← Eesti

1-22-1363/94

Obsah (5)§ 126§ 314§ 175§ 181§ 180

1-22-1363 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2023.a, Paide Kriminaalasja number 1-22-1363 (21251000057) Kohtukoosseis kohtunik Endla Ülviste

§- dest 306, 311-313, 314 kohus otsustas:

  1. Õigeks mõista XX KarS § 214 lg 2 p 4 järgi.
  2. Õigeks mõista YY KarS § 214 lg 2 p 4 järgi.
  3. Õigeks mõista Christian Vokk KarS § 214 lg 2 p 4 järgi. Süüdi tunnistada Christian Vokk KarS § 121 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse täielikult tingimisi kohaldamata, kui Christian Vokk ei pane 1 (ühe) aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 lg 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 2 1-22-1363 23.10.2023.a.
  4. Õigeks mõista Marko Rannaste KarS § 214 lg 2 p 4 järgi. Süüdi tunnistada Marko Rannaste KarS § 213 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse täielikult tingimisi kohaldamata, kui Marko Rannaste ei pane 1 (ühe) aastasel katseajal katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 lg 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 23.10.2023.a
  5. Süüdi tunnistada Mairo Karpender KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvata eelvangistus alates 15.
  6. kuni 15.07.2021.a, s.o 3 (kolm) kuud karistusaja hulka, kandmisele kuulub 6 (kuus) kuud vangistust. Mairo Karpenderil asuda karistust kandma kohtu poolt väljastatud teatises märgitud ajal. Karistuse kandmise aja algust arvata Mario Karpenderi ilmumisest karistust kandma.
  7. Süüdi tunnistada Siimul-Joonas Kukk KarS § 121 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Siimul-Joonas Kukk KarS § 320 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1(üks) aasta vangistust. KarS § 68 alusel arvata eelvangistus alates 20.08.2023.a karistusaja hulka ning lugeda karistuse kandmise aja alguseks 20.08.2023.a. Tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  8. Tsiviilhagid: 7.
  9. Rahuldada A AS tsiviilhagi ja VÕS § 1043 alusel mõista Marko Rannnastelt välja 500,39 eurot, mis tuleb kanda A AS arveldusarvele x. 7.
  10. Rahuldada ZZ tsiviilhagi ja VÕS § 1043 alusel mõista Siimul-Joonas Kukelt välja 279,80 eurot, mis tuleb kanda ZZ arveldusarvele nr x x pangas.
  11. Asitõendid:

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada Mairo Karpenderile mobiiltelefon Nokia.

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel katkine mobiiltelefon P30 Lite, x x ostutšekk ja katkine pudelikael. Asitõendid asuvad KeskEesti politseijaoskonna Paide asitõendite hoiuruumis. Mälupulk (ümbrikus I kd, tl 168 A) tagastada menetlejale. 9.

§ 314

p 51 alusel kustutada riiklikus sõrmejälgede registris, andmekogus ABIS ja riiklikus DNA-registris sisalduvad Cristian Voki, YY, XXi ja Marko Rannaste andmed. 10. Kriminaalmenetluse kulud: 10.1.

§ 175

lg 1 p 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 3 alusel mõista Mairo Karpenderilt riigituludesse menetluskuludena pool määratud kaitsjale määratud tasust, s.o 1383 eurot ja pool sundrahast, s.o 543,75 eurot, kokku 1926,75 eurot. 10.2.

§ 175

lg 1 p 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Christian Vokilt riigituludesse menetluskuludena osaliselt määratud kaitsjale määratud tasu 432 eurot ja sundraha 1087,50 eurot, kokku 1519,50 eurot. 10.3.

§ 175

lg 1 p 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Marko Rannastelt riigituludesse menetluskuludena osaliselt määratud kaitsjale määratud tasu 432 eurot ja sundraha 1087,50 eurot, kokku 1519,50 eurot. 10.4.

§ 175lg 1 p 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 3 alusel mõista Siimul

Joonas Kukelt riigituludesse menetluskuludena pool määratud kaitsjale määratud tasust, s.o 856,74 ja pool sundrahast, s.o 543,75 eurot, kokku 1400,49 eurot. 3 1-22-1363 10.5.

§ 181lg 1 alusel jäävad XXi ja YYi menetluskulud tervikuna riigi kanda.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr:EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida Mairo Karpenderil maksekorraldusele viitenumber 99923700032738, Christian Vokil viitenumber 99923700032741, Marko Rannastel viitenumber 99923700032754, Siimul-Joonas Kukel viitenumber 99923700032767. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui menetluskulud ei ole täies ulatuses tähtajaks tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse jõustumisel on kannatanul õigus suunata tasumata väljamõistetud hagisumma täitmiseks täitemenetlusse. EDASIKAEBAMISE KORD Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kantselei kaudu 9. novembril 2023.a. Vahistatud süüdistatavale saadetakse otsus kinnipidamiskohta ning süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus esitada apellatsioon 30 päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused 1. Christian Vokki süüdistatakse KarS § 121 lg 1 järgi selles, et tema 2020 aprilli lõpus-mai alguses, eeluurimisel täpselt tuvastamata kuupäeval, kella 19-20 ajal õhtul, x x x x x x käskis CCl põlvili laskuda ning andeks paluda ning sel ajal, kui kannatanu oli põlvili tema ees, lõi ta teda kahel korral rusikaga kõrva piirkonda, tekitades CCle füüsilist valu. 1.1. Kohus, hinnanud kõiki kohtulikul arutamisel uuritud tõendeid nende kogumis, leiab, et Christian Vokk pani toime 2020 aprilli lõpus-mai alguses KarS 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kehalise väärkohtlemise kannatanu CC suhtes. 1.2. Christian Vokk tunnistas ennast kannatanu CC suhtes vägivalla kasutamises süüdi ning kinnitas, et lõi teda kuskil x rusikaga pea piirkonda. Tema kannatanul vigastusi ei märganud. Seda, miks ta lõi täpselt ei mäleta, aga mingi naiste peksmise, kägistamise teema oli. Kannatanu ütles midagi ka neti teel Christian Voki kohta. Christian Vokk kahetseb oma tegu, leiab, et see ei olnud õige, tema sõnul leppisid kannatanuga ära. (II kd, tl 197) 1.3. Christian Voki süü on lisaks omaksvõtule leidnud tõendamist ka kannatanu CC poolt kohtuistungil antud ütlustega. CC tuli 2020 kevadel töölt 20-21 ajal, sai kokku paari tuttavaga, kes tahtsid surnuaeda minna, tema läks kaasa. (olid M, K, V) Nad jõudsid surnuaia tööriistakuurist mööda, sealt hüppas välja kamp noori. Hakkas tugev mõnitamine, ähvardamine, telefoniga filmiti. Kannatanu pandi põlvitama, pidi millegi eest vabandama, ta vabandas ühe korra, sai litaka vastu kõrvu. Öeldi, et ta uuesti vabandaks, sai jälle litaka. Öeldi, et kui teda veel nähakse, siis on temaga kõik, võib oma elutee ära kustutada või midagi sellist. Vokk oli see, kes 4 1-22-1363 „keelas, käskis, poos ja laskis“, teised olid taustailuks. Vokk lõi parema käe rusikaga vastu kannatanu vasakut meelekohta. Ta lõi nagu karistuseks. Kannatanu tundis löömise ajal valu ja hirmu. Enne ka helistati õhtustel aegadel, lubati ära tappa, solvati kannatanu tüdrukut. Kannatanu oli kogemata ühele tüdrukule öelnud lits. Voki tuttavatega hakkas hõõrumine pihta, siis kutsuti Vokk mängu, ta hakkas ketrama, kuskil aasta kestis see. Vokk soovis kannatanule kohta kätte näidata. Neid katseid oli rohkem kui kaks. Enne oli kannatanut kiriku juures proovitud kaasa võtta, auto peale tirida, see ei õnnestunud. x vahel ühel õhtul prooviti ka kannatanu kaasa viia, ka siis ei õnnestunud. Asi rahunes kuidagi maha, pärast ei ole Vokiga kontakte olnud. (II kd, tl 109p111) Kannatanu andis politseile üle messengeri suhtluse, millest muuhulgas nähtub Christian Voki negatiivne suhtumine kannatanusse. (II kd, tl 74 ümbrikus ) 1.4. Christian Vokilt 15.03.2021 kahtlustatavana kinnipidamise käigus ära võetud mobiiltelefoni Samsung A50 koopia kaustas leiti vaatluse käigus videofail „Snapchat-246285514.mp4“ pikkusega 10 sekundit, millelt on näha kuidas prillidega isik, kellel jalas tumedat värvi püksid, seljas dressipluus või jope, peas kapuuts ning käes pruunikad kindad, mille nukkide osa tumedam, lõi ühe korra parema rusikas käega vastu maas põlvili oleva isiku pea paremat poolt. Videos on näha veel kahte isikut. Samast leiti videofail „Snapchat-1455258228.mp4“ pikkusega 6 sekundit, millelt on näha, et musta värvi kapuutsiga dressipluusis / jopes isik lööb põlvitavat isikut, kes on näoga lööja poole, vastu näo vasakut poolt. Lööjal käes beežikad/pruunikad kindad, mille peopesa osa ja nukkide osa musta värvi. (I kd, tl 60-65, tl 66 ümbrikus salvesti CD plaadil). Kõnealused videofailid kinnitavad kannatanu ütlusi Christian Voki poolt tema suhtes vägivalla toimepanemise asjaolude kohta. 1.5. Süüdistuse kohaselt pani Christian Vokk CC suhtes toime valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise. Valu organismi kaitsefunktsioonina on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Üldtuntud on asjaolu, et valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik tunneb valuna, on subjektiivne nähtus, mis on eri inimeste puhul erinev ja mis võib muu hulgas sõltuda ka näiteks vanusest, soost, psüühilisest seisundist ja muudest subjektiivset laadi asjaoludest. (RKKKo nr 3-1-1-29-15 p 11.1). Asjaolu, et kannatanu kinnitab kehalise väärkohtlemise tagajärjel valu tundmist ei ole piisav lugemaks tuvastatuks valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivset koosseisu. Kohtupraktikas valitseva arusaama kohaselt tuleb sellele küsimusele tulenevalt valu subjektiivsusest vastata eitavalt. (RKKKo nr 3-1-1-50-13, p-d 11 ja 12). Kui kannatanu kinnitab valu tundmist, siis tuleb täiendavalt hinnata, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena ka objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb eitada ka valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu olemasolu. (RKKKo nr 3-1-1-2915, p 11.3). Seega juhul, kui objektiivne kõrvalseisja ei pea valu täideviija teo tüüpiliseks tagajärjeks, ei või valu KarS § 121 koosseisupärase tagajärjena täideviijale omistada isegi juhul, kui süüdistatav oma teoga kannatanule valuaistingu põhjustas. Koosseisupärane tegu peab olema piisava intensiivsusega, tagajärge peab saama täideviijale objektiivselt omistada ning valu kui tagajärje põhjustamine peab tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. 1.6. Kohtu hinnangul oli süüdistava poolt kannatanu suhtes kasutatud vägivald, s.o kaks lööki rusikas käega vastu kannatanu vasakut meelekohta, piisava intensiivsusega, et põhjustada kannatanule tugevat valuaistingut. Vägivalla intensiivsust kinnitab ka asjaolu, videosalvestiselt nähtu, tegemist on jõulise löögiga kannatanu vastu kannatanu pead. Kahtlemata on Christian Voki vägivallategude tagajärjena tugev valuaisting kannatanu pea piirkonnas ka mõistliku kõrvalseisja seisukohast hinnatav Christian Voki teo tagajärjena ning täidab kehalise 5 1-22-1363 väärkohtlemise objektiivse kooseisu. Christian Vokk pani vägivallateod toime tahtlikult, tema teo teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohtuliku arutamise käigus ei ilmnenud ning temale tuleb toimepandu eest karistus mõista. 2. Siimul-Joonas Kukke süüdistatakse KarS § 320 lg 1 järgi selles, et tema 22.04.2020 ajavahemikul 14:50 kuni 16:05 Paides Tallinna tn 12 asuva politseijaoskonna ülekuulamisruumis andis tunnistajana ülekuulamisel teadvalt vale ütluse selle kohta, et 20.04.2020 kella 19:26 ajal x x x x tänaval juhtis QQ mootorsõidukit x registreerimismärgiga x. Siimul-Joonas Kuke poolt antud ütluste kohaselt viibis ta samal ajal QQ poolt juhitud sõidukis, tegelikult aga juhtis 20.04.2020 kella 19:26 ajal mootorsôidukit x x II. 2.1. Siimul-Joonas Kukk ennast teadvalt valeütluste andmises süüdi ei tunnistanud. Ta selgitas, et ta ei ole tahtlikult andnud valeütlusi. On selgunud, et sõidukit juhtis siiski I, aga kui see juhtus, oli Siimul-Joonas Kukk tugevas narkojoobes, lisaks oli ametlikult narkosõltlane ning ei pannud kogu sündmust tähele. Seda, et Q juhtis järeldas sellest, et vene aktsent oli roolis. Algul oli Q roolis, kui maja ette sõitis, Siimul-Joonas Kukk jäi autosse edasi passima, oli amfetamiini ja korgijoogi mõju all, omas maailmas. Kui ta ütlusi andis, ei tahtnud valesid ütlusi anda, rääkis seda, mida viimati mäletas. Oli suht veendunud, et kui Q oli enne roolis, siis pidi ka pärast olema. Mingi hetk, kui avastas, et mingi auto oli taga ja pandi autost jooksu, ärkas üles. Kui sõiduk kinni peeti ei küsitud tema käest, kes oli roolis. Kui ta 22.04 ütlusi andis, siis ei julgenud ta öelda, et ta oli sündmuse hetkel tugevas narkojoobes, kuna oli ilmselt jääknähtudes ja oleks trahvi saanud. ( II kd, tl 210p - 212) 2.2. Tunnistaja BB oli 20.04 patrullis koos SSega. Sõitsid xtänavalt y tänavale. Neile tuli vastu sõiduk, oli info, et seal võib juhtimisõiguseta isik olla. Tunnistaja nägi, et roolis oli II, kellega oli varasemalt tööalaseid kokkupuuteid olnud, tunnistaja pilk oli suunatud otse juhile. Nemad tulid vastassuunast, pidid ringi keerama, peatumismärguannet anda ei jõudnud, parkisid sõiduki maja otsa ning nägid juhti autost välja jooksmas. Kuna teine isik oli autos, küsitlesid teda. Kõrvalistmel oli Siimul-Joonas Kukk, kes, kui tunnistaja õigesti mäletab, ütles, et ta ei tea, kes sõidukit juhtis. Juhti sellel päeval tabada ei õnnestunud. (II kd, tl 82 p-83

  1. p)2.3. Pärnu Maakohtu 09.04.2021 otsusega tunnistati kokkuleppemenetluses II süüdi selles, et tema 20.04.2020 kell 19.26 x, y, juhtis mootorsõidukit x reg. märgiga x vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, süstemaatiliselt. (I kd tl 69-72). Seega on nii tunnistaja BBu ütlustega, kui ka jõustunud kohtuotsusega leidnud tuvastamist, et II juhtis 20.04.2020 kell 19.26 mootorsõidukit x reg. märgiga x ning juhi kõrvalistmel oli kaasreisijana Siimul-Joonas Kukk. 2.4. Siimul-Joonas Kukk andis 22.04.2020 Paide politseijaoskonnas tunnistaja ülekuulamisel, olles hoiatatud teadvalt valeütluste andmisega kaasnevast kriminaalvastutusest KarS § 320 järgi, ütlused selle kohta, et 20.04.2020 juhtis mootorsõidukit x Q nimeline isik ning Siimul-Joonas Kukk istus kõrvalistmel. Peale politseiga kohtumist keeras Q järsult paremale, sõitis kortermajade vahele ja pani sõidukist jooksu. (I kd tl 67-68) 2.5. Tunnistaja QQ andis kohtuistungil ütlused, mille kohaselt sõitis tema 2020 aprillis sõidukiga x x, mis oli I või tema naisterahva oma. Sõitis I elukohast x tänavalt oma hoovi x tänavale, viis poisid ära ja jättis auto x tn x asuva viiekorruselise maja juurde. Ehmus ära, kui nägi patrulli, kuna tal ei olnud lubasid. I oli ka juttu sellest, et võttis auto küsimata, tema sõitis autoga ja tema vastutab, kinnitas, et rääkis kohtuistungil nii nagu asi oli. Eelmisel korral ei julgenud tõtt rääkida, kuna võttis auto küsimata, kuid täpselt ei mäleta, mida eelmisel korral rääkis. (II kd, tl 129p- 6 1-22-1363 132p) 2.6. Prokurör avaldas QQ ütluste usaldusvääruse kontrolliks tema poolt 2020 aprillis kohtueelses menetluses antud järgmised ütlused, mis on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega: „ „Kui mina ära tuppa läksin, sõitsid I ja Siimul-Joonas autoga hoovist ära, kes autoroolis istus, ma ei tea.“ „Arvan, et see võis olla umbes 20 minutit hiljem, kui me koos D õue suitsetama tulime, maja hoovis nägin üksi seismas IIku.“ „Hoovis seistes nägin, et y tänaval viiekorruselise maja otsas seisab I auto ja seda tõmmatakse treilerile“. „Arvan, et see võis olla umbes kaks päeva hiljem, kui päevasel ajal 16 paiku tuli minu juurde Siimul-Joonas, tahtis, et mina ütleks politseile, nagu oleks mina olnud selle I auto roolis ja kui politseiauto mind kinni pidas, siis ma kõndisin sealt kiiresti ära. Mina jäin sellega nõusse, olen ka I sellel teemal rääkinud, et kui politsei küsib selle sõitmise kohta, siis ma võtan selle enda peale. Tegelikult ei ole mina juhtinud seda autot, kui politsei selle kinni peatas.“ QQ väitis kohtuistungil, et need viimaseid laused on valed, neid tema ei öelnud, need on uurija poolt kirja pandud. Selle, et I ja Kukk sõitsid autoga ära, on uurija ise juurde kirjutanud. Uurija luges protokolli ette ja tema kirjutas alla. Tunnistaja poolt ristküsitluse käigus antud ütlused selle kohta, et tema juhtis mootorsõidukit erinevad tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest sõidukit juhtinud isiku kohta ning tema selgitus, et tunnistajana ülekuulamise protokollis on osa lauseid uurija poolt kirja pandud on paljasõnaline ning ei ole usutav. Samuti on tema poolt ristküsitluse käigus antud ütlused vastuolus tunnistaja BBu ütlustega ning Pärnu Maakohtu 09.04.2021 otsusega tuvastatuga, mistõttu jätab kohus tema ütlused tervikuna, kui ebausaldusväärsed, kõrvale. 2.7. Siimul-Joonas Kukk selgitas kohtus, et ta oli tugevas narkojoobes ning ametlikult narkosõltlane, mistõttu ei pannud kogu sündmust tähele, oli amfetamiini ja korgijoogi mõju all, omas maailmas. Kuna vene aktsent oli roolis, järeldas, et sõidukit juhtis Q. Siimul-Joonas Kuke ütlused on vastuolulised. Esmalt selgitab Siimul-Joonas Kukk, et ametlikult narkosõltlasena oli ta amfetamiini ja korgijoogi mõju all ning „omas maailmas“, mistõttu ei pannud ta kogu sündmust tähele. Samas pani ta aga „omas maailmas“ olles tähele, et roolis oli vene aksent, millest järeldas, et sõidukit juhtis Q. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et QQ on küll vene rahvusest, kuid kohtuistungi salvestiselt on võimalik veenduda, et eesti keelt räägib ta ilma tuntava vene aktsendita. Seega ei olnud Siimul-Joonas Kukel võimalik QQt aktsendi põhjal indentifitseerida. Kohus peab vajalikuks rõhutada sedagi, et tunnistaja BBu ütlustest ei nähtu, et sõidukis kõrvalistmel istunud Siimul-Joonas Kukel oleks olnud narkojoobele viitavaid tunnuseid. Politseiametnikuna oleks BB vaieldamatult aru saanud, kui isik on tugevas narkojoobes ning sellest tingituna „omas maailmas“ ning sellele ka seaduses ettenähtud korras reageerinud. Kohtu hinnangul on Siimul-Joonas Kuke paljasõnalised ja ennastõigustavad ütlused, selle kohta, et ta oli sündmuse ajal raskes narkojoobes ning järeldas vene aktsendi põhjal, et roolis oli Q, ebausaldusväärsed ning kohus jätab need kõrvale. Eeltoodule tuginedes on kohus on veendunud, et Siimul-Joonas Kukk tajus ümbritsevat ning ta teadis, et sõiduki roolis oli II. 2.8. KarS § 320 järgi kvalifitseeritava valeütluse objektiivne koosseis seisneb süüteomenetluses toimingule allutatud tunnistaja poolt valeütluse andmises, mis seisneb tõendamisel tähtsate asjaolude moonutamises. Siimul-Joonas Kukk andis valeütlusi KarS § 4231 tunnustel alustatud kriminaalmenetluses selle kohta, et mootorsõidukit juhtis QQ, kuigi selle roolis oli juhtimisõiguseta II. Seega andis Siimul-Joonas Kukk valeütlusi süüteo tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude kohta. Siimul-Jonas Kukk andis valeütlusi tahtlikult, tema teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohtuliku arutamise käigus ei ilmnenud ning 7 1-22-1363 temale tuleb toimepandu eest karistus mõista. 3. Mairo Karpenderit ja Siimul-Joonas Kukke süüdistatakse KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi ning Christian Vokki, XX, YY ja Marko Rannastet süüdistatakse KarS § 214 lg 2 p 4 järgi selles, et nemad 26.02.2021 16:00 kuni 18:20 vahel x x x x asuvas x lagunenud majas, nõudsid vägivalda kasutades ZZlt kokku alusetu võla 1400 eurot (s.h Christian Vokile 800 eurot, XXile 400 eurot, YY 200 eurot) maksmist 15.märtsiks 2021. Siimul-Joonas Kukk, Mairo Karpender ja Marko Rannaste kasutasid kannatanu suhtes vägivalda, mis seisnes selles, et nemad peksid kannatanut korduvalt käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda ning Siimul-Joonas Kukk peksis puust prussiga ähvardavalt ZZ pea lähedale vastu seina, tõstis kiviploki kannatanu pea kohale ja kustutas suitsukoni tema parema käelaba pealmisele küljele. Christian Vokk, XX ja YY andsid väljapressimisse oma panuse, nimetades peksjatele summad, mis kannatanu olevat neile võlgu ning oma kohalolekuga võimendasid esitatud nõudmiste ja ähvarduste sisu, aktiviseerides kannatanus hirmu. Tähtajaks võla maksmata jätmisel ähvardas Christian Vokk kannatanut tulevikus veel rohkema vägivallaga. 3.1. Kannatanu ZZ ristküsitluse käigus antud ütlused on kokkuvõtlikult järgmised. Kannatanu selgitas, et 26.02.2021 sündmused said alguse sellest, et ta oli võlgu, ei olnud intresse osa ära maksnud. Kannatanu oli Christian Vokile võlgu 80 eurot, XXile 25 eurot, YYile 20 eurot. Oli võlgu ka N 45 eurot. Võlakokkulepped olid suulised. Alguses lubas kannatanu ise intresse 10 eurot päevas, et teda rahule jäetaks. Kui ta kokkulepitud kuupäevaks ei maksnud ütlesid Y ja Vokk, et kuni ta võlga ära ei maksa, tuleb 10 eurot päevas otsa. Kannatanu teadis, et nad on x pärit ning hakkas hirmust mõtlema kuupäevi, millal maksta, ehkki tal raha ei olnud. 26.veebruariks võis intressidega võlg ulatuda isegi suuremaks kui 800, 400 ja 200 eurot. Kannatanu istus x kiriku taga mahajäetud hoones, sinna tulid Christian Vokk, XX ja YY. Alguses oli kõik korras, siis tulid Siimul- Joonas Kukk, keegi kolmas isik ja Mairo Karpender. SiimulJoonas Kukk tuli kannatanu juurde, küsis, kas ta teab, mis temaga juhtuma hakkab, kui kannatanu vastas, et ei tea, sai ta esimese löögi. Kuna kannatanu üritas varjata oma nägu, ei tea ta täpselt, kui palju keegi lõi. Löömist alustas Kukk, lõi vist vastu nina ja siis lõi sai tugevama löögi kolmnurka, kannatanu arvab, et lõi Mairo, ta lõi vastu silma, vastu põske. Kolmas isik, ütles peksmise ajal, et ärge näkku rohkem lööge. Siimul-Joonas Kukk küsis, palju ta võlgu on ja siis Christian Vokk tahtis 800, XX 400, Y algul 50 ja siis 200 eurot. Kannatanu lubas välja öeldud summad ära maksta 15. märtsiks, ta oli hirmul, ei tahtnud peksa saada. Selleks ajaks olid Siimul ja Mairot teda juba peksnud. Seda, kui kaua löömine kestis, ei oska ajaliselt öelda, kukkus mitu korda pikali, tiriti juustest püsti, peksti edasi. Peksti näkku, selga, roietesse, ribidesse ja kõhtu. Siimul tegi nagu lööks kannatanule prussiga näkku, aga lõi selja taha vastu betoonseina. Ylõi pudeli vastu seina, hakkas kannatanu poole minema aga kannatanu juures viskas selle ära. Vokk oli paar meetrit eemal, kui peksmine oli lõppenud ja kuupäev kindlaks oli määratud, siis ta ütles, et maksku ta ära, muidu läheb veel sitemini, millest kannatanu järeldas, et see oli tema poolt korraldatud X ja Y olid peksmise ajal paar meetrit eemal, nemad peksmise ajal ja peale seda midagi ei öelnud. Sündmuskohal oli veel inimesi, nad vaatasid pealt ja irvitasid. Kannatanul oli valus, häbi, ta tundis ennast kohutavalt. Kannatanu kartis Kukke ja Mairot, teised ei teinud konkreetselt midagi, nende suhtes hirmu ei tundnud. Hiljem Siimul vist edastas Y mingi vabanduse või midagi taolist FB-s, või kirjutas seda ise, palus vabandust. Kukk viskas tema telefoni vastu seina puruks. Telefoni enda väärtus oli 200 euroga midagi. Telefon oli koos kaantega. Kui peksmine lõpetati andis Kukk kannatanule ühe suitsu ja küsis korduvalt üle, et kas ta on kindel, et 15.märtsil maksab ja politseisse ei lähe. Lõpuks võttis Kukk laualt 5 liitrise veekanistri, kallas kannatanule peale ja siis nad läksid kõik minema. Kannatanu 8 1-22-1363 toibus ja läks koju, ootas väljas kuni arvas, et vanemad magavad. Hommikul rääkis vanematele ära, läks EMO-sse vigastusi fikseerima ja politseisse ütlusi andma.(II kd, tl 82 p-94
  2. p)3.2. ZZ ütlused tema suhtes vägivalla tarvitamise kohta on kinnitust leidnud kannatanu ütluste ja olustiku seostamisega ( II kd tl 66-68, koos salvestisega CD-l ümbrikus tl 71), mille käigus näitab kannatanu x x x asuvas hoones ette, kus toimus tema peksmine ning osutas seinale, kuhu visati tema mobiiltelefon. Samuti on menetleja poolt 01.03.2021 koostatud fototabelis olevatelt fotodelt tuvastatavad kannatanu ZZl järgmised tervisekahjustused: hematoom parema silma ümber, hematoom kõhul ja hematoomid vasakul küljel roiete piirkonnas ning puusa piirkonnas, marrastused alaseljal, marrastused ning põletushaav paremal käel. Samas on fotod kannatanu lõhutud mobiiltelefonist. (II kd, tl 51-59). Kannatanu tervisekahjustused on fikseeritud ka kehavigastuste dokumenteerimise kaardil ja patsiendikaardil. (II kd, tl 59-61). Kohtu hinnangul on usaldusväärsed kannatanu ütlused ka selle kohta, et peksmise ajal Siimul-Joonas Kukk küsis, kui palju kannatanu teistele võlgu on ning Christian Vokk, XX ja YY vastasid. 3.3. Mairo Karpender ennast väljapressimises süüdi ei tunnistanud, kuid tunnistas, et kasutas kannatanu suhtes vägivalda. Tema poolt ristküsitluse käigus antud ütlused on kokkuvõtlikult järgmised. ZZga puutus kokku mahajäetud majas 2021 aastal seoses sellega, et ZZ olevat rääkinud linnavahel, et ta ei hakka neile võlgu tagasi maksma. ZZ oli võlgu Siimul-Joonas Kukele ja Mairo Karpenderile umbes 40 eurot, võlg tekkis umbes kuu või poolteist enne sündmust. ZZ tahtis osade kaupa maksta, mingi osa maksis ära, aga siis ütles, et ei pea üldse rohkem maksma. Mairo Karpender läks sündmuskohale koos Siimul-Joonas Kuke ja Marko Rannastega, temal ja Siimul-Joonas Kukel olid näo ees tavalised suusamaskid. Kohapeal palusid teistel lahkuda, kuna oli omavaheline jutt. Nemad Siimul-Joonas Kukega rääkisid kannatanuga, heites talle ette, et ta olevat rääkinud, et ei pea võlgu tagasi maksma. Mairo Karpender tunnistas, et lõi ZZt 4-5 korda, ühe korra pea piirkonda, ülejäänud keha piirkonda. Seda, kas keegi veel lõi, ta ei näinud ning ei tea. Majas olid maksimaalselt poolt tundi. Nemad läksid Siimul-Joonas Kukega ära, kui olid ZZga rääkinud. Christian Vokk või XX rääkis võlast, poistest keegi küsis oma võlga tagasi. Kui nemad ära läksid suutis ZZ kõndida, mingeid raskeid kehavigastusi ei olnud.(II kd, tl 194-196
  3. p)3.4. Christian Vokk ennast samuti väljapressimises süüdi ei tunnistanud. ZZ oli temale võlgu, ta pakkus laenu küsides intresse 10 eurot või 15 eurot iga päeva eest ning Christian Vokk oli nõus talle raha laenama. Christian Vokil puudusid teadmised laenu andmisest ja võtmisest ning ta pidas intresse õiguspäraseks. Alguses küsis ZZ 10-20 eurot, intress tiksus peale, maksis ilusti ära, tegi seda korduvalt. Enne veebruarit andis laenu umbes nelja kuu jooksul mitu korda, umbes 200 eurot, laen ei olnud veebruariks tasutud. Christian Vokk arvestas intresse ning pidi vahepeal ZZle meelde tuletama, kui suur summa on. Kui summa oli 300 eurot, pakkus ZZ võla katteks krossiratast. 26.02.2021 läksid süüdistusaktis märgitud hoonesse tema, XX ja veel keegi. ZZ oli juba seal, nad istusid, rääkisid juttu, jõid õlut. Keegi helistas Christian Vokile küsides kas Z on seal ning Mairo Karpender, Siimul- Joonas Kukk ja Marko Rannaste tulid sinna, palusid teistel eemale minna. Christian Vokk oli XXi ja YYiga ca 5 meetrit eemal, teised veel kaugemal. Mingi madistamine kestis 20 minutit, seda mille pärast madistati Christian Vokk ei teadnud ning seda, kuidas teised võlgadest rääkisid, ta ei kuulnud. Siimul-Joonas Kukk ja Mairo Karpender läksid minema, Christian Vokk läks Z juurde, vigastusi ei näinud, pakkus suitsu, küsis kas jõuab võla tähtajaks ära maksta. Kannatanu vastas, et saab. (II kd, tl 197-210) 3.4.1. Prokurör avaldas Christian Voki ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks tema poolt kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud järgmised ütlused: „Ma ei mäleta, kas see oli Kukk või Karpender, kes küsis sellel hetkel, kellele Z veel võlgu on. Ma ütlesin, et Z oli mulle 800 9 1-22-1363 eurot, sest ma ei olnud kindel, mis juhtuda võib ja kui ma valetan, kui ütlen, et Z mulle võlgu ei olnud. Ma ei teadnud, kas Kukk ja Karpender teadsid, et Z mulle võlgu on. Teistest ütlesid X ja Y, et Z on neile võlgu, aga ma ei mäleta nende võla summasid.“ Christian Vokk selgitas, et kohtueelses menetluses antud ütlused ei ole tõesed, sest teda survestati, ta tahtis sealt ruttu ära saada. Ütlusi läbi ei lugenud, pani lihtsalt allkirja. Christian Voki selgitused, et teda survestati kohtueelses menetluses ütlusi andes, paljasõnalised ning ei ole usutavad, sest Christian Vokk oli kahtlustatavana ülekuulamise ajal alaealine ning tema ülekuulamisel osales kaitsja. Kohus jätab Christian Voki poolt ristküsitluse käigus antud ütlused, mille kohaselt ta ei kuulnud, kuidas võlgadest räägiti, ebausaldusväärsetena kõrvale 3.5. Ka XX ei tunnistanud ennast väljapressimises süüdi. Tema andis samuti ZZle laenu, kuid ei mäleta mitmel korral. ZZ pakkus intressi, kas 5 või 10 eurot iga päeva eest. Summad võisid olla paarsada eurot. 2021 veebruariks oli ZZ juba jupikaupa tagasi maksnud, mingi võlg oli. Sündmuskohale sattumist selgitab XX järgmiselt. Ta pidi xväikese koolimaja juures asuvas pargis O kokku saama. Sinna tulid Siimul-Joonas Kukk ja teised, mingit kokkulepet kokkusaamiseks neil ei olnud. Majja läks XX koos O, Christian Voki, YYiga, võib-olla oli M ka. ZZ oli seal, rääkisid juttu, tegid suitsu. Tulid Mairo Karpender, Marko Rannaste ja Siimul- Joonas Kukk. Siimul- Joonas Kukk ja Mairo Karpender tulid maskidega. Nad ajasid seal mingit oma teemat, Joonas, Mairo ja Z kaklesid. Süüdistatav oli nurga taga, 7-8 meetrit eemal ning otseselt ei löömist ei näinud. Võlgadest juttu ei olnud. Majas XX kellelegi ei öelnud, et Z on võlgu. Kui teised olid ära läinud, rääkis XX ZZga, kes ütles, et ta maksab võla ära. Võlg jäi umbes paarsada eurot koos intressidega.(II kd, tl 201p - 205p) 3.5.1. Prokurör avaldas XXi ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks tema poolt kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud järgmised ütlused: „Ei mäleta, et Z oleks keegi midagi öelnud, vaid kohe, kui Kukk ja Karpender sinna tulid, hakkasid nad Z peksma. Z peksti kokku ligikaudu tund kuni tund ja 15 minutit. Sellel ajal peksid Z Kukk ja Karpender kätega pea- ja kehapiirkonda korduvalt, nad peksid Z kordamööda.“ „Z peksti mahajäetud majas raha pärast, mida ta ei olnud ära maksnud ja võlgu oli RN, minule, Vokile, Y. Ma ei tea konkreetseid summasid, mis Z teistele võlgu oli, aga usun, et võis olla kokku 1000 eurot. Peksmise ajal küsis Kukk või Karpender, millal Z meile raha ära maksab, ta ütles, et 15-s kuupäev on tal palgapäev, et 15.03.2021 teeb esimese makse, pidi mingisuguse summa ära maksma“. XX põhjendas vastuolu sellega, et uurijad lubasid ütluste andmise ajal kergemat karistust, kui ta kõik ära räägib. Tema selgitused ei ole tõsiselt võetavad, ta oli kahtlustatava ülekuulamise ajal alaealine ning tema ülekuulamisel osales kaitsja. Kohus jätab tema poolt ristküsitluse käigus antud ütlused, mille kohaselt ta kannatanu peksmist otseselt ei näinud ning peksmise ajal võlgadest juttu ei olnud, ebausaldusväärsetena kõrvale. 3.6. YY, kes ennast samuti väljapressimises osalemises süüdi ei tunnistanud, sõitis bussiga x ja läks vanasse majja koos Christian Voki, XXi ja O. Seal oli ZZ, kes võttis temalt ühel korral laenu, natukene maksis tagasi. Sündmuse ajaks oli 20 eurot makstud aga ta oli veel võlgu. Nad istusid ja rääkisid. Hiljem tulid Siimul-Joonas Kukk, Mairo Karpender ja Marko Rannaste, kes palusid neil ära minna. Nemad läksid natuke eemale, läks madistamiseks. Oli nurga taga koos Christian Voki ja XXiga, nägi, et Mairo Karpender lõi Z maksa piirkonda, ühte näkku lööki nägi ka. Peksmise ajal võlgadest juttu ei olnud. (II kd, tl 205 p-207p) 3.6.1. Prokurör avaldas YYi ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tema poolt kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud järgmised ütlused: "Ma ei oska öelda, kaua olime seal istunud, kui sinna ilmusid Karpender ja Kukk, nad on mõlemad minu sõbrad. Kuidas nad sinna sattusid, ei tea, mina neid sinna ei kutsunud. Kohe, kui nad sinna tulid, hakkasid Z käest küsima, miks ta oma 10 1-22-1363 võlgasid ei ole maksnud.“ YY selgitab, et need ei ole tema sõnad. Seal olid mõned laused, mis temale ei sobinud, uurija lubas need ära kustutada. YY tahtis ära saada sealt, oli väga kiire. Kuna YYi selgitused ei ole tõsiselt võetavad jätab kohus ka tema poolt ristküsitluse käigus antud ütlused, mille kohaselt kannatanu peksmise ajal võlgadest juttu ei olnud, ebausaldusväärsetena kõrvale. 3.7. Marko Rannaste, kes samuti ennast väljapressimises süüdi ei tunnistanud läks 26.02.2021 koos YYiga bussiga x x, kus tema sai kokku Mairo ja Joonasega. Kannatanu ZZt tema ei tundnud. Majas oli palju rahvast tema tundis Y, Vokki ja X. Otseselt kannatanu suhtes vägivalla tarvitamist ei näinud, kuulis oigeid, mis sarnanesid Z häälele. Rahalistest suhetest, võlgu olemisest juttu ei olnud. Tema jalutas ringi oli vahepeal teisel korrusel. (II kd, tl 207p - 210 p ) 3.7.1. Prokurör avaldas Marko Rannaste ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tema poolt kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud järgmised ütlused: "Pargis tuli vist jutuks, et on vaja minna x x taga asuvasse vanasse majja, kus on vaja kelleltki raha välja nõuda" . "Kohe, kui sinna läksime, hakati selle mehe käest raha välja nõudma, nõudjateks olid Mairo ja Siimul-Jonas. Summad, mida mina kuulsin, olid 500 eurot. Ma ei tea, mida see mees neile vastas, igatahes hakkasid Mairo ja Siimul-Joonas teda peksma, lõid nii käte kui jalgadega, löögid tabasid pea ja rindkere piirkonda". Marko Rannaste selgitas, et need olid survestatud ütlused, oli kaks uurijat. Öeldi, et räägi niimoodi, siis saad kergema karistuse. Kohus jätab tema poolt ristküsitluse käigus antud ütlused, mille kohaselt ta otseselt kannatanu suhtes vägivalla tarvitamist ei näinud ning selle ajal rahalistest suhetest ja võlgadest juttu ei olnud, ebausaldusväärsetena kõrvale. Marko Rannaste selgitused vastuolu kohta ütlustes ei ole tõsiselt võetavad. 3.8. Siimul-Joonas Kukk tunnistab ennast kannatanu ZZ peksmises süüdi. Selgitab, et tema oli 26.veebruaril mahajäetud majas eesmärgiga kannatanule üks suur keretäis tappa anda. ZZ olevat rääkinud, et ei kavatsegi Siimul-Joonas Kukele võlga tagasi maksta, samuti seda, et ZZ on Siimul-Joonas Kukke juba mitu korda näinud ja Kukk ei ole talle midagi teinud. Võlg oli sisuliselt unustatud, see oli nii väike summa, Siimul-Joonas Kukel ei olnud 40-st eurost kahju aga see ärplemine ajas vihale. Siimul-Joonas Kukk küsis, kas tead, mille eest saad ja kannatanu sai ketuka. ZZ valetas, et sellist juttu ei ole olnud, Siimul-Joonas Kukk lõi teda edasi. Siimul-Joonas Kukk lõi kannatanut mitmeid kordi poole tunni jooksul, pausid olid ka. Seda, mida Karpender tegi, Siimul-Joonas Kukk kommenteerida ei oska. Pärast ei ole raha tagasi küsinud aga on üritanud ühendust saada, et vabandada. Kirjutas FB-i, vabandas oma teo pärast. Tunneb väga suurt kahetsust, et läks kedagi kuulujuttude pärast peksma. (II kd, tl 210 p-212 ) 3.9. KK nägi järgmisel päeval kodus ZZ vigastusi, ta ütles, et teda peksti, pressiti raha välja, sai aru, et summa oli 1000 eurot. Suitsukoniga oli kõrvetatud, ribid olid sinised, nägu oli kirju, sinine. ZZ ütles, et ta oli võlad tagasi maksnud. Käisid kiriku kõrval lagunenud majas, leidsid sealt kannatanu telefoni, mis oli katki. (I kd, tl 97p-99). VV nägi ZZt järgmisel päeval, lõuna paiku, tal olid silmad sinised, huuled paistes, seljal, jalgadel, kätel olid sinikad. Z ütles, et tuldi kallale, peksti, kuna oli võlgu, ta oli kõik ära maksnud ja peale maksnud, aga nõuti veel. Z oli ise pakkunud midagi juurde, et nad ta rahule jätaksid. Keegi lõhkus Z telefoni ära, koniauke oli pükstes. Z ütles koniaukude kohta, et keegi astu käe peale ja kustutas oma koni tema käele. Ta eriti midagi ei näinud, kui näkku peksti. Kividega oli vist loobitud, seal on sellised suured tsemendist kivid, neid oli loobitud, et ei läinud pihta või midagi sellist. VV selgitab, et varem on suvila juures Z käidud võlga nõudmas, Z maksis 20 eurot ära. Kes need olid tunnistaja ei tea. (I kd, tl 99-101p) 3.10. Tunnistaja LL, kes läks M mahajäetud majja, nägi, et seal olid Y, X, O, mingi poiss, keda ei 11 1-22-1363 tea ja kaks maskides meest, eemal istus kuskil ka Z. Algul oli lihtsalt vaidlus, siis algas tõuklemine, kiviga nõuti võlga tagasi. Z oli vist kellelegi sealt seltskonnast võlgu, temaga vaidlesid 2 meest, kellel olid maskid peas. Võlasumma oli midagi tuhandega, mehed lükkasid Z vastu seina, ta sai vist paar hoopi ka käega. LL läks M ja O x x, kus oli 10 minutit umbes, minemine ja tulemine aega võttis kuskil kokku 20 minutit. Läksid tagasi majja, kartsid, et äkki nad muidu arvavad, et kutsume politsei või midagi. (II kd, 101p-104). Tunnistaja ütlusi kinnitab MM, kes läks koos LL mahajäetud majja, kus alguses ei toimunud midagi, hiljem tõsteti hääli, oli karjumist. ZZt nägi, kes oli teisel pool seina, väga palju ei näinud, temaga rääkis keskmist kasvu suusamaskis mees kurja tooniga mingist rahast vist. Hiljem nägi silmanurgast, et Z oigas valust. Teda lõi maskis mees, kuulda oli paari matsu. Läksid poodi, 20 minuti pärast läksid tagasi, sest musta maskiga mees hirmutas neid, et nad ei räägiks kellelegi. Kui tagasi läksid võis olla ka paar korda löömist. Mõlemad lööjad olid maskides. (II kd, tl 104- 106p) 3.11. Tunnistaja OO oli 26.02.2021 läks bussiga x ning kiriku taha mahajäetud majja koos XX ja Chritian Vokiga, seal võis olla 7-8 inimest. Majas istus omaette ZZ. Siimul-Joonas Kukk, Mairo Karpender ja Marko tulid maskides sisse, hakkasid teda peksma. ZZt peksti suht pikka aega, tunnistaja ei oska täpselt öelda, kes kuhu peksis. Peksmise põhjus oli selles, et Z oli kellelegi võlgu olnud, võlajuttu rääkis Siimul-Joonas Kukk või Mairo Karpender. Tunnistaja käis vahepeal koos M ja tema tüdruksõbraga poes, kui nad tagasi tulid peksti edasi, kannatanut löödi arvatavasti kõhtu ja näkku rusikaga. Prokuröri ettepanekul meenutas tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlusi, mille kohaselt Z oli võlgu Chritian Vokile ja YYile. Mairo Karpender küsis Z käest võlga tagasi. Võla suurus oli mingi tuhande ringis. Raha küsimine oli peksmise ajal vist. (II kd, tl 189 p- 194). 3.12. Tunnistaja NN ütluste kohaselt oli ZZ talle võlgu ja pakkus intresse. Tunnistaja sündmuskohal ei olnud, ta pidi ise kella 18 ajal Z kokku saama, Z pidi talle sellel päeval raha aga seda ei juhtunud. Sellest, et ZZ suhtes vägivalda tarvitati tunnistaja ei teadnud. ZZ kirjutas tunnistajale järgmisel päeval ähvarduskirja, aga tunnistaja ei saanud sellest midagi aru. ZZ ähvardas, lubas neid Christianiga üles otsida ja läbi taguda. ZZ võttis tihti 150 eurot laenu, pakkus ise 50 eurot juurde. ZZ ema maksis ülekandega 50 tunnistajale ja 40 Siimul-Joonas Kukele, Z saatis sõnumi, et Joonasele tuleb saata 40 eurot. Raha andis tunnistaja edasi siis, kui Kukk vanglast välja tuli. (II kd, tl 106 p- 111) 3.13. Sündmuskoha vaatlusel 02.03.2021 x x x x x kinnistul asuvas osaliselt lammutatud hoones leiti teise rummi ukseava eest maast x x ostutšekk, mis on väljastatud 26.02.2021 kell 17:42:04 ning kinnitab tunnistajate LL, MM ja OO viibimist sündmuskohal ning seda, et nad andsid ütlusi sündmuskohal tajutu kohta. Teist ruumi poolitava vaheseina äärest leiti katkine pudelikael, mis kinnitab kannatanu ZZ ütlusi 26.02.2021 mahajäetud majas toimunu kohta. (I kd tl 113 -124) 3.14. x x turvakaamerate salvestiselt on tuvastatav 26.02.2021 x x x x x kinnistul asuvas osaliselt lammutatud hoones olnud isikute liikumine (I kd tl 125-140, salvestis CD-l ümbrikus tl 140 A). x x valvekaamera salvestiselt on näha, et tunnistajad LL MM ja OO viibimine kaupluses kella 17:42 ajal (I kd tl 142-143, salvestis CD-l I ümbrikus tl 140A) Asitõendi vaatlusprotokoll lisaga (I kd tl 172-181) 26.02.2021 liinibussi videosalvestise vaatlusest selgub, et menetleja tundis x x kell 15:26 seisma jäänud bussi sisenejate hulgas ära YYi, kes koos teise noormehega väljus sõitis x x bussipeatuses. Kell 18:19:50 peatus buss x x bussipeatuses suunaga x poole ning bussi sisenejates tundis menetleja ära YYi, Siimul-Joonas Kuke, Christian Voki ja Mairo Karpenderi. Kõnealuste salvestistega on tuvastatavad 26.02.2021 sündmuskohal viibinud isikud. 3.15. Kannatanu ZZ mobiiltelefoni HUAWEI P30 Lite IMEI: x andmetest tehti uuringukoopia (I 12 1-22-1363 kd tl 144-145) faili vaatlusel (kd tl 146-168 mälupulk ümbrikus tl 168A ) tuvastati vestlused YYiga, mis on seotud raha maksmisega ning vestlused Christian Vokiga, mis puudutab raha tasumist. XXilt kinnipidamise käigus ära võetud mobiiltelefonis leiduvate andmete vaatlus (I kd, tl 169-170), tõendab suhtlust kannatanuga seoses raha maksmisega. Eeltooduga on tõendamist leidnud ZZ laenu- ja võlasuhted YYi, Christian Voki ja XXiga. 3.16. Kohtulikul arutamisel uuritud tõenditega on kohtu hinnangul vaidlusteta tõendamist leidnud, et ZZ laenas Christian Vokilt, XXilt ja YYilt raha ning lubas neile võlgu olevalt summalt intresse maksta. ZZ tunnistas, et esialgu pakkus ta ise intresse ning hiljem küsisid intresse juba laenajad. ZZ ütlustest nähtub, et 26. veebruariks võis intressidega võlg ulatuda isegi suuremaks kui 800, 400 ja 200 eurot. Tõendamist on leidnud ka see, et 26. veebruaril oli ZZ võlgu SiimulJoonas Kukele 40 eurot. Eeltoodu nähtub tunnistaja NN ütlustest, samuti andis Siimul-Joonas Kukk ütlusi selle kohta, et tema oli 26.veebruaril mahajäetud majas eesmärgiga kannatanule üks suur keretäis tappa anda, kuna ZZ olevat rääkinud, et ei kavatsegi Siimul-Joonas Kukele võlga tagasi maksta. Ka tunnistajate LL, MM ja OO ütluste kohaselt peksti kannatanut peksti seoses võlaga. ZZ, Christian Voki, XX ja YYi vahelisi laenu- ja võlasuhteid tõendavad nende mobiiltelefonidest leitud andmed. Samuti on vaidlusteta tõendamist leidnud, et Siimul-Joonas Kukk ja Mairo Karpender kasutasid kannatanu ZZ suhtes 26.02.2021 vägivalda. Lisaks Siimul-Joonas Kuke ja Mairo Karpenderi enda ütlustele on vägivalla kasutamine tõendatud kannatanu ütlustega, millest nähtub, muuhulgas, et ta tundis peksmise tagajärjel valu. Kohtueelses menetluses tuvastati ZZl järgmised tervisekahjustused: hematoom parema silma ümber, hematoom kõhul ja hematoomid vasakul küljel roiete piirkonnas ning puusa piirkonnas, marrastused alaseljal, marrastused ning põletushaav paremal käel, mis on fikseeritud kehavigastuste dokumenteerimise kaardil ja patsiendikaardil. Samuti nähtub ka tunnistajate ütlustest, et ZZ suhtes kasutati 26.02.2021 x x kinnistul asuvas mahajäetud majas vägivalda kahe maskis mehe poolt. 3.17. Väljapressimise objektiivne koosseis on varalise kasu üleandmise nõudmine, millega kaasneb ähvardus või vägivalla kasutamine. Subjektiivsest küljest eeldab väljapressimine tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes ning koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et Christian Vokk, XX, YY, Marko Rannaste, Mairo Karpender ja Siimul-Joonas Kukk tegutsesid ühiselt isikute grupis eesmärgiga vägivalda kasutades nõuda ZZlt varalise kasu üleandmist. Tõendamist on leidnud, et ZZ oli Siimul-Joonas Kukele 40 eurot võlgu ning Siimul- Joonas Kukk läks koos Mairo Karpenderi ja Marko Rannastega sündmuskohale eesmärgiga kannatanut karistada selle eest, et ta lubas võlga tagasi mitte maksta. Kohtu hinnangul ei ole alust rääkida varalise kasu üleandmise nõudmisest väljapressimise objektiivse kooseisu mõttes, sest on tõendatud kannatanu kohustuse olemasolu Siimul-Joonas Kuke suhtes. Kuigi on tõendatud, et Siimul-Joonas Kukk küsis, kui palju kannatanu teistele võlgu on, ning Christian Vokk, XX ja YY vastasid, ei ole kohtu hinnangul tegemist varalise kasu üleandmise nõudmisega. ZZ laenas Christian Vokilt, XXilt ja YY raha, lubas neile maksta intresse ning tunnistas, et 26.veebruariks võis intressidega võlg ulatuda isegi suuremaks kui 800, 400 ja 200 eurot. Kuna laenu anti ja intressides lepiti kokku suuliselt ning võla tagasimaksmist ei fikseeritud kirjalikult ei ole võimalik tõsikindlalt tõendada, kas ja kui suur oli kannatanu kohustus Christian Voki, XXi ja YYi ees 26.veebruaril ning kohtu hinnangul ei ole seetõttu ka süüdistatavatele võimalik ette heita, et nad isikute grupis ja vägivalda kasutades nõudsid ZZlt varalise kasu üleandmist. 3.18. Seega tuleb Christian Vokk, XX, YY ja Marko Rannaste väljapressimises KarS § 214 lg 2 13 1-22-1363 p 4 järgi õigeks mõista. Kuna Siimul-Joonas Kukk ja Mairo Karpender kasutasid kannatanu suhtes vägivalda, pani nemad toime ZZ kehalise väärkohtlemise KarS § 121 mõttes. Kannatanule põhjustati peksmisega valu ning tekitati tervisekahjustused. Siimul-Joonas Kuke poolt toimepandu on kvalifiseeritav KarS § 121 lg 1 järgi ning Mairo Karpenderi poolt toimepandu KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, sest tema on varem toime pannud röövimise. SiimulJoonas Kukk ja Mairo Karpender panid kuriteo toime tahtlikult, nende teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohtuliku arutamise käigus ei ilmnenud ning neile tuleb toimepandu eest karistus mõista. 4. Marko Rannastele on KarS § 213 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistus selles, et tema, ajavahemikul 06.03.2021-15.03.2021 teostas OOle kuuluva x krediitkaardi nr x andmeid kasutades omaniku teadmata ja tahte vastaselt tema krediitkaardi kontolt erinevatel kuupäevadel erinevates summades 367 makset Google Play´le, millega tekitas AASle kahju summas 502,36 eurot. 4.1. Marko Rannaste tunnistas ennast 06.03-15.03.21 toimepandud arvutikelmuse toimepanemises süüdi, kuid hagiga ei nõustunud, leides, et ta ei pea 500 eurot hüvitama, summa peaks olema oluliselt väiksem. Marko Rannaste selgitas, et kuritegu leidis aset nii nagu süüdistuses kirjas, kuid kahju osas ütles uurija, et 200 eurot saadi kätte. Marko Rannaste kasutas pangakaardi, mille leidis maast, andmeid ning ostis mingeid mängusiseseid asju. Ta pildistas pangakaardi andmed ja viis pangakaardi poodi. 4.2. Marko Rannaste süü arvutikelmuse toimepanemises on tõendatud ka tunnistaja OO poolt kohtuistungil ristküsitluse käigus antud ütlustega, millest nähtub, et eelmisel aastal toimusid tema krediitkaarti kontol tehingud. Võis olla märtsikuus, kui Rannaste kirjutas FB-sse kirja, et leiti tema krediitkaart, mille saab kätte „Meie“ poest. Tunnistaja avastas hiljem, et oli tehtud erinevaid oste, konto väljavõttelt nägi, et oli tehtud tehinguid Google Play-s seoses mingite mängudega. Tehinguid oli üle 300 ning üle 500 euro suuruses summas. Seda, et Marko Rannaste oli selles süüdi sai tunnistaja teada politseist. (I kd, tl 94 p- 95p) Tunnistaja andis politseile FB kirjavahetuse Marko-nimelise isikuga, millest nähtub järgmist. Marko nimeline isik kirjutas tunnistajale 27.veebruaril, et leidis „Meie“ poe kõrvalt lume hunnikust tunnistaja pangakaardi ja viis selle poodi. (II kd tl 69) 4.3. Marko Rannaste süü on tõendatud ka järgmiste kirjalike tõenditega. Maksekaardi leping nr x tõendab, et A AS ja OO vahel sõlmiti 06.12.2018 sõlmitud maksekaardi leping krediidilimiidiga 1500 eurot. (I kd tl 100-102) OO krediitkaardi tehingute väljavõte tõendab, et ajavahemikul 06.03.2021-15.03.2021 tehti OOle kuuluva x krediitkaardi nr x andmeid kasutades tema krediitkaardi kontol 367 makset Google Play´le, millega tekitati A ASle kahju summas 502,36 eurot. (I kd tl 85-99) Järelepärimine Google LLCle ja Google vastus CD plaadil tõendab OO krediitkaardiga tehtud tehinguid ajavahemikul 06.03.2021- 15.03.2021 (I kd tl 103-111) 4.4. AAS esitas 15.04.2021 tsiviilhagi Marko Rannaste vastu 500, 39 euro nõudes. Hagi kohaselt tehti kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus kindlaks, et Marko Rannaste ostis OO tema teadmata ning tema maksekaarti nr x kasutades, interneti vahendusel Google Pay ja Google Play rakenduse kaudu, erinevat kaupa, tooteid ja teenuseid 500, 38 euro väärtuses (I kd tl 12-13) 4.5. Marko Rannastele on esitatud süüdistus KarS § 213 lg 2 p 1 järgi selles, et tema pani arvutikelmuse toime isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise, teostas OOle kuuluva x krediitkaardi nr x andmeid kasutades omaniku teadmata ja tahte vastaselt tema krediitkaardi kontolt erinevatel kuupäevadel erinevates summades 367 makset Google Play´le, millega tekitas A ASle kahju summas 502,36 eurot. Arvutikelmuse objektiivne koosseisutegu on ebaseaduslik 14 1-22-1363 sekkumine andmetöötlusprotsessi, mis mõjutas selle protsessi tulemust, millega kaasnes varaline kahju. Marko Rannaste kasutas omavoliliselt OO krediitkaarti, temal ei olnud Google Pay vahendusel ja Google Play´st oste tehes OO luba tehingute tegemiseks. OO krediitkaardi andmete sisestamisega andis Marko Rannaste aga pangale märku, justkui oleks ta konto üle õigustatud isik või vähemalt tegutseks tema nõusolekul ning ta tekitas A AS-le varalise kahju. Seega täitis Marko Rannaste oma tegudega arvutikelmuse objektiivse koosseisu, kuna kohus mõistis Marko Rannaste õigeks KarS § 214 lg 2 p 4 järgi on tema poolt toimepandu kvalifitseeritav KarS § 213 lg 1 järgi. Marko Rannaste pani kuriteo toime tahtlikult, tema teo teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohtuliku arutamise käigus ei ilmnenud ning temale tuleb toimepandu eest karistus mõista. Karistuse mõistmine 5. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse nii karistust kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestab ka õiguskorra kaitsmise huvisid. 5.1. Christian Vokk pani toime KarS § 121 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo, mille toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Christian Voki poolt toimepandud kuriteo asjaoludest tulenevalt hindab kohus tema süüd keskmisest väiksemaks, tema karistust raskendavad ja karistust kergendavad asjaolud puuduvad ning Christian Vokk on varem karistamata isik. Kuigi Christian Vokk kaitsja küsimustele vastates kahetses oma tegu, leiab kohus, et tegemist ei ole Christian Voki poolse puhtsüdamliku kahetsusega ehk karistust kergendava asjaoluga KarS § 57 mõttes ning tema poolt kohtuistungil väljendatud kahetsus ei ole puhtsüdamlik vaid kannab karistuse kergendamise eesmärki. Arvestades Christian Voki poolt toimepandut, lisaks vägivallale alandas Christian Vokk kannatanut, sundides teda põlvili andeks paluma, ning karistust kergendavate asjaolude puudumist ei ole põhjendatud kergemaliigilise, s.o rahalise karistuse mõistmine. Lähtudes Christian Voki süü suurusest ja tema isikust, leiab kohus, et kohaseks karistuseks on vangistus alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus mõistab Christian Vokile KarS § 121 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo eest karistuseks kolmekuulise vangistuse. Kuna tegemist ei ole raske süüteoga ning kohus peab võimalikuks Christian Voki karistamist vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra, jätab kohus temale mõistetava karistuse täielikult tingimisi kohaldamata. Christian Vokk on varem karistamata mistõttu puudub vajadus tema käitumise üle täiendava kontrolli teostamiseks ning tema mõjutamiseks ei ole kriminaalhooldus vajalik. Kohus kohaldab KarS § 73 lõikeid 1 ja 3 ning jätab vangistuse täielikult tingimisi kohaldamata kui Christian Vokk ei pane üheaastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. 5.2. Marko Rannaste pani toime KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Marko Rannaste poolt toimepandud kuriteo asjaoludest tulenevalt hindab kohus tema süüd keskmisest väiksemaks, tema karistust raskendavad ja karistust kergendavad asjaolud puuduvad, Marko Rannaste on varem karistamata isik. 15 1-22-1363 Arvestades karistust kergendavate asjaolude puudumist ning kohustust hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ei ole põhjendatud kergemaliigilise, s.o rahalise karistuse mõistmine. Lähtudes Marko Rannaste süü suurusest ja tema isikust, leiab kohus, et kohaseks karistuseks on vangistus alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus mõistab Marko Rannastele KarS § 213 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo eest karistuseks kuuekuulise vangistuse. Kuna tegemist ei ole raske süüteoga ning kohus peab võimalikuks Marko Rannaste karistamist vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra, jätab kohus temale mõistetava karistuse täielikult tingimisi kohaldamata. Kuna Marko Rannaste on varem kriminaalkorras karistamata puudub vajadus tema käitumise üle täiendava kontrolli teostamiseks ning tema mõjutamiseks ei ole kriminaalhooldus vajalik. Kohus kohaldab KarS § 73 lõikeid 1 ja 3 ning jätab vangistuse täielikult tingimisi kohaldamata kui Marko Rannaste ei pane üheaastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. 5.3. Siimul-Joonas Kukk pani toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega ja KarS § 121 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo, mille toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Siimul-Joonas Kukk omab kolme kehtivat kriminaalkaristust ning tal on 14 kehtivat väärteokaristust (I kd tl 196-202 , II kd tl 1-10). Siimul-Joonas Kuke poolt toimepandud kuriteo asjaoludest tulenevalt hindab kohus tema süüd KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel keskmisest väiksemaks ja KarS § 121 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel aga keskmisest suuremaks. Tema karistust raskendavad ja karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Kuigi Siimul-Joonas Kukk väljendas kohtuistungil kahetsust, leiab kohus, et tegemist ei ole puhtsüdamliku kahetsusega KarS § 57 mõttes ning tema poolt kohtuistungil väljendatu kannab üksnes karistuse kergendamise eesmärki Arvestades Siimul-Joonas Kuke suhtumist toimepandud tegudesse ning karistust kergendavate asjaolude puudumist ei ole alust kaaluda kergemaliigilise, s.o rahalise karistuse mõistmist. Lähtudes poolt toimepandud kuriteo asjaoludest ja tema isikust, leiab kohus, et kohaseks karistuseks KarS § 320 lg 1 järgi on vangistus alla sanktsiooni keskmist määra ja KarS § 121 lg 1 järgi on sanktsiooni ülemäära lähedases määras. Kohus mõistab Siimul-Joonas Kukele KarS § 121 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo eest karistuseks kümnekuulise vangistuse ja KarS § 320 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo eest karistuseks kuuekuulise vangistuse. KarS § 64 lg 1 alusel mõistab kohus liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel üheaastase vangistust. Kuna Siimul-Joonas Kukk kandis kuriteo toimepanemise ajal Tartu Maakohtu 27.12.2020 otsusega mõistetud tingimisi vangistust, s.o pani kuriteo toime katseajal, tuleb temale karistuseks mõista reaalne vangistus. Tartu Maakohtu 27.12.2020 otsusega mõistetud ärakandmata karistus pöörati täitmisele Pärnu Maakohtu 30.04.2021 määrusega, karistus on täidetud 18.01.2022. Pärnu Maakohtu 9.11.2022 määrusega kuulutati Siimul-Joonas Kukk tagaotsitavaks ning tema suhtes kohaldati tõkendina vahistamine. Siimul- Joonas Kukk peeti kinni 20.08.2023.a. (II kd, tl 178 ) KarS § 68 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning lugeda karistuse kandmise aja alguseks 20.08.2023.a. Tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 16 1-22-1363 5.4. Mairo Karpender pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Mairo Karpender omab kehtivat kriminaalkaristust. Pärnu Maakohtu 18.12.2020 otsusega tunnistati Mairo Karpender süüdi KarS §199 lg 2 p 9 ja KarS § 200 lg 1 ning KarS § 25 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks kaheaastane vangistus, millest pöörati kohe täitmisele 27 päeva vangistust ning 1 aasta ja 11 kuud vangistust jäeti täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga. Ärakandmata karistus pöörati täitmisele Pärnu Maakohtu 07.04.2021 määrusega, Mairo Karpender vabanes karistuse kandmiselt Viru Maakohtu määrusega tingimisi enne tähtaega, karistus on täidetud 30.06.2023. (I kd tl 182-186, tl 186-195, II kd, tl 220-221) Mairo Karpenderi poolt toimepandud kuriteo asjaoludest tulenevalt hindab kohus tema süüd keskmiseks, tema karistust raskendavad ja karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Arvestades Mairo Karpenderi poolt toimepandut ning karistust kergendavate asjaolude puudumist arvestades ei ole põhjendatud kergemaliigilise, s.o rahalise karistuse mõistmine. Mairo Karpender pani kuriteo toime koos Siimul-Joonas Kukega, kellel oli kuriteos kaalukam roll. Kuigi Mario Karpenderi poolt toimepandu eest on ette nähtud pikem vangistus, leiab kohus, et ka temale on toimepandu eest kohaseks karistuseks KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ettenähtud kuriteo eest kümnekuuline vangistuse. Kuna Mairo Karpender kandis kuriteo toimepanemise ajal Pärnu Maakohtu 18.12.2020 otsusega mõistetud tingimisi vangistust, s.o pani kuriteo toime katseajal, tuleb temale karistuseks mõista reaalne vangistus. Mairo Karpender peeti kahtlustatava kinni 15.03.2021, vahistati 16.03.2021 ning viibis vahi all kuni 15.07.2021 (II kd, tl 26-37). KarS § 68 alusel arvab kohus eelvangistus alates 15.03. kuni 15.07.2021.a, s.o neli kuud, karistusaja hulka ning kandmisele kuulub kuus kuud vangistust. Mairo Karpenderil tuleb asuda karistust kandma kohtu poolt väljastatud teatises märgitud ajal ning karistuse kandmise aja algust arvata tema ilmumisest karistust kandma. Tsiviilhagid 6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või kui ta vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. 6.1. A AS esitas 15.04.2021 tsiviilhagi Marko Rannaste vastu 500, 39 euro nõudes. Hagi kohaselt tehti kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus kindlaks, et Marko Rannaste ostis OO nimel, tema teadmata ning tema maksekaarti nr x kasutades, interneti vahendusel Google Pay ja Google Play rakenduse kaudu, erinevat kaupa, tooteid ja teenuseid 500, 38 euro väärtuses (I kd tl 12-13) 6.2. Kriminaalasjas on tõendatud Marko Rannaste süü KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Oma õigusvastase käitumisega tekitas Marko Rannaste A AS-le varalise kahju. Seega ei ole asjas vaidlust süüdistatava kohustuste olemasolu osas. Marko Rannaste ei nõustunud kuriteoga tekitatud kahju suurusega, kuna uurija olevat öelnud, et 200 eurot saadi kätte. Marko Rannaste paljasõnaline väide ei anna alust kahelda A AS-i nõude suuruses ning kohus leiab, et A AS-i tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab VÕS § 1043 alusel Marko Rannnastelt välja 500,39 eurot, mis tuleb kanda A AS arveldusarvele x. 6.3. ZZ esitas 01.03.2022 tsiviilhagi Siimul-Joonas Kuke vastu 279,80 euro nõudes. Hagi kohaselt lõhkus Siimul-Joonas Kukk 26.02.2021 väljapressimise käigus kannatanu 17 1-22-1363 mobiiltelefoni HuaweiP30 Lite. ( I kd, tl 11) Tele2 Eesti AS arvest nr x selgub, et ZZ telefon, mis kuriteosündmuse ajal lõhuti, maksis 279, 80 eurot ( I kd tl 112 ) 6.4. Kriminaalasjas on tõendatud Siimul-Joonas Kuke süü KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kannatanu ZZ suhtes, samuti see, et kannatanu suhtes vägivalla kasutamise käigus lõhkus Siimul-Joonas Kukk kannatanu mobiiltelefoni. Seega tekitas SiimulJoonas Kukk oma õigusvastase käitumisega ZZle varalise kahju ning asjas ei ole vaidlust süüdistatava kohustuse olemasolu osas. Kohus asub seisukohale, et kannatanu ZZ tsiviilhagi on põhjendatud ning rahuldab ZZ tsiviilhagi ja mõistab VÕS § 1043 alusel Siimul-Joonas Kukelt välja 279,80 eurot, mis tuleb kanda ZZ arveldusarvele nr x x pangas. Asitõendid 7.

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada Mairo Karpenderile mobiiltelefon Nokia.

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel katkine mobiiltelefon P30 Lite, x x ostutšekk ja katkine pudelikael. Asitõendid asuvad Kesk-Eesti politseijaoskonna Paide asitõendite hoiuruumis. Mälupulk (ümbrikus I kd, tl 168 A) tagastada menetlejale. Otsus riiklikus sõrmejälgede registris ja DNa registris sisalduvate andmete kohta. 8. Kuna kohus mõistab Christian Voki, YY, XXi ja Marko Rannaste õigeks KarS § 214 lg 2 p 4 järgi tuleb

§ 314

p 51 alusel kustutada riiklikus sõrmejälgede registris, andmekogus ABIS ja riiklikus DNA-registris sisalduvad Christian Voki, YYaasi, XXi ja Marko Rannaste andmed. Kriminaalmenetluse kulud 9. Vastavalt

§ 180lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 4, p 9 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt määratud kaitsjale määratud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 2023. aastal 1087,50 eurot.

§ 175

lg 1 p 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel on Christian Voki menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu 3329, 88 eurot ja sundraha 1087,50 eurot. Kuna kohus mõistab Christian Voki KarS § 214 lg 4 järgi õigeks leiab kohus, et temalt tuleb välja mõista määratud kaitsjale määratud tasu kuue tunni ulatuses, mis on põhjendatud ajakulu Christian Voki kaitsmisel süüdistuses KarS §121 lg 1 järgi. Kohus mõistab Christian Vokilt riigituludesse menetluskuludena osaliselt määratud kaitsjale määratud tasu 432 eurot ja sundraha 1087,50 eurot, kokku 1519,50 eurot.

§ 175

lg 1 p 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel on Marko Rannaste menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu 3013, 68 eurot ja sundraha 1087,50 eurot. Kuna kohus mõistab Marko Rannaste KarS § 214 lg 4 järgi õigeks leiab kohus, et temalt tuleb välja mõista määratud kaitsjale määratud tasu kuue tunni ulatuses, mis on põhjendatud ajakulu tema kaitsmisel süüdistuses KarS § 213 lg 1 järgi. Kohus mõistab Marko Rannastelt riigituludesse menetluskuludena osaliselt määratud kaitsjale määratud tasu 432 eurot ja sundraha 1087,50 eurot, kokku 1519,50 eurot.

§ 175

lg 1 p 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel on Mairo Karpenderi menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu 2766 eurot ja sundraha 1087,50 eurot. Kuna Mairo Karpender peab minema karistust kandma kinnipidamisasutusse, leiab kohus, et menetluskulude täies mahus riigile tasumine osutub Mairo Karpenderile üle jõu käivaks ning

§180

lg 3-st juhindudes, tagamaks Mairo Karpenderile paremaid resotsialiseerumisväljavaateid jätab kohus poole tema 18 1-22-1363 menetluskuludest riigi kanda ning mõistab Mairo Karpenderilt riigituludesse menetluskuludena poole määratud kaitsjale määratud tasust, s.o 1383 eurot ja poole sundrahast, s.o 543,75 eurot, kokku 1926,75 eurot.

§ 175

lg 1 p 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel on Siimul-Joonas Kuke menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu 1713,48 eurot ja sundraha 1087,50 eurot. Kuna kohus mõistis Siimul-Joonas Kukele karistuseks reaalse vangistuse, leiab kohus, et menetluskulude täies mahus riigile tasumine osutub Siimul-Joonas Kukele üle jõu käivaks ning

§180

lg 3-st juhindudes, tagamaks tema paremaid resotsialiseerumisväljavaateid jätab kohus poole menetluskuludest riigi kanda ning mõistab Siimul-Joonas Kukelt riigituludesse menetluskuludena poole määratud kaitsjale määratud tasust, s.o 856,74 ja poole sundrahast, s.o 543,75 eurot, kokku 1400,49 eurot. Vastavalt

§ 181lg-le 1 hüvitab õigeksmõistva otsuse korral menetlus kulud riik.

Kuna kohus mõistab YYaasi ja XXi täielikult õigeks jäävad XXi menetluskulu, s.o määratud kaitsjale määratud tasu 3111, 12 eurot ja YY menetluskulu, s.o määratud kaitsjale määratud tasu 3805,80 eurot, täielikult riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik, rahvakohtunikud 19

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.