4-22-3684 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) Menetlusaluse isiku

) § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 euro suuruses summas I.H - isikukood XXX ; xxxx kodanik; elukoht: xxxx; töökoht: AS R; e-post: xxxx; karistusregistri kohaselt kehtivad karistused puuduvad Indrek Kukk ‒ Advokaadibüroo Tetris OÜ; asukoht: Mustamäe tee 16, Tallinn; e-post: indrek@tetrisab.ee Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood: 70008747) Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus, esindaja Triinu Riigor; aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn; e-post: ppa@politsei.ee RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133‒135, § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 maakohus otsustas:

1. Jätta menetlusaluse isiku I.H kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 28.09.2022 otsus väärteoasjas nr 2302,22,013076 muutmata.
2. Rahatrahv 200 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole (SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, Luminor Bank EE701700017001577198 või LHV Pank EE 777700771003813400), märkides ära kohustusliku viitenumbri
3. Juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile.
4. Jätta rahuldamata kaitsja taotlus hüvitada I.H-le menetluskulud (valitud kaitsjale makstud tasu).
5. Otsuse koopia anda I.H-le, tema kaitsjale ja Politsei- ja Piirivalveametile. 1 4-22-3684 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis 03.01.
6. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEOETTEHEIDE I.H juhtis 05.09.2022 kell 15.19 Tallinnas Suur-Sõjamäe tänaval mootorsõidukit Xxxx (registreerimismärgiga xxxx) kiirusega 77 +/- 3 kilomeetrit tunnis. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul on 50 kilomeetrit tunnis. Sellega ületas I.H lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 kilomeetrit tunnis. Oma tegevusega rikkus I.H

§ 15

lg 1 p 2 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud

§ 227lg 2 järgi.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politseija Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 28.09.2022 otsusega nr 2302,22,013076 karistati I.H

§ 227lg 2 järgi rahatrahviga 200 eurot.

1. I.H esitas kaitsja vahendusel mainitud otsuse peale kaebuse. Kaebaja selgitas, et ei ole õigusrikkumist toime pannud. Ülekuulamise salvestiselt ei selgu, millised etteheited menetlejal on ja ei nähtu, et kaebajale oleks tutvustatud kiirusemõõteseadme näitu. Pabertoimikus olevatel salvestiste tõestuspildil on näha, et kell 15.19.23 ei ole radari sihik suunatud tema juhitud sõidukile ja fotol on mitmeid sõidukeid. Ei saa välistada, et ekraanile on kuvatud veoki sõidukiirus. Seega on rikkumine tõendamata, mistõttu kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning menetlus VTMS § 29 lg 1 järgi lõpetada. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et tema ees ja kõrval olid teised autod ning ta ei pea eluliselt usutavaks, et sai sõita 77 kilomeetrit tunnis. Kaitsja märkis kohtuistungil, et kiirusmõõteseadme sihik ei olnud korrektselt sõidukile suunatud, mistõttu see ei saanud sõiduki kiirust õigesti mõõta. Kaebaja sõitis autovoos, millise objekti kiirust fikseeriti, seda ei tea. Politseitöötajast tunnistaja ei mäletanud kiirusmõõteseadme signaalide tegelikku tähendust ja ei mäletanud situatsiooni.
2. Kohtuvälise menetleja arvates on menetlusaluse isiku poolne rikkumine aset leidnud ja tõendatud. Tunnistaja rääkis üksikasjalikult, kuidas toimub kiiruse mõõtmine, oskas selgitada salvestuse väljatrükki ning mäletas menetlusalust isikut ja tema rikkumist. Salvestise väljatrükilt selgub, et sõiduki kiirus on olnud 77 kilomeetrit tunnis ja vähenes järjest. Kiirusmõõteseadme kasutusjuhendi p.3.1 kohaselt võimaldab LaserCam seade mõõta objekti kiirust ja kaugust, salvestades samal ajal mõõdetavast objektist video. Seda on seade teinud, on olemas videosalvestus ja salvestuse andmete väljatrükk. Politseitöötaja kasutas seadet tootjatehase poolt antud juhiste järgi, mõõtmist teostas selleks väljaõppe saanud isik ja seade oli taadeldud. Seega on kiirusmõõteseadme näit usaldusväärne. Kaebajale on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi ning ta on seda oma allkirjaga kinnitanud. Kaebaja pidi tajuma, et ületas lubatud sõidukiirust. Karistus on sanktsiooni keskmises määras, mis vastab süü suurusele ja õiguskorra kaitsmise vajadusega. Seega tuleb menetlusaluse isiku kaebus jätta rahuldamata ja otsus muutmata. 2 4-22-3684 KOHTU SEISUKOHT 4.

§ 227

lg 2 koosseis näeb ette väärteokaristuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis.

§ 15

lg 1 p 2 järgi on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Kohus kontrollib I.H tegevuse vastavust

§ 227lg 2 objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 05.09.2022 kella 15.19 ajal juhtis I.H SuurSõjamäe tänaval mootorsõidukit xxxx registrimärgiga xxxx ning toimus sõiduki kiiruse mõõtmine. Kohtus üle kuulatud politseitöötajast tunnistaja J. L. selgitas, et tal oli kaebajaga kokkupuude seoses kiirusemõõtmisega Suur-Sõjamäel. Tunnistaja sõnul sõitis kaebaja xxxx bussiga, mõõtmise ajal oli kaugus ca 800 meetrit, mõõtmine toimus käes hoitava LaserCam seadmega.
2. Tunnistaja ütlused on kooskõlas kiirusmõõteseadme salvestuse andmetega. Selle järgi mõõdeti 05.09.2022 kella 15.19‒15.20 LaserCam seadmega nr LE1149 sõiduauto xxxx registrimärgiga xxxx kiirust ning maksimaalseks kiiruseks oli (kell 15.19.22‒15.19.25) 77 kilomeetrit tunnis. Ülekuulamise protokolli asendavast video- ja helisalvestusest MAH00387.MP4 ilmneb, et sõiduauto juhina kuulati üle I.H kella 15.28 ajal, s.o mõned minutid pärast kiiruse mõõtmise lõpetamist.
3. Vaieldakse selle üle, kas fikseeritud kiirus on menetlusaluse isiku juhitava sõiduki kiirus. I.H ja tema kaitsja leiavad, kuna kaebaja sõitis autode voos ja kiirusmõõteseadme sihik ei olnud korrektselt sõidukil, võis mõõtja fikseerida mõne teise sõiduki kiiruse. Kohtuväline menetleja seevastu märgib, et mõõtmine oli ühtlane, kiirus ja kaugus mõõtjast oli langev ja see kinnitab, et mõõdeti kaebaja juhitud sõidukit.
4. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga. Kohtus uuritud LaserCam4 kasutusjuhendist selgub, et LaserCam4 kiirusemõõturit saab kasutada minimaalselt 3 m ja maksimaalselt 1,8 km kauguselt (vt kasutusjuhendi lk 64). Kasutusjuhendi järgi saadab kiirusemõõtur päästikule vajutamise hetkel sekundis välja sadu infrapunavalguse impulsse. Iga impulsi ülekandel käivitub taimer, mis peatub siis, kui impulsi energia jõuab sihtmärgilt tagasi peegeldudes kiirusemõõturisse. Selle põhjal arvutatakse välja sihtmärgi kaugus ja kiirus. Tegemist on tehnoloogiaga, mis võimaldab mõõdetavat objekti väga täpselt sihtida, üksikut sõidukit grupist selgelt eristada (vt kasutusjuhendi lk 13). Kiirusemõõturil asuva HUDekraani abil on võimalik suunata sihik soovitud mõõteobjektile. HUD-ekraan kuvab suunatavat sihikut, mõõdetava objekti kiirust ja kaugust. Suunatav sihik imiteerib ligikaudselt laserkiire tabatud punkti. Kasutaja saab valida nelja sihiku kujutise vahel. (vt kasutusjuhendi lk 10, 19, 47). Kohus saab kasutusjuhendist aru, et kiiruse mõõtmiseks tuleb sihik suunata mõõteobjektile, et infrapunavalguse impulsid saaksid sellelt kiirusemõõturisse tagasi peegelduda. Videosalvestisest LE1149_220905_151922_012071.ASF on selgelt näha, et ajavahemikul 15.19.22-15.19.27 on sihik (täpsemalt sihiku ülemine haar) olnud suunatud üksnes tumedat värvi sõiduki esiosale. Mitte ühtki teist sõidukit sihiku haar (ega ka haarade ümber mõtteliselt tõmmatav joon) ei taba. Selle ajavahemiku algul on sõiduki kiirus 77 km/h ja lõpus 74 km/h; sõiduki kaugus mõõtjast kahaneb 816 meetrilt 715 meetrini ning laserkiire läbimõõt kahaneb 82 cm-lt 72 cm-ni. Seejuures on ka kiirusmõõteseadme salvestuse andmete esimeselt fotolt näha, et kell 15.19.22 katab sihiku ülemine haar sama sõiduki parempoolse esitule piirkonna ja mitte ühtki teist sõidukit sihiku haarad ei puuduta. Järelikult mõõdeti väärteoprotokollis näidatud ajal I.H juhitud sõiduki kiirust ja selleks oli 77 km/h. Samast videosalvestisest ja kiirusmõõteseadme salvestuse andmetest on näha, et mõõdetava sõiduki kiirus, kaugus ja laserkiire läbimõõt mõõtjast vähenesid ühtlaselt ka ajavahemikul 15.19.27‒15.19.
5. Tõsi, sihiku parempoolne haar on ajavahemikul 15.19.33‒15.20.00 hüplevalt sattunud lisaks I.H juhitud sõidukile ka sellest eespool liikunud veoauto paremale küljele, samuti elektripostidele ja kahel korral vastassuunas liikunud kahe sõiduki tagaosale. Samas on videost näha, et ajal, 3 4-22-3684 mil sihik sattub veoauto küljele ning libiseb üle tänavavalgustuse postidest, seade kiirust ja kaugust ei mõõda. Kell 15.19.37 ja 15.19.45, ajal, mil I.H juhitud sõiduk on täiesti eessõitva veoki varjus, sattusid sihiku ette kaks mõõtjast eemalduvat sõidukit. Koheselt ilmnes kiiruse ja kauguse mõõteandmetes muudatus. Kui kell 15.19.33, mil sihik oli I.H juhitud sõidukil, oli tema sõiduki kiirus langenud 68 km/h-ni ja kaugus mõõtjast oli 597,30, siis kell 15.19.37 kiirusmõõturi sihiku ette jäänud esimese mõõtjast eemalduva sõiduki kiirus oli -47 km/h ning kaugus mõõtjast 746,50 meetrit. Kell 15.19.45 kiirusmõõturi sihiku ette jäänud teise sõiduki kiirus oli -44 km/h ja kaugus mõõtjast 598,10 meetrit. Kell 15.20.07 on mõõtjast 111 meetri kaugusel kiirusmõõturi sihiku ees taas ainult I.H juhitud sõiduk, kiirusega 47km/h. Kell 15.20.12, kui I.H juhitud sõiduk on mõõtjast 56,80 meetri kaugusel, on kiiruseks 41 km/h.
6. Kohus möönab, et kiirusemõõturi sihik ei olnud kogu mõõtmise ajal ainiti kaebaja auto peal, kuid mõõtmist arvustades peabki arvestama inimfaktoriga. Inimene ei ole masin, mistõttu ei saa käes kasutatava kiirusmõõteseadme kasutajalt nõuda, et ta käsi ei väärataks ja püsiks järjepidevalt liikuva auto peal. Oluline on, et oleks võimalik kindlaks teha, millise sõiduki kiirust mõõdeti ning käesoleval juhul on salvestuse andmete põhjal võimalik eksimatult tuvastada, et ajavahemikul 15.19.22-15.19.27 oli selleks üksnes kaebaja kasutatud auto.
7. Taatlustunnistuse nr TTRS-21/00034 kohaselt oli kiirusmõõtur LaserCam 4 nr LE1149 29.07.2022 taadeldud ja kiirust mõõtnud politseiametnik J. L. on PPA teatise järgi läbinud pädeva mõõtja koolituse. LaserCam4 kasutusjuhendi kohaselt tuleb seadet regulaarselt testida (vt kasutusjuhendi lk 7). Tunnistaja J. L. sõnul testitakse kiirusmõõturit iga päev. Kohtus uuritud kahe täiendava videosalvestise LE1149_220905_072141_012037.ASF ja LE1149_220905_072154_012038.ASF järgi testitigi kiirusmõõturit nr LE1149 05.09.2022 kella 07.21 paiku nii kauguse täpsuse osas kui horisontaalse ja vertikaalse joondatuse osas. Kaebaja kaitsja on mõõtjale ette heitnud seda, et ta ei mäletanud kohtus ütlusi andes kiirusmõõteseadme signaalide täpset tähendust. Kohtu hinnangul ei ole see aga käesolevas asjas oluline. Kiirust mõõtnud politseiametnik selgitas kohtus üksikasjalikult, kuidas kiirusmõõteseadet kasutatakse. Selleks, et seadet nõuetekohaselt käidelda, ei pea suvalisel hetkel peast teadma iga üksiku mudeli helisid või muid peensusi.
8. Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et I.H juhtis 05.09.2022 kella 15.19 ajal Tallinnas Suur-Sõjamäe tänaval mootorsõidukit kiirusega 77 kilomeetrit tunnis. Kiirust mõõtis pädev mõõtja taadeldud ja töökorras kiirusmõõturiga. Tegemist on asulasisese teega, kus suurim lubatud sõidukiirus on

§ 15

lg 1 p-st 2 tulenevalt 50 km/h.1 Kuivõrd lõplikuks mõõtetulemuseks loetakse kiirusmõõturi tulem, millest lahutatakse laiendmääramatus ning 77 km/h mõõdetud kiiruse puhul on see +/-3 km/h2, ületas I.H lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h (74 – 50 = 24). Seega rikkus menetlusalune isik

§ 15

lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

12.

§ 227

lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemine on võimalik tahtlikult või ettevaatamatusest. I.H selgitas kaebuses kohtule, et ta ei mäleta, kas jälgis spidomeetrit, kuid ei pea eluliselt usutavaks, et ta nii kiiresti sõitis. Videosalvestuse järgi oli aga kaebaja käitumine liikluses teistest juhtidest eristuv. Nimelt liikus ta 77 km/h kiirusega eessõitvale veokile järgi. Vahe kahe sõiduki vahel vähenes. Video põhjal kell 15.19.33 oli I.H sõiduk, millel sõidukiirus 68 km/h, lähenemas veokile. Videost on näha, et otse liikumiseks oli vaid üks sõidurada, I.H veokist mööduda ei saanud ja mõne aja pärast kadus tema sõiduk tervenisti veoki taha. Tihedalt 1 Vt https://www.google.com/maps/. 2 Vt Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9 lg 5 ja lisa 1. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/102072019013. 4 4-22-3684 veoki sabas liikudes ning uuesti mõõtja vaatevälja ilmudes, mõõdeti I.H juhitud sõiduki kiiruseks 47 km/h. Eelnev sõiduviis viitab üheselt sellele, et I.H soovis kiiresti sõita ja pidas lubatud sõidukiiruse ületamist vähemalt võimalikuks. 13. Eelnevalt tuvastatud asjaolude pinnal leiab kohus, et menetlusaluse isiku tegu vastab

§ 227lg 2 koosseisule.

I.H õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

1. Kaebaja heidab tema rikkumist menetlenud politseiametnikule ette, et ta ei selgitanud ülekuulamisel, millised etteheited menetlejal on ja ei tutvustatud kiirusemõõteseadme näitu. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kaebaja ei saanud aru, millist rikkumist tema suhtes menetletakse. Ülekuulamise salvestiselt selgub üheselt, et kaebaja tutvus oma õiguste ja kohustustega ning tal ei olnud menetlejale küsimusi. Tema etteheiteks ülekuulamise ajal oli üksnes see, et politsei ei tutvustanud end. Kaebaja on ise allkirjaga kinnitanud, et on väärteomenetluse protokolli kätte saanud ja sellega tutvunud. Järelikult pidi ta teadma ka talle süüks pandud rikkumist. Isegi kui politseiametnik ei tutvustanud kiirusmõõteseadme näitu (politseiametnik väitis kohtus vastupidist), ei muuda see rikkumist olematuks ega vähenda isiku süüd toimepandus.
2. Menetlusalusele isikule määratud karistuse hindamisel lähtub kohus Riigikohtu karistuse mõistmist puudutavatest juhistest (Viimati antud RKKKo 1-18-2232/179 p-s 71). Nimelt selgitas Riigikohus, et karistuse mõistmisel võetakse lähtepunktiks vastutust ettenägeva normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus, karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lõpuks arvestatakse üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
3. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 21-40 kilomeetri tunnis võimaldab

§ 227

lg 2 karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Lisakaristusena on

§ 227

lg 5 p 1 järgi võimalik sõiduki juhilt ära võtta juhtimisõigus ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtuväline menetleja on I.H-le toimepandu eest määranud kergemaliigilise karistuse (rahatrahvi), seda sanktsiooni keskmises määras ning jätnud lisakaristuse kohaldamata. Kohus leiab, et rahatrahvi määramisel sanktsiooni keskmises määras on kohtuväline menetleja arvestanud rikkumise aega ja kohta, selle ulatust, samuti seda, et isiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Sellises suuruses rahatrahv aitab kaebajale teadvustada, et kiiruse piirangutel on põhjus ning sõidukijuhina tuleb liigelda viisil, mis oleks turvaline ka teistele kaasliiklejatele. Taoline karistus on õiglane ka üldpreventiivsetel kaalutlustel. Nimelt näitab Maanteeameti

1. aastal läbi viidud ja avalikult kättesaadav küsitlusuuring, et 79% liiklejatest hindab piirkiiruse ületamist üle 10 km/h ohtlikuks.3 Järelikult on ühiskonnas ootus, et kiiruse ületamise rikkumisele ei reageeritaks karistuse mõistmisel leebelt.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et I.H kaebus tuleb jätta rahuldamata. Isik pani talle etteheidetava teo toime ja talle määratud karistus on õigustatud, mistõttu kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks puudub alus. Kuivõrd kohus kohtuvälise menetleja otsust ei muuda, jääb VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel valitud kaitsjale makstud tasu süüdlase kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 3 Vt https://www.transpordiamet.ee/liikluses-kaitumise-ulevaade-
3. 5