KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Kairi Piirisild Määruse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-77

) § 5 lg-s 1 sätestatut. Lisaks on maakohus põhjendamatult asunud vaidlustatud määruses käsitama vee-ettevõtja seadusest tulenevaid kohustusi olukorras, kus viimane ei ole asjas menetlusosaline. Samuti ei selgu määrusest, millise eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks on avaldaja kohtusse pöördunud (

§ 3lg 1).

Maakohus on viidanud Riigikohtu lahenditele, kuigi tegemist ei ole õigustloovate aktidega. 4.

1. Maakohtu määrus ei ole põhjendatud. Vaidlustatud määrusega on oluliselt kitsendatud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 36 kaitstud puudutatud isiku omandiõigust. Isegi, kui puudutatud isikul oleks kohustus anda avaldajale võimalus kasutada puudutatud isiku kinnisasja avaldaja kinnisasja ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumiseks vajalike rajatiste ehitamiseks, siis ei saa selline kohustus olla tähtajatu ega tasuta. Avaldajal tuleb puudutatud isikule tasuda tehnorajatiste ja tänavate väljaehitamise eest hüvitist. 4.
2. Maakohus on ebaõigesti mõistnud AÕS § 1581 lg-st 1 tulenevat tehnovõrgu või -rajatise tähendust. Maakohus on määruse põhjendustes viidanud avaldaja, puudutatud isiku ja veeettevõtja vahelisele sõlmitavale kokkuleppele. Samas on vaidlustatud määruse resolutsiooniga otsustatud seada tasuta ja tähtajatu servituut. Seega on vaidlustatud määrus vastuoluline. 4.
3. Maakohus ei ole välja selgitanud asjas tähtust omavaid asjaolusid. Maakohus on tuginenud vaid avaldaja väidetele ja tõenditele, jättes põhjendamatult puudutatud isiku väidetega arvestamata. Oluline on arvestada, et avaldaja kinnisasjal on olemas puurkaev ja kogumiskaev. Ka ei ole maakohus pädev hindama, milline lahendus on avaldaja jaoks parem. Maakohus on vääralt leidnud, et avaldaja liitumise rajamine ei kahjusta ülemääraselt puudutatud isiku huve. Teostatavate ehitustöödega kaasnevad riskid, samuti kaasnevad liitumisega lisapiirangud puudutatud isiku kinnisasja kasutamisel.
4. Avaldaja esitas vastumääruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. Tühistatud osas palub avaldaja teha uue määruse, millega jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja on püüdnud puudutatud isikuga kokkuleppele saada kohtuväliselt.
5. Menetlusosalised vaidlevad teineteise määruskaebustele vastu, paludes jätta need rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda.
6. Harju Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 teise lause alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Puudutatud isiku määruskaebus ja avaldaja vastumääruskaebus rahuldatakse osaliselt. 4

§ 475lg 1 p 13¹ ja 611.

ptk järgi hagita menetluses. Kinnisasja koormamist servituudiga saab nõuda vaid teise kinnisasja omanik, mitte aga vee-ettevõtja. Seega on avaldusega pöördunud kohtusse õige isik oma seadusega kaitstud õiguse kaitseks. Maakohus on õigesti esile toonud, mis võib olla avaldaja nõude õiguslik alus ning nõude rahuldamise eeldused (maakohtu määruse p-d 11 ja 12).

1. Kolleegium nõustub osaliselt määruskaebuses esitatud väidetega, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Need rikkumised tingivad ka vaidlustatud määruse tühistamise ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise. 10.
2. Kolleegiumi hinnangul rikkus maakohus asjaolude väljaselgitamise kohustust ja see võis viia asja ebaõige lahendamiseni. Kõnealuse nõude puhul on tegemist vaidlusasjaga, mis lahendatakse hagita menetluses, ning kohus ei ole seejuures

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele ning selgitab

§ 5

lg 3 esimese lause ja § 477 lg 7 järgi ise asjaolud ja kogub tõendeid (vt nt RKTKm 04.10.2012, 3-2-1-108-12, p 13). Uurimispõhimõtte esmane tähtsus ei seisne aktiivses informatsiooni kogumises ning tõendite otsimises, vaid selle eesmärk on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Uurimispõhimõtte kohaselt tuleb kohtul kõrvaldada ka menetlusosaliste taotluste ja asjaoludega seotud ebaselgused (vt nt RKTKm 22.09.2021, 2-20-110080/42, p 11). 10.

1. Kuigi kolleegium ei nõustu, et maakohus oleks rikkunud puudutatud isiku õigust esitada oma faktilisi ja õiguslikke väiteid esitatud nõuete ja väidete kohta, siis nõustub kolleegium puudutatud isikuga selles, et maakohus jättis puudutatud isiku esitatud väite servituudi seadmise eest tasu saamise kohta tähelepanuta ega selgitanud välja avaldaja seisukohta võimaliku tasu määramise kohta. Nii on maakohus meelevaldselt sisustanud servituudi sisu selliselt, et puudutatud isikut kohustatakse andma tahteavaldus tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse sissekandmiseks, kuigi neid tingimusi pole menetlusosalistega piisavas ulatuses arutatud. AÕS § 158 lg 3 teise lause kohaselt, kui reaalservituudi täpsema sisu kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. 10.
2. Isiklik kasutusõigus, nii nagu ka teised piiratud kinnisasjaõigused, on kinnisasja koormatis, mis paneb koormatud kinnisasja omanikule kohustuse lubada servituudiga õigustatud isikul kinnisasja või selle osa mingil viisil kasutada. Isiklik kasutusõigus tekib asjaõiguslepingu sõlmimise ja kinnistusraamatu kande tegemise kaudu. Kolleegiumi hinnangul on maakohus rahuldanud nõude ulatuses, mis ei täida avaldaja soovitud eesmärki. Kande tegemiseks peavad olema asendatud nii asjaõiguslepingu sõlmimise tahteavaldus kui ka kandenõusolek. Neid on võimalik TsÜS § 68 lg 5 ja täitemenetluse seadustiku § 184 alusel kohtulahendiga asendada. Maakohus on asendanud kandenõusoleku, kuigi avaldaja on õigesti nõudnud mõlema tahteavalduse kohtulahendiga asendamist (dtl 41). 5

§ 198

lg 1 p 2 kohaselt on hagita menetluses menetlusosalised avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. Sama sätte lg 3 järgi kaasab hagita menetluse osalised kohus omal algatusel ning kohus võib menetlusse seisukoha andmiseks kaasata ka muid isikuid või asutusi, kui see on kohtu arvates vajalik asja õigemaks lahendamiseks. 11.1. Kuigi

§ 618

² lg 1 täpsustab, et tehnorajatise talumise asjades on menetlusosalised avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti vajadusel valla- või linnavalitsus, siis siinse vaidluse puhul tuleb lisaks arvestada, et isiklikku kasutusõigust soovitakse seada mitte avaldaja, vaid vee-ettevõtja kasuks. Nii tuleneb ka avaldaja ja vee-ettevõtja liitumislepingu üldtingimuste p-st 3.3, et liituja korraldab isiklike kasutusõiguste seadmise vee-ettevõtja kasuks ja tingimustel ehitusprojektis toodud liitumispunkti õiguspäraseks ehitamiseks. AÕS § 225 lg 2 järgi määratakse isikliku kasutusõiguse ulatus kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. 11.

1. Eelnevast tulenevalt peab isikliku kasutusõiguse sisu vastama vee-ettevõtja tingimustele. Maakohus peab pöörama tähelepanu sellele, et koormatava kinnisasja omaniku huve hinnates tuleb vastata ka tema väidetele, mille kohaselt kaasnevad maa-aluse tehnorajatise rajamisega riskid ning tuvastama, kas need riskid on vee-ettevõtja poolt teostatavate töödega maandatud. Samuti peab maakohus avaldust rahuldades olema veendunud, et seatavad tingimused vastavad vee-ettevõtja vajadustele, sest isiklik kasutusõigus seatakse vee-ettevõtja kasuks ning tehnorajatise rajamine, majandamine ja hooldamine on vee-ettevõtja kohustus (vt TlnRnKo 27.10.2023, 2-21-16408, p 64). Eeltoodud asja lahendamiseks vajalikud olulised asjaolud on jäänud maakohtu poolt välja selgitamata. Maakohus on otsustanud isikliku kasutusõiguse tingimuste seadmise vee-ettevõtja seisukohta arvestamata. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus hindama, kas asja õigemaks lahendamiseks on vajalik menetlusse seisukoha andmiseks kaasata vee-ettevõtja.
2. Kuna eeltoodud menetlusõiguse normi rikkumised tingivad maakohtu määruse tühistamise ja asja uueks läbivaatamiseks saatmise, vastab kolleegium lühidalt ka teistele määruskaebuses esitatud väidetele. Sisuliselt ringkonnakohus menetlusosaliste väiteid ega tõendeid ei hinda, 6

§ 658

lg 2 kohaselt ei saa ringkonnakohus maakohtule ette kirjutada, millisele järeldusele tuleb jõuda tõendite hindamisel või asjaolude tuvastamisel, sest maakohtule on kohustuslikud vaid ringkonnakohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel. Nagu kolleegium märkis, siis maakohus rikkus asja lahendades oluliselt menetlusõiguse norme. See aga ei tähenda, et asja lahendanud kohtunik oli erapoolik. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, millega asi sisuliselt lahendati, siis vastavalt Harju Maakohtu tsiviilosakonna kohtunike tööjaotusplaani §-le 2 ja § 10 lg 1 p-le 2 jaotatakse asi teisele kohtunikule. Mis puudutab maakohtu määruse põhjendustes Riigikohtu lahenditele viitamist, siis on tõsi, et kõrgema astme kohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on kohustuslikud üksnes sama asja uuel läbivaatamisel. Samas, rakenduspraktikat kasutatakse seaduse tõlgendamisel ning Riigikohtu üheks funktsiooniks on madalama astme kohtute praktika suunamine ja ühtlustamine (

§ 679lg 3 p 3).

Maakohtu võimaliku nõude piiride ületamise kohta märgib kolleegium, et kui avaldusest on ebaselge, missuguse sisuga isikliku kasutusõiguse sissekandmise tahteavaldust avaldaja soovib, peab kohus selle välja selgitama, määrates vajaduse korral avaldajale tähtaja avalduse täpsustamiseks. Kui kohtule esitatud avalduses on väljendatud selge tahe soovitava kande sisu kohta, saab kohus tulenevalt

§ 477

lg-st 5 vajaduse korral avaldaja soovitud teksti ümber sõnastada, muutmata sealjuures kande sisu, küsides avaldajalt üle, kas kohtu pakutu vastab avaldaja tahtele (RKTKm 07.12.2021, 2-19-5506/43, p 16). 13. Kuna menetluskulude jaotus jääb määruse tühistamise ja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise tõttu maakohtu otsustada, siis ei võta ringkonnakohus seisukohta maakohtu menetluskulude jaotuse ja selle kohta vastumääruskaebuses esitatud väidete suhtes. 14.

§ 173lg 3 teise lause alusel jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.

15. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata (RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-4614, p 11). (allkirjastatud digitaalselt) 7