← Eesti

1-23-2633/33

Obsah (10)§ 424§ 121§ 74§ 68§ 65§ 16§ 56§ 57§ 58§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 10. oktoober 2023. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-2633 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Merili Rig

§ 424

lg 2 järgi üldmenetluses Prokurör Evelin Merilaine Süüdistatav Kert Koor, isikukood: 39011305229; XXX kodanik; emakeel: XXX; elukoht: XXX, hetkel kannab karistust Viru vanglas; XXX; kriminaalkorras karistatud, viimati Viru Maakohtu 12.10.2021. a otsusega nr 1-20-9574

§ 121

lg 2 p 3, § 182 lg 1, § 185 lg 2 p 1, 2 ja § 187 lg 1 järgi 4 aasta 2 kuu 13 päeva vangistusega

§ 74alusel tingimisi 4 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga.

Karistus pööratud täitmisele. Kuna alates 24.04.2023 kannab 4 aasta 2 kuu 13 päeva pikkust vangistust, siis oli tõkend – vahistamine kohaldatud alates 08.02.2023 kuni 23.04.

  1. Kaire Hänilene Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 306, § 309 lg-st 3, §-dest 311-313, kohus otsustas:
  2. Süüdi tunnistada Kert Koor

§ 424

lg 2 järgi ning karistuseks mõista 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 08.02.2023 kuni 23.04.2023, s.o 2 kuud ja 16 päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 1 aasta 9 kuud ja 14 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada Kert Koorele mõistetud karistust Viru Maakohtu 12.10.

  1. a otsusega nr 1-20-9574 mõistetud kandmata karistuse (24.04.202309.10.2023 on kantud 5 kuud 16 päeva vangistust) 3 aasta 8 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning mõista lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 aastat 6 kuud ja 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 10.10.
  2. a.
  3. Jätta rahuldamata taotlus Kert Koorele mittevaralise kahju hüvitamiseks.
  4. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Kert Koorelt välja menetluskuluna riigieelarvesse ekspertiisikulu 95 eurot, kaitsjatasu 1426,80 eurot ja sundraha 1087,50 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kokku 2609,30 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pank AS, märkides ära viitenumbri 99923700031001 ning selgituse “Kert Koor, otsus nr 123-2633, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA SÜÜDISTUS JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  5. Kert Koort süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mille eest karistati teda 08.01.2018 Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-18-101

§ 424

lg 2 järgi ja milline karistus on kehtiv, 08.02.2023 kell 00.46-00.47 Valga linnas XXX juures ja seejärel XXX tänaval juhtis tahtlikult mootorsõidukit BMW 525D registreerimismärgiga XXX, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust ja olles alkoholijoobes, kuna alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,80-1,01 mg/l vahemikus. Eeltooduga rikkus Kert Koor kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Lisaks rikkus Kert Koor liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Kert Koor toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. 2 5. Prokurör leidis kohtuvaidluses, et süüdistus

§ 424lg 2 järgi on tõendamist leidnud.

Prokurör taotles Kert Koore süüdi tunnistada ja mõista talle karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 08.02.

kuni 23.04.2023. a, s.o 2 kuud 16 päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikuks karistuseks 1 aasta 9 kuud ja 14 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 12.10.2021.

a otsusega nr 1-20-9574 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta 9 kuu ja 17 päeva vangistuse võrra ja mõista Kert Koorele lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 5 aastat 7 kuud ja 1 päev vangistust. Kert Koorelt tuleks kriminaalmenetluse kuludena mõista välja arstliku toksikoloogia ekspertiisi maksumus 95 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 507,60 eurot ja kaitsjatasu kohtumenetluses ning teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1087,50 eurot.

  1. Süüdistatav kinnitas, et süüdistus on talle arusaadav, kuid ta ei tunnista ennast süüdi. Ta küll juhtis sõidukit, kuid polnud sel ajal alkoholijoobes. Ka viimases sõnas jäi ta selle juurde, et ei olnud juhtimise ajal alkoholijoobes. Ta tarvitas alkoholi pärast sõiduki peatamist ja ta tegelikult kahetseb seda, et läks tagaistmele ja hakkas alkoholi tarvitama.
  2. Kaitsja hinnangul ei leidnud Kert Koore süüdistus kohtulikul uurimisel tõendamist. Kaitsja arvates puudub alus K. Koore ja temaga autos olnud isikute ütluste ebausaldusväärseks hindamiseks. Tankla kaamera salvestistelt ei nähtu Kert Koorel silmnähtavaid joobetunnuseid ja seal enne autosse istumist üle katuse vaatamine ei tähenda, et Kert Koor oleks kontrollinud politsei läheduses viibimist. Politsei pardakaamera salvestised ei kinnita, et Kert Koore juhitav sõiduk oleks sõitnud imelikult väikese sõidukiirusega või ebakindlalt. Vormikaamerate salvestistelt ei ole kogu sõidukis toimunu jälgitav ja pole võimalik öelda, et Kert Koor tarvitas pärast kinnipidamist ainult 2 lonksu alkoholi. Ühegi tõendiga pole ümberlükatavad Kert Koore ja tunnistajate ütlused, et Kert Koor tarvitas alkoholi pärast sõiduki kinnipidamist rohkem kui 2 lonksu ehk siis 2 purki džinni ja purgi õlut. Ekspert lähtus arvamuses sellest, et Kert Koor on 70-kilone ja tarvitas pärast kinnipidamist 2 lonksu õlut. Kaitsja tegi arvutusi, võttes arvesse, et Kert Koor jõi pärast kinnipidamist kas 0,3-liitrise 5,2-promillise õlle või 7,5-promillise 300-milliliitrise džinni ning sai lõppastmes tulemuseks, et Kert Koor ei olnud sõidukit juhtides liiklusseaduses sätestatud alkoholijoobes. Kaitsja hinnangul esineb kahtlus, et Kert Koorel tuvastatud alkoholi määr ei olnud tingitud tema poolt enne juhtima asumist tarvitatud alkoholist. Kuna süüdistuses ei ole viidet LS § 69 lg 2 p-le 2, ei saa selle alusel lugeda koosseisu täidetuks. Samuti pole välistatud, et joobele viitavad tunnused tekkisid Kert Koorel pärast sõiduki peatamist tarvitatud alkoholist. Kert Koorel tuvastatud ärrituse ja rahutuse osas selgitas Kert Koor, et juhtis ilma juhtimisõiguseta ja tal tekkis paanika, mis temast saab. Ka roolist lahkumine oli Kert Koore sõnul tingitud sellest, et ta juhtis ilma juhtimisõiguseta. Selline selgitus on igati usaldusväärne ja on võimalik uskuda, et Kert Koor püüdis saavutada olukorra, kus ta ei oleks olnud roolis, kuna tal polnud juhtimisõigust. Juhtimise eitamine ei tähenda, et isik oli joobes. Kaitsja palus Kert Koore õigeks mõista ja hüvitada talle mittevaralise kahju vahi all oldud aja eest. KOHTU SEISUKOHT
  3. Kohus hindab esmalt K. Koorele

§ 424

lg 2 järgi esitatud süüdistust (I), seejärel mõistab süüdistatavale karistuse (II) ja otsustab menetluskulude hüvitamise (III) ning viimaseks võtab seisukoha mittevaralise kahju hüvitamise (IV) ja asitõendite osas (V). 3 I 9.

§ 424

lg 2 objektiivse koosseisu täidab mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

  1. Vaidlust ei ole, et Kert Koor juhtis 08.02.
  2. a kella 00.46-00.47 ajal Valga linnas XXX juures ja seejärel XXX tänaval mootorsõidukit BMW 525D registreerimismärgiga XXX. See on tõendatud tunnistajate R. L., E. V., M. O. ning süüdistatava Kert Koore ütlustega. Lisaks on nimetatu tõendatud 10.02.2023.a, 20.02.2023.a ja 15.03.2023.a teabesalvestiste vaatlusprotokollide ja nende lisadeks olevate salvestistega (tl 38-45) ning 08.02.
  3. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 46-pöördel). Viimasest nähtuvalt kõrvaldati Kert Koor sõiduki juhtimiselt 08.02.
  4. a kella 00.47 ajal Jõhvi-Tartu-Valga maantee
  5. kilomeetril, kuna oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis, samuti puudus tal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Vaidlusalune on, kas Kert Koor oli sõiduki juhtimise ajal alkoholijoobes või saavutas tal tuvastatud joobe, tarvitades pärast sõiduki peatamist alkoholi.
  6. Süüdistatava Kert Koore sõnul tema sõidu ajal ja enne seda alkoholi ei tarvitanud. Ta jõi ära talle K. P. poolt ostetud energiajoogi. Seda jõi ta ka Valga tanklas autosalongis. Autos olid musta gini ja Saku õlle kastid – džinni kangus 7,5 ja õlle kangus 5,
  7. Kui politsei nad kinni pidas, läks ta paanikasse enda saatuse üle, kuna tal oli tingimisi karistus alla ja et ilma lubadeta sõit on kinni minemine. Selle paanika tõttu võttis ta R. purgi ja siis kuskilt veel ning siis tehti veel õlut, ta jõi ära kolm 0,33-liitrist, s.t 2 õlut ja kindlasti gini. Õlu oli tal viimasena käes, kui politseiekipaaž tuli. Tema koordinatsioon oli korras, aga ta oli ärritatud ja ärev oma saatuse pärast. Ta võttis sel ajal ka regulaarselt ravimeid XXX- ja XXX seoses ja õhtul XXX, kuid ei oska neid peast nimetada.
  8. Seoses süüdistatava ütlustega, millist alkoholi ta tarvitas, avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlustest kaks rida (tl 161 pöördel), kus ta rääkis, erinevalt kohtus antud ütlustest, ainult õlle joomisest. Süüdistatav avaldas seepeale, et ta ei tea, miks ta kohtueelses menetluses gini joomisest ei rääkinud, tal ülekuulamisel mõte ei töötanud ja kui politsei sinna tuli, oli tal käes õlu ja siis ta ei rääkinud. Kohtus räägitu gini ja õlu joomise kohta vastab tõele.
  9. Süüdistatavat õigustavaid ütlusi andsid kohtuistungil ka temaga sõidukis viibinud tunnistajad M. O., R. S. ja K. P.
  10. M. O. sõnul sõiduki roolis olnud Kert Koor rooli taga ei joonud, vaid jõi sõiduki kinnipidamise järel, kui tagaistmele hüppas, mõned 0,33-liitrised purgid musta 8-kraadist gini. Kert Koor ei joonud alkoholi ka siis, kui nad kokku said, sest sõitis. Ta ei pannud tähele, et Kert oleks tankla juures autos alkoholi tarvitanud. Ta ei tulnud selle peale, et rääkida politseile, et Kert Koor tarvitas kinnipidamise järel alkoholi, kuna alguses polnud nad otsustanud, kes sõitis. Kert Koor ei olnud kinnipidamise järel ärritunud, aga kui lubadeta sõidad ja on võimalus, et pannakse kinni selle eest, siis iga inimene läheb närvi. Kert Koorel polnud diktsioonihäireid ega kõne ebaselge. Arvab, et Kert Koor asus tagaistmel alkoholi tarvitama pingest, et võib lubadeta sõidu eest vahele jääda. 4
  11. R. S. sõnul juhtis Valgas sõidukit BMW vist Kert. Nii tema ise kui ka teised kaasreisijad olid alkoholi tarvitanud, Kert ei joonud. Neil oli autos kõvasti musta vist 8kraadist gini ja 4,3-kraadist A. Le Coq õlut. Kui politsei nad kinni pidas, oli juhiks olnud Kert tulnud nende kõrvale istuma. Pärast sõiduki kinnipidamist võttis Kert tema käest mingi gini ära ja hakkas sõiduki tagaistmel olles jooma. Ta tegi teise gini lahti ja ka selle võttis Kert temalt ära. Arvab, et Kert jõudis tarbida 2 purki gini. Kert oli kinnipidamise järel rahulik, kuid ta ei pööranud tegelikult Kerdi olekule tähelepanu.
  12. K. P. sõnul jõi tema koos O., aga ei oska öelda Kert Koore ja R. S. kohta. Ta ei vaadanud, palju keegi joob. Ta ei tea, kas Kert Koor juhtis tema sõidukit ega tea, kas Kert Koorel on juhtimisõigus. Kui politsei tuli, tarvitas tema alkoholi, kuid ei tea, mis teised taga tegid. Ta ei näinud Kert Koore tagaistmele minemist, vaid tal on meeles hetk, kui auto liikus ise ja tema tõmbas ühe käega käsipidurit ja teisega tõmbas rooli natukene tee ääre poole, kuna nad oleks muidu politseiautole sisse sõitnud ja nende auto oleks läinud vastassuunda, kust tulid autod vastu.
  13. Riigikohus on andnud isikuliste tõendite usaldusväärsuse hindamiseks mitmeid suuniseid. Tõendi usaldusväärsuse küsimuse lahendamisel on kohtul võimalik muu hulgas hinnata, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlustes on lahknevusi kannatanu ja tunnistaja ütlustega või teiste kogutud tõenditega ning kas ütlused on eluliselt usutavad.1 Küsimus isikulise tõendiallika usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi. Sellisel juhul tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta.2 Kohus on seisukohal, et süüdistatava kohtueelses menetluses ja kohtuistungil antud ütlused joodud alkoholi osas erinevad üksteisest oluliselt. Tema selgitusi erinevuse põhjuste kohta, s.o et ta ei tea mitterääkimise põhjust või et tal ülekuulamisel mõte ei töötanud, ei saa aga pidada sellisteks, et tema ütlusi selles osas usaldusväärseks hinnata. Ühtlasi ei saa kohtu hinnangul pidada usaldusväärseteks Kert Koorega sõidukis BMW viibinud tunnistajate M. O., R. S. ja K. P. ütlusi Kert Koore alkoholi tarvitamist puudutavas osas. Nii nähtub tunnistajate M. O. ja R. S. ütlustest, et need ei lähe tarvitatud alkoholi osas kokku süüdistatava istungil antud ütlustega – kuigi süüdistatav räägib nii gini kui ka õlle tarvitamisest, räägivad tunnistajad ainult gini joomisest. Samuti räägib tunnistajate ütluste ebausaldusväärseks hindamise kasuks seegi, et Kert Koorega autos viibinud ei avaldanud politsei poolt auto kinnipidamisel kohe, kes roolis oli. Seejuures nähtub M. O. ütlustest, et selle põhjuseks oli, et nad polnud otsustanud, kes roolis oli ning R. S. ütlused selles osas ei ole kindlad, vaid ta ainult märgib, et juhiks võis olla Kert Koor. K. P. ei mäleta aga ei Kert Koore alkoholi tarvitamist ega ka Kert Koore poolt tema sõiduki juhtimist, kuigi nagu edasiselt nähtub, kinnitas K. P. sündmuskohal politseiametnikele R. L. ja E. V., et roolis oli just Kert Koor. Tunnistajate R. L. ja E. V. sellekohaseid ütlusi kinnitab ka 10.02.2023.a teabesalvestise vaatlusprotokolli lisaks olevalt vormikaamera salvestistelt (tl 40-42) nähtuv, kus K. P. kinnitab Kert Koore poolt sõiduki juhtimist. Lisaks sellele on nii süüdistatava kui ka tema jaoks soodsaid ütlusi andnud M. O., R. S. ja K. P. ütlused lükatud ümber edasiselt 1 2 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25.04.
  14. a otsus nr 3-1-1-10-17, p 8 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21.12.
  15. a otsus nr 3-1-1-100-15, p 17 5 käsitlemisele tulevate tõendite kogumiga, mis lükkavad kahtlusteta ümber Kert Koore väite, et ta ei olnud 08.02.
  16. a kella 00.46-00.47 ajal Valga linnas sõidukit BMW juhtides joobeseisundis, vaid saavutas joobeseisundi pärast kinnipidamist alkoholi tarvitades. Tõendikogum kinnitab Kert Koorele joobes juhtimises esitatud süüdistust.
  17. Tunnistaja R. L. sõnul olid kõik sõidukis viibinutest alkoholi tarvitanud ja alguses nad ei tahtnud öelda, kes roolis oli. Hiljem ütles autoomanik, kes roolis oli. Autost tuli ka alkoholilõhna ja isikute käitumine oli selline omamehelik ning isikutega vesteldes oli nende diktsioon selline, mis viitas, et nad on alkoholi tarvitanud. Kert Koor alguses tema nähes alkoholi ei tarvitanud, aga kui teine patrull oli appi kutsutud ja selle liige andis Kert Koorele korralduse autost väljumiseks, nägi ta Kert Koore käes 0,3-liitrist purki, millest Kert Koor üritas kummutada. Tema andis Kert Koorele korralduse purk ära panna ja autost väljuda. Selles 0,3-liitrises paistis olevat õlu, kuna õlle lõhna oli tunda.
  18. Tunnistaja E. V. ütluste kohaselt olid Kert Koorel alkoholijoobe tunnused, s.o alkoholilõhn suust, aeglane jutt, koordinatsioon häiritud, meeleolu muutused ja ähmane pilk. Meeleolu muutustena peab silmas, et Kert Koor ütles ühel hetkel, et on joonud alkoholi ja teine hetk, et polnud roolis, ei sõitnud ning pole midagi teinud. Tema ei näinud kellegi alkoholi tarvitamist. Mäletab, et teise kohale kutsutud patrulli poolt ainsana politseijaoskonda viidud Kert Koor puhus seal tõenduslikku alkomeetrisse. Kert Koor viidi ainsana jaoskonda, kuna kapuutsi äär reetis, kes oli juht ja ka K. P. viitas Kert Koorele kui juhile. Kert Koor oli ärritunud – ei olnud nõus, et tema juhtis.
  19. Lisaks tunnistajate R. L. ja E. V. ütlustele, kust tuleb kohtu hinnangul üheselt välja, et Kert Koor oli juba kinnipidamise hetkel alkoholijoobele viitavate tunnustega, on kohtu käsutuses ka 10.02.
  20. a, 20.02.
  21. a ja 15.03.
  22. a teabesalvestiste vaatlusprotokollid koos nende lisadeks olevate salvestistega (tl 38-45). 10.02.2023.a ja 20.02.2023.a vaatlusprotokollide lisadeks olevatelt salvestistelt ei nähtu Kert Koore poolt alkoholi tarvitamine, aga 15.03.
  23. a vaatlusprotokolli lisaks olevalt salvestiselt ajavahemiku kell 00:56-01:05 kohta on näha, kuidas kell 00:57.47 joob Kert Koor pruunikast plekkpurgist lonksu, asetades selle seejärel endale jalgade juurde. Seejärel joob ta kell 00:58.15 purgist uuesti, juues selle kohtu hinnangul arusaadavalt lõpuni. Seejärel ütleb politseiametnik Kert Koorele, et ta paneks õlu ära ning kell 00:58.28 väljub Kert Koor sõidukist. Ühtlasi on Kert Koore käitumine salvestisel selline, mis viitab kohtu hinnangul tema joobes olemisele – tema silmad seisavad, pilk on nö klaasistunud ning tema üldine olemine, reageerimine on loid. Kert Koor ei ole salvestiselt nähtuvalt paanikas ega kummuta purkidest alkoholi. Arvestades ekspert M. T. poolt istungil antud ütlusi, on seejuures selge, et kui Kert Koor oleks sõitmise ajal olnud kaine ja alles kinnipidamise järgselt joonud alkoholi, ei oleks tal salvestiselt nähtuvaid joobetunnuseid esineda saanud. Eksperdi sõnul ei esine need kohe pärast alkoholi tarvitamist, vaid nende tekkimine võtab aega – need hakkavad tekkima kuskil 15 minutit pärast tarvitamist ja süvenevad järjest. Vaatamata sellele, et kaamera ei olnud pidevalt suunatud Kert Koorele, on kohus seisukohal, et salvestistelt nähtuv koostoimes politseiametnike ütlustega siiski ei kinnita Kert Koore ja tema kaasreisijate versiooni Kert Koore poolt 10 minuti jooksul kahe purgi gini ära joomist sel ajal, kui mitu politseiniku ümber auto liikusid ning vestlesid autos viibinud isikutega, üritades selgitada välja isikute andmed ning kes oli roolis. Selline Kert Koore aktiivne tegevus ei oleks kohe kindlasti jäänud politseinikele märkamata. Ka Kert Koore loid olek autos ei tekita kahtlust, et ta oleks võimeline kiireid liigutusi tegema, eriti arvestades, et kolmekesi tagaistmel istudes oli üsna kitsas. Salvestiselt ei nähtu ka Kert Koore paanikas või šokiseisundis olemine. Tema olek vastab tavalisele joobes inimese olekule. 6
  24. Sündmuse raames kontrolliti Kert Koore joovet ka 08.02.
  25. a kell 01:24 indikaatorvahendiga, kirjeldades ka joobeseisundile viitavaid tunnuseid, ja kell 01:35-01:40 tõendusliku alkomeetriga (tl 47-49). Lisaks viidi läbi kohtutoksikoloogiaekspertiis (tl 50-56). Indikaatorvahendi kasutamise tulemus oli positiivne, näidates Kert Koore väljahingatavas õhus alkoholi 0,94 mg/l kohta. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt oli Kert Koore pupillid suured, reaktsioonikiirus häiritud, kõne segane, käitumine rahutu, ta oli häiritud ning tema aja-, isiku ja kohatajus esines häireid. Tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemiks oli 0,93 mg/l kohta ja pärast laiendmääramatuse mahaarvamist jäi alkoholisisalduseks Kert Koore väljahingatavas õhus 0,84 mg/l kohta. Ekspertiisiaktis asus ekspert M. T. seisukohale, et arvestuslikult oli Kert Koore väljahingatavas õhus alkoholi kontsentratsioon mootorsõiduki juhtimise hetkel 08.02.2023 kella 00:47 paiku ja enne kahe lonksu õlle manustamist 0,80-1,01 mg/l vahemikus.
  26. Kohtuistungil selgitas ekspert M. T., et lähtus Widmarki valemist, mille alusel alkoholi kontsentratsiooni arvutuseks on vaja isiku kehamassi ja tarbitud puhta etanooli kogust. Tema võttis aluseks kehamassi 70 kilogrammi ja et Kert Koor oli tarvitanud pärast sõiduki juhtimist 2 lonksu alkoholi kangusega 4-5,2 promilli. Kui tarvitatavad ravimid ei sisalda alkoholi, ei muuda need sisuliselt alkoholi kontsentratsiooni. Psühhotroopsed ravimid mõjutavad joobe tunnuseid, kuid mitte veres sisalduva alkoholi kogust. Selleks, et alkoholi farmakokineetiliselt tekkinuks enne mootorsõiduki juhtimist kainel Kert Koorel alkoholi kontsentratsioon väljahingatavas õhus 0,93 +/- 0,09 mg/l kohta, oleks ta pidanud tarvitama alkoholi tunduvalt rohkem kui 2 lonksu, s.o vähemalt pool pudelit viina.
  27. Kohtu hinnangul ei kinnita eeltoodud tõendite kogum Kert Koore ega ka tunnistajate M. O. ja R. S. ütlusi ning ka kaitsja poolt kohtuvaidluses märgitut, et Kert Koor jõi sõiduki kinnipidamise järel ära suuremas koguses alkoholi, s.t kas mõned purgid või vähemalt 1 purgi kas õlut või gini. Otsuse punktis 20 käsitletud salvestiselt on kohtu hinnangul igati arusaadav, et Kert Koor joob ühest ja samast purgist ning joodud koguseks on 2 lonksu. Puudub vajadus diskuteerida selle üle, mida Kert Koort purgist tarvitas, kuivõrd salvestise alusel oli selleks kahtlusteta õlu, kuna just selle palus politseiametnik tal ära panna. Tunnistaja R. L. kinnitas ka istungil, et tema arvates jõi Kert Koor purgist õlut. Seega andis ekspert M. T. kohtu hinnangul eksperdiarvamuse Kert Koorel esinenud joobe kohta korrektsetele andmetele tuginedes, s.t et Kert Koor jõi pärast kinnipidamist 2 lonksu õlut. Seda enam, et eksperdiarvamust, et Kert Koor oli alkoholijoobes juba sõiduki juhtimise ajal, kinnitavad ka eksperdi poolt istungil antud selgitused, et Kert Koorel tuvastatud joobe tekkimiseks oleks ta, olles sõiduki juhtimise ajal kaine, pidanud jooma oluliselt rohkem alkoholi kui 2 lonksu. Eksperdi arvamust ei sea kahtluse alla ka asjaolu, et Kert Koor oli kinnipidamise ajal enda sõnul 72 kg ja on 174 cm pikk. Nimelt sai ekspert ekspertiisiaktis sedastatu kohaselt Kert Koore kaalu ja pikkuse andmed Tartu Vangla meditsiiniosakonna vastuvõtust, mistõttu ei ole kohtu hinnangul nende õigsuses kahtlemiseks alust. Samuti, isegi kui Kert Koor kaalus kinnipidamisel tõesti 72 kg ja tema pikkuseks on 174 cm, ei olnud tema väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholikogus kriminaalvastutust ettenägeva joobe piiri peal ehk siis on kohus seisukohal, et isegi Kert Koore nimetatud kaalu ja pikkuse juures oleks tema joove olnud selline, et ta vastutaks joobes juhtimise eest kriminaalkorras. Kohtu hinnangul puudub igasugune alus diskuteerida selle üle, kas ja millised ravimid alkoholi kontsentratsiooni väljahingatavas õhus mõjutavad. Peale Kert Koore ütluste ei ole andmeid, kas ja milliseid ravimeid ta sündmuse toimumise ajal tarvitas ehk siis puuduvad andmed, et ta oleks tarvitanud alkoholi sisaldavaid ravimeid, mis eksperdi sõnul ainsana alkoholi kontsentratsiooni muudaksid. Viimasena märgib kohus, et kuigi kaitsja hinnangul oli Kert 7 Koore selgitus, et ta liikus sõiduki juhiistmelt politsei peatumismärguande andmise järel tagumisele istmele, kuna kartis, et tema tingimisi mõistetud karistus pööratakse uue juhtimisõiguseta juhtimise tõttu täitmisele, viitab ka see kohtu hinnangul pigem Kert Koore poolt alkoholijoobes olemisele. Kuigi kohus ei sea kahtluse alla, et Kert Koor kartis uue juhtimisõiguseta juhtimisega kaasnevaid järelmeid, on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et Kert Koor tegi just temal esinenud alkoholijoobe tõttu ebaratsionaalse otsuse lahkuda sõiduki liikumise ajal juhiistmelt ja liikuda sõiduki tagaistmele (istme keskele, kahe kaassõitja vahele), jättes sellega sõiduki BMW juhikoha vabaks.
  28. Seega on kohus eeltoodu alusel seisukohal, et tõendikogum kinnitab Kert Koorele esitatud süüdistust, et tema juhtis 08.02.
  29. a kella 00.46-00.47 ajal Valga linnas XXX juures ja seejärel XXX tänaval mootorsõidukit BMW 525D registreerimismärgiga XXX olles joobeseisundis – tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vahemikus 0,80-1,01 mg/l kohta. Seega rikkus Kert Koor LS § 69 lg-s 1 ja LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud nõudeid. Kuivõrd Kert Koort on varasemalt Harju Maakohtu 08.01.
  30. a otsusega nr 1-18-101 karistatud

§ 424

lg 2 järgi (tl 83-85), milline karistus oli nii teo toimepanemise ajal kui ka on käesoleval ajal kehtiv, realiseeris ta

§ 424lg 2 objektiivse koosseisu.

25. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab süütegu tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Koosseis on täidetud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega ta teab või vähemalt peab võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis.3 Kohtu hinnangul pani Kert Koor süüteo toime vähemalt otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Kert Koor oli teadlik, et on tarvitanud alkoholi, kuid asus vaatamata sellele mootorsõidukit juhtima. Ei saa olla kahtlust, et tal tuvastatud joobeseisundis olles pidi Kert Koor aru saama, et ta ei ole seisundis, millises tal oleks lubatud mootorsõidukit juhtida. Seda enam, et nagu kohus eelpool märkis, tegi ta ilmselt ka endal esinenud joobe tõttu otsustuse lahkuda sõiduki juhikohalt tagaistmele. 26. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. II 27.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 28. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.4 Süü suurust hinnates tuleb keskenduda teole, mitte süüdistatava isikule. See, et süüdistataval on näiteks üks kriminaal- ja neli kehtivat väärteokaristust ja et ta pani kuriteod toime katseajal, ei iseloomusta kuritegusid, vaid tema isikut. Seega saab neid arvestada alles pärast süü 3 4 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 424 komm. 9.1 Riigikohtu 03.04.2020. a otsus nr 1-18-2232, p 71 8 suurusele vastava karistuse kindlakstegemist selle korrigeerimisel eripreventiivsetel kaalutlustel.5 29.

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib isikut karistada kuni 4-aastase vangistusega. 30. Analüüsides Kert Koore süü suurust, võtab kohus arvesse, et mootorsõidukit alkoholijoobes juhtinud Kert Koorel puudub juhtimisõigus (tl 57) ja ka seda, et sõidukit juhtinud Kert Koor lahkus politseipatrulli poolt peatumismärguande andmise järgselt sõiduki liikumise ajal sõiduki juhiistmelt, liikudes sõiduki tagaistmele ning ka seda, et sel ajal liikus sõidukile mööda teed vastu ka vähemalt üks sõiduk. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et tegemist oli talviste oludega ning väljas oli pime. Seega seadis Kert Koor oma tegevusega ohtu nii enda kui ka temaga sõidukis BMW viibinud isikute kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise ning vara. Kohus ei ole tuvastanud ei karistust kergendavaid asjaolusid

§ 57

mõttes ega ka karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes.

Seega, eeltoodud kuriteoasjaoludest, karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumisest, hindab kohus Kert Koore süü keskmiseks.

  1. Karistusregistri teatise (tl 79-82) ja kohtule esitatud kohtuotsuste väljatrükkide (tl 8397) kohaselt on Kert Koor kriminaalkorras karistatud. Teda karistati Harju Maakohtu 08.01.
  2. a otsusega nr 1-18-101

§ 424

lg 2 järgi 1 aasta 3-kuulise vangistusega, millest pärast lühimenetluses menetlemise tõttu 1/3 mahaarvamist jäi kanda 10 kuud vangistust. Antud karistusest kuulus

§ 74

lg-te 1, 2 alusel kohesele kandmisele 1 kuu vangistust ning ülejäänud 9 kuud vangistust määrati 2-aastase katseajaga täitmisele mitte pöörata. Ühtlasi määrati talle

§ 75lg 2 p-des 2, 8 sätestatud lisakohustused.

Kert Koor ei olnud aga suuteline mõistetud karistust vabaduses seaduskuulekalt lõpuni kandma, vaid jätkas õigusvastast käitumist, pannes katseajal toime uued kuriteod. Seetõttu karistati teda Viru Maakohtu 12.10.2021. a otsusega lõpliku liitkaristusega 4 aastat 2 kuud ja 13 päeva vangistust, mida määrati

§ 74

lg 5 ja lg 1, 3 alusel 4 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele mitte pöörata. Ühtlasi määrati Kert Koorele lisakohustused

§ 75

lg 2 p 1,

§ 75

lg 2 p 2,

§ 75

lg 2 p 21,

§ 75

lg 2 p 8 ja

§ 75lg 2 p 9 alusel.

Nagu käesolev menetlus näitab, jättis Kert Koor ka viimatise otsusega talle antud võimaluse karistuse vabaduses ärakandmiseks kasutamata, jätkates õigusvastast käitumist, pannes toime käesoleva menetluse aluseks oleva mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise. Seetõttu peeti ta 08.02.

  1. a kahtlustatavana kinni (tl 59-61) ja võeti vahi alla (62-78), mille käigus pööras Pärnu Maakohus 14.03.
  2. a määrusega nr 1-20-9574 talle 12.10.
  3. a otsusega mõistetud 4 aasta 2 kuu ja 13 päeva pikkuse vangistus täitmisele (tl 107-110). Ehk siis näitab eeltoodu, et hoolimata kohtu antud võimalustest ja ka varasemalt reaalselt vangistusasutuses viibimisest, ei ole Kert Koor suutnud oma käitumises korrektiive teha ja seaduskuulekale teele asuda, vaid on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist.
  4. Eeltoodu alusel kogumis mõistab kohus Kert Koorele

§ 424lg 2 järgi karistuseks 2 aastat vangistust.

Vastavalt

§ 68lg-s 1 sätestatule arvestab kohus eelvangistuses viibitud aja 08.02.2023.

a kuni 23.04.2023. a, s.o 2 kuud ja 16 päeva karistusaja hulka ning loeb Kert Koore kandmata karistuseks 1 aasta 9 kuud ja 14 päeva vangistust. Kuivõrd Kert Koor pani

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime, olles Viru Maakohtu 12.10.2021.

a otsuse järgi katseajal, suurendab kohus talle mõistetud vangistust

§ 65lg 2 alusel Viru Maakohtu 12.10.2021.

a otsusega nr 1-20-9574 5 Riigikohtu 03.04.

  1. a otsus nr 1-22-227, p 10 9 mõistetud kandmata karistuse (24.04.2023-09.10.2023 on kantud 5 kuud 16 päeva vangistust) 3 aasta 8 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning mõistab Kert Koorele lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 aastat 6 kuud ja 11 päeva vangistust. Selle karistuse kandmise algust tuleb arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 10.10.
  2. a. III
  3. Menetluskuluks on käesolevas asjas KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel arstliku kohtutoksikoloogia maksumus 95 eurot (tl 52-56) ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu kokku 507,60 eurot (tl 122-134) ja kohtumenetluses makstud tasu kokku 919,20 eurot (tl 27-28, 172-173). KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot (alates
  4. jaanuarist 2023 on kuutasu alammääraks 725 eurot). Seega on menetluskulud kokku 2609,30 eurot.
  5. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
  6. Töötamise registri andmetel (tl 114-119) ei olnud Kert Koor enne kinnipidamist 08.02.
  7. a pikema aja vältel tööga hõivatud – viimane ametlik töökoht oli registri andmetel kuni 30.11.
  8. a XXX. Kert Koor peeti käesoleva aasta veebruarikuus kahtlustatavana kinni ja tema suhtes kohaldati tõkendina vahistamist. Alates 24.04.
  9. a kannab ta pikaaegset vangistust.
  10. Kert Koor ega tema kaitsja ei taotlenud kohtult ei menetluskulude vähendamist ega nende tasumise ajatamist. Arvestades, et Kert Koor on noor töövõimeline meesterahvas, kellel võib osutuda võimalikuks ka juba vangistuses tööle asumine ja sellega menetluskulude katteks rahaliste vahendite teenimine, ei pea kohus põhjendatuks omaalgatuslikult menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Samuti, kuigi taotluse puudumise tõttu ei pea kohus põhjendama, miks ei võimalda menetluskulude ositi tasumist, märgib kohus siiski, et arvestades Kert Koore poolt reaalset vangistuse kandmist ei pruugi menetluskulude katteks osamaksete tegemine olla võimalik või siis võib olla oluliselt raskendatud.
  11. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõistab kohus Kert Koorelt välja menetluskuluna riigieelarvesse ekspertiisikulu 95 eurot, kaitsjatasu kokku 1426,80 eurot ja sundraha 1087,50 eurot. Kert Koor kohustub menetluskulud ära tasuma ühekordse maksena 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. IV
  12. Süüdistatava kaitsja taotles Kert Koore õigeksmõistmist ning seoses sellega esitas taotluse hüvitada Kert Koorele mittevaralise kahjuna tema kinnipidamise ja vahistamisega seoses SKHS § 5 lg 1 p-de 1, 2 alusel kokku 4682,25 eurot (tl 163-164).
  13. Kriminaalasjas puudub vaidlus, et Kert Koor peeti 08.02.
  14. a kahtlustatavana kinni ja vahistati samal päeval Tartu Maakohtu määrusega nr 1-23-875 kuni 08.04.2023.a (tl 59-61, 65-68). Seejärel pikendati tema vahi all pidamise tähtaega Tartu Maakohtu 10 06.04.
  15. a määrusega nr 1-23-875 kuni 08.05.
  16. a (tl 73-78). Vaidlusalune pole seegi, et Pärnu Maakohtu 14.03.
  17. a määrusega nr 1-20-9574 pöörati Kert Koorele Viru Maakohtu 12.10.
  18. a otsusega nr 1-20-9574 mõistetud tingimisi karistus 4 aastat 2 kuud ja 13 päeva vangistust täitmisele, määrates, et selle kandmise algust tuleb arvestada alates 14.03.
  19. a määruse jõustumisest (tl 107-110). Karistuse täitmisele pööramise määrus jõustus 24.04.
  20. a. Seega oli Kert Koor käesolevas kriminaalasjas kinni peetud 08.02.
  21. a kuni 23.04.
  22. a, s.o kokku 2 kuud ja 16 päeva.
  23. SKHS § 5 lg 1 sätestab tõepoolest, et kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p-de 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati: 1) vahistamisega; 2) kahtlustatavana kinnipidamisega; 3) elukohast lahkumise keeluga; 4) ametist kõrvaldamisega; 5) vara arestimise või äravõtmisega; 6) ebamõistliku menetlusajaga. Kuivõrd käesolev kohtuotsus on Kert Koore suhtes süüdimõistev, puudub tal seega alus kinnipidamise eest kahju hüvitise saamiseks. Seega tuleb kaitsja taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata. V
  24. Tulenevalt Riigikohtu praktikast on asja juures asuvad DVD+R ja CD+R plaadid (pakendid I, II, III ja IV) neile salvestatud andmetega KrMS § 1601 lg 2 alusel kohtutoimiku osaks ja seega ei eelda nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine kohtult eraldi otsustust. Seda enam, et nende näol ei ole tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asjadega, dokumentide või kuriteojäljest valmistatud jäljendite või tõmmistega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muude kriminaalmenetluses ära võetud objektidega. Seega ei tee kohus käesoleva otsuse resolutiivossa eraldi märget, et kriminaalasja toimikus asuvad plaadid tuleb jätta kriminaalasja juurde, kuna need ongi kohtutoimiku osaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.