KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kädi Vaker Otsuse tegemise aeg ja koht 23.01.2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-15904 Tsivii

§ 468lg 1 p 1).

1. Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Jätta menetluskulud kostja Medexp ZZ OÜ kanda.
3. Mõista kostjalt kostjalt Medexp ZZ OÜ-lt hageja UAB ASIMESTA kasuks välja menetluskulud summas 1198,40 eurot. Hageja õigusabikulu on vähendatud

§ 175lg 1 alusel.

8. Mõista kostjalt Medexp ZZ OÜ-lt hageja UAB ASIMESTA kasuks välja viivis hageja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused 1. Harju Maakohtu menetluses on UAB ASIMESTA hagi Medexp ZZ OÜ vastu rahalises nõudes. Kostja vastas 20.12.2023 hagile, milles tunnistas, et kohtu nõue on kehtiv ja kostja on valmis kandma hageja menetluskulusid. Kostja vaid kirjutas, et sooviks maksegraafikut. Kohus suunas pooli pidama kompromissläbirääkimisi. Hageja teatas 03.01.2024, et pooled ei saavutanud võlgnevuse tasumiseks maksegraafikus kokkulepet, mistõttu palus hageja menetlusega edasi minna. Hageja taotles hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemist. Kohus palus 05.01.2024 e-kirjas pooltel teatada, kas mõlemad pooled loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, mille tagajärjena on hagejal õigus esitada taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. Hageja teatas 08.01.2024, et loobub hagi õigeksvõtul põhineva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kostja ei ole edasikaebeõigusest loobumisest teatanud. Kohus käsitleb kostja 20.12.2023 vastust hagi õigeksvõtuna. Kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (

§ 440lg 1).

Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus teeb otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 1).

2.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 2

§ 162

lg-s 1 sätestatud üldreegli järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Nimetatu kohaldub üldjuhul ka hagi õigeksvõtu puhul (

I kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2017, lk 796, p 3.6). Üldreeglist sätestab erandi

§ 168

lg 6, mille kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud eeldused eelnimetatud sätte kohaldamiseks, kuivõrd kohtule esitatud menetlusdokumentide kohaselt kostja ei täitnud võlasuhtest tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast ja meeldetuletuskirjast, mistõttu ei jäänud hagejal muud üle kui pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 3.

§ 174

lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt hagiavaldusele on hageja menetluskuluks riigilõiv 910 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud nelja

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 910 eurot. Kohus selgitab, et maksekäsu kiirmenetluses on vastavalt

§ 484² menetluskulude suurus 20 eurot.

Seega rahuldab hageja lepingulise esindaja maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulud

§ 144lg 7 alusel 20 euro ulatuses.

Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on hagimenetluses piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning lisade komplekteerimisega. Lähtudes hagi sisust ja mahust on kohtu hinnangul põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh dokumentide komplekteerimisele kulunud kaks