1-22-5456/178

1-22-5456 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.11.

1. a Tallinn Kohtuasja nr 1-22-5456 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Aljona Kunda Tõlgid Nadezda Paukson, Zemfira Lampmann Prokurör Kadi Ruus Kaitsja Margus Viira Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Vjatšeslav Koguti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Vjatšeslav Kogut (ik: 38108070285; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungite toimumise aeg, 30.10.
2. a, kaugkohtuistung 13.11.
3. a Tallinn, avalik koht RESOLUTSIOON
4. Jätta Vjatšeslav Kogut tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
5. KrMS § 180 alusel mõista Vjatšeslav Kogutilt välja menetluskulu - tasu õigusabi osutamise eest summas 194,40 € (ükssada üheksakümmend neli eurot ja 40 senti), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse Vjatšeslav Kogutile eraldi dokumendina. Kui 1 menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus väljastada kinnipeetavale Vjatšeslav Kogutile ja tema kaitsjale, prokurörile ning Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 10.10.
6. a kohtumäärusega KrMS § 28 lg 1 alusel edastati Harju Maakohtule menetlemiseks Tallinna Vangla kinnipeetava Vjatšeslav Koguti kohta koostatud materjalid tema tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks. Vjatšeslav Kogut tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 15.02.
7. a kohtuotsusega KarS § 121 lg p 3 järgi ja karistati teda KarS § 68 lg 1 alusel 2-aastase vangistusega Karistuse kandmise algus oli 29.08.
8. a ja lõpp on 29.08.
9. a. Vjatšeslav Koguti kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et Vjatšeslav Kogut on vanglas keeldunud töötamisest, loobus sotsiaalprogrammi „Uus suund“ läbimisest. V. Kogut läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ja õpib riigikeelt A2 tasemel. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on tal
10. Vangla ei toeta Vjatšeslav Koguti tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Vjatšeslav Kogut taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kadi Ruus teatas kohtuistungil, et ta toetab Vjatšeslav Koguti tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamist. Kaitsja taotles Vjatšeslav Koguti vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest, mis on võimalik. Isik on ära kandnud 1 aasta 2 kuud ja 15 päeva vangistust ning järele jäänud 9 kuud ja 15 päeva vangistust ei anna midagi juurde. Need tegevused, mida vangla pakub, on kõiges juba osalenud. Vabaduses on tal olemas elukoht ning tal ei ole raskusi töökoha leidmisega. Möönas, et isikul on probleemid distsiplinaarkaristustega, kuid tegemist ei ole tõsiste karistustega, vaid noomitustega. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ning prokuröri arvamused leiab, et Vjatšeslav Kogut tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Vjatšeslav Kogut omab praegusel ajal 4 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta
11. korda. Käesoleva süüdimõistmise aluseks on kehaline väärkohtlemine eest, mis on toime pandud korduvalt (toime pandud vangistuses - peale eelmise süüdimõistmise eest karistuse ära kandmist ei vabastatud, vaid vahistati vangistuses uute kuritegude toime panemise eest ning mille eest ka süüdi mõisteti). Eelmine süüdimõistmine erilaadsete kuritegude eest: kehaline väärkohtlemine, mis on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes; vägistamiskatse; vargus grupis, 2 sisse tungimisega, süstemaatiliselt; avaliku korra raske rikkumine vägivallaga; sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt; teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamine. Ta on pannud ka varasemalt toime vangistuses kehalise väärkohtlemise kaaskinnipeetava suhtes. Vägivaldsuse raskusaste on tal jäänud samaks, kuriteod valdavalt vägivaldsed. Toime pandud nii ettekavatsetult kui ka impulsiivsusest. Kuritegeliku käitumise põhjusteks: kuritegelikud hoiakud, puudulikud probleemilahendusoskused (kaasneb vägivaldne käitumismuster), mõjutatavus teistest isikutest ja oma tegude tagajärgedele mittemõtlemine; sõltuvusprobleemid; impulsiivsus, puudulik majandusliku toimetuleku oskus, eelmise kuriteo puhul on lisandus ka seksuaalne komponent. Kinnipeetav vanglas läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ja alustas riigikeel õppimist A2 tasemel. Töötamisest on ta keeldunud tervislikel põhjustel ning keeldus sotsiaalprogrammis „Uus suund“ osalemast, kuna ei pea end seksuaalkurjategijaks. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on tal
12. Asja materjalidest nähtub, et Vjatšeslav Kogutile tekitab probleeme alkoholi tarvitamine. Isiku sõnul hakkas ta alkoholi tarbima umbes 15-aastaselt ja tunnistab, et on varasemas elus korduvalt liitunud alkoholi tarvitava seltskonnaga ning seejärel joobes olekus pannud toime kuritegusid. Alkoholijoobes on ta toime pannud röövi, vägistamiskatse ja kehalise väärkohtlemise. Lisaks on ta 2-korral karistatud alkoholijoobes olles mootorsõiduki juhtimise eest. Narkootikume Vjatšeslav Kogut ei tarvita. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Vjatšeslav Koguti puhul on positiivseid asjaolusid, mis toetavad tema tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist – vanglas sotsiaalprogrammi läbimine, riigikeel õppimine ja vabaduses elukoha ja toetavate lähedaste – elukaaslase ja Bulgaarias elava isa olemasolu. Kuid V. Kogutil on praegusel ajal 2 kehtivat distsiplinaarkaristust ning viimase kuriteo, mille eest ta praegu karistust kannab, pani ta toime vanglas. Vjatšeslav Kogut on toime pannud kuritegusid alates
13. a, millest kohus saab järeldada, et tal on pikk kuritegelik karjäär ning kujunenud välja kuritegevust pooldab eluviis. V. Kogut kannab praegu juba
14. vangistust, kuid sellest hoolimata ei ole varasemate vangistuste kandmised toonud kaasa muutusi tema eluviisis ning ka vanglas karistust kandes ei ole ta pidanud vajalikuks õiguskuulekalt käituda. Seega ei ole varasemad karistused mõjutanud Vjatšeslav Kogutit asuma elama õiguskuulekalt, kuivõrd ta jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist. V. Kogut on varasemalt ka 1-korral kriminaalhooldusel olnud, kuid ta vahistati enne katseaja lõppu kahtlustatavana uue kuriteo toimepanemises. Kohus ei ole veendunud, et V. Kogut suudaks praegusel ajal käitumiskontrollile alluda. V. Kogut oma eelmises kriminaalasjas nr 1-20-6472 taotles 25.01.
15. a kohtuistungil tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabanemist oma elukaaslase ja tema laste juurde aadressile xxx. Kuid samas kriminaalasjas 20.06.
16. a kohtuistungil V. Kogutile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise menetluses teatas V. Kogut, et tal ei ole võimalik enam elukaaslase juurde minna, sest neil on suhted pingelised, kuigi elukaaslane oli teda vangistuse ajal toetanud ja raha kandnud. Nüüd praeguses menetluses nr 1-22-5456 soovib V. Kogut jällegi minna elama elukaaslase juurde aadressile xxx, kuna elukaaslasega on suhted vangistuse algusest säilinud, suheldakse telefoni ja kirja teel ning on toimunud ka lühiajalisi kokkusaamisi. Sellisest käitumisest saab kohus järeldada vaid ühte, et isik manipuleerib oma elukohaga. Kui kinnipeetaval on vaja vanglast vabaneda, siis on tal elukoht olemas, kui aga ei soovi talle karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, siis teatas, et tal Eestis elukoht puudub. 3 Vjatšeslav Kogutil puudub vabanemisjärgne kindel töökoht ja täiteasjaderegistri „Täitis“ andmetel on V. Kogutil seisuga 28.08.
17. a tasumata rahalisi nõudeid üle 28 000 € ja vabanemisfondis seisuga 4 €. V. Kogut on pidevalt maksenõudeid tasunud ja on huvitatud võlgadest vabanemisest, kuid vanglas ta on loobunud töötamast isiku sõnul peavalude tõttu. Isiku varasemad töökogemused vabaduses on enamus juhutöödelt ning ta on pannud toime isikuvastaseid ohtlikke kuritegusid, kus ajendiks oli mh majandusliku kasu saamine – rööv, ähvardamine, piinamine ja avalik vargus vägivallaga. Väga suured rahalised kohustused ja piisavalt vaba aja olemasolu, võib V. Koguti puhul jällegi kaasa tuua uue kuriteo toimepanemise. Kohus leiab, et Vjatšeslav Koguti ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivad asjaolud on sellised, millest tulenevalt on alust karta, et ärakantud karistus ei ole olnud piisav, et mõjutada Vjatšeslav Koguti uut kuritegu mitte toime panema. Kohus leiab, et on otstarbekas jätta Vjatšeslav Kogut tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. On ilmne, et vangistus peab olema pikem, et mõjutada V. Koguti senist käitumist ja hoiakuid. V. Koguti ärakandmata karistusaeg on üle 9 kuu, millise ajal jooksul on tal võimalik veel osaleda vangla tegevustes, et edaspidi seaduskuulekalt vabaduses hakkama saada. Kokkuvõtvalt saab öelda, et kõik eeltoodu, s.o andmed isiku varasema elukäigu ja toime pandud kuritegude kohta ei tekita käesoleval ajal kohtus veendumust, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks isiku vabanemise puhul madal või väheoluline. Süüdlase varasem elukäik ning temast lähtuv retsidiivsusrisk kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustavad asjaolud. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
18. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4