← Eesti

2-21-12781/58

Obsah (8)§ 150§ 661§ 430§ 428§ 432§ 462§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2024.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-12781 Tsiviilasi A A, B Bi hagi C

§ 150

lg 2 punkti 1 alusel tagastada riigilõiv summas 700 eurot hagejate taotlusel hageja A A arveldusarvele nr xxx.

  1. Poolte taotlusel asendada lahendi avalikustamisel poolte nimed ning isiku- ja registrikoodid tähemärkidega.
  2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-
  3. Menetluskulude jaotus Jätta kompromissilepingus käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  4. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-21-12781, A A, B Bi hagi C C, Tallinna notari D D vastu kahju hüvitamise nõudes.
  5. Pooled sõlmisid 28.02.2024 kohtuistungil kompromissi, mille kohaselt paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja asjas menetlus lõpetada. Tuginedes

§ 661

lg-le 4 on pooled kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja antud asjas menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.

§ 150

lg 2 p 1 alusel taotleb hageja hagiavalduse esitamisel poole tasutud riigilõivust hageja A A arveldusarvele nr xxx. Pooled taotlevad lahendite andmebaasis lahendi avalikustamisel asendada poolte nimed ning isiku- ja registrikoodid tähemärkidega. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Tulenevalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 4. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 5. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab

§ 430lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada

§ 428lg 1 p 4 alusel.

Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-21-12781 lõpetamisele. 6. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 2 7. Tuginedes

§ 661

lg-le 4 on pooled kokku leppinud, et välistavad käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse. Poolte taotlus määruskaebuse esitamise välistamiseks on kooskõlas

§ 661lõikega 4 ja tuleb rahuldada.

8. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 9. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). 10.

§ 462

lg 2 kohaselt andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Menetlusosalised on vastava taotluse esitanud, kohus rahuldab taotluse. 11. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromisslepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda. 12.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 3 täpsustab, et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. 13. Hagejad taotlevad hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist hageja A A arveldusarvele nr xxx. Kohtu hinnangul on hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku summas 1400 eurot. Kooskõlas

§ 150

lg 2 p-ga 1 3 kuulub hagejale tagastamisele pool tsiviilasja hagimenetluses hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 700 eurot (1400/2), kuivõrd hagejad on hagimenetluses hagi esitamisel tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 1400 eurot. Kooskõlas

§ 150

lg 2 p-ga 1 ja lgga 3 tagastab kohus hagejate taotlusel hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 700 eurot, hageja A A arveldusarvele nr xxx. 14. Lõpetada tsiviilasja 2-21-12781 menetlus. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.