lg 1 alusel teatab maakohus Anatoli Kalašnikovile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.
S § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 01.11.2023. Kannatanu N. M. tsiviilhagi varalise kahjuhüvitise nõudes rahuldada osaliselt ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel välja mõista Anatoli Kalašnikovilt kannatanu kasuks 218 eurot. Kannatanu esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahjuhüvitise nõudes rahuldada osaliselt ning VÕS § 134 lg 2, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista Anatoli Kalašnikovilt kannatanu kasuks 2000 eurot. Hüvitis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele xxxx Xxxx, märkides selgitusena „kriminaalasi 1-23-947, tsiviilhagi hüvitamine”. Kannatanu esindaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada osaliselt.
M. kasuks valitud esindajale Maksim Tšurkinile makstud tasu kogusummas 432 eurot. Kannatanu poolt valitud esindaja kulud summas 432 eurot tuleb hüvitada 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest kannatanu N. M. arvelduskontole nr xxxx.
lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Anatoli Kalašnikovilt riigituludesse menetluskuludena esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1812,50 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 1882,96 eurot, kokku 3695,46 eurot.
lg 3 alusel määrata, et menetluskulu tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu 307,95 eurot ning viimasel kuul 308,01 eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700033070 ning selgitus „Anatoli Kalašnikov, 1-23-947, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus edastada süüdimõistetule, kaitsjale, kannatanule ja prokurörile. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 02.11.
lg 1 kohaselt on tunnistaja füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. Kriminaalasja asjaoludest nähtuvalt ei ole V. K. kuriteosündmust isiklikult näinud või muul viisil vahetult tajunud ning ta on vahendanud vaid seda, mida Anatoli Kalašnikov talle rääkis. Seega on välistatud tema ütlustele tuginemine
lg 1 alusel ning tema ütlused on menetlusõiguslikult lubatavad vaid siis, kui täidetud on
Käesoleval juhul on V. K.u ütlused lubatavad
lg 21 pde 2 ja 3 alusel, sest esmalt oli Anatoli Kalašnikovi poolt avaldatu puhul tegemist sisuliselt kuriteo toimepanemsie omaksvõtuga. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt avaldas Anatoli Kalašnikov talle vahetult pärast sündmust, et ta lõi N. M.t kahel korral ning viimane läks vigastusi fikseerima. Lisaks tuleb märkida, et tunnistaja ütluste sisuks on süüdistatava käest kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta, kui süüdistatav oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudus alus arvata, et ta moonutas tõde. Kuigi prokurör taotles kohtuistungil V. K.u poolt eeluurimisel antud ütluste avaldamist, hindab kohus tunnistaja ütlused usaldusväärseks. Kuigi osa ristküsitlusel antud ütlustest oli vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, suutis tunnistaja arusaadavalt erinevuste põhjust selgitada. Tunnistaja ütlused riimuvad teiste kriminaalmenetluses kogutud tõenditega ning need on eluliselt usutavad. 5 1-23-947 2.10 N. M. poolt 26.07.2023 kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei tundnud ta Anatoli Kalašnikovi faktiliselt enne 10.11.2021, kuid on teda garaažide juures kohanud. Ta ei olnud süüdistatavaga varasemalt vestlenud ning nad isegi ei teretanud. Kui kannatanu 10.11.2021 kella 12 paiku oma garaaži juures oli ja hakkas purke autosse panema, lähenes tema poole kiirel sammul Anatoli Kalašnikov. Temani jõudes küsis süüdistatav kohe, millal ta temale raha annab. Anatoli Kalašnikov süüdistas teda pooltelje varastamises, mis leidis aset vähemalt 10 aastat tagasi. Sellele järgnevalt lõi süüdistatav teda käega paremale poole vastu lõuga, vastu pead ja parema silma kohale. Lööke võis olla rohkem kui kuus ning esimeste löökide tulemusel hakkas tal pea ringi käima ja ta tundis valu. Esimeste löökide tagajärjel läks tal silme eest häguseks. Löökide tõttu hakkas kannatanu maha vajuma, kuid täielikult teadvust ei kaotanud. Ta mäletab, et ta oli käpukil ning Anatoli Kalašnikov temast umbes poolteist meetrit eemal. Pärast süüdistatava rünnakuid ei avaldanud ta Anatoli Kalašnikovile mingit vastupanu ja ta lihtsalt oli käpuli maas. Kui ta püsti tõusis, hakkas ta jooksma Xxxx tänava suunas, kuid umbes 70 meetri pärast jõudis süüdistatav talle järgi ja pani talle jala ette. Ta kukkus neljakäpukile ning süüdistatav hakkas teda seejärel lööma põlvede ja jalgadega paremale poole roiete piirkonda. Ta tundis põrgulikku valu ja tal hakkas kohe pea ringi käima. Seejärel lükkas süüdistatav ta kõhuli maha, surus jalgadega tema peale ning lõi teda kätega pea piirkonda. Peksmise ajal rääkis süüdistatav, et see on selle eest, et peale raha on ta veel tema kummid katki teinud. Kui kannatanu selgitas, et ta ei ole tema autokumme lõhkunud, nõrgendas süüdistatav oma haaret ja lasi ta lahti. Anatoli Kalašnikov ähvardas, et kui kannatanu ei tunnista üles autokummide lõhkumist, uputab ta kannatanu ära. A. Kalašnikov pani käe kannatanu kukla peale ja hakkas tema pead alla poole suruma porilombi suunas. Kannatanu ei suutnud vastu hakata, sest peale jalgadega löömist oli tema hingamine raskendatud ja ta tundis teravat valu parema külje roiete piirkonnas. Peale seda kui süüdistatav oli ta lahti laskunud, alustas kannatanu enda garaaži suunas tagasi liikumist. Seda tehes kõndis süüdistatav temast umbes 20 meetrit eespool. Kui Anatoli Kalašnikov oli kannatanu autoni jõudnud, võttis ta maast kannatanule kuuluvad garaaživõtmed ja ütles, et ta saab need tagasi, kui kannatanu maksab talle 50 eurot. Kannatanul kukkusid konflikti alguses võtmed käest, kui süüdistatav hakkas teda lööma. Kannatanu istus peale sündmust autosse ja helistas häirekeskusesse. Samuti helistas ta garaažikompleksi korrapidajale ja andis talle teada, et ta peksti läbi. Kannatanu ei näinud, et peksmise ajal oleks keegi garaažide juures liikunud. Tervisekahjustuste kohta selgitas kannatanu, et tal tehti röntgen ja diagnoositi nihkega roiete murd. Ta tundis liikudes teravat valu ning oli pool aastat haiguslehel. Samuti tekkis tal verevalum, lõualuu valutas tugevasti ning pea käis koguaeg ringi. Silmaarst diagnoosis tal lisaks kae. Kannatanu avastas peale peksmist, et telefoni tagakülg oli täielikult katki ning mingist hetkest alates ei olnud võimalik enam telefoniga helistada. Kannatanu poolt viidatud töövõimetuslehti kohtule tõendina esitatud ei ole. Samuti ei kinnita ükski muu tõend ajavahemikku, mis kulus kaklusega tekitatud vigastustest paranemisele. Kannatanu ei andnud ka kaitsja taotlusel nõusolekut oma ravidokumentide väljanõudmiseks. 2.11 Anatoli Kalašnikovi poolt 26.07.2023 kohtuistungil antud ütluste kohaselt tundis ta N. M.t, kuid lõpetas tema teretamise peale pooltelgede vargust. Süüdistatav on veendunud, et umbes 10 aastat tagasi varastas N. M. temalt auto pooltelje. Umbes 5 päeva enne 10.11.2021 sündmust avastas ta, et tema auto tagumised rehvid on läbi lõigatud. Ta on kindel, et seda tegi just N. M., sest tal ei ole vaenlasi ja keegi teine ei saanud selliseid vigastusi sõidukile teha. Kui ta 10.11.2021 oma autot remontis, tuli kella 12 paiku N. M.. Anatoli Kalašnikov astus seejärel N. M.le ligi ning ütles, et viimane lõikas tema autokummid katki ja peab varastatud pooltelgede ja rehvide eest maksma talle 50 eurot. Kannatanu eitas autorehvide kahjustamist ja ärritus raha küsimise peale. Kui ta tormas N. M. poole, hakkas kannatanu jooksma garaaži juurde ja haaras sealt haamri. Ta jõudis haamri kannatanu käest ära võtta. Kannatanul olid käes ka võtmed, millega ta üritas süüdistatavat mitmel korral lüüa. Seejärel toimus N. M.ga rüselus ja ta hakkas kannatanuga võitlema. Kui nad kukkusid koos maha, vigastas kannatanu käes olnud võtmetega süüdistatava hammast. Üks kannatanu käes olnud võtmetest oli umbes 20 cm pikk ja kui ta oleks sellega süüdistatava nägu tabanud, oleks tal lõualuu katki läinud. Võti vaevu riivas tema hammast, kuid sellest piisas, et tal hambast tükk ära tuleks. Kuigi ta käis mitmel korral hambaarsti juures, ei õnnestunud hammast 6 1-23-947 päästa ning see tõmmati välja. Arst aga keeldus selle kohta tõendi väljastamisest. Rüseluse käigus lõi N. M. teda, rabeles süüdistatavast lahti ja jooksis ära. Anatoli Kalašnikov jooksis kannatanule järgi ja lükkas teda. Süüdistatav selgitas, et ta jooksis kannatanule järgi, eesmärgiga temalt garaaživõtmed ära võtta. N. M. kukkus maha ja süüdistatav surus seejärel kannatanu pea porilompi. Kannatanu käest kukkunud võtmed võttis Anatoli Kalašnikov enda kätte. Võtmete äravõtmise eesmärk oli N. M.lt raha välja pressida. Anatoli Kalašnikov jättis kannatanult ära võetud võtmed hiljem kahe garaaži vahele, kus oli väike laud. Ta rääkis toimunud vahejuhtumist ka garaažikompleksi juhatajale. Samuti rääkis ta oma vigastatud hambast. Kannatanu garaaživõtmed unustas ta hiljem ära ning N. M. võttis ise need sealt ära. Toimunud konflikti nägi pealt Anatoli Pasetšnik, kes oli talle rääkinud, et ta nägi toimunud konflikti pealt. Süüdistataval oli selle üle hea meel ja ta palus tal kõik kirja panna, mida ta nägi. Tema garaaž asus süüdistatava garaaži vastas. Anatoli Kalašnikovi hinnangul ei peksnud ta kannatanut niimoodi, et ta oleks võinud pool aastat haige olla. Ta ei ole kannatanut spetsiaalselt peksnud, kuid rüseluse käigus võisid N. M.le vigastused tekkida. Ta soovis N. M.lt võtmed ära võtta selleks, et ta maksaks talle raha varastatud asjade eest. Tal ei olnud omastamise eesmärki, need võtmed ei olnud kullast. Kui need võtmed oleksid väärtuslikud olnud, ei oleks ta neid sinna niimoodi jätnud. Kaks nädalat hiljem tuli politsei garaažiühistusse kohale ja nad palusid tagastada N. M.i võtmed. Ta oli võtmete tagastamisega nõus. Ta jättis need garaažide vahele, kus võtmetele oli vaba juurdepääs. Kui ta oli politseiga läinud garaažide juurde, kuhu ta võtmed jättis, avastati, et võtmeid ei olnud seal enam. Vastuolude tõttu avaldati Anatoli Kalašnikovi kohtueelses menetluses antud ütlused, milles ta selgitas, et kannatanu võtmed olid tal kodus, kokku oli võtmeid kaks. Ta võttis kannatanult võtmed ära sellel eesmärgil, et kannatanu maksaks ära pooltelgede varguse eest. Ta on nõus võtmed välja andma. Kohtumenetluses antud ütluste erinevust põhjendas süüdistatav sellega, et ta arvas, et need võtmed olid tal kodus. Ta pidas selle alla silmas seda, et ta jättis need võtmed garaaži või viis koju, ta pidas silmas seda, et need võtmed on tal lihtsalt olemas. Anatoli Kalašnikov selgitas, et ta pöördus hambaarsti poole peale kuriteosündmust ning üritas mitmel korral viga saanud hammast taastada. Ta pöördus Toompuiesteel olevasse polikliinikusse ning tema arsti nimi oli R. Arst keeldus talle tõendit andmast, kuid ütles talle, et ta võib saada selle registratuurist. Ta käis ravil novembrist 2021 kuni 2022 aasta lõpuni, kokku üle 10 korra. Samuti annab ta kohtule konfidentsiaalsust tühistava nõusoleku. Süüdistatav jätkas ütluste andmisega ning selgitas, et ta pöördus pooltelgede vargusega seoses politseisse rohkem kui 6 aastat tagasi. Samas kohtueelses menetluses väitis ta, et ei pöördunud politseisse. Öeldes, et ta tahtis pöörduda, kuid kuna tegemist oli vanade pooltelgedega siis ta unustas ja andestas selle. Kirjeldatud vastuolu selgitas süüdistatav sellega, et kõik oli nii, nagu ta selgitas kohtueelsel ülekuulamisel. Pooltelgede vargus toimus üle 6 aasta tagasi. V. K.kutsus ta garaažide juurde, kus oli valvur ja N. M.. Kolešniku juuresolekul vastas N. M., et talle oli pooltelgede võtmiseks loa andnud süüdistatav. 2.12 Kõrvutades süüdistatava ja kannatanu ütluseid tuleb tõdeda, et neis on mitmeid vastuolusid, kuid samas on ütlused kattuvad mitmetes faktilistes asjaoludes, mis on kuriteo koosseisuliste tunnuste esinemise seisukohalt peamised. Sealjuures ei saa jätta märkimata, et kuigi süüdistatav end talle esitatud süüdituses süüdi ei tunnistanud, andis ta ütluseid, milles on sisuliselt jaatanud etteheidetava kuriteo sooritamist. 2.13 Nii kannatanu kui süüdistatav on andnud ütlusi selle kohta, et nende vahel oli 10.11.2021 kella 12 paiku füüsiline konflikt Xxxx tänaval asuvate garaažide juures. Ütlused kattuvad ka selles, et nendevahelise konflikti initsiaatoriks oli Anatoli Kalašnikov, kes lähenes kiirel sammul kannatanule ning nõudis viimaselt raha varastatud auto pooltelgede eest. Sealjuures nähtub süüdistatava ütlustest, et kui kannatanu nägi süüdistatavat enda poole tormamas, jooksis ta oma garaaži juurde ja haaras sealt haamri. Süüdistatav jõudis haamri kannatanu käest ära võtta. Kannatanul olid käes ka võtmed, millega ta üritas süüdistatavat mitmel korral lüüa. Süüdistatava esitatud sündmuste kirjeldusest nähtub selgelt, et ta lähenes kannatanule ründaval viisil, mistõttu jooksis kannatanu temast eemale ning püüdis leida vahendeid enesekaitseks. 7 1-23-947 Süüdistatav võttis tal haamri käest. Sealjuures ei maini süüdistatav kordagi, et kannatanu oleks teda selle haamriga löönud või üritanud lüüa. Väitest, et süüdistataval õnnestus kannatanult haamer ära võtta, järeldub, et ta pidi ise asuma kannatanuga füüsilisse kontakti. Süüdistatava sõnul toimus seejärel rüselus, mille käigus kannatanu lõi teda ning kannatanu käes olnud võti riivas tema hammast. Kannatanu sõnul ei osutanud ta süüdistavale mingit vastupanu. Süüdistatava ütlusest (mille kohaselt lõi kannatanu teda rüseluse käigus, rabeles süüdistatavast lahti ja jooksis ära, süüdistatav jooksis kannatanule järgi ja lükkas teda) nähtub üheselt, et rüseluses oli aktiivseks ründavaks pooleks süüdistatav, kuivõrd ta hoidis kannatanut haardes ning kannatanu oli kakluses pooleks, kes üritas süüdistatava haardest lahti rabeleda ja minema joosta. Seega ei ole põhjust rääkida vastastikusest kaklusest ning kahelda kannatanu ütlustes, et algatuseks lõi süüdistatav teda korduvalt pea piirkonda. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et taolises elulises situatsioonis ei saa välistada, et kannatanu võis haardest vabanemiseks omakorda süüdistavat lüüa või tõugata, kuid puudub igasugune viide, et see võis ületada hädakaitse piire. 2.14 Kirjeldatust järeldub, et nii kannatanu kui süüdistatav on öelnud, et kakluse ajal õnnestus kannatanul süüdistatavast eemale joosta, kuid süüdistatav järgnes kannatanule. Kannatanu sõnul pani süüdistatav talle jala ette, misjärel ta kukkus käpuli. Süüdistatava sõnul ta lükkas kannatanut ja kannatanu kukkus maha. Isegi kui kakluse alguse osas asuda seisukohale, et tegemist võis olla ka vastastikuse kaklusega, mis välistab mõlema süü, siis kannatanu eemaldumisele järgnenud sündmuste käiku ei saa mingilgi viisil pidada vastastikuseks kakluseks. Kannatanu selgelt eemaldus konfliktist, kuid süüdistatav järgnes talle ning alustas uuesti kannatanu suhtes füüsilise vägivalla rakendamist. Sealjuures on süüdistatav seda osaliselt ka ise tunnistanud öeldes, et ta lükkas kannatanut, kannatanu kukkus maha ja seejärel surus ta kannatanu pead porilompi. Ka kannatanu väitis, et ta kukkus süüdistatava tegevuse tagajärjel käpuli maha ja süüdistatav ähvardas teda porilompi uputada ning surus ta pead porilombi suunas. Kuid kannatanu sõnul eelnes pea porilompi surumisele veel jalgdega löömine rindkere piirkonda. Süüdistatav nendest löökidest ei räägi, kuid muus osas haakub tema antud sündmuste kirjeldus kannatanu jutuga. Kannatanu väidet jalgadega rindkere piirkonda löömisest kinnitab samal päeval tehtud arstlik läbivaatus, millest nähtuvalt tuvastati kannatanul mitme roide murrud. Ei ole usutav, et need vigastused võisid tekkida üksnes kukkumisest või vastu maad surumisest. 2.15 Kohtu hinnangul kinnitab kirjeldatud sündmuste käik üheselt, et süüdistatav ründas süüdistuses märgitud ajal ja kohas kannatanut ning lõi teda mitmel korral käega pea piirkonda. Kui kannatanu temast eemaldus, siis süüdistatav järgnes talle, lükkas kannatanu maha ning jätkas peksmist lüües jalgadega kannatanu rindkere piirkonda. Seejärel surus süüdistatav kannatanu pead porilompi. Löömisega tekitas süüdistatav kannatanule 6., 7. ja 8. roide nihkega murrud, parema silma alla nahaaluskudede hematoomi (6 mm paksuse kihina), kukla piirkonda marrastuse koos hematoomiga, marrastuse otsmikul ning paistetuse ja punetuse pea tagumises osas juuste sees. Samuti põhjustas Anatoli Kalašnikov kannatanule tugevat füüsilist valu. Seega on tuvastatud üks KarS § 200 lg-s 1 sätestatud objektiivsetest tunnustest - süüdistatava poolt kannatanu suhtes füüsilise vägivalla rakendamine. 2.16 Kohtu hinnangule ei ole kannatanu väited muude vigastuste tekitamise osas tõendatud. Kannatanu ütlused, et süüdistatava löökide tulemusel oli tal viis roiet katki ja kolm roiet nihestusega ning ta on käinud korduvalt röntgenuuringutel, ei ole kohtumenetluses tõendamist leidnud. Kohtule esitatud haigusloo väljavõtete pinnalt ei ole võimalik sedastada enamat, kui 6., 7. ja 8. roide nihkega murdu. Arvestades Eesti tervishoiusüsteemi digitaliseeritust on kannatanul (eriti lepingulise esindaja abiga) võrdlemisi lihtne esitada kriminaalmenetluses väidetavalt teostatud täiendavate radioloogiliste uuringute tulemuste epikriise, paraku on kannatanu sellest aga loobunud. Ka kannatanu ütlused enamatest roidemurretest on maakohtu istungil olnud väheveenvad. Nõustuda ei saa ka süüdistuse ja kannatanu esindaja seisukohaga, et kannatanul tuvastatud klaaskeha irdumise protsess ja kiire traumaatilise kae areng, on põhjuslikus seoses süüdistatava tegevusega. 8 1-23-947
lg 1 p 1 kohaselt võib maakohtu lahend tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Kuigi täiendatud tsiviilhagis on kannatanu esindaja tõepoolest tsiviilhagi lisana ära märkinud ambulatoorse epikriisi nr 1003244363 (sh esineb sarnane situatusioon töövõimetuslehtedega), ei ole kohtulikul arutamisel nimetatud tõendit kohtule esitatud. Seega ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks kannatanul diagnoositud silma klaaskeha irdumise protsessi või traumaatilise kae arengut. Lisaks peab märkima, et Põhja-Eesti Reginaalhaigla ambulatoorse epikriisi nr 518109465 kohaselt viidi võimalike vigastuste tuvastamiseks läbi kompuutertomograafia uuring, mis ei tuvastanud N. M.l koljusiseseid vigastusi. Ka ei nähtu Lääne-Tallinna Keskhaigla ambulatoorsest epikriisist nr 81196307 viiteid, mis kinnitaksid kannatanul väidetavat diagnoosi klaaskeha irdumisest või traumaatilise kae arengust. Esilekerkivate selgete tõendamisraskuste korral tuleb in dubio pro reopõhimõttest (
Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et kohtule esitatud tõendikogumi põhjal ei ole võimalik väita, et kannatanul tuvastatud silma klaaskeha irdumise protsess või kae areng oli põhjustatud Anatoli Kalašnikovi tegevusest. 2.17 KarS § 200 lg 1 teise objektiivse koosseisulise tunnuse – võõra vallasasja ära võtmine – osas on nii kannatanu kui ka süüdistatav öelnud, et süüdistatav võttis kakluse ajal kannatanult ära garaaživõtmed ning jättis need enda valdusesse. Samuti on mõlemad öelnud, et süüdistatav seadis võtmete tagastamiseks N. M.le tingimuse, mille kohaselt peab viimane maksma süüdistatavale 50 eurot. Röövimise objektiivse koosseisu mõttes ei oma tähtsust ära võetud esemete varaline väärtus, kuid tsiviilhagile lisatud dokumentide pinnalt on tuvastatav võtmete ja luku taastamisväärtus 218 eurot. 2.18 Kõike eelöeldut kogumis arvesse võttes loeb kohus tõendatuks, et süüdistatava tegevuses esinevad KarS § 200 lg 1 objektiivsed tunnused. 2.19 Röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatud objektiivse koosseisu asjaolude - seega nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes ning lisaks sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi tuvastatust. Silmas tuleb pidada ka seda, et KarS §-s 200 ettenähtud kuriteo subjektiivne koosseis ei eelda, et samaaegselt vägivalla kasutamise tahtlusega peab olemas olema ka asja hõivamise tahtlus. Isiku tahtlust mõjutavad vaid sellised asjaolud, mida isik teadis või ei teadnud vahetult teo ajal, mitte aga enne või pärast tegu ilmnenud asjaolusid. Seega tuleb tahtlust tuvastada rangelt teo toimepanemise aja seisuga. 2.20 Kohtu hinnangul on Anatoli Kalašnikov vägivalla kasutamise toime pannud kavatsetult. Kavatsetus eeldab, et isik seab endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, kui mingi taotletav eesmärk ongi tema liikumapanevaks jõuks. Kavatsetusega on samas tegemist ka siis, kui tagajärje kui sellise saavutatavuse osas puudub täielik kindlus. Samuti ei pea koosseisus sätestatud eesmärk olema ainus, mida isik tegu toime pannes soovib saavutada. Vaadeldes Anatoli Kalašnikovi käitumist tervikuna, järeldub, et tema põhieesmärgiks oli kannatanult raha välja pressimine. Selleks otsustas ta kasutada kannatanu suhtes mh füüsilist vägivalda. Asjaolu, et süüdistatav lõi kannatanut korduvalt käte ja jalgadega pea ja rindkere piirkonda, kinnitab, et tegemist oli tahtliku ja sihipärase tegevusega eesmärgiga põhjustada kannatanule valu ning sundida teda seeläbi andma üle raha. Sealjuures kinnitab kannatanul tuvastatud vigastuste raskus (murtud roided ja hematoomid), et tegemist oli tugevajõuliste löökidega, mille sooritamisel sai süüdistatav igal juhul aru, et ta põhjustab kannatanule valu ning see oligi tema eesmärgiks. 2.21 Kohtu hinnangul on Anatoli Kalašnikov pannud asjade hõivamise toime samuti kavatsetult. Anatoli Kalašnikov selgitas kohtuistungil üheselt, et kannatanult garaaživõtmete äravõtmise eesmärk oli kannatanult raha väljapressimine. Algselt soovis ta saada kannatanult 50 eurot. Kui kannatanu keeldus seda andmast, otsustas süüdistatav võtta selle asemel ära kannatanule kuuluvad garaaživõtmed. 9 1-23-947 Süüdistatava enda ütluste pinnalt on tuvastatav, et peale kannatanu maha lükkamist ja jalgadega peksmist, haaras Anatoli Kalašnikov maast kannatanu garaaživõtmed, võttis need endale ja viis oma garaaži. Sealjuures oli ta garaaživõtmete ära võtmise seadnud endale eesmärgiks juba kannatanule järgnemisel, enne viimase maha lükkamist. 2.22 Kuigi kaitsja on kohtuistungil selgitanud, et Anatoli Kalašnikovil puudus omastamistahe, siis kohtu hinnangul on omastamistahe tuletatav Anatoli Kalašnikovi käitumisest sündmuskohal, millest on üheselt välja loetav omastamistahte manifisteerimine. 2.23 Asja enda kasuks pööramine tähendab asja või selles kehastunud väärtuse üleminekut valdajale, millega tal tekib omanikusarnane seisund (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-109-12 p 3.4). Enda või kolmanda isiku kasuks pööramist kujutab endast tegu, mille põhjal saab järeldada, et teo toimepanija soovib edaspidi kas ise võõra asja või vara omanikuna käituda või tahab ta lasta seda teha kolmandal isikul. Seega peab isik mingil objektiivselt avalduval moel omastamistahte manifesteerima (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-23-14 p 21 ja 3-1-1-92-13 p 14.). N. M.lt võtmete äravõtmist ja sündmuskohalt lahkumist ning kannatanu kestvalt võtmetest ilmajätmist saab pidada omastamistahte manifesteerimiseks, kuivõrd N. M. jäi ilma talle kuuluvatest garaaživõtmetest ning kannatanul tuli garaaži kasutamiseks paigaldada uksele uus lukk. Võtmete tagastamise eest 50 euro nõudmine kinnitab, et süüdistatav pööras võtmed enda vara hulka ning oli nõus neid tagastama üksnes raha eest. 2.24 Eelnevast tulenevalt on süüdistatava tegevuses tuvastatud ka KarS § 200 lg 1 subjektiivsed tunnused. 2.25 Kohus ei tuvastanud Anatoli Kalašnikovi tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Anatoli Kalašnikov oli teo toimepanemise ajal süüdiv ning vähemalt 14-aastane. KarS § 34 sätestatud asjaolusid toimikust ei nähtu. Samuti puuduvad süüd välistavad asjaolud. 2.26 Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Anatoli Kalašnikovi poolt KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemine on tõendamist leidnud ning ta tuleb KarS §200 lg 1 järgi süüdi mõista. Karistus
lg 2 alusel loetakse koheselt kandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt
lg 3 või vahistatakse vangla taotlusel lähtudes
§-st 429. Tsiviilhagi 4.
lg 1 sätestab, et juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. 4.1 Kannatanu N. M. lepinguline esindaja esitas kriminaalasjas nr 21231602514 28.12.2021 tsiviilhagi ning 03.01.2022 täiendatud tsiviilhagi. Tsiviilhagi kohaselt taotles kannatanu, et kohus mõistaks süüdistatavalt kannatanu kasuks varalise kahju katteks hüvitise 406,72 eurot. Kannatanu on tsiviilhagis sisustanud kahju tekkimist sellega, et süüdistatav võttis õigusvastase teo toimepanemise järgselt ära kannatanu garaaživõtmed. Äravõetud võtmete tõttu ei saanud kannatanu enam kasutada garaaživärava alumist lukku. Tsiviilhagi kohaselt moodustab uue samaväärse luku soetamise kulu 163 eurot, millele lisandub vana luku demonteerimise kulu 30 eurot ja uue luku paigaldamisega seotud kulu 25 eurot. Samuti tekkis kannatanul varaline kahju, kui süüdistatava 11 1-23-947 peksmise tulemusel purunes kannatanul jope taskus olnud mobiiltelefon Huawei P10 Lite. Mobiiltelefoni keskmine müügihind on 188,72 eurot. 4.2 Lisaks taotleb kannatanu, et kohus mõistaks süüdistatavalt mittevaralise kahju katteks hüvitise 7000 eurot. Kannatanu on tsiviilhagis põhjendanud mittevaralise kahju tekkimist sellega, et Anatoli Kalašnikovi süülise tegevuse tulemusel tekkis tal 6.,
lg 1 p 1 kohaselt võib maakohtu lahend tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. 4.16 Kuna mittevaralise kahju hüvitised peavad olema sarnastel asjaoludel võrreldavad, tuleb arvestada ka sellega, milliseid hüvitisi on sarnastel asjaoludel kohtupraktikas varasemalt välja mõistetud. Kohtud lähtuvad praktikas mittevaralise kahju väljamõistmisel Riigikohtu analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018 –
lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. 5.1 Menetluskuludena on käesolevas asjas kannatanul tekkinud mõistlikud menetluskulud (
lg 1 p 1), süüdimõistva otsustega kaasnev sundraha (
lg 1 p 9) ja määratud kaitsjale makstud tasud (
5.2 Kannatanu poolt taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kannatanu esindaja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja tunnitasu mõistliku suurusega. 5.3 Kannatanu esindaja Maksim Tšurkin esitas 31.07.2023 kohtule taotluse, milles palus süüdistatavalt Anatoli Kalašnikovilt välja mõista kannatanu N. M. kasuks menetluskulud summas 1920 eurot. Taotlusest nähtuvalt kulus kannatanu esindajal käesolevas kriminaalmenetluses õigusabiteenuste osutamiseks kokku 16 tundi ning kannatanu esindaja tunnitasuna on märgitud 120 eurot tunnis. Nähtuvalt menetluskulude hüvitamise taotluse lisast (arve nr 11), kulus kannatanu esindajal kriminaaltoimikuga tutvumisele ja kannatanule kriminaalasja materjalide tutvustamisele kokku 3 tundi. Arve nr 15 kohaselt oli hagiavalduse ja täiendatud hagiavalduse koostamise ning lisade komplekteerimise ajakuluks 3 tundi ja 30 minutit. 5.4 Tegemist on ühe süüdistatavaga kriminaalasjaga, mille sisuks on ühe ja sama kannatanu suhtes isikuvastase teo toimepanemine. Samuti tuleb arvestada, et tegu ei ole keeruka kriminaalasjaga ning tsiviilnõude esitamise aluseks olevad asjaolud on selged. Mainimata ei saa jätta ka asjaolu, et tsiviilhagi koosneb valdavas osas seaduse sätete kirjeldusest. Seda arvestades leiab kohus, et kriminaaltoimikuga tutvumise ja hagiavalduse (sh täiendatud hagiavalduse) koostamiseks kulutatud põhjendatud ajakuluks saab pidada 4 tundi. 5.5 Kannatanu esindaja taotluses välja toodud istungitel osalemise ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kannatanu esindajal kulus arve nr 52 kohaselt ettevalmistuseks ning osalemiseks 24.03.2023 toimunud eelistungil 1 tund. Kuna eelistung kestis arvestuslikult alates kella 09.02 kuni 09.24, on istungi kestuseks 22 minutit. Arvestades juba tsiviilhagi koostamisele kulunud aega, ei saa pidada arvel nr 52 märgitud ajakulu põhjendatuks. Seega loeb kohus eelistungil osalemisel põhjendatuks ajakuluks 30 minutit. Arvel nr 94 on 13.06.2023 kohtuistungil osalemise ajakuluna märgitud 2 tundi ja 30 minutit ja arve nr 109 kohaselt on 26.07.2023 kohtuistungil osalemise ajakuluna märgitud 3 tundi. Kannatanu esindajal kulus 26.07.2023 istungi helisalvestisega tutvumiseks, kohtuteeside koostamiseks ning 31.07.2023 istungil osalemiseks kokku 3 tundi. Kohtu hinnangul on kohtumenetluse põhiistungitel osalemise ajakulu põhjendatud ja realistlik. 5.6 Kohtu hinnangul vastab kannatanu esindaja tunnitasu suurus 120 eurot kaasuse mahule ja keerukusele. Kannatanu esindaja taotluse kohaselt ei lisandu õigusabiteenuste summadele käibemaks, kuna arved esitanud ettevõtte ei ole käibemaksukohuslane. Kõike eeltoodud arvesse võttes loeb kohus kannatanu esindaja põhjendatud ajakuluks 12 tundi, mis kohalduva mõistliku tunnitasu (120 eurot) korral tähendab, et kannatanu esindaja mõistlik tasu on 1440 eurot. 5.7 Kriminaalmenetluse seadustik reguleerib eraldi süüdistatava süüküsimuse ja tsiviilhagi lahendamisel tekkinud menetluskulu hüvitamist. Süüküsimuse lahendamisega seotud menetluskulu hüvitamisel tuleb juhinduda eeskätt
lg 1 esimesest lausest ja §-st 181, tsiviilhagiga seotud menetluskulu hüvitamisel aga
§-st 182. Märgitu tähendab muu hulgas, et see osa süüdistatava valitud kaitsja tasust, mis on seotud tsiviilhagi lahendamisega, tuleb hüvitada või hüvitamata jätta
Niisamuti tuleb see osa kannatanu 16 1-23-947 menetluskulust, mis tekkis seoses süüdistatava süüküsimuse lahendamisega, hüvitada või hüvitamata jätta
lg 1, mitte
5.8 Kannatanu esindaja ei ole kohtule esitatud taotluses (ja selle lisades) süüküsimuse ja tsiviilhagi lahendamisega seotud kulusid eristanud. Kuigi süüdistus on haginõudega läbi põimunud, on kannatanu esindaja toimingute sisu vaadates selge, et kannatanule osutatud õigusabi on seisnenud just tsiviilhagi esitamises ja esindamises. Kohus rahuldas tsiviilhagi osaliselt, mistõttu tuleb vastavalt sellele proportsionaalselt mõista kannatanu õigusabi kulud välja süüdistatavalt ning jätta osaliselt kannatanu enda kanda. Arvestades hagi nõuet ja põhinõude rahuldatud osa, on hagi rahuldatud ca 30% ulatuses. Seega tuleb süüdistatavalt
lg 3 alusel välja mõista 30% kannatanu esindaja vajalikust ja põhjendatud tasust, s.o on 432 eurot (1440 x 0,30). Vastav summa tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kannatanu enda kanda jääb
lg 3 alusel 70% kannatanu esindaja vajalikust ja põhjendatud tasust, s.o 1008 eurot. 5.9
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 5.10 Süüdistatavale Anatoli Kalašnikovile kohtueelsel menetlusel osutatud õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud kulud on kokku 194,40 eurot. Kohtueelsel menetlusel on kaitsja õigusabi tasutaotlus rahuldatud. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas on esitanud kohtumenetluses 23.03.2023 taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 729,12 eurot ning 28.07.2023 taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 1576,80 eurot. Taotluste lähemal uurimisel selgub, et kaitsja poolt 28.07.2023 esitatud taotlus sisaldab varasemalt 23.03.2023 esitatud taotluses märgitud kulusid. Kuivõrd hilisemalt esitatud menetluskulude hüvitamise taotlus sisaldab kaitsja poolt varem esitatud taotluses märgitud kulusid, arvestab kohus ainult 28.07.2023 esitatud menetluskulude hüvitamise taotlusega ning jätab kaitsja poolt 23.03.2023 esitatud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks rahuldamata. 31.07.2023 esitas kaitsja taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 256,56 eurot. Nimetatud taotlusega on kaitsja täpsustanud 31.07.2023 kohtuistungile kulutatud aega, vähendades istungil osalemise eest taotletavat tasu 18 euro võrra. Lõpliku summana taotleb kaitsja 31.07.2023 toimunud kohtuistungil osalemise eest 126 euro hüvitamist. Samuti on kaitsja esitanud taotluse hüvitada tulevikus tekkivad kulutused seoses kohtuotsuse kuulutamisega. Seega on määratud kaitsja tasu ja kulud kriminaalmenetluses kokku 1882,96 eurot. Kohtu hinnangul on kaitsja tasutaotlustes märgitud õigusabi olnud vajalik ning ajakulu põhjendatud. Kaitsjatasude suuruste määratlemisel on arvestatud RÕS § 22 lg 6 sätestatut ning lähtutud justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 § 6 lg 1 kohasest kaitsjatasu suurusest, mis õigusabi osutamise ajal kehtis. 5.11 Kriminaalmenetluse kuluks on
S § 4 lg 2 kohaselt on KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu esimese astme kuritegu.
lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2022 määruse nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2023 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot. Seega tuleb
lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel Anatoli Kalašnikovil tasuda sundraha summas 1812,50 eurot. 5.12 Eeltoodu põhjal tuleb Anatoli Kalašnikovilt välja mõista menetluskuludena kokku 3695,46 eurot.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Samuti võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 17 1-23-947 5.13 Antud juhul ei pea kohus põhjendatuks jätta menetluskulusid riigi kanda. Arvestades, et Anatoli Kalašnikovil puudub ametlik töökoht ning tema igakuiseks sissetulekuks on pension, samuti menetluskulude suurust ning asjaolu, et Anatoli Kalašnikovil tuleb osaliselt hüvitada ka kannatanu kahjunõue, on ilmne, et menetluskulude tasumine ühe kuu jooksul käib talle üle jõu. Seetõttu annab kohus Anatoli Kalašnikovile võimaluse maksta menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Stefani Isotamm rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Rainer Hermassoo rahvakohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 13.12.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 01.11.2023 kohtuotsus. 18
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.