Obsah (5)

§ 4§ 6§ 55§ 41§ 11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 26.01.2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-426 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla 25.0

§ 4

¹ lg-s 2 on silmas peetud kinnipidamiskohas ette tulla võivaid julgeolekualaseid ohusituatsioone, mille lahendamine võib eeldada kinnipeetavate õiguste piiramist. Julgeolek aga tähendab kaitstust igasuguste ohtude vastu, k.a oht inimese elule ja tervisele. Käskkirja eesmärgiks on piirata koroonaviiruse levikut ja kaitsta nii kinnipeetavate kui ka vanglateenistujate elu ja tervist. Koroonaviirus levib piisknakkusena, mistõttu levib see õhu ja pindade kaudu. Viirust kannavad edasi nakatunud isikud. Piirangute seadmisel on vangla lähtunud Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §-st 16, mis on eelduseks kõigi teiste õiguste ja vabaduste kasutamisele. PS §-st 28 tuleneb, et riik peab kaitsma inimest ka teistest inimestest lähtuva terviseohu eest. Seadusandja eesmärk vangistuse täideviimise ja inimväärikuse põhimõtte (

§ 6

lg 1) kehtestamisel on mõeldud teenima neid põhiõigusi, mille suhtes riigil on positiivne soorituskohustus. PS § 28 lg 1 paneb riigile soorituspõhiõigusena kohustuse 2 kaitsta inimese elu ja tervist. Vältida tuleb inimeste haigestumist (nt nakkushaigustesse) ja surma. 1 Seega, riigile põhiseaduses pandud elu ja tervise kaitse kohustus kaaluvad oma olulisuse tõttu üles isiku muud põhiõigused (nt isiku õiguse liikumisvabadusele), mille eelduseks need on. Isolatsiooni kohustuse eesmärk on, et haigestunud isik või potentsiaalne nakkusekandja ei kannaks nakkust edasi uutele isikutele. Selle täitmiseks peab isik vältima vahetuid kontakte, samuti ei tohi ta viibida kohtades, kus temast nt ruumi pindadele jäänud nakkus võib suure tõenäosusega kanduda üle tervetele isikutele.

§ 55lg 2 annab kinnipeetavale õiguse tunniseks jalutuskäiguks värskes õhus.

Tuleb aga arvestada, et jalutuskäigule saatmise puhul ei ole võimalik järelevalvetoimingute tegemiseks vältida vahetut füüsilist kontakti vanglaametnikega. Jalutuskäigule saatmine eeldab erinevate ruumide läbimist, kus viibivad tööülesannete täitmiseks vanglateenistujad, samuti läbiksid samu ruume sel juhul teised kinnipeetavad. Võimalik nakkusekandja võib sellises olukorras nakatada nii ametnikke kui veel terveid kaaskinnipeetavaid vaatamata asjakohaste isikukaitsevahendite kasutamisele. Täiendav nakatumine on ühest küljest ohuks konkreetsete isikute elule ning tervisele, mille kaitsekohustus riigil on. Samuti on nakatumiste kasv koormaks kogu riigi tervishoiusüsteemile ning riigi rahalistele võimalustele, sealhulgas vanglale. Vangla jaoks tähendab teenistujate võimalik nakatumine ja haigestumine, et raskendatuks muutub kinnipeetavate üle järelevalve teostamine ning vangla julgeoleku tagamine, sest teenistujaid võib jääda hädapäraste toimingute jaoks liiga väheks. Teenistujate massiline haigestumine tooks seetõttu paratamatult kaasa veel täiendavaid piiranguid kogu vanglas ning see mõjutaks negatiivselt oluliselt rohkemaid kinnipeetavaid. Lisaks sellele kuuluvad paljud vanglas viibivad isikud erinevatel põhjustel haiguse riskirühma, mistõttu tuleb jaatada viiruse suurt ohtu mitte ainult tervisele, vaid koguni elule. Varasemad viirusepuhangud Eesti vanglates on näidanud, et viiruse leviku tõkestamine ja kontrolli alla saamine on keeruline ning juba üksiku viirusekandja sattumine vanglasse võib endaga kaasa tuua viiruse puhangu. Seega ei saa viiruse leviku ohtu vanglas võrrelda viiruse leviku ohuga väljaspool vanglat. Vaide esitaja leiab, et ta ei kuulu ühegi eneseisolatsiooni paigutatava grupi hulka. Vaide esitaja oli lähikontaktne ning ta vaktsineeriti COVID-19 vastu Pfizeri vaktsiiniga 03.06.2021 ja 14.07.

1. Seega puudus vaide esitajal kehtiv COVID-19 tõend. Kuigi vaide esitaja kiirtest osutus negatiivseks ning puudusid silmnähtavad haigussümptomid, ei saa sellest ilmtingimata järeldada, et vaide esitaja ei ole viirusega nakatunud. Praktika on näidanud, et COVID-19 haigestumine ei too alati kaasa haigussümptomeid ning haigestumise korral ei pruugi ka nakatunu teada, et on viiruse edasikandja. Viiruse levitajate tuvastamise teeb keeruliseks ka asjaolu, et viirus võib olla nakkav ka peiteajal. Peiteperiood ehk aeg, mil isik on nakatunud koroonaviirusega, kuid tal puuduvad haigussümptomid esineb nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata inimestel ning võib kesta 2-14 päeva. Lisaks sellele on teada, et antigeeni kiirtest tuvastab viirust ainult siis, kui viiruse kogus organismis on väga kõrge, mis tavaliselt on kuni 4-5 päeva pärast sümptomite tekkimist. Inimene võib olla nakkusohtlik juba enne sümptomite teket ja veel mitu nädalat pärast sümptomite tekkimist, aga antigeeni test seda alati tuvastada ei suuda.2 Liikumispiirangu kehtestamine on seega sobiv meede legitiimse eesmärgi saavutamiseks, kuna kontaktide minimeerimine takistab viiruse levikut. 1 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne,
2. Paragrahvi 16 kommentaar, p
3. Kättesaadav 2 arvutivõrgus: https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=21&p=
4. https://www.terviseamet.ee/et/covid-19-antigeeni-kiirtestid. 3 Käskkirja punktis 2.
5. on märgitud, et kambris vanglateenistujaga kokkupuutel ja väljaspool kambrit liikumisel tuleb kanda vangla poolt väljastatud kaitsemaski. Vaide esitaja väidab, et talle kaitsemaski ei väljastatud ning valvurid ei ole ka saatmiste ajal talle maski väljastanud. Justiitsministeerium nõustub Tallinna Vangla edastuskirjas toodud seisukohtadega, mis puudutab maski kandmist ning ei pea vajalikuks selle kordamist. Justiitsministeeriumi hinnangul on käskkirjaga seatud piirangud seega vajalikud, mõõdukad ja sobivad“ (dtl 21-22).
6. X esitas 27.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 25.05.2022 käskkirja nr 1-1/22/55 ja Justiitsministeeriumi 10.02.2023 vaideotsuse nr 11-7/311-2 tühistamiseks ning kaebajale ära jäänud jalutuskäikude tagantjärele võimaldamiseks. Kohus võttis 14.03.2023 X kaebuse menetlusse ja määras vastustajateks Tallinna Vangla ja Justiitsministeeriumi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7. Kaebuse põhjendus. 6.1 Justiitsministeeriumi 10.02.
8. a vaideotsus nr 11-7/311-2 on õigustühine ja kehtetu, sest rikuti haldusmenetluse seaduse (HMS) § 84 lg-s 1 sätestatud vaide lahendamise tähtaega. Tallinna Vangla edastas kaebaja vaide Justiitsministeeriumile 12.01.
9. Justiitsministeerium lahendas selle 13.02.
10. Seega lahendas Justiitsministeerium kaebaja vaiet 10 päeva asemel 32 päeva. 6.2 Kaebaja asus vaides seisukohale, et seadus ei näe ette võimalust esitada etteulatuvat haldusakti, millega piiratakse isikute õigusi, milliste piiramise vajadust ei ole võimalik ette prognoosida. HMS § 56 lg 3 kohaselt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on andmisel lähtunud. Tallinna Vangla pole esitanud kehtestatud piirangu rakendamiseks ühtegi adekvaatset põhjendust. Seda möödalaskmist on Justiitsministeerium asunud omaalgatuslikult parandama. 6.3 Kummastav on lugeda käskkirjast, et piirangu kehtestamist pole olnud võimalik vältida muude meetmete kasutuselevõtuga. Kaebaja on Tallinna Vanglas viibinud 2 aastat ja 4 kuud ning selle aja jooksul ei ole ta näinud, et saatmised toimuksid kaitseülikondades ja respiraatorites. Valvuritel olid saatmisel ees üksnes meditsiinilised kaitsemaskid, kinnipeetavatele ei väljastatud aga isegi neid. Tallinna Vangla põhjenduse kohaselt on proportsionaalne kehtestada liikumispiirang vanglasse vastu võetud vangidele, haigustunnustega vangidele, testimisest keeldunud vangidele ja vangidele kelle koroonaviiruse test on osutunud positiivseks. Kaebaja ei kuulu ühegi eeltoodud kategooria alla, kuna tema test oli negatiivne.
11. Vastustajad paluvad jätta kaebuse rahuldamata ja esitavad sellele järgmised vastuväited. 7.1 Tallinna Vangla leiab, et Tallinna Vangla direktori 25.05.2022 käskkiri nr 11/22/55 ja Justiitsministeeriumi 10.02.2023 vaideotsus nr 11-7/311-2 vastavad HMS §s 54 sätestatud nõuetele ja nende tühistamiseks puudub alus. Tallinna Vangla jääb eelnimetatud aktides esitatud põhjenduste juurde. 4 7.2 Justiitsministeeriumi väitel näitas nakkuspuhang
12. aasta sügisel Viru Vanglas, kuivõrd kiiresti koroonaviirus vangla keskkonnas levib. Kui 26.10.2020 teatati Viru Vanglas viiest positiivse testitulemuse saanud kinnipeetavast, siis 09.11.2020 oli positiivse testitulemusega vange juba
13. Vangla tavarežiimis töötamise korral võib nakkuse saanud kinnipeetav loetud tundide/päeva jooksul olla lähikontaktis 40-50 teise kinnipeetavaga ning seda ei ole võimalik kuidagi piirata. Seda ei ole mõeldav teha ka osakondade kaupa, kuna ka sel juhul oleks nakatumise korral osakonna siseselt viiruse levik väga kiire. Epideemia puhul ei saa teha kaitsemeetmetes järeleandmisi. Eesliinil tegelevad kinnipeetavatega igapäevaselt orienteeruvalt 150 valvurit, kes on jagatud toimkondadeks. Näiteks 01.11.2020 COVID-19 viiruse positiivse testi andnud Tallinna Vangla teenistujast tulenevalt kaardistati 48 lähikontaktset, kes tuli kohe isolatsiooni suunata. Nende hulgas oli üle 30 valvuri. Tuleb arvestada, et sellise arvu teenistujate eemalejäämisel on kriitiline mõju ka vangla toimepidevusele. Vangla toimepidevuse tagamiseks tuleb kasutusele võtta meetmed, mis võimalikult parimal viisil aitaksid viiruse levikut vanglas ära hoida. Kohaldatud piirangute jätkamise tõttu suudeti Tallinna Vanglas viirusepuhang ära hoida, haigestusid üksikud kinnipeetavad ning nakkus ei olnud laialt levinud. Eeltoodust võib järeldada, et kehtestatud piirangud täitsid oma eesmärki. Vanglates on kogu viiruse perioodi ajal rakendatud neid meetmeid, mis on kooskõlas teadlaste ja tervishoiutöötajate soovitustega. Sellest põhimõttest lähtuti ka vaidlusaluse käskkirja andmisel ja vaideotsuse tegemisel. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Vangla direktori 25.05.2022 käskkiri nr 1-1/22/55 ja Justiitsministeeriumi 10.02.2023 vaideotsus nr 11-7/311-2 on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Käskkiri ja vaideotsus on kohtu hinnangul piisavalt motiveeritud. Kohus nõustub nendes esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (vt HKMS § 165 lg 2). Täiendavalt märgib kohus vastuseks kaebusele järgmist. 8.1

§ 55

lg-s 2 sätestatud kinnipeetava õigus ei ole absoluutne (vt Riigikohtu 12.09.2023 otsus asjas nr 3-21-884, p 17). „

§ 41

lg 2 järgi võib kohaldada konkreetse seadusest tuleneva piirangu puudumise korral selliseid kinnipeetavate õiguste piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel /---/. Ei saa olla kahtlust, et ka nakkushaiguse epideemiline levik võib ohustada vangla julgeolekut. Vanglas viibivate isikute massilise haigestumise korral koroonahaigusesse oleks ohtu sattunud vangla toimimine ning kõigi vanglas viibivate isikute elu ja tervis“ (vt samas).

§ 41

lg 2 kohaldamisel peab arvestama proportsionaalsuse põhimõttega (sobivus, vajalikkus ja mõõdukus legitiimse eesmärgi suhtes). Piirangu eesmärk kaitsta vangla toimimist ning kõikide vanglas viibivate isikute elu ja tervist oli legitiimne. Seda õigustas väga kaalukas avalik huvi koroonahaiguse levikut igati takistada ja inimeste massilist haigestumist vältida. Justiitsministeerumi väitel on vangid juba vanglasse saabudes keskmisest halvema tervisega (dtl 40). Meede oli eesmärgi saavutamiseks sobiv. Kinnipeetavate liikumise (sh jalutamisvõimaluse) piiramine viib võimalike kontaktide tekkimise tõenäosuse miinimumini ning langetab oluliselt nakatumisriski (vt samas). Tallinna Vangla selgituse järgi eeldab jalutuskäigule saatmine erinevate ruumide läbimist, kus viibivad tööülesannete täitmiseks vanglaametnikud, samuti läbivad samu ruume teised kinnipeetavad (dtl 14). Piirang oli vajalik.

§ 55

lg-s 2 sätestatud kinnipeetava õiguse piiramine oli ennetav meede COVID-19 haiguse leviku 5 tõkestamiseks. Ennetava meetme rakendamise aluseks on prognoos, milles haldusorgan annab piiratud teabe põhjal hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline (vt Riigikohtu 31.01.2023 otsus asjas nr 3-19-1838, p 20). Kohtu hinnangul võis Tallinna Vangla olemasoleva teabe põhjal järeldada, et jalutuskäigule saatmine oleks tõstnud oluliselt kinnipeetavate ja vanglaametnike haigestumiste riski. Justiitsministeeriumi väitel suudeti kohaldatud piirangute tõttu viirusepuhang Tallinna Vanglas ära hoida, haigestusid vaid üksikud kinnipeetavad (dtl 41). Seega osutusid rakendatud meetmed tõhusaks. Vaatamata sellele, et

§ 55

lg-s 2 sätestatud värskes õhus jalutamise õiguse äravõtmine seitsmeks päevaks ei ole kinnipeetava õiguste väheintensiivne riive, ei kaalu käesoleval juhul vaidlusaluse piiranguga kaasnev õiguste riive üles piirangu kehtestamise eesmärki tagada vangla toimimine ning vanglas viibivate isikute elu ja tervise kaitse. Vangla pidi ära hoidma COVID-19 haiguse vanglasisese leviku, kuna sellega võinuks kaasneda tõsised tagajärjed vangla julgeolekule. 8.2 Kaebaja leiab ekslikult, et vaidemenetluses rikuti vaide lahendamise tähtaega.

§ 11lg 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest.

Kaebaja vaie registreeriti Justiitsministeeriumis 13.01.2023 ning selle vastus registreeriti 10.02.

1. Seega lahendati kaebaja vaie tähtaegselt. 8.3 Alus puudub ka kohustamisnõude rahuldamiseks. Toimingu sooritamiseks kohustamisele suunatud nõude rahuldamise eelduseks on, et avaliku võimu kandja on kohustatud toimingut sooritama (vt Riigikohtu 07.04.2010 otsus asjas nr 3-3-1-5-10, p 14). Õigusaktid ei kohusta vanglat ära jäänud vabas õhus viibimist kinnipeetavale tagantjärele asendama.
2. Kuna kaebus jääb rahuldamata, kannab menetluskulud kaebaja (vt HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, mistõttu jäävad tema kulud tema enda kanda (vt HKMS § 109 lg 1). /allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys 6