) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
Seoses menetluse lõpetamisega jäävad kostja 03.11.2023 esitatud taotlused (kohaldada viivitamatult hageja esindaja Kätlin Teelahki suhtes hageja E Li kaitseks seadusest tulenevaid piiranguid ja abinõusid; kohustada hageja esindajat Kätlin Teelahki taastama hageja E Li pärandvara selle esialgses väärtuses; muuta seoses hageja tegeliku elukohaga Viljandimaal kohtualluvust ja saata käesolev tsiviilasi menetlemiseks Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale) läbi vaatamata. Mis puutub kostja 19.01.2024 menetlusdokumendis esitatud taotlust kindlaks määrata pooltele kohtumiskord, siis on kostjal õigus esitada kohtule avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaks määramiseks, juhul kui kostja hinnangul tema õigust lapsega suhelda alusetult piiratakse. 12. Kohus selgitab, et käesolevas tsiviilasjas hagist loobumine ei võta hagejalt õigust edaspidi esitada hagi kostja vastu asenduskohustusena elatise nõudes. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud elatist saama ning PKS § 96 lg 1 kohaselt on täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased kohustatud elatist andma. Küll aga ei saa hageja käesolevas tsiviilasjas hagist loobumisest tulenevalt edaspidi pöörduda kostja vastu kohtusse, nõudes elatise välja mõistmist käesoleva hagi esemeks olnud perioodi eest.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 13.
lg-s 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu.
lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi 2 2-23-12594 esitamist rahuldanud.
lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel mh menetlust lõpetavas määruses, sh kui asja menetlus lõpetatakse. Praegusel juhul on tegemist alaealise lapse ülalpidamisasjaga
lg 4 järgi, mistõttu kohaldub asjas
Nimetatud säte kohaldub kohtu hinnangul ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (
Seega jätab kohus antud juhul poolte menetluskulud
lg 1 alusel nende endi kanda ning puudub vajadus nende rahaliseks kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.