← Eesti

2-23-14146/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-23-14146 Tsiviilasi

§ 45

alusel kohtule avalduse esitamise eelduseks on juhatuse keeldumine teabe esitamisest. Avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isiku juhatus keeldus avaldajale

  1. augusti 2023 taotluses märgitud teabe esitamisest. Kohtusse pöördumine oli ennatlik, mistõttu tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. MAAKOHTU MÄÄRUS
  2. Viru Maakohus jättis
  3. detsembri 2023 määrusega avalduse läbi vaatamata, kuna avaldaja võttis avalduse tagasi. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus märkis, et jätab TsMS § 477 lg 1 ja § 423 lg 1 p 2 alusel avalduse läbi vaatamata, kuna avaldaja võttis avalduse tagasi. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 45

lg 1 järgi on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Teabe saamine on korteriomaniku õigus ja see on tema huvides.

§ 45lg-st 1 tuleneva õiguse realiseerimiseks ei pea korteriomanik pöörduma kohtusse.

Kui korteriomanik esitab korteriühistu juhatusele nõude korteriühistu dokumentidega tutvumiseks, võib juhatus selle võimaldamisest keelduda üksnes juhul, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele (

§ 45lg 2).

Avaldaja on

  1. augusti 2023 e-kirjaga küsinud korteriühistu juhatuselt teavet, korteriühistu ei ole sõnaselgelt sellest keeldunud, aga ei ole ka avaldajale vastanud. Maakohus ei nõustunud puudutatud isiku seisukohaga, et avaldaja pidanuks tõendama e-kirja kättetoimetamist korteriühistule (korteriühistu poolt kirja kättesaamist). Avaldaja e-kiri saadeti korteriühistu eposti aadressile ursula.rohtla@mail.ee, mis on korteriühistu e-posti aadressina kantud ka 2 äriregistrisse. Seega oli teade jõudnud puudutatud isiku mõjusfääri ning kas ja mis asjaoludel saadetu sisuga ei tutvutud, ei ole kohtu ette toodud. Puudutatud isik andis soovitud teabe avaldajale pärast kohtusse pöördumist. Maakohus märkis, et kohus ei ole veendunud selles, et avaldaja ainus võimalus saada soovitud teavet oli kohtu kaudu. Korteriühistu rahalised vahendid kujunevad peamiselt korteriühistu liikmete maksetest, mistõttu on menetluskulude jätmine korteriühistu kanda ebaõiglane ja ebamõistlik teiste korteriomanike/korteriühistu liikmete suhtes, keda avaldajat puudutav teave ja teabe saamise soov ei puuduta. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  2. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ja määrata kindlaks avaldaja menetluskulude rahaline suurus. Maakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata TsMS § 168 lõike 4, mis sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Maakohus on ka vääralt leidnud, et korteriühistu ei tohiks menetluskulusid kanda, kuna tema rahalised vahendid tekivad liikmete maksetest.
  3. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu. Avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isiku juhatus keeldus avaldajale teavet andmast.

§ 45

lg 3 järgi on kohtu kaudu teabe saamise eelduseks seega esiteks see, et korteriomanik on esmalt taotlenud teavet või dokumentidega tutvumise õigust korteriühistult. Teiseks peab korteriühistu juhatus olema teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest sõnaselgelt või vaikivalt keeldunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

  1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  2. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et juhul kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 477 lg 1 alusel saaks TsMS § 168 lg 5 iseenesest kohalduda ka hagita asjade menetlemisel, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi, eelkõige TsMS § 172 lõiget
  3. Hagita menetluses kohalduv TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule kaalutlusõiguse jätta mitme isiku osalemisel menetluses menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Seega saab hagita menetluses TsMS § 168 lõiget 5 kohaldada selliselt, et nõude rahuldamise korral pärast avalduse esitamist võib õiglane olla menetluskulude jätmine nõude täitmisest keeldunud isiku kanda. Siiski peab kohus TsMS § 172 lg 1 teises lauses sätestatud kaalutlusotsuse tegemisel arvestama ka muude asjaoludega, sh sellega, kas avaldaja on kohtusse ennatlikult pöördunud. Maakohus võis menetluskulusid jaotades tugineda ka asjaolule, et puudutatud isik ei ole keeldunud teavet andmast, samuti sellele, et korteriühistu on ühistu liikmete rahastatud ühing. Eeltooduga sisustas maakohus enda kaalutlusotsust menetluskulude jaotamisel, millesse puudub vajadus ringkonnakohtul sekkuda. 3
  4. Ringkonnakohus märgib, et eeltoodu ei tähenda seda, et korteriühistu ei tohiks menetluskulusid üldse kanda. Kui kohus tuvastab, et ühistu on jätnud avaldaja nõude põhjendamatult täitmata, võib TsMS § 172 lg 1 teise lausekohaselt olla õiglane jätta menetluskulud korteriühistu kanda. Kuna praegusel juhul leidis kohus, et kohtusse pöörduti ennatlikult, jättis maakohus põhjendatult menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
  5. TsMS § 171 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud avaldaja kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. Vastustaja menetluskulude nimekirja kohaselt olid õigusabikulud 213,50 eurot, sh määrusega tutvumine ja seisukoha koostamine 1,75 tundi, tunnihinnaga 122 eurot sh käibemaks. Ringkonnakohus peab vastustaja kulusid põhjendatuks ning rahuldab taotluse, Vastustaja taotlusel märgib ringkonnakohus, et tasumata menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.