Obsah (4)

§ 97§ 99§ 101§ 108

2-23-2588 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 30.detsember 2023.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-2588 Tsiviilasi X hagi

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase 2 2-23-2588 hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa ja lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused; lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma ja lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil.
3. Kostja avaldas kirjalikus vastuses ja kohtuistungil, et on nõus tasuma elatist

§ 101

lõikes 1 ettenähtud määras alates septembri keskpaigast 2023.a, kui kostja sai hagi esitamisest teada. Kostja palus elatise väljamõistmisel arvestada riikliku lasteteotuse määra. Kostja on nõus elatise summa igaaastase indekseerimisega.

1. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi ja lg 4 kohaselt põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud.
2. Kostja palus arvestada elatise väljamõistmisel ka lasterikka pere toetust, mida hageja ema sai. Nimetatu ei puuduta tulevikku suunatud elatist, kuna käesolevaks ajaks hageja ema enam lasterikka pere toetust ei saa.
3. Hageja nõue elatise alammääras väljamõistmiseks tuleneb seadusest. Kostja võttis hageja nõude õigeks. Eeltoodust tulenevalt kohus ei käsitle pikemalt elatise väljamõistmist kostjalt hageja kasuks alates oktoobrist 2023.a. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise

§ 101

lõikes 1 ettenähtud määras s.o baassumma + kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast - 50% lapsetoetusest, mis muutub iga aasta

1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest.
2. Kohus käsitleb hageja nõuet elatise tasumiseks alates septembrist 2022.a.
3. Kuna hageja esitas hagi 15.02.2023.a, siis elatise nõue perioodil 01.09.2022.a kuni 15.02.2023.a on tagasiulatuva elatise nõue. Hageja nõue nimetatud perioodi eest on elatis septembri 2022.a eest summas 25,64 eurot ja 2023.a veebruari 14 päeva eest 112,82 eurot, seega kokku tagasiulatuva elatise nõue enne hagi esitamist on summas 138,46 eurot. 12.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

1. Hageja ei ole tõendanud, et on tagasiulatuva elatise perioodil s.o september 2022.a ja veebruari esimene pool 2023.a kostjalt elatist küsinud. Lisaks on mõlemad pooled 3 2-23-2588 kinnitanud, et kostja tasus hagejale elatist septembri 2022.a ja veebruari 2023.a vahelistel kuudel s.o hageja ei olnud ülalpidamiseta. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.
2. Edasi käsitleb kohus hageja kohtumenetluse ajal tekkinud elatise nõuet perioodi 15.02.2023.a kuni september 2023.a kaasa arvatud eest.
3. Kuni
4. 1.aprillini oli igakuise alammääras elatise summa 226,64 eurot. Alates aprillist 2023.a on igakuise alammääras elatise summa 260,33 eurot.
5. Hageja on esitanud alljärgneva elatise võlgnevuse arvestuse, kus on nimetatud kohtumenetluse ajal iga kuu kohta tekkinud võlgnevus. Veebruari esimene pool 2023.a 113 eurot Märts 2023.a 100,64 eurot. Aprill 2023.a 260,33 eurot. Mai 2023.a 60,33 eurot. Juuni 2023.a 60,33 eurot. Juuli 2023.a 20,33 eurot. August 2023.a. 20,33 eurot. September 2023.a 260,33 eurot. Kokku 895,62 eurot.
6. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja seadusliku esindaja poolt nimetatud hageja vajadustele ning ei ole toetunud

§ 101lõikest 6 tulenevale s.o teise vanema juures viibitud ajale.

18. Kostja oma vastuväites on tuginenud

§ 101

lõikes 5 sätestatule, mis näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

1. Riiklike perehüvitiste seaduse § 19 lg 1 kohaselt kolme- ja enamalapselise pere ning kolmikuid kasvatava pere toetust on õigus saada ühel vanematest, kes kasvatab kolme või enamat lapsetoetust saavat last ning lg 2 kohaselt kolme- ja enamalapselisele perele makstakse toetust ühekordses lapsetoetuse määras iga lapse kohta, kes jooksva kalendriaasta antud kvartalis vastab käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele. § 5 lg 2 kohaselt lapsel, kes õpib päevases õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis põhikoolis või gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses, on õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. 19-aastaseks saamisel makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni.
2. Hageja seaduslik esindaja avaldas hagiavalduses, et pere saab paljulapselise pere toetust kuni vanima lapse 19-aastaseks saamiseni ning nimetatu võimaldab hageja emal kanda käesoleval ajal suuremaid kulusid. Cl on 3 last. Lisaks hagejale xx.xx.xxxx.a sündinud A ja xx.xx.xxxx.a sündinud B. C lastest on ainult hageja isa kostja. A sai 19-aastaseks xx.xx.xxxx.a. Seega kuni 2023.a juuni lõpuni sai C 3-lapselise pere toetust. 4 2-23-2588
3. Lasterikka pere toetus 2023.a on 650 eurot kuus.

§ 101

lg 5 tekstist tulenevalt sai hageja vajadusi kuni 2023.a juuni lõpuni katta kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Hageja osa hageja emale laekuvast 3-lapselise pere toetusest igas kuus oli 108,3 eurot (650:2 = 350; 350:3 = 108,3) ehk ajavahemikus alates hagi esitamisest 15.02.2023.a kuni 30.september 2022.a 812,25 eurot (108,3:2 = 54,15 eurot +7 x 108,3 eurot = 812,25).

1. Eeltoodust nähtuvalt on hageja vajadused perioodil veebruari keskpaik 2023.a kuni september 2023.a kaas arvatud olnud suures osas kaetud hageja osaga lasterikka pere toetusest. Hageja arvestuse kohaselt on kohtumenetluse ajal tasumata elatis 895,62 eurot ning kohtu arvestuse kohaselt on kohtumenetluse ajal olnud hageja vajadused kaetud lasterikka pere toetuse arvelt 812,25 euro eest kuus. Lisaks on hageja vajadused nimetatud perioodil olnud kaetud lastetoetusega, mis on 80 eurot kuus, kuid nimetatud summa on juba arvestatud hageja nõudesse sisse ning seda ei tule eraldi arvesse võtta. Seega on kostja kohtumenetluse ajal tekkinud võlgnevus 83,42 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista,
2. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Hageja palub määrata kohtuotsuse täitmise kord, nimetades oma pangakonto ja soovides elatist saada iga kuu 10.kuupäevaks. Kostja nõustus sellega. Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda
3. kuupäeval kalendrikuu eest ette hageja pangakontole.
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 5