Määruse ärakiri saata XXX OÜ esindajale ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Edasikaebamise kord Määrusele või esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, kui kohtu määrusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Kokkuvõtvalt märgitakse kaebuses järgmist: • Kaevatav otsus on nii segane, et kaebuse esitajal ei ole võimalik esitada selgelt arusaadavat, motiveeritud ja põhjendatud kaebust; • karistatud on kaebuse esitajaks olevat juriidilist isikut. Kuigi juriidiline isik tegutseb läbi oma füüsilisest isikust esindaja, on kaevatavas otsuses omistatud rikkumisi nii menetlusalusele isikule, kui tema juhatuse liikmele ja nii jääb täiesti ebaselgeks, milline on menetlusaluse isiku tegelik süü ning kuidas on see tõendatud; • menetlusalune isik (kaebuse esitaja) pidi pürotehnilisi tooteid tarnima ehk müüma ja kaupa üle andma kaitseväele ehk siis EL direktiivi 2013/29 artikli 2 punkti 2a järgselt selle kohaldamisalasse mittekuuluvale isikule, s.t relvajõududele; • Menetlusaluse isiku ülesandeks ei olnud tarnitud pürotehniliste toodete käitlemine (mh. ohutu käitlemise alane väljaõpe) kaitseväes, samuti mitte ladustamine vms tegevus, milline aidanuks ära hoida mingit väidetavat vahejuhtumit veebruaris 2022; • Arusaamatu on kohtuvälise menetlaja seisukoht, et väärteo toimepanemise aeg ja koht on Kaitseväes veebruaris 2022 toimunud vahejuhtum; • menetlusalune isik võõrandas Kaitseväele kaevatavas otsuses osundatud pürotehnilisi tooteid viimast korda märtsis 2021; • otsuse põhjalt saab järeldada, et menetlusaluse isiku poolt väidetavalt toimepandud seaduserikkumine, mille eest teda karistati, oli väärteo kvalifikatsiooniks märgitud LMS § 48 lg 2, ehk pürotehnilise toote ja lõhkematerjali võõrandamise nõuete rikkumine; • tõendi nr 6 järgi on kaebuse esitaja poolt 09.03.2021 Kaitseväele esitatud arve nr 21010; • KMS § 37 lg 1 järgi maksukohustuslane on kohustatud väljastama kauba võõrandamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise päevast; • menetlusalune isik väidetava LMS § 48 lg 2 järgse väärteo – pürotehnilise toote või lõhkematerjali võõrandamise - toime enne 9. märtsi 2021 kuna arve nr 21010 ei ole ettemaksuarve; • väärtegu käesolevas asjas on aegunud märtsis 2023 ja rikkumine oli aegunud juba kaevatava otsuse tegemise ajaks, mistõttu puudus õiguslik alus otsuse tegemiseks ja menetlus tulnuks lõpetada
lg 1 p 5 alusel; • dokumentaalsed tõendid väärteo lühikirjelduses märgitu tõendamiseks puuduvad. Kaevatavast otsusest ei nähtu ühtegi tõendit, millistele tuginedes oleks võimalik isegi oletada, mingit seost XXX OÜ poolt tarnitud toodete ja Kaitseväes väidetavalt veebruaris 2022 toimunud mingi vahejuhtumi vahel. Kaevatavas otsuses puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et väidetav intsident Kaitseväes oleks aset leidnud just menetlusaluse isiku poolt tarnitud püromaterjaliga ja puuduvad tõendid, et intsident seostuks kuidagi võõrandamise nõuete rikkumisega. Eeltoodule tuginedes taotleb kaebaja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist seoses aegumisega. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja selle lisadega ning kohtuvälise menetleja edastatud väärteotoimikuga, asub seisukohale, et arutataval juhul ei esine asja lahendamist takistavaid 2
lg 1 p-st 3 ja § 119 lg-st 1, võib kohtunik kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse ka üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt
§-le 29. 6.
näeb ette, et väärteoasja arutatakse menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt on kohus asja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (nt RKKKo 3-1-1-7113, p 7). 7. Andes hinnangut väärteoprotokollile, siis see ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, sh neile suunistele, mida Riigikohus on andnud.
lg 2 p 1 sätestab, et väärteoprotokolli põhiosas märgitakse väärteo lühike kirjeldus ning toimepanemise aeg ja koht. Kõnes oleva sättega seoses on Riigikohus selgitanud, et selle hindamisel, mida väärteo lühike kirjeldus hõlmama peab, tuleb lähtuda regulatsiooni eesmärgist. Väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses ja selle ülesanne on kindlaks määrata menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles kajastatud andmete alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Kasutades terminit "lühike kirjeldus", ei ole silmas peetud mitte seda, et kirjeldus ei peaks olema ammendav, vaid seda, et seal ei tohi olla kõrvalist teavet. Eeltoodust lähtudes on väärteoprotokollis vaja välja tuua isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Samas ei pea ega saagi väärteoprotokoll sisaldada asjaolusid, millest oleks tuletatav isiku karistamise aluseks olevate asjaolude olemasolu põhjendus. Väärteoprotokollis kirjeldatu on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on järgneva menetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi väärteoprotokollis kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses (
p-d 1-3) ja vastulause esitamise korral vastulausest tulenevas ulatuses ka kohtuvälise menetleja otsuses (
Samuti selgitas Riigikohus, et väärteoprotokolli teokirjelduses ei ole asjakohane viidata tõenditele, veel vähem nende sisu refereerida ja analüüsida. Ülevaade tõenditest tuleb väärteoprotokollis esitada teokirjeldusest eraldi (
8. Arutataval juhul on kohtuväline menetleja väärteoprotokolli kandnud kogu menetluse käigu, sh kogu menetluse vältel aset leidnud kommunikatsiooni, kogu toimiku materjali, sh on tehiolusid kajastatud korduvalt. St, et väärteoprotokolli on koormatud ebavajaliku ja õigustamatuga ning sellest arusaamine osutub keeruliseks kui mitte võimatuks. Selle kõige juures on jäänud aga kõige olulisemad aspektid, võttes arvesse menetlusalusele isikule etteheidetavat tegu, sootuks kajastamata. 3
§ koostoimes KrMS § 7 lg-ga 3), siis järeldub, et menetlusalune isik võis talle etteheidetava teo toime panna 28.04.2017, kui tarniti lõhkepakette DR3EL Big ja 09.03.2021, kui koostati arve lõhkepakettide DR3EL müügi kohta. 11. KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe ette kolmeaastast aegumistähtaega. Seadus ei sätesta kõnealuse väärteo puhul kolmeaastast aegumistähtaega. Samuti ei ilmne väärteoasja materjalist KarS § 81 lg-s 7 märgitud asjaolusid, mis oleks tinginud väärteo aegumise peatumise.
Sama paragrahvi kolmandast lõikest järeldub, et aegumine on väärteomenetluses absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist. Kuna väärteo toimepanemisest on möödunud kaks aastat ja see aeg oli saabunud 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.