← Eesti

1-23-7499/8

Obsah (6)§ 238§ 126§ 180§ 175§ 315§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2024. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-7499 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju

§ 238

lg 2 alusel vähendada Igor Matiitšinile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 1 (ühe) kuu 20 (kahekümne) päeva vangistuse võrra ning mõista Igor Matiitšinile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud 10 (kümme) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta käesoleva kohtuotsusega mõistetud 3 kuud 10 päeva vangistust Igor Matiitšini suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Igor Matiitšin ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 23.01.2024. a. 2. Salvestised -

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta CD-plaat häirekeskuse kõne ja DVD-R plaat turvakaamera videosalvestisega kriminaalasja juurde. 3. Menetluskulu/makseinfo

§ 180

lg 3 alusel jätta Igor Matiitšini sundrahast pool, so 615 eurot riigi kanda.

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Igor Matiitšinilt menetluskulu sundraha 615 (kuussada viisteist) eurot. Võimaldada Igor Matiitšinil menetluskulu tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE522200221013264447 Swedbank ASis, nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või nr EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, märkides viitenumbri 99924700002178 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Vastavalt

§-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Süüdimõistetul on

§ 315lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda.

Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I SÜÜDISTUSE SISU Igor Matiitšinit süüdistatakse selles, et tema 04.12.2023 kella 21:25 paiku Tartu linnas Lääneringtee 39 asuva Lõunakeskuse bussipeatuse juures ähvardas H. K. (K.) taskunoaga, hoides taskunuga paremas käes ja liikudes samal ajal avatud teraga ning käsi välja sirutatuna H. K. suunas. Seda nähes tundis H. K. reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Sellega pani Igor Matiitšin toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeriva kuriteo, s.o teise inimese tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. II KOHTU SEISUKOHT SÜÜDISTUSE OSAS KarS § 120 lg 1 näeb ette vastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kohus, tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et tõendid on saadud kriminaalmenetlusseadust järgides, tõendid lubatavad ja tuleb võtta aluseks kohtuotsuse 2

(7)tegemisel. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ja tunnistajate ütluste usaldusväärsuses, kuivõrd ütlused riimuvad omavahel ning on kooskõlas turvakaamera videosalvestisega ja häirekeskusele tehtud kõnesalvestisega. Kannatanu H. K. ning tunnistajate M. S. ja M. R. ütlustega on tõendatud, et kannatanu ja tunnistajad viibisid 04.12.
  1. a õhtul umbes kella 21.00 paiku Tartu Lõunakeskuses. Lisaks neile oli sõprade seltskonnas ka G. L. ehk poisse oli kokku neli. Koos käidi Lõunakeskuses asuvas Rimi poes toitu ostmas. Kannatanu H. K. ja tunnistaja M. R. märkasid, kuidas Rimi poe juures kogus ostukärusid kokku üks vanem meesterahvas, kes vaatas poisse kurja pilguga. Pärast ostu sooritamist liikusid poisid Apotheka juures asuva väljapääsu poole. Kannatanu H. K. ja tunnistaja M. R. nägid, kuidas kärusid lükanud vanem meesterahvas järgnes neile. Poisid väljusid ostukeskusest ja jäid Lõunakeskuse ees bussipeatuse juurde bussi ootama. Kannatanu ja tunnistajad kirjeldasid kohtueelses menetluses ütlusi andes süüdistatavale I. Matiitšinile etteheidetavat tegu ehk noaga ähvardamist järgmiselt. Kannatanu H. K. kirjeldas ütlusi andes, kuidas sama kärulükkaja vanem mees võttis põuetaskust välja taskunoa, avas noa, siis võttis noa paremasse kätte, suunas noatera kannatanu suunas ja hakkas H. K. suunas liikuma. Seda nähes kannatanu ehmus, tundis hirmu ja taganes. Kannatanu H. K. küsis mehelt, et mida ma tegin, kuid mees ei vastanud midagi. Kannatanu sõnul liikus ta kiirel sammu tahapoole, noaga ähvardav mees tuli talle mõned meetrid järgi ja jäi seisma. Enne bussi peale jõudmist kuulis kannatanu, kuidas mees ropendas eesti keeles. Tunnistaja M. S. ütlustest nähtub, et järsku ilmus eikuskilt välja võõras vanem mees, kes tuli päris lähedale. Tunnistaja M. S. nägi, kuidas mees võttis põuest välja taskunoa, suunas noatera H poole ja hakkas H. poole kõndima. Samal ajal ütles mees vaikselt midagi sellist, et kas tahad nuga saada. H. nägi samuti seda meest ja hakkas taganema. H. vastas mehele, et mida ma tegin. Siis jäi mees seisma, pani noa taskusse, pööras ümber ja läks Lõunakeskusesse tagasi. Tunnistaja M. R. ütluste kohaselt märkas ta, et sama vanem mees, kes oli enne Rimi juures, võttis põuetaskust välja taskunoa ja avas selle, suunas H. peale ja hakkas H. poole kõndima. H. nägi samuti seda ja taganes. H. karjus mehele, et mida ma tegin. Mees vastas tasakesi midagi, aga tunnistaja ei kuulnud, mida. Siis jäi mees seisma ja hoidis veel nuga H. suunas, ütles veel midagi, pani noa kinni ja tagasi taskusse. Tunnistaja M. R. nägi, et buss tuli ja ta jooksis koos sõpradega bussi peale. Mees läks samal ajal tagasi Lõunakeskusesse. 06.12.
  2. a asitõendi vaatlusprotokollis veedeldi DVD-R plaati 04.12.
  3. a Lõunakeskuse turvakaamerate videosalvestistega. DVD-R plaadil on kokku 4 videofaili. Esimeselt videofailil on näha, kuidas 04.12.
  4. a kella 21.20 paiku toetab ruudulise jopega noormees vastu koridoris olevat müügiletti. Taga on näha meesterahvast, kes lükkab ostukärusid. Ruudulises jopes noormees liigub tahapoole, samal ajal liigub ostukärusid lükanud meesterahvas ruudulises jopes noormehe suunas ja jääb seisma. Kaadrisse ilmuvad veel kaks noormeest. Seejärel liiguvad kolm noormeest kaamera suunas. Kaamera suunas liigub ka eelnevalt ostukärusid lükanud mees. Teiselt videofailil on näha, et 04.12.
  5. a kella 21.24 paiku kõnnivad kolm noormeest Apothekast mööda keskuse välisukse suunas. Neile järgneb neljas noormees ja tema taga meesterahvas. Viiekesi suundutakse uksest välja. 3
(7)Kolmandal videofailil on näha 04.12.
  1. a alates kell 21.24 kolme noormeest ja ühte jalapaari, mis jääb varjualuse tõttu kaamera vaateväljast välja. Ruudulise jopega noormees kõnnib seltskonnast eemale paremale poole. Tema suunas liigub meesterahvas väljaulatatud käega, seejärel ruudulise jopega noormees taganeb meesterahvast eemale. Mees järgneb samale noormehele, kes eemaldub temast jooksval sammul veelgi rohkem eemale. Mees seisatab ja hakkab eemale liikuma. Samal ajal jooksevad neli noormeest bussipeatusesse saabunud bussi peale. Meesterahvas siseneb keskusesse. Neljandal videofailil on kujutatud sündmus, mis nähtub kolmandal videofailil, kuid teise nurga alt jäädvustatuna. Videofailil on näha nelja noormeest ja ühte meesterahvast, kes seisab poistest natuke eemal ja vaatab nende suunas. Sama meesterahvas võtab põuetaskust eseme ja liigub noormeeste selja taha. Kaamerapildis on näha, et mehe käes on terav noataoline ese, mis valguse käes hetkeks helgib. Meesterahvas ja ruudulise jopega noormees seisavad vastakuti, mehel on paremas käes ese, mis on suunatud sama noormehe suunas. Meesterahvas hakkab väljaulatatud parema käega, milles on ese, ruudulise jopega noormehe suunas liikuma ja noormees taganeb. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et turvakaamera salvestistel kujutatud ruudulises jopes noormees on kannatanu H. K. ning ostukärusid lükanud meesterahvas on I. Matiitšin. Lõunakeskuse turvakaamera salvestistel jäädvustatud sündmused haakuvad nii kannatanu kui ka tunnistajate ütlustega. Seega nähtub ülalrefereeritud ütlustest ja turvakaamera salvestistelt, et pärast Rimi kaupluses ostu sooritamist liikusid H. K., M. S., M. R. ja G. L. Apotheka juures asuva väljapääsu suunas, väljusid keskusest ja jäid Lõunakeskuse ees bussipeatuse juurde bussi ootama. Eelnevalt Rimi poe juures kärusid lükanud vanem meesterahvas, kelleks osutus I. Matiitšin, järgnes poistele, kes ootasid Lõunakeskuse ees bussi. I. Matiitšin lähenes poistele, võttis põuetaskust noa ning suunas noatera kannatanu H. K. suunas ja hakkas H. K. lähenema. Selle peale kannatanu taganes ning küsis noaga ähvardanud I. Matiitšinilt: „Mida ma tegin?“. Seejärel pani I. Matiitšin noa taskusse ning läks tagasi Lõunakeskusesse. Kannatanu H. K. ja tunnistajate M. S. ja M. R. ütluste kohaselt läksid nad pärast intsidenti bussi peale ja arutasid omavahel, kuidas noaga ähvardamine ei ole normaalne. M. S. ja M. R. soovitasid kannatanul politseisse helistada ja rääkida, mis juhtunud oli. Kannatanu H. K. helistaski
  2. Häirekeskusele tehtud telefonikõne kinnitab 06.12.
  3. a asitõendi CD-R plaadi vaatlusprotokoll, milles vaadeldi 04.12.
  4. a kõnesalvestist. 04.12.
  5. a kell 21.26 helistab häirekeskusesse meesterahvas, kes teatab, et teda ähvardas Lõunakeskuse juures kohas, kus bussid väljuvad, üks noaga mees, lubades talle nuga anda. Tegemist oli vanema mehega, kes lükkas Rimi kärusid. Vanem mees oli vuntsidega ning tuli noaga teataja poole. Helistaja lisab, et ta ei teinud noaga ähvardajale midagi, mis seda meest ärritanud oleks. Helistaja ütleb enda nimeks H. K. I. Matiitšin tunnistas kahtlustatavana ülekuulamisel, et ta tõesti ähvardas ühte noormeest noaga, aga ta väga täpselt ei mäleta, miks ta seda tegi. I. Matiitšin tunnistas, et ta võttis noa välja ja liikus noormehe suunas. Tal ei olnud plaanis noaga lüüa, ta tahtis lihtsalt hirmutada. I. Matiitšin ei tea, mis tal hakkas. I. Matiitšin arvab, et põhjuseks oli see, et ta oli alkoholijoobes. Ta oli ära joonud 0,5 liitrit viina. Oli pikk päev, tööaeg oli 10.00 kuni 22.00 ja ta ei olnud midagi söönud, sellepärast viin pähe hakkaski. 4
(7)I. Matiitšini väidet selle kohta, et ta oli alkoholijoobes, kinnitab joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokoll, millest nähtub, et I. Matiitšin toimetati 04.12.
  1. a kell 21.46 asukohast Tartu linn Lääneringtee 39 kainenemisele KorS § 42 lg 1 alusel, kuivõrd esines vägivalla oht teisele isikule. Protokollis on kirjeldatud tema joobeseisundile viitavaid tunnuseid. I. Matiitšini puhul on välja toodud, et tema koordinatsioon oli väga häiritud, reaktsioonikiirus oli häiritud, kõne aeglane, silmad punetasid, pupillid olid suured, suust alkoholilõhn ja käitumine oli ründav, ärritunud. Vallasasja hoiulevõtmise protokoll tõendab, et politsei võttis 04.12.
  2. a I. Matiitšini kainenemisele toimetamisel vallasasjana hoiule tema taskunoa. 06.12.
  3. a asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi vallasasjana hoiule võetud nuga, mis on nupuga avanev musta värvi taskunuga. I. Matiitšin selgitas kahtlustatavana ülekuulamisel, et taskunuga oli tema isiklik nuga, mida ta kasutas tööl kärude puhastamiseks, sest väga sageli on kärud määrdunud ja ta kraabib kärusid noaga. Kannatanu H. K., tunnistajate M. S. ja M. R. ütlustega ning I. Matiitšini kahtlustatavana antud ütlustega, samuti 06.12.
  4. a asitõendi DVD-R plaadi vaatlusprotokolliga on tõendatud, et I. Matiitšin ähvardas 04.12.
  5. a kella 21.25 paiku Tartu linnas Lääneringtee 39 asuva Lõunakeskuse bussipeatuse juures H. K. taskunoaga, hoides taskunuga paremas käes ja liikudes samal ajal avatud teraga ning käsi välja sirutatuna H. K. suunas. Kannatanu ja tunnistajate ütlustest saab järeldada, et enne noaga ähvardamist poiste ja süüdistatava vahel sõnavahetust ega konflikti ei esinenud. Ka I. Matiitšini ütluste kohaselt tal mingit konflikti selle noormehega ei olnud. I. Matiitšin ähvardas H. K. taskunoaga, kui taskunoa tera oli suunatud kannatanu poole. Kannatanu H. K. tundis ähvardamisest hirmu ja ta arvab, et selline käitumine ei ole lubatav. Kannatanu andis ütlusi, et pealegi ta ei andnud mehele mingit põhjust enda ründamiseks. Ta ei öelnud mehele mitte midagi ega teinud ka midagi. H. K. pidas süüdistatava käitumise tõttu oma elu ja tervist ohustatuks. Ähvarduse tõsiselt võetavust ning alust karta ähvarduse täideviimist kinnitab süüdistatava käitumine noaga ähvardamisel ehk ta liikus, nuga käes, H. K. suunas ja kannatanu pidi hirmu tõttu taganema. Selline käitumine tundub reaalse ähvardusena ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kuivõrd noaga löömine võib tekitada tervisekahjustuse, halvimal juhul võib põhjustada ka inimese surma, saab I. Matiitšini ähvardava teo võimalikuks hüpoteetiliseks tagajärjeks vähemalt põhimõtteliselt olla surm või tervisekahjustuse tekkimine. Seega pani I. Matiitšin toime KarS § 120 lg 1 objektiivse koosseisu tunnused, so teise inimese tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Kohtul tuleb tuvastada ka I. Matiitšini tahtlus. Koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. I. Matiitšin pani ähvardamise toime otsese tahtlusega. Süüdistatav järgnes läbi ostukeskuse noormeestele ning keskusest väljudes võttis taskust noa ja suunas selle kannatanu suunas. I. Matiitšin hakkas väljasirutatud käega H. K. suunas liikuma, endal käes nuga. Süüdistatav nägi, et kannatanu eemaldus temast korduvalt, tundes hirmu. I. Matiitšin täiskasvanud inimesena teadis, et noaga ähvardamine tekitab kannatanus hirmutunnet ja kannatanu võtab ähvardust 5
(7)reaalse ohuna enda elule ja tervisele. Seega I. Matiitšin möönis oma teo võimalikku iseloomu ja tagajärgi ning täitis seega ähvardamise subjektiivse koosseisu tunnused ning pani toime KarS § 120 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu otsese tahtlusega. Seega on I. Matiitšini poolt KarS § 120 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine tõendamist leidnud. Kohus ei tuvastanud I. Matiitšini õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. III KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on väljendatud seisukohta, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on I. Matiitšinit võimalik karistada rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohtu hinnangul ei ole I. Matiitšini süü suur, pigem on tegemist keskmisena hinnatava süüga. Süüdistatava kuritegelik aktiivsus pole olnud kõrge, kuivõrd tema tegevus piirdus ühe ähvardusega ühe isiku suhtes. I. Matiitšin avaldas kahtlustatavana ülekuulamise käigus kuriteo pärast kahetsust. Ta avaldas, et kahetseb sellise teo toimepanemist ning palub vabandust. Kui ta oleks kaine olnud, siis ei oleks seda kõike juhtunud. Kohus arvestab süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 alusel karistust kergendava asjaoluna. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri andmetel ei ole Igor Matiitšinit kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus prokuröriga, et I. Matiitšinit on alus karistada sanktsiooni keskmisest määrast väiksema karistusega, s.o 5 kuu pikkuse vangistusega. Kuivõrd kriminaalasja menetleti lühimenetluses, siis tuleb

§ 238

lg 2 alusel vähendada Igor Matiitšinile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 1 kuu 20 päeva vangistuse võrra ning mõista Igor Matiitšinile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud 10 päeva vangistust. Arvestades asjaoluga, et I. Matiitšinil ei ole ühtegi kehtivat karistus ja arvestades käesoleva asja tehioludega ning asjaoluga, et süüdistatav on mõistnud oma teo lubamatust, peab kohus põhjendatuks kohaldada KarS § 73 sätteid ja jätta käesoleva kohtuotsusega mõistetud 3 kuud 10 päeva vangistust Igor Matiitšini suhtes tingimisi kohaldamata ning täielikult täitmisele pööramata, tingimusel, et Igor Matiitšin ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. IV KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS

§ 173

lg 1 p 1 ja § 173 lg 2 ning

§ 175lg 1 p 9 järgi on praeguses kriminaalasjas menetluskuluks sundraha. 6

(7)Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. I. Matiitšini menetluskuluks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, so 1 230 eurot (kuutasu alammääraks alates

  1. jaanuarist
  2. a on 820 eurot). Maksukohuslaste registri väljavõttes on märgitud, et I. Matiitšini deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist
  3. aastal oli XXX eurot. Seega on tema igakuine sissetulek üsna väike. Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumisväljavaateid, käib süüdistatavale menetluskulude täies mahus ja korraga tasumine üle jõu. Seetõttu jätab kohus

§ 180lg 3 alusel I.

Matiitšini sundrahast pool, so 615 eurot riigi kanda ning annab süüdistatavale võimaluse tasuda menetluskulud osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.