1-17-7967/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-7967 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas)
2. mai 2018 määrus V.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu määruskaebus V.L (ik XXX), RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. mai 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 02.10.2017 otsusega tunnistati V.L süüdi KarS § 121 lg 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.05.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 4 kuu ja 2 päeva vangistust võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud ja 2 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.06.2017 ja lõpeb 28.02.
6. Tartu Vangla esitas 24.04.2018 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava V.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
7. Tartu Maakohtu 16.05.2018 määrusega jäeti V.L vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et tema varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda V.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
8. V.L on neli kehtivat kriminaalkaristust, millest saab järeldada, et ta on viimastel aastatel olnud kuritegelikult aktiivne. Tartu Maakohtu 12.11.2015 otsusega karistati V.L tingimisi vangistusega, kuid ta pani katseajal toime uue kuriteo. Tartu Maakohtu 06.01.2017 otsusega karistati V.L kohtuotsuste kogumis vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga ning kohustati järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. V.L pani üldkasuliku töö tegemise ajal toime taaskord uue kuriteo. Süüdimõistetu tunnistas, et ta rikkus ka käitumiskontrolli nõudeid ja ei pidanud kinni üldkasuliku töö tegemise ajakavast. Tartu Maakohtu 17.05.2017 otsusega karistati V.L liitkaristusega kohtuotsuste kogumis reaalse vangistusega, kuid veel enne vanglakaristust kandma asumist pani V.L toime veel ühe kuriteo, mille eest mõisteti talle Tartu Maakohtu 02.10.2017 otsusega liitkaristuseks samuti reaalne vanglakaristus. Selline V.L-i varasem käitumine muudab maakohtu hinnangul äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse.
9. V.L ei ole küll ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust. Samas nähtub vangla iseloomustusest, et distsiplinaarmenetluse läbi viimata jätmine on tingitud ametnike ülekoormatusest. Vangla kinnitusel jättis V.L majandustöödel osalemise 2017 novembris pooleli ja keeldus edasi töötamast. Kuigi V.L tõi kohtuistungil esile, et keeldus töötamisest oma tervisliku seisundi tõttu, nähtub tema selgitustest, et töötamist takistavat terviseseisundit tal tegelikult arstliku kontrolli käigus ei tuvastatud. Selline V.L-i käitumine (omavoliline tööst keeldumine) osundab asjaolule, et süüdimõistetu suhtub kehtestatud reeglitesse ja korda jätkuvalt ükskõikselt.
10. Süüdimõistetut iseloomustab positiivselt kindel elukoht, lähedaste toetus, tahe edaspidi õiguskuulekalt käituda ja kinnipidamiskohas sotsiaalprogrammides osalemine. Samas on vangla iseloomustuses märgitud, et V.L läbis programmi „Eluviisitreening“ pealiskaudselt ja vangla hinnangul ei ole kinnipeetav väga motiveeritud alkoholi tarvitamise probleemidega tegelema. V.L-i varasem elukäik (mitmete erinevate haridusasutuste pooleli jätmine, vabaduses alalise töökoha puudumine, vanglas töötamisest keeldumine) iseloomustab süüdimõistetut isikuna, kes võetud kohustustest kiiresti tüdineb.
11. Vangla kinnitusel on süüdimõistetul rahalisi võlgnevusi 2269 eurot, samas kui vabanemisfondis on 567 eurot. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel V.L vabanedes kindel töökoht puudub. Kuna V.L puudub igasugune kutseharidus, samuti ka tööharjumus, on maakohtu arvates alus kahelda V.L-i majanduslikus toimetulekus. V.L on toime pannud ka varavastaseid kuritegusid. Seega on V.L-i puhul olemas risk, et majandusliku toimetuleku probleemide tekkimisel võib ta naasta kuritegeliku eluviisi juurde. Uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendab maakohtu hinnangul ka V.L-i alkoholitarvitamise harjumus. 2 Määruskaebus
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu V.L , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
13. Kaebuse esitaja hinnangul on maakohus KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud pealiskaudselt ja ühekülgselt. Põhjendamatult on jäetud arvestamata V.L positiivselt iseloomustavate argumentidega. V.L-i osalus viimati toime pandud kuriteos ei olnud vahetu iseloomuga, mistõttu on maakohtu hinnang uute kuritegude toimepanemise ohu osas ekslik. Samuti tuleneb nii normatiivsest regulatsioonist (KarS § 76 lg 4) kui ka väljakujunenud kohtupraktikast (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21), et isiku ennetähtaegselt vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa vabastamata jätmist põhjendada üksnes kuriteo raskusega. Maakohus ei ole toodud põhimõtteid järginud.
14. V.L ei nõustu maakohtu järeldusega, et liitkaristuse korral on olemas uute kuritegude jätkuva toimepanemise oht. Liitkaristuse olemasolu ei anna alust eeldada V.L-i suutmatust käitumiskontrollile alluda. Karistuse kandmise ajal on V.L läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“. Samuti on V.L osalenud tööhõives, mis jäi tervislikel põhjustel pooleli. Maakohus on ekslikult leidnud, et toimunud on V.L-i arstlik kontroll – toimus visiit arsti juurde, kuid tema kaebust ei võetud kuulda, kuna arsti visuaalsel vaatlusel V.L ei longanud piisavalt. Tööst keeldumine ei olnud pahatahtlik, kuna V.L soovis üksnes oma tervist säästa ning kuna ta abi ei saanud, ei osanud ta teisiti käituda. V.L-i tervislikuks probleemiks on varasemast traumast tingitud põletik jalas.
15. Maakohtu istungil kinnitas V.L sotsiaalprogrammide resultatiivsust ja karistustest asjakohaste järelduste tegemist ning on avaldanud tõsikindlalt veendumust asuda õiguskuulekale teele. V.L on seisukohal, et tema resotsialiseerumisele suunatud käitumine kinnipidamiskohas ning tahtevalmidus õiguskuulekaks käitumiseks on vastuolus maakohtu põhjendustega temast lähtuva uute kuritegude toimepanemise tõenäosuse kohta. V.L on vabaduses paremad võimalused jätkata käitumisharjumuste parandamisele suunatud programmides osalemist. Vabanemise korral on V.L kindel elukoht ning toetavad lähedased. Sellest tulenevalt puudub oht, et V.L hakkab elatusvahendeid hankima illegaalsel viisil. V.L soovib vabanemise korral jätkata õpinguid Võrumaa kutsehariduskeskuses IT-spetsialisti erialal. Vangla iseloomustus, millele maakohus suuremalt jaolt tugines, põhineb riskihindamise vestlusel, mis leidis aset vangistuse alguses. Ringkonnakohtu järeldused
16. Ka ringkonnakohus ei vabasta V.L vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium vaid järgmist.
17. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused vastupidiselt kaebuses toodule veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning 3 V.L-i ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis, arvestades ka V.L iseloomustavate positiivsete asjaoludega. Kohtupraktikast tuleneb, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Seega on maakohus veenvalt põhjendanud, miks V.L tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta.
18. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et peamine põhjus, miks V.L tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta, on oht, et süüdimõistetu võib vabaduses jätkata kuritegude toime panemist. V.L on küll ise optimistlikult meelestatud, et ta suudab edaspidiselt kuritegude toimepanemisest hoiduda, kuid tema varasem elukäik eeltoodut ei kinnita. V.L omab võrdlemise noore mehena (22-aastane) nelja kehtivat kriminaalkaristust eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Samas on kuritegude dünaamika V.L-i poolt muutunud raskemaks, kuna lisandunud on ka vägivallakuritegu. Maakohus on õigustatult välja toonud V.L-i ebaõnnestunud kriminaalhooldustel viibimised ja katseajal uute kuritegude toimepanemise (vt käesoleva määruse p 4). Ka kriminaalkolleegiumis ei tekita eeltoodu veendumust, et V.L oleks vabaduses suuteline alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Ühtlasi viitab neli kriminaalkaristust ja alles esimene reaalne vangistus sellele, et isikut on üritatud varasemalt läbi kergemate karistuste õiguskuulekusele suunata, kuid need ei omanud V.L-ile taolist eripreventiivset mõju, et ta oleks kuritegude toimepanemisest hoidunud.
19. Kahtlemata on kuritegude jätkuva toimepanemise riski suurendavaks asjaoluks V.L-i alkoholitarbimisharjumused ning mõningal määral ka kokkupuuted narkootikumidega. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et pärast sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemist märkis programmi läbiviija, et isik ei ole motiveeritud enda alkoholiprobleemiga tegelema. Samuti, kuna isikut on karistatud ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest, suurendab uute kuritegude toimepanemise riski ka vabaduses kindla töökoha ja hariduse ning kindlate kutseoskuste puudumine. V.L soovib küll vabanemise korral õpinguid jätkata, kuid ta on seda ka varasemalt üritanud, jättes pooleli nii autotehniku kui ka IT-spetsialisti eriala õpingud ning ka Täiskasvanute Gümnaasiumi. Ühtlasi nähtub vangla poolt koostatud iseloomustusest, et mõningaid ohumärke on ka V.L-i üleüldises suhtumises ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ja normidesse – isik õigustab enda käitumist, leides, et juhtunus on süüdi teised.
20. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et V.L-i isik ja tema varasem elukäik, käitumine kinnipidamiskohas ning kuriteo toimepanemise asjaolud välistavad käesoleval juhul V.L-i ennetähtaegse vabastamise. Kriminaalkolleegiumil puudub veendumus, et V.L oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldusreeglitele alluma ning uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Seega ei ole V.L-i ennetähtaegne vabastamine õigustatud.
21. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 16.05.2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus /allkiri/ Aarne Sarjas 4