Obsah (5)

§ 371§ 363§ 372§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2024. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-23-146351 Tsiviilasi Elisa Eesti AS-i hagi K. S. vastu võla väl

) § 75 lg 1 kohaselt, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus ei võta

§ 371lg 1 p 2 järgi hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt on kostja elukohaks xxxxxxxxx-xxxxxxxx, kuid korteriomaniku sõnul kostja märgitud korteris ei ela ja on Eestist lahkunud. Hagiavalduse kohaselt on kostja sideaadressiks xxxxxxxxxxx-xxxxxxxx. Rahvastikuregistris on kostja elukohaks märgitud xxxxxxx. Tartu Linnavalitsusel puuduvad andmed kostja elukoha kohta. Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasis kostjat puudutavad juhtumid puuduvad. E-maksuameti kohaselt ei ole kostja saanud Eestis maksustatavat tulu pärast

1. aasta märtsikuud. Töötamise registris puuduvad kostja Eesti Vabariigis töötamise kohta kehtivad kanded. Kohtute infosüsteemist ei nähtu kostjaga seotud menetlusi peale antud tsiviilasja. Eeltoodud asjaolud kogumis annavad aluse arvata, et kostjal puudub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 tähenduses Eesti Vabariigis elukoht. On alust arvata, et kostja elab xxxxxxx.
2. Kuna kostja elukoht võib olla xxxxxxx ja kostja on xxxxxxx kodanik, kuulub kohaldamisele Eesti Vabariigi ja xxxxxxx leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades. Märgitud õigusabilepingu artikli 21 kohaselt on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kõiki teadaolevaid andmeid kogumis hinnates on kohus eelnevalt leidnud, et puuduvad viited kostja elukohale Eestis. Vastavalt õigusabilepingu art 21 p-le 2 menetlevad lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on olemas poolte kirjalik kokkulepe. Sellise kokkuleppe olemasolul lõpetab kohus kostja avalduse alusel menetluse, kui see avaldus on tehtud enne vastuväidete esitamist hagi olemuse kohta. Kohtute ainupädevust ei saa muuta poolte kokkuleppel. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et kostjaga oleks sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe õigusabilepingu art 21 p 2 tähenduses, mille kohaselt alluks asi Eesti kohtule.
3. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et tsiviilasi ei allu üldise kohtualluvuse kohaselt Eesti kohtule. Hageja tugineb üksnes üldisele kohtualluvusele. Hageja ei ole kohtu poolt antud tähtaja jooksul

§ 363lg 4 järgi põhjendanud, et kohalduks muu kohtualluvus kui üldine kohtualluvus.

7. Vastavalt

§ 371

lg 1 p-le 2 ei võta kohus hagiavaldusi menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.

§ 372

lg 4 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

§ 372

lg-st 6 tuleneb, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kuna hagi ja selle lisad on esitatud elektrooniliselt, puuduvad hagejale tagastatavad dokumendid. 8. Menetluskulud tuleb jätta

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

2 9.

§ 150

lg 1 p 2 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda kohtult antud tsiviilasjas tasutud täiendava riigilõivu 35 eurot tagastamist, esitades riigilõivu tagastamiseks vastava avalduse ja näidates ära, kellele ja millisele kontole riigilõivu tagastamist taotletakse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin 3