← Eesti

2-23-131086/10

Obsah (4)§ 444§ 138§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Otsuse tegemise aeg ja koht 08. jaanuar 2024.a., Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-2

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTU SELGITUSED 1. Harju Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ hagi A. U. vastu võlgnevuse nõudes. 2. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

  1. Kostjale A. U. olid hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel kätte toimetatud 01.12.2023, kuid kostja hagile õigeaegselt (s.o 15.12.2023) nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
  2. Vastavalt 15.11.2023 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Kohus kohustas 15.11.2023 määrusega hagejat esitama detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on krediidiandja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega.
  3. Hageja taotlusel kohustas kohus 07.06.2023 kohtumäärusega S AS-i esitama 03.06.2022 sõlmitud väikelaenulepingu nr xxxx osas laenu väljastamise aluseks olnud kostja A. U. (isikukood xxxx) 6 kuu S AS pangakonto väljavõtte, millest nähtuvad kostja igakuised sissetulekud ja kohustused.
  4. Hageja poolt 15.11.2023 ja 15.12.2023 ning S AS poolt 14.12.2023 esitatud andmete alusel on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavalduse kohaselt kontrollis pank ehk esialgne krediidiandja kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse laenutaotluses esitatud andmeid, maksehäirete puudumist Creditinfos ning kostja pangakonto väljavõtet. Kostjal oli laenu väljastamise ajal üks kohustus teise krediidiandja juures (M OÜ, kuumakse 150 eurot), kokku moodustasid laenulepingu sõlmimisel kostja 2 krediidikohustused tema keskmisest sissetulekust 26,10% (sissetulek 1078,77 eurot – olemasolev finantskohustus 150 eurot – võetav laenukohustus 126,86 eurot = 801,91 eurot). Eeltoodut tõendavad kostja laenutaotlus ja Creditinfo väljavõte ning kostja kontoväljavõte (dtl 91). Hageja ja panga poolt esitatud andmete alusel on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi ning leidis põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 126,86 eurot.
  5. Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 595 eurot.
  6. Riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 595 eurot. 9. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 595 eurot tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

10.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.