KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-2197 Haldusasi AS-i Autotrans-Narva kaebus Riigi Kinnisvara AS-

) § 155 lg 5, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Riigi Kinnisvara AS-i (vastustaja) omandisse kuulub kinnistu1 asukohaga Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Piiri tee 11 (kinnistusregistri nr 3280808, katastritunnus 51301:007:0009, sihtotstarve riigikaitsemaa 100%, pindala 61 358 m2).
2. Vastustaja juhatus otsustas 12.04.2022 koosolekul2 müüa avaliku kirjaliku enampakkumise teel endale kuuluv Piiri tee 11 kinnistu alghinnaga 240 000 eurot. Kinnitati enampakkumise tingimused ning moodustati enampakkumise läbiviimiseks ja pakkumuste vastavuse hindamiseks komisjon.
3. AS Autotrans-Narva (kaebaja) esitas 10.05.2022 ostupakkumise3 Piiri tee 11 kinnistu omandamiseks hinnaga 405 000 eurot. 1 Vastustaja 12.05.2023 esitatud lisa
4. Vastustaja 12.05.2023 esitatud lisa
5. 3 Vastustaja 12.05.2023 esitatud lisa
6. 2 3-22-2197
7. Vastustaja juhatus tunnistas 13.05.2022 otsusega4 kaebaja pakkumise vastavaks ja kaebaja enampakkumise võitjaks. Kaebajaga otsustati sõlmida notariaalne müügi- ja asjaõigusleping.
8. Vastustaja juhatus tunnistas 23.09.20225 otsusega6 avaliku enampakkumise Piiri tee 11 kinnistu müümise osas nurjunuks ja jättis kaebajale tagatisraha 24 000 eurot tagastamata.
9. Kaebaja esitas 17.10.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse vastustaja juhatuse 23.09.2022 otsuse tühistamiseks.
10. Tartu Halduskohus edastas 20.10.2022 määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi Tallinna Halduskohtule. Kaebus jõudis Tallinna Halduskohtusse 15.11.
12. Tallinna Halduskohus jättis 19.11.2022 määrusega kaebuse käiguta, sest tasumata oli riigilõiv 20 eurot ja kaebuse oli esitanud esindusõiguseta isik (volikiri oli kehtivuse kaotanud), mistõttu tuli kaebus allkirjastada kaebajal endal.
13. Tallinna Halduskohus tagastas 07.12.2022 määrusega kaebuse. Kaebuselt oli küll tasutud riigilõiv 20 eurot, kuid kaebaja jättis kaebuse allkirjastamata. Kaebuse allkirjastas isik, kellel puudus esindusõigust tõendav kehtiv volikiri.
14. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 05.04.2023 määrusega kaebaja määruskaebuse ja tühistas halduskohtu 07.12.2022 määruse ning saatis asja tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Esindaja esitas kehtiva volikirja. Halduskohus pidanuks kaebajalt allkirja nõudmisel määruse eelnevalt kaebajale isiklikult kätte toimetama ja kaebust ei saanud tagastada enne määrusega antud puuduste kõrvaldamise tähtaja saabumist.
15. Tallinna Halduskohus võttis 12.04.2023 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas Riigi Kinnisvara AS-i vastustajaks ja kohustas vastustajat vastama kaebusele 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
16. Vastustaja esitas vastuse kaebusele 12.05.2023, paludes jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Vastustaja on eraõiguslik juriidiline isik, kes ei täitnud talle omandiõiguse alusel kuuluvat kinnistut võõrandades avaliku võimu volitusi. Samuti ei tegutsenud ta kinnistut enampakkumisele pannes ja pakkujaga läbirääkimisi pidades riigivaraseaduse (RVS) § 92 lg 2 mõistes riigile kinnisvarateenuse osutamisega. Kinnistu võõrandamine enampakkumise käigus on käsitletav võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 10 sätestatud lepingu sõlmimisena enampakkumisel. Seejuures puudub Vabariigi Valitsuse määrus, millega oleks vastustaja määratud RVS § 92 lg 1 alusel riigile kinnisvarateenuste osutajaks. Kinnisvarateenuse osutamine riigile ei ole haldusülesandeks
17. Tegemist on võlaõiguslike suhetega. Seega ei täitnud vastustaja endale kuuluvat kinnistut enampakkumisele pannes avalikke ülesandeid, vaid sooritas eraõigusliku iseloomuga tehingu. Tsiviilõigussuhtest tulenevaid vaidlused alluvad maakohtu pädevusele.
18. Kaebaja leidis 14.06.2023 avalduses, et tema kaebus kuulub läbivaatamisele halduskohtus. Seda on leidnud ka halduskohus ise tema kaebust menetlusse võttes. Kui asi tuleb lahendada maakohtus, palus kaebaja edastada toimiku pädevale maakohtule. Ainuüksi asjaolu, et kaebus on esitatud väidetavalt valele kohtule, ei anna alust jätta kaebust läbi vaatamata, kuna on täidetud kõik alused kaebuse menetlusse võtmiseks. 4 Vastustaja 12.05.2023 esitatud lisa
19. Otsusel kuupäev 13.09.2022, allkirjastatud 23.09.
20. 6 Kaebaja 17.10.2022 esitatud lisa
21. 7 Riigivaraseaduse eelnõu 437 SE seletuskirja lk
22. Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/bd686b3c-a592-2d90-dc53-12d484999745/Riigivaraseadus/. 5 2

§ 151

lg 1 p 1 järgi jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lg-s 1 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. 15. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et käesolev vaidlus ei ole avalik-õiguslik ja kohus on selle ekslikult menetlusse võtnud. Kaebaja ja vastustaja vahel puudub avalik-õiguslikule suhtele iseloomulik subordinatsiooni suhe. Vastustaja ei ole haldusorgan ega täitnud avalikku ülesannet. Vaatamata asjaolule, et vastustaja ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik, on vastustaja ise eraõiguslik juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline osaleb avalik-õigusliku suhtes, kui ta täidab avalikku ülesannet. Eraõigusliku isiku poolt endale kuuluva kinnisvara võõrandamist ei saa pidada avaliku ülesande täitmiseks. Avaliku ülesandega oleks tegemist juhul, kui vaidlusalune kinnistu kuuluks riigile. See ei ole kinnistusraamatust nähtuvalt nii. Samuti ei kinnita riigi kinnisvararegistrist8 tehtav päring, et kinnistu kuuluks riigile. Seega ei ole tegemist riigile kuuluva vara võõrandamisele, millele kohalduks RVS. RVS ei sätesta, et riigi osalusega eraõigusliku juriidilise isiku vara võõrandamine toimuks selle seaduse alusel. Eraõiguslikule isikule kuuluva vara võõrandamist reguleerib VÕS. Riigiosalusega äriühingute puhul ei kehti teistsugust regulatsiooni. Ta on oma vara võõrandades samasuguses olukorras nagu teised eraõiguslikud isikud. VÕS on tsiviilõiguse eriosa seadus, mis reguleerib eraõiguslikke suhteid. Tsiviilõiguslike vaidluste lahendamine kuulub maakohtu pädevusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 11 lg 1). Seega ei ole tegemist halduskohtu pädevusse kuuluva vaidlusega (

§ 4

lg 1) ning kaebus tuleb

§ 151lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel jätta läbi vaatamata.

16. Kohus selgitab, et ei saa ise kaebust maakohtule lahendamiseks edastada. Selline edastamine oleks võimalik, kui kaebaja oleks adresseerinud oma avalduse maakohtule sooviga esitada avaldus maakohtule, kuid esitanud selle mingil põhjusel halduskohtule. Praegusel juhul oli kaebaja adresseerinud kaebuse selgelt halduskohtule ja kinnitab ka 14.06.2023 avalduses, et tema kaebus tuleb läbi vaadata halduskohtus. Seega ei ole tegemist ekslikult halduskohtule esitatud kaebusega. See, et kaebus vastas muus osas (peale kohtu pädevuse) kaebusele esitatavatele nõuetele, ei anna alust kaebuse menetlusega halduskohtus jätkata. Samuti ei anna see alust saata kaebus menetlemiseks maakohtule. Kaebaja peab ise pöörduma oma avaldusega maakohtu poole. Maakohus peab tuvastama kaebaja avalduse vastavuse TsMS-i nõuetele, mitte

-i nõuetele. TsMS-i nõuded ei kattu

-i nõuetega, seega ei tõenda kaebuse vastavus

-i nõuetele avalduse vastavust TsMS-i nõuetele. Vajadusel saab kaebaja taotleda maakohtult tähtaja ennistamist, kui see on möödunud halduskohtus toimunud menetluse tõttu. 17.

§ 104

lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 151lg 1 p 2 või 3 või lg 2 alusel.

Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata

§ 151lg 1 p 1 alusel, tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot kaebajale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ 8 https://riigivara.fin.ee/rkvr-frontend/varad. 3