← Eesti

2-22-16542/53

Obsah (4)§ 100§ 101§ 94§ 97

2-22-16542 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 23. jaanuar 2024 Tsiviilasja number 2-22-16542 Tsiviilasi M S hagiaval

§ 100

lg 2).

§ 101

lg 2 ja 3 sätestavad, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

  1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Seega on põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine seaduses ettenähtud baassummas (s.o. käesoleval ajal 225 EUR) kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  2. Lähtudes eeltoodust palus hageja tuvastada, et M S põlvneb A K’ist ja mõista kostjalt välja hageja kasuks elatisraha kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 225 eurot kuus, kuid mitte vähem kui

§ 101alusel arvutatud summa ning jagada menetluskulud vastavalt seadusele. KOSTJA VASTUS 2

(5)2-22-16542
  1. 17.04.2023 toimunud eelistungil kostja kinnitas, et võtab omaks, et hageja on tema laps, kuid ta pole nõus midagi maksma. Kirjalikke vastuväiteid hagile kostja esitanud ei ole. MENETLUSE KÄIK
  2. 17.04.2023 toimunud eelistungil määras kohus lükata asja arutamine edasi seoses kostja ilmumata jäämisega ja seoses sellega, et kostja ja hageja seaduslik esindaja soovivad võimalikult kostja isaduse hageja suhtes kindlaks määrata kohtuväliselt Perekonnaseisuosakonnas. Kohus määras selleks tähtaja 20 päeva. Kui selleks ajaks hageja seaduslik esindaja ja kostja ei suuda Perekonnaseisuosakonnas isadust omaksvõtuga vormistada, teeb kohus ettepaneku hageja seaduslikul esindajal tasuda hiljemalt 08.05.2023 kohtu deposiitarvele ekspertiisikulude katteks 171 eurot (57 eurot isiku kohta). Kui kumbki neist ei ole tehtud ja DNA ekspertiisi kulude katteks tasu ei tasuta, võib kohus jätta avalduse läbi vaatamata.
  3. 08.05.2023 esitas hageja seaduslik esindaja kohtule maksekorralduse ja 10.05.2023 kohtumäärusega määrati hageja M S kostjast A K’ist põlvnemise tuvastamiseks DNA-ekspertiis ja määrati ekspertiisi teostajaks Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI). KOHTUEKSPERTIISI TULEMUS
  4. 18.10.2023 kohtule esitatud ekspertiisiakti nr xxxx kohaselt jõudis EKEI ekspert järeldusele, et A K’i bioloogiline isadus M S suhtes ei ole välistatud ning et A K saab >99,999999999% tõenäosusega olla M S bioloogiline isa. KOHTUSTUNG
  5. 15.01.2024 toimunud kohtuistungil hageja esindajad toetasid hagi ja palusid tsiviilasja lahendada ilma kostja kohalolekuta sisuliselt.
  6. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Istungi ajast ja kohast oli kostja teadlik. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  7. Kohus tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  8. Kostja ei ole asjas määratud kohtuistungitele ilmunud. Istungite toimumise ajast ja kohast oli kostja teadlik. Ei ilmunud kostja ka kohtumääruse alusel ekspertide juurde ekspertiisi tegemiseks vajaliku võrdlusmaterjali andmiseks, mistõttu 20.09.2023 kohtumäärusega kohaldati kostja suhtes sundtoomist ja määrati toimetada ta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Põhja-Eesti kohtuarstliku ekspertiisi osakonda võrdlusmaterjali andmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 esimese lause alusel, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. 15.01.2024 toimunud kohtuistungil hageja esindajad on taotlenud asja ilma kostja kohalolekuta sisuliselt lahendamist. Kostjast tingituna üle aasta ei suutnud kohus tsiviilasja lahendada. Tsiviilasja menetluse edasise venitamise vältimiseks kohus lahendab asja ilma kostja kohalolekuta sisuliselt. Kuna tsiviilasja raames on esitatud ekspertiisiakt ja hageja nõuab elatise minimaalmääras väljamõistmist, siis tsiviilasja on võimalik lahendada ka ilma kostja kohalolekuta sisuliselt. Põlvnemise tuvastamine 3
(5)2-22-16542
  1. Rahvastikuregistri andmete kohaselt M S emaks on N S. Kannet isa kohta ei ole.
  2. Perekonnaseaduse (

) § 95 esimese lause kohaselt isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Hageja nõudeks on hageja kostjast põlvnemise tuvastamine.

§ 94

lg 1 alusel isaduse tuvastab kohus, kui sama seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud sama seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. 15.

§ 94

lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Kostja ei ole vastuväiteid põlvnemise tuvastamise nõudele esitanud.

  1. M S põlvnemise tuvastamiseks A K’ist on kohus 10.05.2023 määranud DNA ekspertiisi. EKEI ekspert A S poolt 18.10.2023 koostatud ekspertiisiaktiga nr xxxx on tuvastatud, et A K’i bioloogiline isadus M S suhtes ei ole välistatud. A K saab 99,999999999% tõenäosusega olla M S bioloogiline isa. Seega kostja õigeksvõtt ei ole rajatud eksimusele ega mõjutatud pettusega. Kuna lapse põlvnemine isast on tuvastatud ka DNA ekspertiisiaktiga, mille tulemuste üle pooltel vaidlust ei ole, siis kohus rahuldab hagi hageja kostjast põlvnemise tuvastamise osas.
  2. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 13 lg 1 ja lg 3 alusel saadab kohus kohtuotsuse Rakvere Linnavalitsusele (Lääne-Viru Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele) muudatuste tegemiseks lapse perekonnaseisuandmetes. Elatise väljamõistmine
  3. Kostja hagejale elatist ei maksa. Pooltel ei ole vaidlust eeltoodud asjaolu üle. Hageja nõudeks on kostjalt elatise väljamõistmine summas 225 eurot kuus, kuid mitte vähem kui

§ 101alusel arvutatud summa kuni hageja täisealiseks saamiseni.

19. Perekonnaseaduse (

) § 96 alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 1, lg 2 ja lg 4 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Elatis mõistetakse välja alates elatishagi kohtule esitamisest. 20. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis summas 225 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest, mis on väiksem kui

§ 101

alusel arvutatav summa.

§ 101

lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad hagi rahuldamiseks. Statistikaameti andmete kohaselt on 1. aprilli seisuga tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelneva aastaga 4,6%. Seega on alates 2022 aprillist elatise baassumma on 209.20 eurot (200 × 4,6%). 2021 keskmine brutokuupalk oli 1 548 eurot, millest 3% on 46,44 eurot ja seega on elatise miinimummäär 255.64 eurot. Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel, et miinimumelatisest tuleb

§ 101lg 5 järgi maha arvata hagejale makstav toetus.

Eeltoodust tulenevalt on alates hagi esitamisest 03.11.2022 kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatise suurus 215.64 eurot (255.64 – 40). Kui muutub mõni elatise arvestamise aluseks olev asjaolu, muutub vastavalt ka elatise suurus. Menetluskulud 4

(5)2-22-16542
  1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
  2. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 11 kohaselt põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 3 kohaselt ei võeta riigilõivu põlvnemise tuvastamise hagi läbivaatamise eest, kui põlvnemise tuvastamise hagi esitatakse koos elatise nõudmise hagiga. Lähtudes eeltoodust jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.
  3. Hageja on 08.05.2023 tasunud kohtu deposiitarvele 171 eurot. Kohus kannab tasutud 171 euro üle riigituludesse ekspertiisikulude katteks.
  4. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 440, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.