1-19-4976 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28 august 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-4976 (19230200304) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekre

§ 424lg 1 järgi Kokkuleppemenetluses RESOLUTSIOON 1.

A.P süüdi tunnistada

§-s 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud. 2.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta A.P-le mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 8 kuud A.P suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et A.P temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 3.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada A.P-le määratud 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 28.08.

2. A.P-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: - teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 90 (üheksakümmend) eurot; - joobeseisundi tuvastamise kulu 44 (nelikümmend neli) eurot s.o kokku 944 (üheksasada nelikümmend neli) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiste maksetena tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos 1 näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „A.P, 1-19-4976, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel A.P poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
3. peatüki
4. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: A.P süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 30.04.2019 kella 22.17 paiku xxxx tee ristmiku juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – alkoholisisaldus veres vähemalt 2,75 mg/g), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani A.P toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 17.06.2019 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron, süüdistatav A.P ja tema kaitsja Toomas Bekker järgneva kokkuleppe:

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 kuud vangistust. Kohaldades

§ 73lg.

1 ja lg. 3 sätteid, määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui A.P ei pane 1 aastase 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev. Kriminaalmenetluse kulud:

1. a)Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot;
2. b)Kaitsja tasu summas 90 eurot;
3. c)Joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulu summas 44 eurot. 2
4. d)Kohtumenetluse kulud: kohtumenetluses tekkivad kohtumenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda, kuid eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada. Süüdistataval tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud - kohtueelses menetluses kogusummas 944 eurot, millele lisanduvad kohtumenetluses tekkivad, kuid kokkulepe sõlmimise ajal veel teadmata kulud, alates kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle

§ 424

lg 1 järgi süüks arvatud kuriteo toimepanemises süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3