 1 p 3 esimese alternatiivi tähenduses.

Kohtu veendumusel puudub õiguslik võimalus hinnata M. Reidolfi poolt kahe episoodi osas kohtuistungil süü tunnistamist karistust kergendava asjaoluna, sest

§ 57

lg 1 p 3 käsitleb karistust kergendava asjaoluna süü ülestunnistamisele ilmumist. Kuna M. Reidolf ei ilmunud süü ülestunnistamisele ja kohtumenetluses osaline süü tunnistamine ei ole karistust kergendav asjaolu

§ 57

lg 1 p 3 tähenduses, siis tuleb lõppjäreldusena nentida karistust kergendavate asjaolude puudumist.

1. Mis puudutab karistuse mõistmise eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, siis jagab kohus prokuratuuri märgitut selles, et M. Reidolf on varem kriminaalkorras karistatud isikuks (vt karistusregistri väljavõtet). Kohus tuletab aga meelde, et isiku varasem karistatus on uue karistuse mõistmisel eripreventiivsete kaalutluste all arvestatav üksnes tingimusel, et varasemat karistust ei ole karistusregistrist kustutatud ja et varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (vt nt RKKKo nr 4-17-5471 p 26 ja selles viidatud praktika). Kohtu ette ei toodud asjaolusid, millest nähtuks M. Reidolfi varasemate õigusrikkumiste seos käesoleva menetluse esemeks olevate tegudega. Seose puudumine loob seega õigusliku takistuse arvestada karistuse mõistmisel M. Reidolfi varasema karistatusega. Karistuse määra tõstmisega ei ole vajadust reageerida sellekski, et ära hoida samalaadsete kuritegude toimepanemine – nagu juba märgitud, on M. Reidolf tänaseks omandanud mootorsõiduki juhtimisõiguse. Mis puudutab üldpreventiivseid kaalutlusi, siis kohtupraktika kohaselt on juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine sagedasti toime pandav liiklussüütegu. Seega nõuavad õiguskorra kaitsmise huvid M. Reidolfile mõistetava karistuse määra mõningast korrigeerimist temale ebasoodas suunas.
2. Kõigele eelnevale tuginedes asub kohus seisukohale, et M. Reidolfi tuleb karistada rahalise karistusega 200 päevamäära. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elutustaseme kohta nähtub, et M. Reidolfil on aasta 2019 aastanetosissetuleku suuruseks 0 eurot. Sissetuleku puudumise tõttu kohaldab kohus

§ 44lg 2 neljandat lauset, mille kohaselt on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot.

Seega M. Reidolfi rahalise karistuse suuruseks kujuneb 17 1-21-2039 rahalises vääringus 2 000 eurot. 57.

§ 68

lg 1 sätestab, et eelvangistus arvatakse karistusaja hulka ja ühele eelvangistuse päevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. Kõnesolevas kriminaalasjas peeti M. Reidolf 18.10.2020 kahtlustatavana kinni ja Harju Maakohtu 20.10.2020 määrusega ta vahistati. Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2020 määrusega jäeti maakohtu määrus ja otsustus M. Reidolfi vahistamiseks muutmata. 30.11.2020 tegi prokuratuur määruse, millega vabastas M. Reidolfi vahi alt. Neist andmetest järeldub, et M. Reidolf viibis 44 päeva eelvangistuses; 44 eelvangistuse päeva vastab rahalise karistuse 132-le päevamäärale. Seega on M. Reidolfi ärakandmata karistuseks rahaline karistus 68 (200 – 132, s.o 68) päevamäära ehk rahalises vääringus 680 eurot. Asitõendid

1. Kriminaalasjas on asitõendiks elektroonilised andmekandjad, millele on talletatud videosalvestised. Kohus määrab jätta videosalvestistega andmekandjad KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks
2. M. Reidolfi kaitsja taotles SKHS § 5 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel, s.o seoses M. Reidolfi õigeksmõistmisega, kahju hüvitamist summas 2 661,40 eurot. SKHS § 5 lg 1 p-d 1 ja 2 sätestavad, et kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati vahistamisega ja kahtlustatavana kinnipidamisega. Kaitsja taotlus tugineb alusele, mis on sõltuvuses süüteomenetluse lõpptulemusest. Kuna kohus teeb M. Reidolfi suhtes süüdimõistva kohtuotsuse, sh nii tema kinnipidamine kui vahistamise aluseks olnud kuriteokahtlus on kattuv tema süüdimõistmise aluseks olnud tegudega (vt ka RKKKo nr 1-21-1652 p-d 25 -26), siis ei ole kahju hüvitamise eeldused SKHS § 5 lg 1 p-de 1 ja 2 mõttes täidetud ning esitatud taotlus jääb rahuldamata.
3. Kaitsja ei ole taotlenud ega põhjendanud kahju hüvitamist ka mõnel muul SKHS-s sätestatud alusel, nt SKHS § 5 lg 4 või kaitsja kohtumenetluses tõstatud argumentide taustal SKHS §-s 7 nimetatud alusel. Kahju hüvitamise menetlus ja kahju üle otsustamine leiab aset isiku kirjaliku taotluse alusel, milles tuleb märkida SKHS § 12 p-des 1-10 nimetatud asjaolud. Seega määrab kahju hüvitamise taotlus ära piirid, millises ulatuses ja alustel otsustada kahju hüvitamise üle. Kohtul puudub menetluslik pädevus otsustada kahju hüvitamise üle alustel, mida isik taotlenud ei ole. Sellest tulenevalt ei kujunda kohus seisukohta, kas kahju hüvitamine võib olla põhjendatud mõnel muul alusel, kui seda on SKHS § 5 lg 1 p-d 1 ja
4. Menetluskulud
5. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu (KrMS § 175 lg 1 p 1) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9).
6. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 § 1 sätestab kuutasu alammäärana 725 eurot. St, et sundraha suurus on 1 087,50 eurot, mis tuleb M. Reidolfilt välja mõista. 18 1-21-2039
7. Arutataval juhul teeb kohus osaliselt süüdimõistva, osaliselt õigeksmõistva kohtuotsuse. St, et valitud kaitsja tasu jääb osaliselt süüdistatava enda kanda (KrMS § 180 lg 1), osaliselt tuleb kaitsjatasu hüvitada riigil (KrMS § 181 lg 1). Kaitsja taotles kohtule adresseeritud dokumentides M. Reidolfi kaitsjale makstud tasude hüvitamist. Esmalt taotleb kaitsja nende kulude hüvitamist, mis tekkisid kriminaalasja esmakordsel läbivaatamisel maa- ja ringkonnakohtus ning Riigikohtus. Samuti taotleb kaitsja nende kulude hüvitamist, mis tekkisid maakohtus kriminaalasja teistkordsel läbivaatamisel.
8. Mis puudutab kriminaalasja esmakordsel menetlemisel apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses tekkinud kulusid ning taotlust nende kulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks, siis osutab kohus Riigikohtu otsusele asjas nr 1-21-
9. Selle otsuse resolutsioonist nähtub, et Riigikohus määras kindlaks kassatsioonimenetluses tekkinud valitud kaitsja tasu ja mõistis Eesti Vabariigilt M. Reidolfi kasuks välja 1 746 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Riigikohtu otsuse põhjendavas osas, s.o p-s 30 märkis Riigikohus, et Riigikohus tühistab Harju Maakohtu 24.03.2022 otsuse, aga samuti Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2022 otsuse osas, millega jäeti prokuröri apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Riigikohus märkis, et ringkonnakohtu otsus jääb jõusse süüdistatava õigusabikulude lahendamise osas. Sellest järeldub, et apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses tekkinud valitud kaitsja tasu osas on lõplik seisukoht juba kujundatud, ses osas on lahendid jõustunud ning maakohtul puudub õiguslik alus kujundada nende kulude osas täiendav seisukoht. Seega jätab kohus M. Reidolfi kaitsja taotluse apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses tekkinud õigusabikulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks läbi vaatamata.
10. Kriminaalasja esmakordsel läbivaatamisel tekkinud valitud kaitsjate tasu on kokku 11 265 eurot (sh käibemaks). Sellest kohtueelse menetluse ja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise kulu on 5 889 eurot (sh käibemaks). Kohtumenetluse kulu on kokku 5 376 eurot (sh käibemaks). Seoses kohtumenetluses kriminaalasja esmakordsel läbivaatamisel tekkinud valitud kaitsja kuluga märgib kohus, et kohtupraktikas tunnustatud arusaama kohaselt on süüdistataval õigus eeldada, et tema kriminaalasi lahendatakse koheselt õigesti. Arutataval juhul kriminaalasja lahendamine sel viisil ei õnnestunud ja kohus ei pea süüdistatava suhtes õiglaseks jätta tema kanda kulud, mille tekkimises on tema kaasa rääkimise võimalus olnud vähene. Kuna kriminaalasja teistkordse lahendamise vajadus on tekkinud riigi nö süül, siis on õiglane jätta need kulud, so summas 5 376 eurot (sh käibemaks), mis tekkisid kriminaalasja esmakordsel läbivaatamisel kohtus, riigi kanda. Kohus märgib ka, et on kontrollinud tekkinud kulu põhjendatust ja vajalikkust, ent ei tuvastanud asjaolusid, mis nõuaks kaitsjatasu korrigeerimist.
11. Mis puudutab kohtueelse menetluse ja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise kulu, siis selleski osas tuleb hinnata õigusabi vajalikuks, toimingute ajakulu mõistlikuks ning teenuse tunnihinda põhjendatuks. See kulu on kokku 5 889 eurot (sh käibemaks). Kuna kohus hindas süüdistuse põhjendatuks üksnes osaliselt ja kaitsja(d) ei ole kuludokumentides eristanud osategudele kulunud aega, siis määrab kohus selle kindlaks hinnanguliselt. Kohtu hinnangul on põhjendatud jagada menetluses tekkinud kaitsjatasu osategude vahel. Seega loeb kohus KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes mõistliku suurusega kaitsjatasuks, mis tuleb riigilt M. Reidolfi kasuks välja mõista 3 624 eurot (sh käibemaks) (5889 eurot / 13 osategu x 8 osateoga on 3 624 eurot).
12. M. Reidolfi kaitsja esitas taotluse kriminaalasja teistkordsel läbivaatamisel maakohtus valitud kaitsjale 5 040 euro (sh käibemaks) hüvitamiseks. Taotluse ja sellele lisatud arve kohaselt osutas kaitsja M. Reidolfile õigusabi 30 tunni ulatuses (10 h asja materjalidega tutvumine, 11 h kohtuistungi ajakulu, kaitsealusega suhtlus 3 h ja kohtuistungi protokollide ning kohtukõne koostamine kokku 6 h) tasumääraga 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus peab 19 1-21-2039 õigusabi vajalikuks, toimingute ajakulu mõistlikuks ja teenuse tunnihinda põhjendatuks. Kuna kohus hindas süüdistuse põhjendatuks üksnes osaliselt ja kaitsja ei ole kuludokumentides eristanud ühe või teise osateo uurimisele kulunud aega, siis määrab kohus selle kindlaks hinnanguliselt. Kohtu hinnangul on põhjendatud jagada menetluses tekkinud kaitsjatasu osategude vahel. Seega loeb kohus KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes mõistliku suurusega kaitsjatasuks, mis tuleb riigilt M. Reidolfi kasuks välja mõista 3 102 eurot (sh käibemaks) (5040 eurot / 13 osategu x 8 osateoga on 3 101,53 eurot, ümardatuna 3 102 eurot). Seega tuleb Eesti Vabariigilt M. Reidolfi kasuks välja mõista kokku 12 102 eurot (sh käibemaks) maakohtu menetluses valitud kaitsjatele makstud tasu katteks. (allkirjastatud digitaalselt) 20