Menetluskulude jaotus
lg 1 lauses 2 toodud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude kohase täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue S. K. (hageja) esitas 08.02.2023 kohtule hagi I. K. (kostja) vastu isiklike õiguste kahjustamise lõpetamise ja kahjuhüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tegi kostja 20.12.2022 suhtlusportaalis Facebook (FB) avalikku gruppi nimega „Võlgnikud ja petturid“ mitmeid postitusi ja kommentaare, milles esitas hageja kohta kohatuid valeväiteid. Kokkuvõtvalt väidab kostja, et hageja on pettur, kellega suheldes tuleb vältida, rahalisi tehinguid, hageja on kostjale võlgu ning elanud kostja kulu. Postitused on siiani avalikud. Kostja poolt esitatud faktiväited ei ole tõesed ning tema antud väärtushinnangud on ebakohased. Esitatud väited on oluliselt mõjutanud hageja igapäevaelu ja äritegevust, põhjustanud hagejale varalist ja mittevaralist kahju. Hageja äripartnerid ja nii praegused, kui ka potentsiaalsed uued kliendid on viidanud FB postitustele. Hageja tegeleb nii ehitus- kui ka üldisemalt äri valdkonnas, mh MTÜ-s, kus puhas taust ja hea nimi on oluline väärtus – hageja on üheksa äriühingus osanik ja juhatuse liige. Kostja poolt hagejale tekitatud mainekahju ei võimalda hagejal hetkel näiteks edukalt kaasata rallide korraldamisega tegelevas MTÜ-s sponsoreid. Samuti on hageja kliendid asunud üles ütlema hageja äriühingutega sõlmitud lepinguid ja seda just tulenevalt kostja postitustest. Kostja kommentaarid on tekitanud hagejale pingeid ka perekonnas. Keskmine kõrvalseisja tajub kostja avaldatud väiteid negatiivsena. Kostja avaldatud väiteid ja hinnanguid tuleb analüüsida tervikuna. Kostja postitused on suunatud selgelt hageja halvustamisele, sest kostja eesmärk on suunatud hageja ausameelsuse ja õiguskuulekuse kahtluse alla seadmisele, samuti hageja halvustamisele. Hageja lepinguline esindaja saatis kostjale 13.01.2023 nõudekirja, milles andis kostjale võimaluse 2 postitused kustutada ja samas vormis ja samas Facebook’i grupis ebaõigeid fakte ümberlükkava postituse tegemiseks. Kostja vastas hageja lepingulise esindaja e-kirjale 30.01.2023, milles andis teada, et keeldub hageja nõuete täitmisest. Kuna kostja on selgesõnaliselt keeldunud vabatahtlikult ja kohtuväliselt hageja nõude täitmisest, siis ei jää hagejal muud üle, kui pöörduda käesoleva hagiga kohtusse. Hagejal on õigus nõuda kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil, kui need on tehtud. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada ning mittevaralise kahju hüvitise nõude esitamisel on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Hageja peab põhjendatuks õiglast hüvitist summas 10 000 eurot. Lisaks mittevaralise kahju hüvitamise nõudele nõuab hageja kostjalt ka kohtueelses menetluses tehtud õigusabikulude eest varalist kahju. Hageja kasutas kohtuvälise nõudekirja koostamiseks advokaadi poole ning pidi seoses sellega kandma kohtuväliseid kulusid õigusteenuse eest tasumisele kuuluva tasu näol kokku summas 504 eurot. Hageja palub kohustada kostjat lõpetama hageja suhtes ebaõigete andmete ja ebaõigete väärtushinnangute avaldamine ja esitamine. Kohustada kostjat kustutama Facebooki grupis „Võlgnikud ja petturid“ kostja poolt S. K.’i suhtes tehtud alljärgnevad postitused: 1. „Vältida igasuguseid rahalisi tegemisi tegelasega nimega S. K. fb Xxxx“; 2. „Xxxx siis kui kui minu arvelt sõid ja koju sõiduks bensiini ja söögiraha lunisid, kus su advokaat siis oli“; 3. „Advokaadil tundub tegevust olevat, jälle tuul puhub ja puhub. S. K., millal võla ära maksad?“; 4.„Xxxx Võlgnik kus su advokaat on kus sina oled, loodan et soomes tööl mulle raha teenimas“. 5. Kohustada kostjat tegema Facebook’i grupis „Võlgnikud ja petturid“ alljärgnev muutmata kujul postitus: „Mina, I. K., tunnistan, et laimasin Facebooki grupis nimega „Võlgnikud ja petturid“ 20.12.2022 tehtud postituses ja selle postituse all kommentaarides S. K.’it ja avaldasin tema suhtes järgmised ebaõiged faktiväited: 1. S. K. on mulle võlgu; 2. S. K. sõi minu arvel ja lunis minult kojusõiduks toidu ja bensiini raha. Minul puuduvad ükskõik missugused andmed eelnimetatud väidete tõelevastavuse kohta ning sellest tulenevalt on kõik minu poolt avaldatud eeltoodud faktiväited täiesti ebaõiged.“ Mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning varaline kahju summas 504 eurot ja viivis
lg 1 toodud määras väljamõistetud kahjuhüvitistelt alates hagi esitamisest kuni väljamõistetud rahalise põhinõude täitmiseni. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning mõista need hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt
lg 1 toodud määras alates menetluskulude sissenõutavaks muutumisest kuni nõude kohase täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja kohtule kirjalikke ega sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Kohtu korraldaval istungil teatas kostja, et hagi ei tunnista, kuid on nõus probleemi lahendama. Menetluse käik Kohus tegi pooltele kompromissettepaneku, kuid pooled kompromissini ei jõudnud. Kostja ei ilmunud kohtuistungile asja sisuliseks arutamiseks. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 3 Võlaõigusseaduse (
) § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isiklike õiguseid rikkudes.
sätestab, et isiklike õiguste rikkumine on õigusvastane, kui sellega on muu hulgas teotatud isiku au või kui on õigustamatult kasutatud isiku nime või kujutist.
lg 1 järgi on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane.
ja § 1045 lg 1 p 4 alusel võib hageja nõuda kahju hüvitamist tulenevalt tema isiklike õiguste rikkumisest ning
Pooled ei vaidle kohtuasjas faktiliste asjaolude üle. Kohtule esitatud FB väljavõtetest nähtub, et kostja on postitanud FB avalikus grupis “Võlgnikud ja petturid“ 20.12.2022 järgmise sisuga postitused ja postituse kommentaarid: „Vältida igasuguseid rahalisi tegemisi tegelasega nimega S. K. fb Xxxx“ „Xxxx siis kui minu arvelt sõid ja koju sõiduks bensiini ja söögiraha lunisid, kus su advokaat siis oli“ „Advokaadil tundub tegevust olevat, jälle tuul puhub ja puhub. S. K., millal võla ära maksad?“ „Xxxx Võlgnik kus su advokaat on kus sina oled, loodan et soomes tööl mulle raha teenimas“ Kohtu hinnangule on FB avalikus grupis postitamine käsitletav avaldamisena
FB kui sotsiaalmeedia kanal on ligipääsetav määratlemata hulgale isikutele. FB postitused on ka leitavad internetiotsingu kaudu. FB avaliku grupi puhul ei ole piiratud postituste jälgimine vaid grupis olevatele isikutele. Kohtu hinnangul on hageja on kostja postitustes ja kommentaarides isikustatav, sest kostja on kasutanud hageja pärisnime ja FB keskkonnas kasutatavat nime (S. K. fb Xxxx), mille järgi on hageja üheselt identifitseeritav. Kohtu hinnangul on tegemist kaudsete faktiväidetega, millest võib välja lugeda, et hageja on kostjale võlgu, ta ei ole oma kohustusi kostja ees alusetult täitnud ning temaga tehingute tegemisel võib saada petta. Ebaausale käitumisele viitab juba grupi pealkiri „Petturid ja võlgnikud“. Mõlemad sõnad on eesti keeles halvustava tähendusega. Kostja väide, et tuleb vältida rahalisi tegemisi hagejaga, on kohtu hinnangul käsitletav hoiatusena, mida tavapäraselt esitatakse isikute suhtes, kes ei täida oma kohustusi korrektselt. Postituse all olevatest kommentaaridest „millal võla ära maksad“ ja „minu arvelt sõid ja koju sõiduks bensiini ja söögiraha lunisid“ saab tavapäraselt aru, et hagejal on kostja ees täitmata kohustused. Kellegi kulu söömine või elamine on üldjuhul käsitletav halvustavana, sest viitab inimese elus mittehakkamasaamisele. Kokkuvõtvalt võib postitusest ja selle kommentaaridest aru saada, et hageja on jätnud alusetult oma kohustused kostja ees täitmata ja on seetõttu kostjale võlgu. Kohtuistungil selgitas kostja, et ei ole hageja suhtes õiguskaitsevahendeid kasutanud ja võlgade olemasolu kohta tõendeid ei esitanud. Kohus selgitas kostjale, et temal lasub tõendamiskoormus oma väidete tõesuse kinnitamiseks. Kohtu hinnangul on hageja õigustatud nõudma enda kohta tehtud postituse kustutamist ja esitatud faktiväidete ümberlükkamist. Ümber lükkav tekst tuleb kostjal avaldada samaväärsetel tingimustel õigusvastaselt avaldatuga ehk samas FB grupis kostja enda nime alt muutmata kujul. Kohus märgib, et hageja on nõudnud, et kostja avaldaks teksti, milles mainib nii ebaõigete andmete esitamist kui ka ebakohaste väärtushinnangute esitamist Kuna kohus leidis, e tegemist on ebaõigete faktiväidetega, siis tuleb ümber lükata faktiväited, mitte väärtushinnangud.
ja § 128 lg 1 järgi kuulub hüvitamisele õigusvastaselt tekitatud varaline ja mittevaraline kahju. 4 Hageja on esitanud kostjale nõudekirja 13.01.2023, millele kostja ka 30.01.2023 vastas. Järelikult oli kostja alates vastuskirja saatmisest teadlik, et rikub hageja isiklikke õiguseid. Kohtule esitatud advokaadibüroo Kaupo Kask arvest nähtub, et hageja kasutas kohtuvälise nõudekirja koostamiseks advokaadi abi. Hageja kandis kahju kohtuväliseid kulusid õigusteenuse eest tasumisele kuuluva tasu näol kokku summas 504 eurot.
lg 3 alusel on tegemist otsese kahjuga ehk kuludega, mis on seotud nõude maksmapanekuga. Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku summaga, õigusabi teenuse osutamises eest ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja nõuab kostjalt ka mittevaralise kahju huvitamist, jättes selle suuruse kohtu otsustada, kuid märgib, et peab mõistlikuks kahjuhüvitiseks 10 000 eurot. Kohtu hinnangul tuleb hagejale välja mõista mittevaralise kahju hüvitis. Olukorras, kus kohus leiab, et hagejale on õigusvastaselt kahju tekitatud, kaasneb sellega ka mittevaraline kahju hingeliste või füüsiliste üleelamiste eest, samuti mainekahju. Kahju hüvitis peab arvestama õigusvastase teos raskusastet, kostja süüd ja tekkinud mittevaralise kahju ulatust. Kohus arvestab, et tegemist on kaudsete faktiväidetega, mis viitavad sellele, et hageja on kostjale võlgu ega ole oma kohustusi kohaselt täitnud. Kohtu hinnangul ei ole võlgu olemine iseenesest paheline tegevus, mis tekitaks mainekahju. Alusetu kohustuste täitmata jätmine on küll taunitav, kuid siiski ka ühiskonnas tavapärane tegevus. Kostja postitused ei maali hagejast pilti, kui ühiskonna hälvikust vaid viitava üksnes sellele, et hageja on majanduslikes küsimustes ebausaldusvääne. Kohus möönab, et see võib kahjustada hageja ärilist hakkamasaamist, kuid hageja väited, et sellest ühest postitusest tulenevalt on tema äripartnerid asunud lepinguid üles ütlema ja tema tegevus MTÜ juhina on piiratud, on ülepaisutatud. Sotsiaalmeedia postitused säilivad küll ajaliselt kaua, kuid need on siiski jälgitavad lühiajaliselt, sest uued postitused tulevad peale. Üldjuhul ei ole FB konkreetsed postitused ka internetiotsingus leitavad. Ka on kostja tehtud postitus üldsõnaline. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud mittevaralise kahju suurus 500 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest.
Hageja esitas kostjale nõudekirja 13.01.2023 ja hagi 08.02.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.