← Eesti

1-23-1616/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Tartu Ringkonnakohus

  1. detsember 2023 1-23-1616 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kriminaalasi Vladimir Bazakovi süüdistuses KarS § 114 lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. oktoobri
  3. a otsus Vladimir Bazakov Süüdistatav Vladimir Bazakov isikukood: 36495302216, kodakondsuseta, kõrgharidus, emakeel vene keel, elu-ja töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistamata. Vahistatud alates
  4. novembrist
  5. Kaitsja Vandeadvokaat Igor Belugin, riigi õigusabi korras Prokuratuur Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja Liina Pikma RESOLUTSIOON
  6. Viru Maakohtu otsus jätta muutmata.
  7. Vladimir Bazakovi apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  8. Vladimir Bazakovi süüdistatakse selles, et tema 27.11.2022 kella 19.00 ajal aadressil XXX Kiviõli linn Lüganuse vald Ida-Virumaa asuvas eramajas lõi I.T. t mitmel korral kirvega pea ning üla- ja alakeha piirkonda, tekitades talle hulgaliselt kehavigastusi. Vladimir Bazakovi poolt tekitatud vigastuste tagajärjel suri I.T. sündmuskohal. Sellise käitumisega väljendas Vladimir Bazakov põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuste suhtes ning põhjustas kannatanu I.T. surma. Ekspertiisiga tuvastatult oli I.T. surma põhjuseks ajukolju ja näokolju lahtine terav trauma koljuluude hulgikillunenud murru, peaaju kõvakelme ja pehmekelme hulgirebendite ning ajukoe vigastusega. Oma teoga pani Vladimir Bazakov toime tapmise julmal viisil, mis on kvalifitseeritav KarS § 114 lg 1 p 1 järgi. Maakohtu otsus
  9. Maakohtu otsusega tunnistati Vladimir Bazakov süüdi KarS § 114 lg 1 p 1 järgi ja teda karistati 14-aastase vangistusega, mille alguseks loeti
  10. november
  11. Tõkend vahistamine jäeti kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Vladimir Bazakovilt mõisteti X.X. kasuks välja tsiviilhagi 1206 eurot ja 50 senti. Lahendati asitõendite ja menetluskuludega seotud küsimused. Vladimir Bazakovilt mõisteti välja menetluskuludena sundraha (1812,50 eurot), ekspertiisitasu (6389 eurot) ja kaitsja Igor Beluginile kohtueelses ja kohtumenetluses makstud tasu (1118, 88 eurot+966 eurot). Igor Beluginile makstud tasu 323,64 eurot jäeti Eesti Vabariigi kanda. Kohtu seisukoht oli järgmine.
  12. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et 27.11.2022 õhtul avastati XXX Kiviõlis asuvast elumajast I.T. surnukeha. 30.12.2022 ekspertiisiakti nr. 22E-IDS0030/245 kohaselt oli I.T. surma põhjuseks aju-kolju ja näokolju lahtine terav trauma, koljuluude hulgikillunenud murru, peaaju kõvakelme ja pehmekelme hulgirebendite ning ajukoe vigastusega. Kannatanu surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul sedastati muuhulgas hulgalised raiehaavad mõlemal pool näol. Raiehaavad ja nendega kaasnevad vigastused on tekitatud terava vägivalla toimel löökidest massiivse, lõikeserva omava vahendiga, mille lõikeserva pikkus on mitte vähem kui 9,5 cm. Arvestades läbivaatuseks esitatud kirve parameetreid ning kannatanu surnukeha välisvaatlust ja siseuuringut on alust arvata, et kannatanul sedastatud raievigastused võisid olla tekitatud läbivaatuseks esitatud kirvega. Asitõendi 17.01.2023 vaatlusprotokolli kohaselt käis süüdistatav 27.11.2023 kaupluses alkoholi ostmas kolmel korral – kell 11.09, 14.00 ja 16.
  13. Kannatanu tarvitas alkoholi koos tunnistaja G.B. ga samal päeval alates hommikust kuni kella 15.30-ni. Seega ajal, mil süüdistatav jõudis tagasi oma elukohta, olid tunnistaja ja kannatanu alkoholijoobes. Kas nad jätkasid alkoholi tarvitamist koos, tuvastatud ei ole.
  14. Jõhvi politseijaoskonna menetlusgrupi I uurija E.K. e poolt 29.11.2022 koostatud õiendist nähtuvad süüdistatavaga puutumuses olevad varasemad sündmused: 05.06.2022, 25.02.2019 ja 22.12.
  15. Nimetatud õiendi andmed toetavad tunnistajate ütlusi selles osas, et alkoholijoobes muutub süüdistatav agressiivseks ja võib käituda ettearvamatult.
  16. Seega on eluliselt usutav, et süüdistatav muutus peale alkoholi tarvitamist taaskord agressiivseks ning seekord lõppes tüli kannatanu tapmisega. Maakohtul puudub igasugune alus kahelda tunnistajate hinnangus, et kannatanu oli alkoholijoobes pigem vaikne. Neid ütlusi toetab ka eksperdi arvamus enesekaitse teostamise kohta kannatanu poolt. Tõendeid selle kohta, et kannatanu oleks tekitanud kehavigastusi süüdistatavale, ei ole. 2
  17. Kokkuvõttes saab tõenditest järeldada, et süüdistatava süü kuriteos on leidnud tõendamist.
  18. Süüdistuse kohaselt oli tegu tapmisega julmal viisil. Julmus väljendub põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha kui väärtuste suhtes, aga ei eelda ohvri kestvaid füüsilisi kannatusi. Julmus väljendub tapmisteo välises pildis. Julma viisina on käsitatud näiteks kannatanule põhjendamatult jõhkrate ja moonutavate vigastuste tekitamist (vt ka Riigikohtu 09.11.2017 lahend kohtuasjas nr 1-15-10119). Oluline on siinkohal tuvastada, et tapmine on toime pandud olustikus, milles avaldub teo eriline jõhkrus ja äärmine hoolimatus kannatanu elu suhtes. Teoviisi julmusel peab olema vahetu seos tapmisteoga.
  19. Maakohtu hinnangul näitab tapmise julma viisi antud juhul ennekõike tapmise viis ja vigastuste väline pilt. Sündmuskoha 27.11.2022 vaatlusprotokollile lisatud fototabelitest ning 30.12.2022 ekspertiisiaktile nr 22E-IDS0030/245 lisatud fototabelitest nähtub, et kannatanu nägu on sedavõrd moonutatud, et näo järgi ei ole kannatanut võimalik ära tunda. Sellised vigastused on suurel määral muutnud kannatanu välimust. Tapmine on toimunud julmal viisil- süüdistatav lõi kannatanut korduvalt kirvega, tekitades mitmeid vigastusi. Süüdistatav pani teo toime otsese tahtlusega. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
  20. Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Süüdistatava süü suuruse kindlaksmääramisel hindab maakohus eelkõige kasutatud vägivalla iseloomu ja intensiivsust. Tegemist ei olnud ühekordse ja juhusliku vägivallaaktiga, vaid korduvate kirvelöökidega. Löökide tugevust ja intensiivsust näitavad kannatanul sedastatud vigastused, s.h ennekõike kannatanu näo täielik deformeerumine (puudumine).
  21. Süüdistusakti ja ringkonnaprokuröri kohtukõnes väljendatu kohaselt on karistust kergendavad asjaolud käesolevas kriminaalasjas järgmised: süüdistatav tunnistas oma süüd nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil ning varasemalt ta kriminaalkorras karistatud ei ole. Kaitsja tõi välja, et karistust kergendavateks asjaoludeks on süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus, süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine ja tsiviilhagi tunnistamine. Maakohus nõustub nii ringkonnaprokuröri kui kaitsja eelnimetatud karistust kergendavate asjaoludega.
  22. Kaitsja arvates tuleb arvestada ka süüdistatava olukorda isiklikus elus – tal puudub pikaajaliselt isiklik elukoht, ametlik töökoht ja kindel sissetulek, puudub võimalus abi saada teistelt pereliikmetelt, tal puudub seos kohaliku omavalitsusega ning selge ja positiivne eesmärk oma elus.
  23. Maakohtu arvates kaitsja nimetatud asjaolud süüdistatava puhul küll esinevad, kuid need ei anna alust karistuse kergendamiseks. Nende asjaolude muutmiseks ei ole süüdistatav ise teinud mitte midagi. Puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistataval oleksid olnud mingid füüsilised või psüühilised takistused ametlikult tööle asumiseks või enda Töötukassas töötuna registreerimiseks. Samuti ei nähtu kriminaalasja materjalidest, et süüdistatav oleks pöördunud kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või Sotsiaalkindlustusameti poole isikliku elukoha ja 3 erinevate sotsiaaltoetuste saamiseks. Selgete ja positiivsete eesmärkide seadmine elus on iga inimese enda otsustada, samuti nagu võimaluste mittekasutamine. Kuriteo toimepanemise puhul ei saa seda hinnata karistust leevendavana.
  24. Kohtu arvates võimaldavad karistust kergendavad asjaolud süüdistatavale karistuse mõista sanktsiooni keskmises määras, so 14 aastat vangistust (sanktsioon näeb ette kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse). Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav peeti kahtlustatavana kinni 27.11.2022 kell 19.28 ning vahistati Viru Maakohtu 29.11.2022 määrusega vahistamise algusega 27.11.
  25. Viru Maakohtu 26.01.2023 määrusega pikendati süüdistatava vahistamist kuni 27.03.2023 Eeltoodu alusel on süüdistatava karistuse kandmise algus 27.11.
  27. Kannatanu esindaja X.X. esitas tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 1206,50 eurot. Maakohtu istungil võttis süüdistatav Vladimir Bazakov hagi õigeks. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §440 lg 1 kui kostja võtab hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vladimir Bazakovilt kuulub väljamõistmisele tsiviilhagi katteks X.X. kasuks 1206,50 eurot.
  28. Menetluskuluna tuleb Vladimir Bazakovilt välja mõista sundraha 1812,50 eurot.
  29. Kriminaalasjas teostati järgmised ekspertiisid: Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) 30.12.2022 surnu kohtuarstlik ekspertiis summas 461 eurot, ja EKEI 12.01.2023 DNAekspertiis summas 5928 eurot.
  30. 12.01.2023 DNA-ekspertiisiakti kohaselt esitati ekspertiisiobjektidena 48 puuteproovi. Maakohus möönab, et niivõrd paljude puuteproovide võtmine võis olla põhjendamatu, kuid on siiski seisukohal, et kõikidest puuteproovidest saadud andmete tulemusel oli võimalik välistada neljanda isiku viibimine kannatanu elukohas (lisaks süüdistatavale, kannatanule ja tunnistaja G.B. le) 27.11.
  31. Süüdistatavalt tuleb välja mõista ekspertiisikulud kokku 6389 eurot. Asjaolusid, mis võimaldavad jätta pooled ülalnimetatud menetluskuludest Eesti Vabariigi kanda, maakohus ei tuvastanud. Maakohus mõistis süüdistatavalt välja ka kaitsjakulud, kohtulikus menetluses tekkinud sõidukulud ja tasu sõidule kulutatud aja eest summas 323,64 eurot, mis jäeti riigi kanda. Välja mõistetud sundraha ja menetluskulud tuleb süüdistataval tasuda ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatava apellatsioon
  32. Apellant palub tühistada kohtuotsuse osas, millega Vladimir Basakovile mõisteti karistuseks 14 aastat vangistust. Tühistatud osas teha uus otsus ja karistuseks mõista 8 aastat vangistust. 4 Süüdistatav leiab, et tema ei ole kellegagi rääkinud kõrgendatud toonil, algatanud konflikte, olnud agressiivne või tülitsenud kannatanuga. Illariga (kannatanu) oli kokkulepe, et ei jätaks teda invaliidina poja hooldusele. Kannatanu ise palus teda kirvega lüüa, tal oli valus ja ei tundnud oma jalgu. Süüdistatav võttis kirve ja lõi kaks korda pähe. Esimene löök ei õnnestunud hästi, kuna oli väga purjus. Sattus näkku, seepärast lõi teist korda. DNA proove võeti liiga palju, mistõttu välja mõistetud ekspertiisi summa on alusetult suur. Süüdistatav palub arvestada tema vanust ja terviseseisundit (kõrgvererõhutõbi). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  33. Maakohus uuris kõiki tõendeid, hindas neid kogumis ning tuli põhjendatult seisukohale Vladimir Bazakovi süüs I.T. julmal viisil tapmises. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigust. Süüküsimust apellatsioonis ka ei vaidlustata. Süüdistatav ei ole nõus talle mõistetud karistusega ning leiab, et talle tuleks mõista karistus miinimummääras, s.o 8 aastat vangistust.
  34. Ringkonnakohus jätab süüdistatava apellatsiooni rahuldamata, sest kaebeargumendid seda ei tingi. Süüdistatava väitel ei ole ta agressiivne inimene, teo motiiviks oli kokkulepe I.T. ga, et ta ei jääks poja hooldada, kui see aeg kätte jõuab. Kirve võttis ja lõi I.T. t kaks korda pähe tema palvel.
  35. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et maakohus tuvastas õigesti selle, et süüdistatav on joobes olles varem olnud agressiivne. Sellise asjaolu luges kohus põhjendatult tõendatuks mitmete tunnistajate, samuti Jõhvi politseijaoskonna uurija E.K. e õiendis märgitu alusel. Pikemalt ringkonnakohus sellel ei peatu.
  36. KarS § 114 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse 8-st kuni 20-ne aastani või eluaegse vangistuse. Maakohus hinnangul on Vladimir Bazakovi süü suurus üle sanktsiooni keskmise. Maakohus arvestas, et tegu ei olnud ühekordse juhusliku vägivallaaktiga, vaid korduvate kirvelöökidega. Löökide tugevust ja intensiivsust näitavad kannatanul sedastatud vigastused, s.h ennekõike kannatanu näo täielik deformeerumine (puudumine).
  37. Prokurör märkis maakohtus, et Vladimir Bazakovi süüd kergendavad süü tunnistamine kohtueelses menetluses ja kohtus ning varasemate kriminaalkaristuste puudumine. Kaitsja omakorda tõi välja, et Vladimir Bazakovi süüd kergendavad süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetus, süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine ja tsiviilhagi tunnistamine. Maakohus on kõik toodud asjaolud ühelauseliselt heaks kiitnud.
  38. Ringkonnakohus ei saa nõustuda sellega, et süüdistatava karistust kergendavad varasema kriminaalkaristuse puudumine ja süü tunnistamine. Neid asjaolusid ei nimeta karistust kergendavana ka KarS § 57 lg
  39. KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt saab karistuse kergendamisel arvestada süü ülestunnistamisele ilmumist, süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist või puhtsüdamlikku kahetsust. Vladimir Bazakov süü ülestunnistamisele ilmunud ei ole ning mingit aktiivsust süüteo avastamisele kaasaaitamisel pole ta samuti ilmutanud. See, et inimene ei pane kuritegusid toime, on ühiskonnas oodatav loomulik käitumine. Seega jääb karistust kergendava asjaoluna kaalumisele vaid pühtsüdamliku kahetsuse olemasolu. 5 Vladimir Bazakov ei ole oma tegu kahetsenud. Sellist avaldust pole süüdistatav teinud ei kohtueelsel uurimisel ega maakohtus viimases sõnas. Ka apellatsioonis pole Vladimir Bazakov oma tegu kahetsenud. Seega pole ringkonnakohus tuvastanud ühtegi karistust kergendavat asjaolu. Maakohus mõistis Vladimir Bazakovile karistuseks 14 aastat vangistust. Ringkonnakohus jätab selle muutmata, kuna see on sanktsiooni keskmine määr ning ühtegi karistust kergendavat asjaolu ei ole. Need argumendid, mille apellatsioonis toob välja süüdistatav, ringkonnakohtu seisukohta ei muuda. Usutav ei ole süüdistatava väide, et kannatanu ise palus end kirvega tappa, samuti ei mõjuta karistuse suurust süüdistatava vanus (sünd 1964), mis ei ole kõrge ning hüpertooniatõbi, mida saab vastavate ravimitega kontrolli alla hoida.
  40. Vladimir Bazakov leiab, et ekspertiisikulu mõisteti temalt välja põhjendamatult. Ta tunnistas end kohe süüdi, samuti polnuks vaja võtta DNA jälgi sellisel hulgal, kuna ta elas kannatanuga samas majas umbes 10 aastat ja kasutas seal olevaid esemeid.
  41. Ringkonnakohus leiab, et maakohus toimis õigesti kui mõistis süüdistatavalt välja kõik ekspertiisikulud – nii surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulu kui ka DNA ekspertiisi kulu. Asjas pole vaidlust selles, et Vladimir Bazakov elas I.T. majas umbes 10 aastat, mistõttu tema DNA-d leidus pea kõikidel ühiselt kasutatud esemetel-objektidel. Samuti tarvitasid nad koos alkoholi, sealhulgas ka 27.11.
  42. Asjaolu, et süüdistatav tunnistas end kohe süüdi, ei tähenda seda, et menetleja ei peaks koguma tõendeid, sest alati jääb võimalus, et isik võib süü omaksvõtust loobuda. Seega on maakohus põhjendatult märkinud, et kõikidest puuteproovidest saadud andmete tulemusel oli võimalik objektiivselt välistada mõne muu isiku viibimine kannatanu elukohas 27.11.2022 (lisaks Vladimir Bazakovile, I.T. le ja tunnistaja G.B. le).
  43. Eelnevat kokku võttes ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.