Obsah (8)

§ 661§ 430§ 178§ 428§ 173§ 168§ 164§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2024, Pärnu Tsiviilasja number 2-23-14450 Tsiviilasi A. hagi C. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja

§ 661lg 4).

Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses (

§ 430lg 8).

Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, Tsiviilasi nr 2-23-14450 millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu menetluses on A. (hageja/alaealine laps) hagiavaldus C. (kostja, hageja ema) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates 11.10.2023 baassummas, millele lisandub 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Hagi esitamise seisuga on elatise suurus kuus 260,33 eurot. 1.
2. Esitatud asjaoludel on hageja B. ja kostja ühine laps. Kostja lapsega koos ei ela. Kostja tasus viimase elatise jaanuaris 2023 summas 150 eurot. Hageja keskmisteks kulutusteks kuus on eluasemele ca 115–125 eurot kuus, toidule 160 eurot (ca 5,33 eurot päev), tervishoiule 50 eurot (sisaldab xxxxxxxxxxx), hügieenitarvetele 40 eurot, koolile 15–20 eurot, riietele ja jalanõudele 65 eurot, vabale ajale 30 eurot (raamatud, sünnipäevakingid, kino, teater, spaa- ja arvutimängud jne), majapidamistarvetele ja kodukeemiale 4 eurot, kodutehnikale 4 eurot, telefoni-, tele ja internetikulud 32 eurot, muud kulud 40 eurot (lapse transportimine üritustele, kodune remont, mööbel jne).
3. Kostja hagi osaliselt ei tunnista. 2.
4. Kostja avaldab, et hageja ei veeda aega kostjaga, kuna hageja seaduslik esindaja seda ei võimalda eesmärgil saada rohkem raha hageja ülalpidamiseks. Hageja seaduslikul esindajal on probleeme alkoholiga ning hageja soovib tegelikult elada kostja juures, kelle peres kasvab veel kolm last. Kõik loetletud hageja kulutused (kokku 570 eurot kuus) ei ole lapse huvides ja vajalikud kulud (kreemid habemeajamiseks ja näonaha parandamiseks). Hageja seaduslik esindaja ei ole kulutuste jaotamisel võtnud arvesse oma elukaaslast.
5. Pooled leppisid 14.02.2024 toimunud istungil kokku, et kostja tasub alates 01.02.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxxxxxxxxx, igakuuliselt elatist 165 eurot. Jooksev elatis tasutakse hiljemalt järgneva kuu
6. kuupäevaks B. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX SEB, selgitusega „A. elatis“. Elatise võlgnevuse 495 eurot (periood 11.10.2023 – 31.01.2024) tasub kostja 10 kuu jooksul osamaksena 49,50 eurot punktis 2 märgitud kuupäevaks ja B. arvelduskontole. Kuni 01.12.2024 (k.a) on tasutava elatise summa kuus 214,50 eurot, s.o jooksev elatis 165 eurot ja 49,50 eurot võlgnevus. Alates 01.01.2025 on elatise summa 165 eurot. Pooled loobusid edasikaebe õigusest ning palusid kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7. Tsiviilkohtumenetluse (

) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada

§ 428lg 1 p 4 kohaselt.

5. Kohus selgitas 14.02.2024 toimunud istungil pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi, millised on sätestatud

§-s 432 ning mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled avaldasid, et menetluse lõpetamise tagajärjed on neile arusaadavad. 6.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud ning kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Märgitu on kooskõlas ka

§ 164

lg-ga 1, mille kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma 2 Tsiviilasi nr 2-23-14450 menetluskulud ise.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 7.

§ 661lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Pooled avaldasid kohtule 14.02.2024 toimunud istungil, et välistavad määruskaebuse esitamise õiguse. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 3