) hagita menetluse kohta sätestatut, kui FIMS-st ei tulene teisiti.
lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 2. Vastavalt FIMS § 14 lg 1 p-le 1 ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad FIMS-s või
-s sätestatud alused, mh on tasumata riigilõiv. 3.
lg 1 näeb ette, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.
lg 2 esimene lause sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. 4. Kohus jättis avalduse 18.01.2024 määrusega käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks 14 päeva määruse kättesaamisest. Avaldaja esitas täienduse, kuid kohtu osundatud puudust ei kõrvaldanud, kohus määras teistkordse puuduste kõrvaldamise tähtaja. 24.01.2024 sai avaldaja määruse kätte, kuid ei ole tähtaegselt (hiljemalt 31.01.2024) puudust kõrvaldanud, s.t tasunud riigilõivu. Eeltoodut arvestades tuleb avaldus jätta FIMS § 4 lg 1, § 14 lg 1 p 1,
FIMS § 4 lg 1,
lg 4 teise lause ja § 477 lg 1 alusel tuleb lugeda elektrooniliselt esitatud avaldus avaldajale tagastatuks. 5.
Asja materjalidest nähtuvalt rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.