KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2021 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-19-548 Kohtunik Rita Kulberg Asi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse erakorraline ettekanne süüdimõistetu S.M-i katseaja pikendamiseks Kriminaalhooldusametnik Christina Jõesaar Süüdimõistetu S.M (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12) määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 27.02.2019 otsusega tunnistati S.M süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 7 kuud. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel määrati, et S.M-ile mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.M ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Katseaja algust arvatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 27.02.
- Katseaja kestus on 27.02.2019 – 27.02.
- Käitumiskontrolli kohaldamine algas kohtuotsuse jõustumisel, s.o 15.03.
- Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus esitas 8.04.2019 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale esimese erakorralise ettekande, milles taotleti kohustada S.M alluma alkoholi tarvitamise vastasele ravile, sest hooldusalune rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Tartu Maakohtu 10.04.2019 määrusega kriminaalhooldusosakonna taotlus rahuldati ja S.M-ile määrati KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustus alluda alkoholivastasele sõltuvusravile. Määrus jõustus 26.04.
- Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus on 1.02.2021 esitanud Tartu Maakohtu Võru kohtumajale teise erakorralise ettekande, milles taotletakse S.M-i katseaja pikendamist seoses kriminaalhooldusametniku kontrollile mitteallumisega 1.01.
- Vaatamata sellele, et S.M ei allunud ametniku kontrollile, on S.M-i senine katseaeg pärast ravile pöördumist möödunud edukalt - hooldusalune ei ole pärast ravile pöördumist rikkunud kontrollnõudeid ega talle määratud lisakohustus t. Seetõttu tuleb isikule pakkuda täiendavat toetust ning järelevalvet katseaja pikendamise raames. KrMS § 432 lg 1 alusel lahendatakse kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtuniku määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui osundatud paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kriminaalhooldusametnik heidab S.M-ile ette 1.01.2021 kriminaalhooldusametniku kontrollile mitteallumist. Ettekande kohaselt soovis ametnik 1.01.2021 pärastlõunal reidi käigus kontrollida, kas S.M täidab kohustust mitte tarvitada alkoholi. S.M viimase ema sõnul kodus ei olnud. S.M-i telefonile helistades oli telefon välja lülitatud. Kuna hooldusalune ei olnud telefoni teel kättesaadav, siis tegi ta ametniku jaoks võimatuks oma asukoha kindlakstegemise ja kohustuse kontrolli läbiviimise. 4.01.2021 kirjaliku seletuse kohaselt S.M kukkus Tartu Kaubamaja juures trepist alla tulles, sest paremasse põlve lõi terav valu. Trepi peal olles rääkis S.M telefoniga, mis läks kukkudes katki. Telefoni enam sisse lülitada ei saanud, sest klaas oli kahest kohast katki ja telefon enam pilti ette ei võtnud. Kui S.M läks venna poole, siis sai teada, et vennale oli helistanud ema ja ajas arusaamatut juttu, mistõttu ei osanud vend S.M-ile öelda, mis kodus probleemiks oli. S.M läks 1.01.2021 õhtul tagasi koju ning alles järgmisel hommikul oli ema piisavalt kaine, suutmaks S.M-ile öelda, et kriminaalhooldusametnikud käisid tema pool. S.M ei ole tõepoolest esitanud kriminaalhooldusametnikule peale kirjaliku seletuse teisi tõendeid, mis kinnitaksid, et ta 1.01.2021 kukkus ja kukkumise käigus läks telefon katki, mistõttu polnud võimalik sellega enam helistada. Samas on see seletus eluliselt usutav. Telefon võib maha kukkudes selliselt katki minna, et sellega ei saa enam välja helistada ega 2
(3)kõnesid vastu võtta. Telefoni katkimineku tõttu ei saanud S.M temast mitteolenevatel põhjustel telefonile vastata ning selline asjaolu on vabandatav. Sellisel juhul aga ei ole hooldusalune tahtlikult rikkunud ametniku kontrollile allumise kohustust KarS § 75 lg 1 p 3 mõttes. Kõiki elus ettetulevaid olukordi polegi alati võimalik lisaks oma ütlustele millegi muuga tõendada. Nendel puhkusel tuleb hinnata ütluste usaldusväärsust. Käesoleval juhul puudub kohtul alus süüdimõistetu väidetes kahelda. Erinevalt katseaja algusest on süüdimõistetu kriminaalhooldusametniku kinnitusel peale alkoholismivastasele ravile pöördumist 2019 mais käitumiskontrolli nõudeid korrektselt täitnud. Seega pole tegemist süstemaatilise käitumiskontrolli nõuete rikkujaga, kellel oleks põhjust vastutusest pääsemise eesmärgil valetada. S.M-i katseaeg lõpeb 27.02.2021 ning ta ei ole alates alkoholismivastasele ravile "Kainem ja tervem Eesti" pöördumisest 23.05.2019 uusi rikkumisi toime pannud. Lõuna-Eesti Haigla AS kinnitusel on S.M kõikidel vastuvõttudel käinud korrektselt, ta tarvitab nõuetekohaselt ravimeid ning on koostööks motiveeritud. S.M jätkab raviga, järgmine visiit on kavas 12.02.2021. Registreerimislehest nähtub, et S.M on korrektselt täitnud registreerimiskohustust. Seega on süüdimõistetu elanud õiguskuulekalt pea viimased 1 aasta ja 9 kuud. Kohus on seisukohal, et isegi kui lugeda tõendatuks S.M-i poolt 1.01.2021 kontrollile allumise kohustuse rikkumine, siis rikuks katseaja pikendamine käesoleval juhul ülemäärasuse keeldu, kuna senine katseaeg on täitnud oma eesmärgi. S.M ei vaja kohtu hinnangul täiendavat toetust ja järelevalvet. Ka ettekande esitaja ise on seisukohal, et S.M-i katseaeg on möödunud seni edukalt. Seega tuleb Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse taotlus jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 3
(3)