lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju, Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp. Menetlusalune isik: Sulev Kivilaan, ik: 35104050321, elukoht: xxx, kontakt e-post: xxx. Menetlusaluse isiku kaitsja: vandeadvokaat Indrek Sirk, advokaadibüroo Sirk & Saareväli, Vabaduse pst 59, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond, kontakt: indrek@sirk.ee. RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Sulev Kivilaane kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Margus Pihl 13.06.2023 otsusele nr 2317,23,004244 Sulev Kivilaane karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks osaliselt, s.o
lg 1 ja
2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Margus Pihl 13.06.2023 otsus nr 2317,23,004244 Sulev Kivilaane karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks 1 osaliselt, s.o
lg 1 ja
lg 1 alusel määratud karistuste liigi osas, jättes muus osas vaidlustatud otsuse muutmata ja tühistamata. 3. Teha tühistatud osas uus otsus ja mõista Sulev Kivilaanele
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 (kakssada) eurot ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 (nelisada) eurot.
lg 1, § 46 lg 3, § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid ja kohustusi ning pani toime
Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Kaebus Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Margus Pihl 13.06.2023 koostatud otsusele väärteoasjas nr 231723004244 Politsei karistas mind liiklusõnnetuse põhjustamise ja sündmuskohalt lahkumise eest. Sündmus juhtus 17.04.2023 minu kodumaja ees xxx xx. Elan juba aastaid samas majas ning tean naabreid. Tean, et minu majal on valvekaamerad ning ma ei lahkuks mitte mingil juhul liiklusõnnetuse sündmuskohalt. 2 Ma ei saanud aru, et osalesin liiklusõnnetuses enne kui politsei mind välja kutsus. Minu autol on kriime, kuna see on vana auto. Politsei näidatud kriimud kõrvalistuja uksel olid seal juba eelmisest aastast, kuid politsei ekspertiisi ning minu erapooletu eksperdi abiga sai selgeks, et samas kohas on autole tekkinud vigastused mitme kontakti tagajärjel. Seepärast ei saanud ma ise politseis esmakordselt oma auto kriime vaadates aru, et seal on veel kriime juurde tekkinud. Seetõttu palusin ekspertiisi. Esitatud tõendusmaterjali põhjal on politsei teinud õige järeldus, et selline intsident toimus ja see toimus minu süül. Ma väga vabandan oma naabri ees sellepärast. Kahjuks ei lubanud politsei pärast asjaolude selgitamist mul vormistada asja kindlustuses, vaid koostas väärteoprotokolli, et mind karistada. Otsuses kirjutatakse, et ma olen toime pannud „mitu enamohtlikku süütegu“, minu „süü on keskmisest suurem“ ning mind tuleb „mõjutada edaspidi liikluses seadusekuulekalt, hoolsalt ja tähelepanelikult käituma“. Selle kõige pärast tuleb minult ära võtta auto juhtimise õigus. Ma olen autojuhiloa omanik alates 01.02.1979 ehk 44 aastat ning ei ole varem liiklusõnnetust põhjustanud. Ma ei ole ka muid rikkumisi tahtlikult toime pannud. Esitan selle kinnituseks väljavõtte minu karistusregistri arhiivist, et mul ei ole mitte kunagi rikkumisi olnud. Ma tõesti ei saanud aru, et puutusin vastu naabri autot. Miks ma peaksin nõudma ekspertiisi, kui tean, et minu autol on vigastused ja sõitsin vastu naabri autot. Ja tean, et meie kortermaja ümbrust valvavad kaamerad, kus ju kõik on näha. Ma julgesin vaielda politseiga ainult seetõttu, et olin ise kindel, et pole õnnetust põhjustanud. Nüüd sain karistuseks oma aususe eest raskelt karistada. Ma olen tõesti pensionär, kuid töötan endiselt täiskohaga XXX OÜ-s. Andsin sellest teada politseile oma ülekuulamisel ning see on kirjas ka mulle koostatud väärteoprotokollis. Politsei põhjendab minult juhtimisõiguse äravõtmist sellega, et olen pensionär ja rahatrahv keskmises määras raskendaks minu sotsiaalset toimetulekut. Miks peab väikese kriimu eest parkimisel karistama keskmises määras rahatrahvi määrama ja miks ei võiks teha hoiatust, kui inimene on aru saanud oma eksimusest? Miks ei arvestata sellega, et ma siiski töötan, kuigi olen pensionär? Minu tööl käimine on seotud ka auto juhtimisega. Seda nii tööülesannete pärast, aga ka perekondliku olukorra tõttu seoses abikaasa tervisliku seisundiga. Ma olen aru saanud oma eksimusest ning leian, et ka hoiatamine on piisav. Ma soovin asja arutamist kohtuistungil. Ma soovin endale ka kaitsjat – kaitsja leian endale ise. Minu taotlused kohtule: 1. Palun võtta vastu töökoha iseloomustus 2. Palun võtta vastu karistusregistri arhiivi väljavõte 3. Palun tühistada karistus Liiklusseaduse paragrahvide §169 lg. 4 p. 4,5 ; § 169 lg. 5 eest ja menetlus lõpetada, kuna ma ei teadnud osalemisest liiklusõnnetuses. 4. Palun tühistada karistus Liiklusseaduse § 16 lg1; § 46 lg 3 eest ja teha hoiatus või rahatrahv. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaitsja kaebuse juurde ning märkis, et Sulev Kivilaan ei vaidlusta seda, et on toime pannud
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, selles osas on palve kohtule, et kergendataks karistust ning kohaldataks rahatrahvi. Leiab, et olukorras, kus plekimõlkimisi politsei enam ei menetle, ei ole selle teo eest karistuse mõistmine vajalik ega õigustatud, see oli kerge eksimus.
lg 1 järgi kohaldatud karistuse osas palub otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel nii nagu Riigikohtu praktikas on öeldud, et kui inimene ei tea, et ta osales liiklusõnnetuses, siis ei saa temalt ka nõuda seda, et ta sellest kedagi teavitataks. Konkureeriv on seisukoht, et § 236 puhul räägitakse väärteost ja väärteo puhul on karistatav ka ettevaatamatu tegu ning ka kohtuväline menetleja on otsuses viidanud, et kohusetundlikuma ja tähelepanelikuma suhtumise korral oleks pidanud Sulev Kivilaan aru saama sellest, et ta on osalenud liiklusõnnetuses. Kui sellest teooriast lähtuda, siis tegelikult on ju isiku süü mitte suur, vaid väike, ta kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt ei 3 teadnud, et ta õnnetuses osales, aga menetleja leiab, et ta oleks pidanud sellest aru saama. See on alati hästi subjektiivne. Kõrvaltvaatajana võib meile tunduda, et sellisest olukorrast peaks aru saama, reaalselt selles liiklussituatsioonis viibides võivad mõnikord jääda asjad tähelepanuta. Mis on oluline selle subjektiivsete tunnuste juures selle teadmise või mitte teadmise juures, Sulev Kivilaan elab selles majas juba aastakümneid, ta on suurepäraselt teadlik sellest, et seal on valvekaamerad, need ongi just selliste olukordade jaoks pandud, et kui mingeid intsidente juhtub, siis oleks valvekaamerate pealt näha. Kui ta oleks teadnud, et ta sõitis naabri autole otsa, siis ta peaks olema päris rumal, et ta sealt lihtsalt lahkub, enamgi veel, kui ta teab, et ta on põhjustanud sellise liiklusõnnetuse, siis miks ta peaks politseile ütlema, et ma pole seda teinud ja tehke ekspertiis, mis on ju tasuline. Vigastused olid ju olemas, ka tema autol. Tema jaoks see selgus saabuski tegelikult alles siis, kui üks teine ekspert juhtis ta tähelepanu sellele, et need vigastused, mis ta auto küljel on, need ei ole kindlasti tekkinud ühe sündmusega. Need on ka ilma eksperdi staatust või eksperdi kogemust omamata tegelikult arusaadavad, need on arusaadavad läbi selle, et need kriimud, mida me seal ukse peal näeme, ei ole kõik ühes suunas. Ühe kontakti ajal tekivad nad ühes suunas, teise kontakti ajal mingis teises suunas. Seal on näha, et osa vigastusi on teistsuguse dünaamikaga. Selles olukorras tõepoolest kui sa spetsialist ei ole, sa võid eksida, sa ei saa aru, et vigastusi on tekkinud. See on see põhjendus sellele sündmuskohalt lahkumisele aga ka sellele, et tegelikult ei saanud sündmusest aru. Kaebaja on esitanud kaks täiendavat tõendit, mis ta palub kohtul vastu võtta ja uurida töökoha iseloomustus ja karistusregistri arhiivi väljavõte. Ta pole isegi kantud registrisse rääkimata sellest, et tal oleks kehtivaid karistusi. Sellises valguses on sellise karistuse kohaldamine nagu liiklusest kõrvaldamine minu arvates põhjendamatu. Inimene saab oma järeldused tehtud ka siis, kui saab rahatrahvi. Mis puudutab tõendite uurimist siis kaitsja leiab, et me võime avaldada kohtuvälise menetluse toimiku, sealt midagi otseselt vahetult uurida vaja ei ole. Sündmuses vaidlust ei ole ja tunnistaja, kes on teise sõiduki omanik, sündmust ise pealt ei näinud. Sulev Kivilaan soovib anda ütlusi kohtuistungil. Kaebuse esitaja selgitas, et ta ei saanud aru, et kui ta parkis, oli kontakt teise autoga. Auto poole tagasi vaatamine on tal instinktiivne, vaatab igakord, kas auto on korralikult. Tal on siiralt kahju, et selline asi juhtus, see oli tema elus esimene kord, et asi kohtusse jõuab. On kaitsja selgitustega nõus ja muud lisada ei ole. On siiralt kahju, et see juhtus ja vabandab. On selles majas elanud 5-6 aastat, valvekaamerad paigaldati aasta või paar tagasi. On üle 20 aasta töötanud XXX OÜ-s klaasijana, klaasi paigaldajana, töötab seal seni täiskoormusega. Töö on autojuhtimisega seotud, kuna käib objektidel mõõtmisi tegemas ja paigaldamas. Kui juhilube pole, kaotab töö. Juhiload on olnud 44 aastat. Abikaasa on xxx järgses seisundis, teda on aegajalt vaja ravile viia, abikaasa ise vaevalt liigub. Palub karistust muuta, et saaks tööd jätkata. Kaebuse esitaja kaitsja jäi kohtulikes vaidlustes kaebuse juurde, liiklusõnnetuse põhjustamist ei vaidlusta. Kuid leiab, et arvestades sündmuse asjaolusid ei ole isiku kõrvaldamine liiklusest vajalik, palub karistust kergendada, kohaldada rahatrahv, kui kohus leiab, et karistust peab kohaldama.
osas leiab, et Kivilaan ise ütles, et tema kontakti ei tundnud ja isegi kui auto veidi liikus, ei pruukinud seda tunda teises autos olnud Kivilaan. See, et menetlusalune isik vaatas auto poole on autojuhtide tavapärane tegevus. Ka pärast video nägemist, kus politseinik liikumist nägi, ei saanud Sulev Kivilaan sellest aru, küsimus on professionaalsuses, kas sa oskad selliseid asju tähele panna. Subjektiivsed tunnused peaksid meile kinnitama seda, et Sulev Kivilaan oli veendunud, et kuhugi ta vastu ei sõitnud. Kui kohus asub teisele seisukohale ja leiab, et karistamine on vajalik, siis palub arvestada sellega, et teda ei ole varem kunagi karistatud, on avaldanud kahetsust juhtunu pärast, juhtimisõigus on vajalik talle töö tegemiseks ja abikaasa tervisliku seisundiga seoses. Isiku eemaldamine liiklusest ei ole põhjendatud, palub kohaldada mõistlikus määras rahatrahvi. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et tegemist ei olnud subjektiivse tundega vaid objektiivse tajumisega juhil, juhile on arusaadav, et selline kontakt toimub, seda enam, et videolt on näha, et sõidukid on koos päris tükk aega. Ei saa uskuda väidet, et Sulev Kivilaan seda ei tundnud. On praktikas korduvalt näinud, et täiesti tavalised korralikud inimesed võtavad 4 mingil hetkel vastu valesid otsuseid ja sellel hetkel ta põhjustas liiklusõnnetuse, millest oleks pidanud teatama. Hoolas ja tähelepanelik juht pidi tajuma, et selline kokkupõrge toimus. Otsuse tegemisel on hinnatud, et isik on mõlemad rikkumised toime pannud, on hinnanud isikut, rikkumiste raskust ja leitud, et kõige mõistlikum karistus on juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena. Kohtuväline menetleja toetab seda otsust ja palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebuse esitaja kaitsja repliigi korras lisas, et ei kuulnud ühtegi põhjust, miks raskemaliigiline karistus valiti ja miks peab isiku liiklusest kõrvaldama. Tegemist ei olnud tahtlike rikkumistega, saab rääkida sellest, et isik oleks pidanud olema hoolsam. Seega ei saa rääkida suurest süüst, retsidiivsusest ega muust. Maakohtu seisukoht Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused, samuti kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud süütegude toimepanemist.
lg 1 Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud
lg 1 sätestatud kohustust, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Samuti on etteheidetud
Eelnimetatud kohustuse täitmata jätmisega põhjustas menetlusalune isik liiklusõnnetuse ning varalise kahju riivatud auto omanikule X. Väärteotoimikus leiduva xxx xx, Tallinn turvakaamera salvestise vaatlusprotokollist nähtuvalt on xxx xx, Tallinn parklasse pargitud sõiduauto BMW reg. märgiga XXXXXX, mille kõrval manööverdab Honda reg. märgiga XXXXXX. Kell 16.32.46 on näha, kuidas Honda riivab parempoolse küljega BMW esistange vasakpoolset nurka, mille tagajärjel BMW kõigub. Kell 16.33.25 pargib Honda oma kohale, juhiistmelt väljub meesterahvas, kes autost väljudes vaatab Honda ja BMW poole. Puutuvalt menetlusalusele isikule inkrimineeritud
lg 1 väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
lg 1 sõnastuse järgi on 5 karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt on sõidukil BMW 530D reg. märgiga XXXXXX tuvastatud kahjustused esistange vasakpoolsel nurgal ning sõidukil Honda CR-V reg. märgiga XXXXXX on kahjustatud parempoolne küljeosa. Sõiduki BMW vaatlusprotokollis koos fotodega tuvastati esistange vasakpoolsel nurgal värvikahjustused ja kriimustused. Sõiduki Honda vaatlusprotokollis koos fotodega tuvastati parempoolsel taga- ja esiuksel kraape- ja nühkejäljed ning parempoolsel ukseliistul kraapejälg. Ekspertiisiakti nr 23E-LT0028 eksperdiarvamuse kohaselt sõiduauto BMW reg. märgiga XXXXXX kahjustused sõiduki esistange vasakpoolsel nurgal on tekkinud kontakteerumisel sõiduauto Honda reg. märgiga XXXXXX parempoolse külje detailiga. Liiklusõnnetuse akti kohaselt on Honda reg. märgiga XXXXXX omanikuks Sulev Kivilaan, kes kohtuistungil ei ole eitanud, et ta antud sõiduki roolis 17.04.2023 kella 16.31 ajal oli, kuid selgitas, et ta ei tundnud kontakti kõrval oleva sõidukiga. Seega on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja Sulev Kivilaan juhtis sõidukit Honda reg. märgiga XXXXXX, millega parkimiskohale sõites riivas pargitud sõidukit BMW reg. märgiga XXXXXX. Liiklusõnnetuse aktist (tl 1) nähtuvalt kuulus sõiduk BMW reg.märgiga XXXXXX Xle ning sõiduki vaatlusprotokolli fotode järgi on tuvastatav sõiduki esistange vasakpoolse nurga kahjustused, mille liiklusõnnetuse eelsesse seisukorda viimine eeldab rahaliste kulutuste tegemist. Sellest tulenevalt saab järeldada, et varalist kahju on tekitatud BMW 530D omanikule Xle. Seega tegemist on liiklusõnnetusega
p 32 mõttes.
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt Sulev Kivilaan oli mootorsõidukiga manööverdades hooletu, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara ning parkimiskohale sõites riivas pargitud sõidukit, millise tegevuse põhjustas varalist kahju Xle. Arvestades taolist käitumist leiab kohus, et menetlusalune isik kasutas ilmselgelt ebaõigeid juhtimisvõtteid ega järginud
lg 1 sätestatud kohustust, s.t liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Kohtuistungil vaadatud videosalvestisest on näha, kuidas kaebuse esitaja manööverdab parkimiskohale ning tagurdamist takistab ukse ette pargitud valge kaubik ning kaebuse esitaja ei ole suuteline tagurdades välja keerama ja parkimiskohale sõitma. Sellest tulenevalt hakkab kaebuse esitaja sõitma parkimiskoha ka valge kaubiku vahel edasi ja tagasi, et parkimise joonte vahele sattuda ning parkimiseks keerab esirattad välja paremale ja liigub edasi, minnes oma sõiduki parema küljega teisele parkivale sõidukile väga lähedale ning tagurdades korrigeerib pööramist, pöörates esirattaid vasakule, mille tulemusena läheb sõiduki parema küljega vastu parkiva sõiduki vasakpoolset esinurka, mille tulemusena pargitud sõiduk jõnksatab. Arvestades kaebuse esitaja sellist manööverdamist pidanuks kaebuse esitaja olema väga ettevaatlik ja kasutama küljepeegleid, nägemaks sõidukite vahelist külgvahet, mis mitmel korral muutus olematuks ning lõpuks sõitiski kaebuse esitaja vastu pargitud sõidukit. Kuna pargitud sõiduk jõnksatab, pidanuks kaebuse esitaja aru saama, et tal on tagurdamisel tekkinud takistus, kuid kaebuse esitaja tagurdab edasi. Kohtu arvates siis, kui kaebuse esitaja viimast korda tagurdas, jälgis ta tahavaatepeeglist vasakut külge, et näha, kas vasak tagaratas jääb parkimiskoha joonest parajale kaugusele ning ei vaata üldse paremale, et näha kui kaugel on sõiduk kõrvale parkimiskohale pargitud sõidukist. Seega ei hoidunud kaebuse esitaja kõigest, mis võib kahjustada vara
lg 1 sätte tähenduses ega ka täitnud
sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet, kuivõrd tagurdades parkimiskohale külgvahet enam ei olnudki ja kaebuse esitaja sõitis vastu pargitud sõidukit. 6 Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei täitnud
lg 1 ja § 46 lg 3 kohustusi, siis on süüted toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis. Isik pidi pidama võimalikuks, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid, s.h ei arvesta manöövri ohutuse ja ohutu külgvahe hoidmisega, siis tekitab ta liiklusohu, mis omakorda võib põhjustada liiklusõnnetuse. Arvestades xxx xx, Tallinn 17.04.2023 kella 16.32 paiku turvakaamera videosalvestiselt nähtuvaid teeolusid ning parklas olevat vaba ruumi, leiab kohus, et kaebuse esitajal oli küllaldaselt ruumi ja nähtavust arvestada teiste parklas olevate sõidukitega ning ohutu külgvahega, mistõttu saab tulla järeldusele, et just kaebuse esitaja poolt liiklusnõuete eiramine põhjustas liiklusõnnetuse ning liiklusnõuete kohasel täitmisel oleks olnud liiklusõnnetuse põhjustamine välditav. Samuti nähtub videosalvestiselt, et menetlusalune isik manööverdab parkimiskohale väga pikka aega olles pidevalt pargitud autole väga lähedal ning lõpuks ka riivab seda. Kohus leiab, et juhul, kui kaebuse esitaja, saades aru sellest, et ta ei tule parkimiskohale parkimisega toime pikemat aega, siis peab ta olema tähelepanelikum ja ettevaatlikum ning kohusetundlikuma suhtumise korral pidanuks kaebuse esitaja liikluskahju tekitamist ette nägema ning aru saama süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest. Arvestades seda, et teine liiklusõnnetuses osalenud sõiduk oli pargitud, saab asuda seisukohale, et teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhil puudus võimalus liiklusnõudeid eirata ja liiklusnõuete eiramine on ette heidetav vaid kaebuse esitajale. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 ja § 46 lg 3 kohustust ja pani sellega toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.
lg 1 Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut
lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõuete rikkumises ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Menetlusaluse isiku selgitustest nähtuvalt jääb talle selgusetuks, kuidas see aset leidis, tema tõepoolest kokkupõrget ei tundnud. Tema kasutatud sõidukil on kriime, kuna tegemist on vana autoga ning sellepärast ei saanud politseis esmakordselt kriime vaadates aru, et kriime on juurde tekkinud ning seetõttu palus ekspertiisi. Tunnistab, et selline intsident juhtus ja seda tema süül. Juhtimisõigus on tal olnud 44 aastat, millise aja jooksul ei ole ta rikkumisi toime pannud, karistusregsitrisse teda kantud ei ole. Juhtimisõigust on tal vaja töötamiseks ning haige abikaasa transportimisel.
Ülalpool on kohus leidnud, et tulenevalt
p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati ka varaline kahju liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduki BMW omanikule X.
lõigetes 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse tagamiseks ning lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, s.o sündmuskohalt lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ning kogu väärteomenetluse jooksul ei ole kogutud tõendeid, et menetlusalune isik oleks sündmuskohal olles või vahetult pärast liiklusõnnetust pöördunud politseisse liiklusõnnetusest teatamiseks. Videosalvestiselt on näha, kuidas pargitud sõiduki riivamisel veidi liigub, seega menetlusalune isik pidi kontakti teise sõidukiga tundma, kuivõrd see kontakt pidi hõõrdumise tõttu tekitama liiklustakistuse. Seejuures pidanuks sellest aru saama ka tehtud manöövri tõttu, kuigi kohtule jääb mulje, et kaebuse esitaja ei kontrollinud külgvahet üldse, vaid vaatas hoopis vasakule küljepeeglisse ja paremasse küljepeeglisse vaid sõiduki tagaosa jälgimiseks, kuid ei vaadanud külgvahet, sest kõrvale pargitud sõiduki esiosa oli madalamal. 7
lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt sätestatud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama.
lg 4 p 1 kohaselt ei pea politseisse liiklusõnnetusest teatama juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ise ei nõua oma tervise kontrolli. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb vaadata kogumis sama lõike teiste punktidega ning see punkt on vaid üheks osaks loetletud tingimustest, kuivõrd liiklusõnnetuse mõiste ei tulene ainult inimese tervise kahjustamisest, vaid ka varalise kahju tekkimisest. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimusteks
lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud
Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka
Seega ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kui juht täitnud
lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata.
lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Menetlusalune isik aga lahkus sündmuskohalt, mistõttu ei saanud talle ka kahju saaja teada olla ja sellest tulenevalt oli tal ka sel juhul teatamise kohustus. Menetlusalune isik on küll selgitanud, et tema ei tundnud mingit kokkupõrget ja enda teada teist sõidukit ei riivanud, kuid xxx xx turvakaamera videosalvestusel on aga liiklusõnnetuse toimimine fikseeritud ning menetlusalune isik vaatab sõiduki parkimise järgselt ning enne trepikotta sisenemist pargitud sõidukite poole kaks korda. Kohus nõustub, et pärast parkimist auto poole tagasi vaatamine võib olla instinktiivne käitumine. Kuid samuti nähtub turvakaamera salvestiselt, kuidas kahjustada saanud sõiduk BMW kokkupuutel teeb väikese jõnksatuse ning kohtu hinnangul ei saa selline kahe auto kontakt jääda sõiduki juhile sõidukis viibides märkamata. Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes
lg 4 p 2-4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada
Antud vaidlusalusel juhul
Samasugusel seisukohal on ka omaksvõetud kohtupraktika. Käesoleval juhul ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb
Peale liiklusõnnetuse põhjustamist lahkus sündmuskohalt ilma politseisse teatamata. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis. Menetlusalune isik on väitnud enda õigustuseks, et ta ei saanud aru, et teise sõidukiga kokku puutus, kuid väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole see eluliselt usutav. Kaebuse esitaja aga jätkas jonnakalt manööverdamist kuni põhjustaski liikluskahju. Arvestades sellist parkimist, mis lõppes liiklusõnnetusega, millest kaebuse esitaja väidetavalt aru ei saanud, leiab kohus, et kuna kaebuse esitajal oli raskusi parkimisega, pidanuks ta kontrollima sõidukeid kas ta kogemata ei ole teist sõidukit riivanud. Seda kaebuse esitaja aga ei teinud ning kaebuse esitaja selgituste kohaselt vaatas ta sõidukist eemaldudes, kas sõiduk on hästi pargitud. Kohtu arvates võis ju kaebuse esitajale tunduda, et lõpptulemus on hea, kuid arvestades selle saavutamise viisi oleks ta kohusetundliku suhtumise korral pidanud siiski kontrollima, kas ikka tõesti on kõik korras või on ta siiski põhjustanud teisele sõidukile liikluskahju ja tal on sellest tekkinud kohustus täita. Menetlusalune isik pidi liiklussituatsiooni arvestades aru saama sellest, et ta võis olla põhjustanud liiklusõnnetuse ja kuigi ta väidetavalt ei teadnud süüteokoosseisule 8 vastava asjaolu esinemist, pidanuks ta tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral sõidukid üle vaatama ja liiklusõnnetusest teatama. Liiklusõnnetusest teatas politseisse hoopis kahju saanud isik. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõudeid ja pani toime
Väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et Sulev Kivilaan käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärtegude tunnused ning need väärteod on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 ja
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik pani toime
lg 1, § 46 lg 3, § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 sätestatud kohustuste rikkumised, siis on tegemist väärtegudega
lg 1 ja
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Margus Pihl, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks ja
Seega menetlusalusele isikule karistuste määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd karistused mahuvad ettenähtud sanktsiooni piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu ka süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Karistuse määramine
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Eelmärgitud sätted võimaldavad ka lõike kaks kohaselt lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist vastavalt ühest kuust kolme kuuni (
lg 2) ja kolmest kuust üheksa kuuni (
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks ja
S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates Sulev Kivilaan süü suurust
lg 1 sätestatud väärtegude puhul on süü hinnatav alla keskmise, kuivõrd tegemist on
lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega, sõidukile tekitatud kahjustused ei ole kohtu arvates olulised. Sellest tulenevalt tuleb kaebuse esitaja süüd
Puutuvalt
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel tuvastatud süü suurusesse on tegemist olukorraga, kus inimesed liiklusõnnetuses kannatada ei saanud ja kedagi abita ei jäetud ning kaebuse esitaja väidetavalt ka ei teadnud liiklusõnnetuse põhjustamisest. Kohus leiab, et kaebuse esitaja on teo toime pannud vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis. See aga omakorda vähendab süüd. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Menetlusalune isik on esitatud kaebuses ja ka kohtuistungil kahetsust avaldanud, olles aru saanud, et tema kahju tekitas ning kohus peab võimalikuks menetlusaluse isiku kahetsusega arvestada. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Antud juhul on kohtuväline menetleja tuvastatud mitme enamohtliku teo toimepanemise ja sellest tulenevalt keskmisest suurema süü ja kergendavate asjaolude puudumise
lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud väärtegude eest määranud karistused alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra, määrates karistused
lg 1 ettenähtud väärteo eest 1/6 ulatuses sanktsiooni ülemmäärast ja
Kohtu hinnangul tuleb kohtuvälise menetleja määratud karistuste määrasid lugeda proportsionaalseks toimepandud süütegudega ja süüdlase isikuga, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega. Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistused annavad ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara kahjustamisest tuleb hoiduda ja liiklusõnnetuse põhjustamise korral politseile vastavalt kehtiva seaduse nõuetele teatada ning liiklusnõuete eiramisele järgneb vastutus. Väärteoasja materjalides leiduvast karistusregistri väljatrükist nähtuvalt ei ole menetlusalust isikut registrisse kantud. Käesoleval juhul on kaebus esitatud eesmärgiga eelkõige tühistada vaidlustatud otsus mitte sisuliselt, vaid karistuse liigi osas, kuigi
lg 1 süüdistuses on taotletud ka menetluse lõpetamist süüteokoosseisu puudumise tõttu. Lisaks sellele on kaebuses karistuse liigi osas asutud seisukohale, et kohus võiks
Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtul ei ole võimalik hoiatust kohaldada. VTMS § 31 lg 3 p 1 kohaselt võib vähetähtsa väärteo korral jätta väärteomenetluse alustamata, kui menetleja hinnangul piisab väärteo toimepannud isiku hoiatamisest. Väärteomenetluse alustamise või alustamata jätmise pädevus on kohtuvälisel menetlejal ning vaid väärteomenetluse alustamata jätmisel saanuks kohtuväline menetleja piirduda hoiatusega. Käesoleval juhul on aga mitte ainult alustatud väärteomenetlust, vaid väärteomenetlus lõppes kohtuvälise menetleja lahendi tegemisega ja kaebuse esitaja vaidlustas selle lahendi. Seega saab kõne alla tulla vaid see, kas kohus tühistab kohtuvälise menetleja lahendi ja teeb uue otsuse, mõistes karistuseks rahatrahvi. 10 Menetlusaluse isiku kaitsja on palunud arvestada isikuga, sellega, et menetlusalust isikut ei ole kunagi karistatud, tal on juhtimisõigus olnud 44 aastat, tal on olemas töökoht, mille jaoks on vajalik ka juhtimisõigus ning seda, et tegemist ei olnud raske süüteoga. Kaitsja ei leia, et oleks põhjendatud isiku liiklusest eemaldamine ja karistuse võiks asendada mõistliku rahatrahviga. Kohus nõustub kaebuse ja kaitsja argumentidega kohaldatud karistuse liigi osas ning leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, s.o kohaldatud karistuse liigi osas ning kohus teeb uue otsuse, mõistes kaebuse esitajale temale inkrimineeritud süütegude toimepanemise eest rahatrahvid. Kohus lähtub kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisel eelkõige sellest, et kaebuse esitaja süü ei ole kuigi suur ning sellest, et kaebuse esitajat ei ole karistusregistrisse kantud. Seega ei ole kaebuse esitajal ka arhiveeritud karistusi, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et vaid liiklusest eemaldamine tagab kaebuse esitaja õiguskuulekuse. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine tulnuks kaebuse esitaja puhul kõne alla eelkõige siis, kui kaebuse esitajal olnuks kehtivaid karistusi või kui kaebuse esitaja süü olnuks suurem, millised asjaolud annaksid aluse asuda seisukohale, et on küllaldane oht uute süütegude toimepanemiseks, mida kaebuse esitaja varasem süüline käitumine iseloomustaks. Käesoleval juhul aga selliseid aluseid ei esine. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on kohtuväline menetleja lähtunud teiseliigilise karistuse kohaldamisel sellest, et kaebuse esitaja on palunud arvestada sellega, et ta on pensionär. Taoline kaebuse esitaja väide on märgitud avaldusse, mida kohus hindab vastulausena ja seejuures on märgitud, et palutakse teha hoiatus. Kuivõrd mingeid selgitusi selle kohta ei ole lisatud, siis ilmselgelt sai kohtuväline menetleja järeldada vaid seda, et kaebuse esitaja ei ole võimeline pensionist rahatrahvi tasuma ja taotleb hoiatamist, et vältida rahatrahvi tasumise kohustust. Kohus leiab, et osaliselt on kaebuse esitaja ise viinud kohtuvälise menetleja arusaamale, et tema suhtes ei ole võimalik rahatrahvi kohaldada, kuivõrd kaebuse esitaja on pensionär, millega peaks kohtuväline menetleja arvestama. Samas, kuivõrd kaebuse esitajal ei ole kehtivaid karistusi, tema süü ei ole kuigi suur ning kaebuse esitaja töötab ja saab samal ajal ka pensioni, siis on kaebuse esitajal ka piisavad rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks, mistõttu peab kohus võimalikuks otsuse tühistada ja mõista kaebuse esitajale karistuseks rahatrahvi. Seejuures on kaebuse esitaja käitumises on tuvastatud kergendav asjaolu, kuid raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning kohus leiab, et käesolevas väärteoasjas täidaks üld-ja eripreventatiivseid eesmärke ka rahatrahv. Seetõttu leiab kohus, et vaidlustatud otsus tuleb määratud karistuse liigi osas tühistada ja teha uus otsus, millega määrata põhikaristuseks rahatrahv. Sellest tulenevalt tuleb esitatud kaebus osaliselt rahuldada. Kuivõrd VTMS § 132 p 2 kohaselt võib kohus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda, ei saa kohus vaatamata karistusliigi muutmisele mõista karistust rangemas määras kui seda tegi kohtuväline menetleja teist karistusliiki kohaldades. Seega saab kohus mõista
lg 1 ettenähtud väärteo eest karistuse 1/6 ulatuses sanktsiooni ülemmäärast ja
lg 1 ettenähtud väärteo eest ettenähtud sanktsiooni 1/3 ulatuses sanktsiooni ülemmäärast. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisulise tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse sisuliseks tühistamiseks, kuid kohus peab võimalikuks tühistada vaidlustatud otsuse määratud karistuse liigi osas ja teha uue otsuse, määrates põhikaristuseks rahatrahvi. Märt Toming Kohtunik 11 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 20.02.2024. a otsusega nr 4-23-2240. 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.