← Eesti

1-24-919/9

Obsah (5)§ 424§ 74§ 75§ 50§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2024, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-919 (23284050369) Kohtukoosseis Kohtun

§ 424

lg 1 järgi Prokurör Aapo Rehi Süüdistatav Kristiina Allik Isikukood: 48307096010, xxxxx kodakondsus; emakeel: xxxxxxx xxxxx , elukoht: x.x.xxxxxxxxxxx xx-x xxxxxxxxx xxxx ; haridus: xxxxxxxxxxx ; töökoht või õppeasutus: xxxx xxxx xxxxxxxx xx; telefon: xxxxxxxx ; e-post: xxxxxxxxxxx.xxxxxxx@xxxxxx.xxx Karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Tõkend: kehtiv tõkend puudub Kaitsja Toomas Alp (kokkuleppel) RESOLUTSIOON KrMS § 173, §-de 248-249 ja § 318 lg 3 p 4, alusel Kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Kristiina Allik

§ 424

lg 1 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui Kristiina Allik ei pane 1 aasta 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu.

§ 74

lg 1 alusel on Kristiina Allik kohustatud katseaja jooksul järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: • • • • • • elama kohtu määratud alalises elukohas – x.x.xxxxxxxxxxx xx-x xxxxxxxxxxx xxxx ; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Kristiina Allikut katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi.

§ 50

alusel võtta Kristiina Allikult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Selgitada Kristiina Allikule, et ta on tulenevalt liiklusseaduse §-st 127 kohustatud 5 tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.

§ 78

p 1 alusel katseaja kulgemist arvestatakse kohtuotsuse kuulutamisest, käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtuotsuse jõustumisest.

  1. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 3 ja 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Kristiina Allikult järgmised kriminaalmenetluse kulud: • joobe tuvastamise kulu 14 eurot; • teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 1230 eurost 730 eurot riigi tuludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude summas 744 eurot tasumine 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste osamaksetena alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Maksed tuleb tasuda täpselt ja tähtaegselt vastavalt makseinfole, maksega hilinemise või maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses kohesele sundtäitmisele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundrahast 500 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
  2. peatüki
  3. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele (28.02.2024) järgnevast päevast. KrMS § 315 lg 6 alusel on protokollitud menetlusosaliste loobumine edasikaebeõigusest ning seetõttu käesolev kohtuotsus jõustub selle kuulutamisele järgneval päeval. ASJAOLUD Süüdistus: Kristiina Allikut süüdistatakse selles, et tema juhtis 15.09.2023 kella 19.25 paiku Viljandi linnas Kalda pst 27 juures mootorsõidukit Škoda Superb registreerimismärgiga xxx xxx , olles alkoholijoobes, kui etanoolisisaldus tema veres oli vähemalt 2,67 mg/g. Nimetatud tegevusega rikkus Kristiina Allik kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Kristiina Allik toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ehk

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo.

Kokkuleppe sisu: Karistus: Tunnistada Tõrge! Ei leia viiteallikat. süüdi

§ 424

lg 1 järgi ning mõista temale karistuseks 4 kuu pikkune vangistus.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui Kristiina Allik ei pane 1 aasta 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 74

lg 1 alusel on Kristiina Allik kohustatud katseaja jooksul järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: - elama kohtu määratud alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Kristiina Allikut katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi.

§ 50

alusel võtta Kristiina Allikult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. Menetluskulud: Kui kaitsja osaleb kohtuistungil, lisandub ka vastav kaitsjatasu. Arvestades isiku varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid: isik saab palgast kätte 950 eurot, isikul on üksi ülalpidamisel kaks alaealist last, isikul on pooleli eraisiku pankrot, korteri üür on 500 eurot, millele lisanduvad kommunaalid 200 eurot; KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundrahast 500 eurot riigi kanda ja võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud summas 744 eurot 12 kuu jooksul igakuiste osamaksetena alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega, prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigi ja määraga ning muuga, mis on käsilolevas kokkuleppes kajastatud. Süüdistatav ja kaitsja on kumbki kokkuleppe koopia kätte saanud. MENETLUSE KÄIK JA KOHTU SEISUKOHT Kristiina Allik tunnistas ennast talle etteheidetavas kuriteos süüdi. Ta nõustus kokkuleppemenetluse kohaldamisega kohtuistungil, kinnitades, et sõlmitud kokkulepe on tema vaba tahe ja keegi selleks sundinud ei ole. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist asjas kogutud tõenditega, sh joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, tunnistaja ülekuulamise protokolli, kahtlustatava Kristiina Alliku ülekuulamise protokolli ning teiste asjas esitatud tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav Kristiina Allik nõustus kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS § 244 ja § 245 nõuetest lähtuvalt sõlmis prokurör 14.02.2024 kokkuleppe. Süüdistatav Kristiina Allik kinnitas, et saab kokkulepetest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldas kohtule, et on kokkuleppeid sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet, on aru saanud kokkuleppe sisust, kinnitas oma tahet seda täita. Prokurör jääb kokkuleppe juurde, täpsustades, et

§ 74ei räägi tahtlikust uuest kuriteost, vaid uuest kuriteost.

Prokurör palub teha vastava täpsustuse kohtulahendis. Kaitsja jääb kokkuleppe juurde ja palub see kinnitada, kokkulepe on seaduslik. Kaitsja avaldab, et nad loobuvad edasikebeõigusest ja paluvad kokkulepe jõustada. Prokurör nõustus ettepanekuga ja loobus edasikaebeõigusest. Loobumised on protokollitud. Arvestades eeltoodut tuleb süüdistatav Kristiina Allik süüdistuses kuriteos

§ 424lg 1 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistus vastavalt kokkuleppele.

Taotletud karistus vastab Kristiina Alliku süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohus nõustub prokuröri täpsustusega.

§ 74

lg 1 sätestab, et jättes karistuse tingimisi kohaldamata, ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut kuritegu, täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ning käesoleva paragrahvi lõigetest 4–6 ei tulene teisiti. KrMS § 239 lg 4 sätestab, et kokkuleppemenetlust kohaldades juhindutakse kriminaalmenetluse seadustiku 10. peatükis sätestatust, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. KrMS § 315 käsitleb kohtuotsuse kuulutamist ja apellatsiooniõiguse selgitamist ning see asub KrMS 10.peatükis ehk laieneb samuti kokkuleppemenetlusele arvestades kokkuleppemenetluse kohta käivate erisustega. KrMS § 315 lg 5 p 2 kohaselt pärast kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamist kohtunik või eesistuja teatab kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja ning selgitab käesoleva seadustiku §-s 318 sätestatud edasikaebamise korda ja apellatsiooniõigusest loobumise võimalust. KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Praegusel juhul loobumine protokolliti ja menetlusosalised ning nende esindaja loobusid edasikaebeõigusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.