Obsah (7)

§ 442§ 654§ 651§ 230§ 429§ 431§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Margit Jäätma, Üllar Roostoja Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 26. jaanuar 2024 Tsiviilasja number 2-21

) § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi. 4

§ 442

lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused ning resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Maakohtu otsuse resolutsioon ringkonnakohtu hinnangul sellele nõudele ei vasta, kuivõrd otsuse resolutsioonist ei tulene selgelt maakohtu seisukoht tagasiulatuva elatisenõude osas. Ringkonnakohus saab rikkumise kõrvaldada ja otsuse resolutsiooni punkti 3 täpsustada, tuues selgelt välja, et hagi jäetakse rahuldamata otsuse resolutsiooni punkti 2 summasid ületavas osas, sh perioodi mai 2021 kuni 21.11.2021 tagasiulatuva elatisenõude osas. Juhindudes

§ 654

lg-st 22 esitab ringkonnakohus kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 8. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse hageja ning ringkonnakohus kontrollib seega hageja apellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, kas on alust suurendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatist seadusjärgse (muutuva) miinimummäärani ning kas kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja ka 2021. a eest nõutud tagasiulatuv elatis. 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud

§ 230

lg-tes 3–5 sätestatut ja on jätnud kostja varalise seisundi kohta vajalikud tõendid osaliselt kogumata.

§ 230

lg 3 kohaselt võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel.

§ 230

lg-te 4 ja 5 järgi võib kohus ülalpidamisasjas kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta ning nõuda asjakohast teavet poole tööandjalt, sotsiaalkindlustusametilt, kindlustusseltsidelt, Maksu- ja Tolliametilt ning krediidiasutustelt. Kostja väitis, et ta ei ole võimeline nõutud suuruses elatist maksma, kuna ta on puuduva töövõimega ning tema sissetulekuks on pension ja sotsiaaltoetus kokku 600 eurot kuus. Hageja väitis, et kostja töötab (tegeleb snäki- ja joogiautomaatidega) ning tema sissetulek on suurem. Asja materjalides on kostja Swedbank AS konto väljavõte perioodi 01.07.2021 kuni 23.02.2022 kohta. Maakohtu otsuse tegemise ajaks (06.09.2023) oli möödunud rohkem kui poolteist aastat ja ringkonnakohtu hinnangul oli asja lahendamiseks vajalik teha kindlaks kostja sissetulekud ka alates 24.02.2022. Ringkonnakohus kohustas 06.11.2023 kirjaga kostjat

§ 230

lg 4 alusel esitama oma kõigi pangakontode väljavõtted alates 24.02.2022 kuni kirja saamiseni ning eraldi kokkuvõtte nimetatud perioodil saadud tulude kohta, kus märkida kõik saadud sissetulekud (palk, pension, toetused, tulu vara müügist, üürimisest jne). Ringkonnakohus võtab kostja esitatud täiendavad tõendid – kostja Swedbank AS konto väljavõte perioodi 24.02.2022 kuni 06.11.2023 kohta ja kostja Swedbank AS konto väljavõtted sissetulekute kohta perioodil 24.02.2022 kuni 17.11.2023 asja materjalide juurde.

1. Ringkonnakohus leiab, et ükski apellatsioonkaebuse väide ega ka täiendavalt kogutud tõendid ei anna alust mõista kostjalt elatis välja maakohtu väljamõistetust suuremas ulatuses. Maakohus on õigesti välja toonud, et erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise vähendamiseks alla miinimummäära peab kohustatud vanem tõendama mõjuva põhjuse olemasolu. 5 Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et kostja puhul esinevad erandlikud asjaolud, mis annavad PKS § 102 lg 2 järgi aluse seaduses sätestatud miinimumelatise vähendamiseks. Asjas on tuvastatud, et kostjal on pikka aega olnud puuduv töövõime (20.09.2017–19.09.2020; 22.09.2020–21.09.2025 – dtl 100) ja raske puue (kehtiv kuni 21.09.2025 – dtl 42). Hageja väide, et kostja saab lisaks töövõimetoetusele ja puudetoetusele täiendavat sissetulekut (väidetavalt tööst snäki- ja joogiautomaatidega), ei ole leidnud kinnitust. Kostja pangakontolt selliseid sissetulekuid ei nähtu. Perioodi 01.07.2021 kuni 23.02.2022 kostja konto väljavõttel puuduvad täiendavad sissetulekud üldse. Perioodi 24.02.2022 kuni 06.11.2023 konto väljavõttelt nähtuvad lisaks laekumistele Eesti Töötukassalt (töövõimetoetus) ja Sotsiaalkindlustusametilt (sotsiaaltoetus) kokku ca 600 eurot kuus mõned laekumised eraisikutelt selgitusega „annan võlgu“ või „kanne“ ning 15.12.2022 laenu väljamakse. Samas on kontolt tehtud makseid ka võlgade tagastamiseks. Võetud laenud (mis tuleb laenuandjatele tagastada) ei ole sissetulekuteks, mida saab arvestada elatise suuruse määramisel. Kostja on teinud hagejale elatisevõla katteks kaks suuremat makset – 28.11.
2. a 1992 eurot (lisaks jooksev elatis 166 eurot) ja 09.10.
3. a 1834 eurot. Kostja väitel (dtl 130) on ta võtnud elatisevõla tasumiseks laenu. Kostja väidet kinnitab konto väljavõte, kust on näha, et mõned päevad enne elatisevõla makseid on kontole laekunud võetud laenud. Kostjal puudub kinnisvara. Õige on hageja viide, et perioodil 06.12.2022 kuni 17.07.2023 kuulus kinnistusraamatu andmetel kostjale 16,10 m2 üldpinnaga korter XXXXXXXXXX. Osta.ee oksjonilt nimetatud korteri ostmisega seonduvaid asjaolusid ja ka teisi pangakontolt nähtuvaid ülekandeid seoses Osta.ee keskkonnaga on kostja eluliselt usutavalt selgitanud (kostjal on Osta.ee oksjonikeskkonnas konto ja seetõttu saab ta osaleda Osta.ee oksjonitel, kuid osalemistasu on maksnud oksjonitel pakutud vara ostmisest huvitatud olnud kolmandad isikud; oksjonilt korteri ostmist finantseeris kostja vend, kes on kostja järel korteri omanikuna kinnistusraamatusse kantud 18.07.2023). Lisaks on ringkonnakohus seisukohal, et isegi kui korter kuuluks kostjale, ei annaks see alust pidada kostja varanduslikku olukorda selliseks, et see võimaldaks maksta hagejale elatist seadusega sätestatud miinimummääras. Ilmselgelt peab kostja mingil viisil endale eluaseme kasutamise võimaluse tagama. Kirjeldatud olukorras on maakohus põhjendatult arvestanud ka seda, et hageja vajadused ühes kuus on väiksemad kui kahekordne miinimumelatis, seda tulenevalt asjaolust, et hageja viibib koolinädalatel õpilaskodus, kuhu ta läheb pühapäeval ja tagasi koju tuleb reedel, õpilaskodu koht on riiklikul ülalpidamisel ning hommiku- ja lõunasöök on kooli poolt (vt hageja seadusliku esindaja seletused 19.07.2023 eelistungil). Seega on oluline osa hageja kulusid (koolinädalatel eluase ja osaliselt toit, ka hageja huviringidel puudub kuutasu) kaetud riigi poolt ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust arvata, et 198-eurone elatis koos hageja ema samasuure panuse (lähtudes vanemate võrdsuse põhimõttest) ja riikliku lastetoetusega ei kata hageja mõistlikke ning tema perekonna tavalisele elulaadile vastavaid vajadusi.
4. Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt välja ka tagasiulatuv elatis, s.o
5. a mai, augusti, septembri, oktoobri, novembri ja detsembri eest 1752 eurot (6 × 292). Kuivõrd hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 22.11.2021, on tagasiulatuvaks perioodiks
6. a mai, augusti, septembri ja oktoobri elatis ning novembrikuu elatis kuni
7. kuupäevani. Maakohus mõistis kostjalt elatise välja alates 22.11.2021, märkides otsuses (p 14), et hageja täpsustas 19.07.2023 eelistungil oma nõuet ja loobus tagasiulatuva elatise nõudest perioodil mai 2021 – november 2021.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 431

lg 1 kolmanda lause kohaselt, kui 6 menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi. Hagist loobuda on võimalik ka osaliselt, kuid loobumine peab olema üheselt selge ning kohtule peab olema arusaadav, et hageja tegi loobumisotsustuse vaba tahte alusel ja oli seejuures teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Hageja seadusliku esindaja vastus 19.07.2023 eelistungil kohtule seoses tagasiulatuva elatisega: „Ma olen väsinud sellest protsessist ja jätame selle siis sinnapaika“, ei ole loobumine tagasiulatuva elatise nõudest

§ 429lg 1 tähenduses.

Kuna maakohus ei täpsustanud hageja esindaja eeltoodud vastust ega selgitanud hageja esindajale nõudest loobumise tähendust (hagejat esindas tema ema, mitte advokaat), ei oma hageja esindaja eelviidatud lause menetluslikku tähendust.

1. Eelmisest punktist tuleneb, et maakohtul tulnuks lahendada tagasiulatuv elatisenõue sisuliselt. Ringkonnakohus leiab, et saab rikkumise kõrvaldada ja võtta tagasiulatuva elatisenõude osas seisukoha ringkonnakohtu otsuses. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja tagasiulatuv elatisenõue tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus on selgitanud (25.05.2016 lahendi nr 3-2-1-35-16 p-s 20), et kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Ringkonnakohus leiab, et kostja ülalpidamisvõime (sissetulek ca 600 eurot kuus) on selline, et tal puuduvad vahendid, et tasuda hagejale lisaks igakuisele 198-eurosele elatisele veel ka tagasiulatuvat elatist. Kostja on olnud pikemat aega täielikult töövõimetu ja ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust eeldada, et kostja suudab oma varanduslikku olukorda lähiajal oluliselt parandada. Samas on eespool (otsuse p-s 10) tuvastatud, et hageja viibib koolinädalatel õpilaskodus ning seetõttu on oluline osa tema kulusid kaetud riigi poolt. Eeltoodust tulenevalt ei täidaks tagasiulatuva elatise väljamõistmine enam oma eesmärki, kuid paneks kostja veelgi raskemasse majanduslikku olukorda.
2. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 164

lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega kõik menetluskulud jäävad asjas poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jäätma 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja