Obsah (5)

§ 405§ 238§ 162§ 178§ 442

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 10.01.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-15899 Tsiviilasi A. M. (M.) hagi LUKUABISERVI

) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel, et hageja ja kostja sõlmisid 15.09.2020 töölepingu, mille alusel asus hageja tööle lukksepa ametikohale. Kohtule esitatud asjaolude järgi ütles töötaja 18.05.2022 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles. Sellele järgnevalt esitas tööandaja töötajale 20.05.2022 avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Praeguse vaidluse esemeks ei ole otsustada kumma poole avaldus lõpetas töösuhte. Käesolevas menetluses omab tähtsust see, et tööleping on lõppenud ja pooled selle üle ei vaidle. Seega on tööandja kohustatud töölepinguseaduse (TLS) § 71 alusel hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.

1. Kohtule esitatud andmete järgi koostas kostja töösuhte lõpetamisel lõpparve, mille järgi oli hagejal õigus saada töötasu 1318,18 eurot (bruto) ja puhkusehüvitist 1203,60 eurot (eurot; dtl 160). 2 Hageja tõendas 31.05.2022 maksekorraldusega, et tööandja maksis talle töötasu 1037,67 eurot (neto; dtl 159). Töötaja selgitas, et tööandja ei ole puhkusehüvitist maksnud.
2. Kostja avaldas 27.11.2023 menetlusdokumendis, et ta maksis hagejale 30.05.2022 kontoris sularahas puhkusehüvitise 1203,60 eurot (tl 39-40). Kohus luges 27.11.2023 korraldustega kostja seletuse tõendiks

§ 405lg 1 p 5 alusel.

Vaatamata eeltoodule on kohus seisukohal, et kostja seletus ei ole usaldusväärne tõend ja seda ei saa arvestada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 9.

1. Kostja avaldas TVK menetluses 13.06.2022 esitatud dokumendis, et tööandja ei ole kasutamata puhkuse hüvitist töötajale tasunud, kuna töötaja on esitanud 18.05.2022 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Tööandja aga tugineb oma TVK avalduses tööandja poolt 20.05.2022 esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusele. Seni kuni ei ole selge, kumb ülesütlemine on kehtiv ja kas töötaja nõustub tööandja ülesütlemise avaldusega, ei pea tööandja õigeks puhkuse hüvitist välja maksta. Alles siis, kui selles küsimuses on saabunud õigusselgus, on tööandja valmis selle tasu töötajale välja maksma (kostja 13.06.2022 seisukoha p 3 (dtl 157-158). 9.
2. Kohtumenetluses on kostja aga asunud väitma, et temale teadmata põhjusel ei ole töövaidluskomisjonis esitatud tööandja väiteid ja tõendeid selle kohta, et tegelikkuses on kostja tasunud hagejale täies ulatuses puhkusehüvitise 1203,60 eurot (kostja 28.03.2023 menetlusdokumendi p 3.3 (tl 33-34). Kostja väitel maksis ta 30.05.2022 kontoris sularahas hagejale hüvitise (kostja 27.11.2023 menetlusdokumendi p 3.1 (tl 39-40). 9.
3. Kostja ei ole usutavalt põhjendanud, miks ta on TVK menetluses ja kohtumenetluses avaldanud vastuolulised väited puhkusehüvitise tasumise kohta. Kostja väitel maksis ta hüvitise juba 30.05.
4. Seega oli tööandjal võimalus avaldada TVK menetluses 13.06.2022 esitatud seisukohas õiget teavet hüvitise tasumise kohta. Vaatamata sellele asus tööandja mainitud dokumendis väitma, et ta ei ole hüvitist maksnud. Vastuoluliste andmete esitamine tekitab kahtlust kostja väidete usaldusväärsuses. 9.
5. Kostja väite hüvitise tasumise kohta seab kahtluse alla ka see, et tööandja sõnul oli ta töötajale maksnud sularahas hüvitise 1203,60 eurot. Samas saab kohtule esitatud tööandja koostatud lõpparvest järeldada, et mainitud summa puhul on tegemist brutosummaga (dtl 160). Seega ei saanud tööandja maksta töötajale hüvitist brutosummas, vaid hüvitisest tuli maksud kinni pidada ning töötajale netosummana maksmisele kuuluv hüvitis pidanuks olema väiksem kui 1203,60 eurot. 9.
6. Eeltoodud asjaolude alusel leiab kohus, et kostja 27.11.2023 menetlusdokumendis esitatud selgitus hagejale hüvitise maksmise kohta ei ole usaldusväärne tõend ja kohus ei arvesta seda (

§ 238lg 5).

1. Kostja ei ole tõendanud hagejale puhkusehüvitise maksmist. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kasutama puhkuse hüvitise 1203,60 eurot.
2. Oluline ei ole kostja väide, et hageja on kostja osanik. Puudub vaidlus, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping, mis on tänaseks lõppenud. Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Isegi juhul, kui hageja on kostja osanik, on hagejal õigus saada puhkusehüvitist.
3. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (1203,60 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.05.2022 kuni 09.01.2024 kokku 3 199,06 eurot (viivis on välja arvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu) ning alates 10.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
4. Hageja palus 18.12.2023 seisukohas mõista kostjalt välja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel kokku 882,49 eurot. Kohus selgitab, et mainitud hüvitise väljamõistmise nõue lahendatakse tsiviilasjas nr 2-22-
5. Käesoleva asja esemeks ei ole TLS § 100 lg 4 järgse hüvitise väljamõistmine.
6. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda (

§ 162lg 1).

Asja materjalide järgi ei ole hagejal menetluskulusid tekkinud. Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. 15. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

16. Kohus selgitas 14.03.2023 menetlusse võtmises määruses, et kohus menetleb hagi lihtsustatud korras

§ 405

lg 1 alusel.

§ 442

lg 10 sätestab, et käesoleva seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ta ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 4