Obsah (12)

§ 138§ 177§ 663§ 657§ 651§ 466§ 172§ 175§ 174§ 477§ 218§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 13.02.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-1126 Kohtuasi X (X) kae

) § 172 lg-te 1 ja 10 alusel ja määras need rahaliselt kindlaks.

1. Avaldaja esitas menetluskulude nimekirja 27.10.
2. Avaldaja on kandnud õigusabikulusid kokku 1620 euro ulatuses. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati avaldajale õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot kokku 13,5 tunni ulatuses. Avaldaja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Samuti on avaldaja kinnitanud, et menetluskulud ei sisalda käibemaksu. Lisaks nähtub tsiviilasja materjalidest, et avaldaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot.
3. Maakohus leidis, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. 3 2-23-1126
4. Avaldaja on käesolevas tsiviilasjas tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu summas 15 eurot. Kohus on seisukohal, et avaldaja poolt käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivu näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga (

§ 138lg 2, § 139 lg ).

1. Maakohus leidis, et lepingulise esindaja õigusabiteenus tunnihinnaga 120 eurot on mõistlik arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust.
2. Maakohus asus seisukohale, et avaldaja menetluskulude nimekirjas kajastuvad lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Arvestades 20.01.2023 kaebuse koos lisadega sisu ja mahtu, samuti tsiviilasja õiguslikku keerukust, tuleb põhjendatuks ja vajalikuks pidada esindaja toiminguid asja materjalidega tutvumiseks, seisukoha kujundamiseks, kliendiga nõupidamiseks, tõendite koondamiseks ja süstematiseerimiseks, analüüsimiseks, kaebuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks kokku 5 tundi. Arvestades puudutatud isiku II (ringkonnakohtu märge: tegemist oli sissenõudjaga, kelle maakohus 14.11.2023 määrusega vabastas puudutatud isiku staatusest praeguses menetluses) 07.02.2023 seisukoha, kohtutäituri 15.02.2023 seisukoha ning avaldaja 30.03.2023 menetlusdokumendi sisu ja mahtu, leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb pidada lepingulise esindaja menetlustoiminguid puudutatud isikute poolt esitatud seisukohtadega tutvumiseks ja nende osas seisukoha koostamiseks ajamahus 3 tundi. Kohus leiab, et osaliselt ei ole põhjendatud ja vajalik ja ajakulu 1,5 tundi menetluskulude nimekirja koostamiseks ja kohtule esitamiseks. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulude nimekirja koostamiseks ja esitamiseks kulunud aega pidada põhjendatuks ja vajalikuks 0,5 tunni ulatuses.
3. Eeltoodust tulevalt määrab kohus avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1035 eurot (riigilõiv 15 eurot + õigusabikulud 1020 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja mõista.
4. Avaldaja taotlusel märgib kohus

§ 177

lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb temale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja menetluskulud 1035 eurot (resolutsiooni p-d 4 ja 5).
2. Kohtutäitur leiab, et kuigi kohus on avaldaja menetluskulusid vähendanud, on ka vähendatud tunnid käesoleva asja läbivaatamisel ebamõistlikult suured. Juriidilist teenust osutab avaldaja tütar, kes on dokumentides eelnevalt kinnitanud, et abistab avaldajat rahaliselt. Lisaks soovib kohtutäitur pöörata tähelepanu momendile, et tulenevalt perekonnaseadusest on lapsel / lastel avaldaja ülalpidamiskohustus.
3. Lisaks palub kohtutäitur uuesti pöörata tähelepanu, et avaldaja kaebused ja väited on praktiliselt terviklikult kopeeritud juba enne kohtusse pöördumist kohtutäituri tegevusele esitatud kaebusest. Mõne uue rea lisamine kohtule esitatud kaebuses ei anna isegi mitte 5 tundi kokku. Materjalidega ja avaldaja dokumentidega tutvus esindaja juba enne kohtusse pöördumist, kuna kõik meilid, kirjavahetused kohtutäituri büroo töötajaga, päringud olid kohtutäiturile saadetud esindaja meiliaadressilt XXX. Kõik vastused kohtutäituri ja büroo töötaja / töötajate poolt olid edastatud nimetatud meiliaadressile. Sellest tulenevalt ei saa kindlasti seda aega lugeda kohtumenetluses kulutatud ajaks. Võiks arvata, et tekkida võib olukord, kus avaldaja ja esindaja eesmärgiks on petta kohut ja rikastuda kohtutäituri arvelt. 4 2-23-1126
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 27. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu tuleb

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta maakohtu määrus muutmata.

Määruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele selgitab kolleegium järgmist. 28. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 koosmõjus §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel juhul on kohtutäitur vaidlustanud määruse osas, milles temalt mõisteti välja avaldaja menetluskulud 1035 eurot. Seega ei vaidlusta kohtutäitur maakohtu määrust osas, milles avaldus rahuldati ja tühistati kohtutäituri 18.01.2023 otsus täiteasjas nr 008/2001/2038 ning kohustati kohtutäiturit avaldaja 28.12.2022 kaebus uuesti läbi vaatama. Selles osas on maakohtu määrus jõustunud (

§ 466lg 3).

29. Esmalt märgib kolleegium, et maakohus on õigesti jätnud menetluskulud kohtutäituri kanda

§ 172

lg-te 1 ja 10 alusel.

§ 172

lg 1 esimese lause üldpõhimõtte järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

§ 172

lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades põhjendatud juhtudel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, eeldusel et hagita menetluses osaleb mitu isikut. Menetluskulude jaotamisel

§ 172

lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse põhimõte (RKTKo 11.03.2015, 3-2-1-87-14, p 29). Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18). Ühtlasi sätestab

§ 172

lg 10 mh, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Praegusel juhul on maakohus avaldaja avalduse rahuldanud ning seega on lahend tehtud kohtutäituri kahjuks. 30.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohus osundab, et asjaolu, et kohtutäitur maakohtu hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei anna maakohtu määruse tühistamiseks alust. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 174

lg 8 kohaselt hagita menetluse sätete kohaselt ega ole

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 14). Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12). 31. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ja maakohtu poolt kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks. Esiteks ei saa kolleegium nõustuda määruskaebuse väitega nagu peaks avaldaja tütar täitma kohtumenetluses lepingulise esindaja ülesandeid tasuta, sh osutama tasuta õigusabiteenust.

§ 175

lg 1 kohaselt on hüvitatavate menetluskulude väljamõistmise eelduseks lepingulise esindaja osalemine menetluses. Tulenevalt

§ 218

lg 1 p-st 5 võib lepinguline esindaja kohtus olla ka menetlusosalise alaneja sugulane. Praegusel juhul on 5 2-23-1126 avaldajat menetluses lepinguline esindaja esindanud ning siinkohal ei oma tähtsust asjaolu, et selleks on olnud avaldaja enda tütar. 32. Samuti on kohtutäitur leidnud, et kohtule kaebuse koostamisega seonduvad toimingud 5 tunni ulatuses on üle paisutatud. Kontrollides maakohtu hinnangut eelnimetatud kirjalike menetlusdokumentide ja menetlustoimingute ajakulule, leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu on kooskõlas dokumentide sisu ja mahuga. Maakohus on

§ 175

lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud avaldaja esindaja toiminguid ja töö mahtu ning ka seda, miks tuli ajakulu vähendada. Kolleegium on seisukohal, et maakohtu poolt põhjendatuks peetud avaldaja lepingulise esindaja ajakulu kokku 8,5 tundi vastab tervikuna tsiviilasja keerukusele ja mahukusele. 33. Eeltoodust tulenevalt jääb kohtutäituri määruskaebus rahuldamata. 34. Vastavalt

§ 178

lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 35.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6