← Eesti

1-23-2455/46

Kriminaalasi nr 1-23-2455 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. augustil 2023, Tallinnas Kriminaalasja number 1-23-2455

(23230100002)Kohtunik Andra Sild Rahvakohtunikud Kerli Teesalu, Rasmus Vaino Kohtuistungi sekretär Andero Paabut Tõlk Katrin-Jana Aavingu Ringkonnaprokurör Lauri Jõgi Kriminaalasi Andrei Aleksejevi süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav Andrei Aleksejev: isikukood: 38204210260; elukoht: xxx, käesoleval hetkel viibib vahi all Tallinna Vanglas aadressil Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa; xxx kodakondsusega; emakeel: xxx keel; xxx; xxx; kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 19.06.2020 otsusega nr 1-20-4003 KarS § 263 lg 1 p 1 järgi vangistusega 1 aasta ja 3 kuud, mis jäeti KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. Kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 01.01.2023, tõkend vahistamine kohaldatud alates 02.01.2023, vahi all pidamise tähtaega on pikendatud kuni 01.05.2023 Aleksei Smelov Kaitsja RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Andrei Aleksejev KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning karistada teda vangistusega 5 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda Andrei Aleksejevi kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 01.01.
  1. Andrei Aleksejevi suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Asitõendid, salvestised ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid
  2. Sündmuskohalt aadressil Xxx 4 ja Xxx 3, Tallinn vaheliselt alalt ja seal asunud sõidukist xxx registreerimisnumbriga xxx kaasa võetud asitõendid: lapik klaasist pudel „Konopljanka“ surnukeha alt (pakend nr 2), mandariinikoor surnukeha lähedalt (pakend nr 6), mandariinikoor surnukeha lähedalt (pakend nr 7), tulemasin surnukeha lähedalt (pakend nr 10), läbipaistev plastikkork surnukeha lähedalt (pakend nr 11), lapik klaasist viinapudel (Svajak Standart) sõiduki juhipoolselt küljelt maast (pakend nr 38), sigaretikoni „Chesterfield“ sõiduki juhipoolselt küljelt maast (pakend nr 39), sigaretikoni NZ Gold sõiduki juhipoolse esiratta alt (pakend nr 40), tühi sigaretipakk NZ Gold (pakend nr 41), musta värvi kokku kortsutatud võrkkotilaadne riideese (pakend nr 42), sinine sigaretipakk „Winston“ (pakend nr 43), tühi sinine sigaretipakk „Winston“ (pakend nr 44), musta värvi võrkkotilaadne ese (pakend nr 45), tühi läbipaistvast klaasist 0,5 liitrine viinapudel „Saare Gild“ (pakend nr 46), sinine sigaretipakk „Winston“ (pakend nr 47), sigaretipakk „NZ Gold“ (pakend nr 48), sinine sigaretipakk „Winston“ (pakend nr 49), sigaretipakk „NZ Gold“ (pakend nr 50), sigaretipaki „NZ Gold“ karbi kaas (pakend nr 51), sigaretikoni NZ Gold (pakend nr 53), tühi 2-liitrine pruunikat tooni plastikpudel „Gildi Kange“ (pakend nr 54), läbipaistvast klaasist korgita viskipudel „Sir Edwards Whisky“ (pakend nr 55), sigaretipakk NZ Gold (pakend nr 70), juhi istme all olev pudelikork (pakend nr 71), kollase-sinise värvusega tulemasin (pakend nr 89), suitsupakk „Chesterfield“ (pakend nr 95), salvrätikupakk (pakend nr 96), sigaretikoni „NZ Gold“ (pakend nr 105), avatud plekkpurk 3/9 „Alexander alc. 5,2% vol PINT“ (pakend nr 115), avatud plekkpurk „Alexander alc. 5,2% vol PINT“ (pakend nr 116), musta värvi pudelikork (pakend nr 122), plastikpudel „Gildi Kange alk. 7,0% vol 2,0L“ (pakend nr 123), plastikpudel „Gildi Kange alk. 7,0% vol 2,0L“ (pakend nr 127) ja plastikpudel „Gildi Kange alk. 7,0% vol 2,0L“ (pakend nr 128), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Xxx tee 6, Tallinn - hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 126 lg 3 p 4 alusel.
  3. Sündmuskohalt „Xxx“ bussipeatus kaasa võetud asitõendid: triibulised kuldset tooni filtriga suitsukonid (pakend nr 1, nr 2, nr 3, nr 5, nr 6, nr 7, nr 12, nr 14, nr 23, nr 24), suitsukonid kollakat tooni filtritega (pakend nr 4, nr 10), suitsukonid kollast tooni filtritega (pakend nr 8, nr 11), suitsukonid erinevat värvi filtritega (pakend nr 9), suitsukoni valget tooni filtritega (pakend nr 13), punast värvi kork (pakend nr 19), tühi plekkpurk „Alexander“ kirjega 5,2% VOL (pakend nr 20), prügikott koos sisuga (pakend nr 21) ja valge filtriga suitsukoni „Winston“ (pakend nr 22), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Xxx tee 6, Tallinn - hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
  4. Sündmuskohalt „Xxx“ bussipeatus täiendaval vaatlusel kaasa võetud asitõendid: suitsukoni kollakat tooni filtriga (pakend nr 6, nr 10), suitsukonid valget tooni filtriga (pakend nr 7, nr 9, nr 13, nr 15), suitsukoni Winston valget tooni filtriga (pakend nr 8), suitsukonid kollakat ja valget tooni filtritega (pakend nr 11, nr 14, nr 16, nr 18), suitsukoni valget tooni filtriga Winston Blue (pakend nr 12), suitsukonid triibulise kuldset tooni filtriga (pakend nr 19, nr 20, nr 21, nr 22), pudelikael korgiga (pakend nr 23), suitsupakk „Camel“ ühe sigaretiga (pakend nr 24), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Xxx tee 6, Tallinn - hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
  5. Sündmuskohalt aadressil Xxx 4 ja Xxx 3, Tallinn vaheliselt alalt ja seal asunud sõidukist xxx registreerimisnumbriga xxx kaasa võetud asitõendid: J K surnukeha küünte alt võetud kaapeproovid (pakend nr 23) ja viskipudel (pakend nr 55), mis asuvad Politsei- ja 2 Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Xxx tee 6, Tallinn - hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
  6. Sündmuskohalt aadressil Xxx 4 ja Xxx 3, Tallinn vaheliselt alalt ja seal asunud sõidukist XXX registreerimisnumbriga xxx võetud puuteproovid: kokku 6 puuteproovi seljakotilt (karbid nr 5.1–5.6), surnukeha kaela paremalt küljelt (karp nr 21), surnukeha kaela vasakult küljelt (karp nr 22), surnukeha vasaku labakäe pealmiselt küljelt veremäärdumiselt (karp nr 24), mandariinikoorelt (karp nr 30), mandariinikoore välisküljelt (karp nr 31), mandariinikoore siseküljelt (karp nr 32), mandariinikoore välisküljelt (karp nr 33), sõiduki kindalaeka lingilt (karp nr 34), sõiduki armatuurlaual olevalt mandariinilt (karp nr 35), sõiduki keskkonsoolil olevalt mandariinilt (karp nr 36) ja sõiduki keskkonsooli sahtlis olevalt mandariinilt (karp nr 37), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Xxx tee 6, Tallinn - hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
  7. Klaaspudelilt 04.01.2023 asitõendi vaatluse käigus võetud 5 puuteproovi (pakendid nr 2.1– 2.5), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Xxx tee 6, Tallinn - hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
  8. Sündmuskoha Xxx 4 ja Xxx 3, Tallinn vahelise ala vaatluse käigus võetud puuteproov J K surnukeha nahal olnud verest (numbrita karp), mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Xxx tee 6, Tallinn - hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
  9. Sündmuskoha vaatluse käigus „Xxx“ bussipeatuse pingilt võetud 5 puuteproovi (karbid nr 1–5), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Xxx tee 6, Tallinn - hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
  10. Sündmuskoha vaatluse käigus „Xxx“ bussipeatuse pingilt võetud 4 puuteproovi (karbid 15– 18), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Xxx tee 6, Tallinn - hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
  11. Andrei Aleksejevi isiku läbivaatuse käigus võetud 4 puuteproovi (karbid nr 3–6), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Xxx tee 6, Tallinn - hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
  12. 12.01.2023 asitõendi vaatluselt Andrei Aleksejevi riietelt ja jalatsitelt võetud 11 puuteproovi (karbid nr 8.1, nr 8.6, nr 8.7, nr 10.1, nr 10.2, nr 10.3, nr 12.2, nr 12.3, nr 12.4, nr 12.5, nr 13.1), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Xxx tee 6, Tallinn - hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
  13. Sõiduki xxx registreerimisnumbriga xxx sündmuskoha vaatlusel võetud 34 puuteproovi (karbid nr 56–64, nr 72–80, nr 94, nr 102–104, nr 106–113, nr 117, nr 119–121), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Xxx tee 6, Tallinn hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
  14. Kannatanu I Bi isiku läbivaatuse käigus võetud puuteproovid: vasaku silma aluselt hematoomilt (karp 2), ninalt (karp 3), vasaku käe sõrmenukkidelt (karp 4), vasaku käe peopesast (karp 5), vasaku käe teise sõrme veremäärdumiselt (karp 6), parema käe küünarvarrel olevast veremäärdumisest (karp 7) ja parema käe randmel olevast 3 veremäärdumisest (karp 8), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Xxx tee 6, Tallinn - hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
  15. Kannatanule I Bile kuuluvad riided: tumesinist värvi kapuutsiga jope „Crivit“ (pakend nr 1), musta värvi talvepüksid „Icepeak“ (pakend nr 2), parema ja vasaku jala tumesinist-pruuni värvi talvesaapad „Stallion“ (pakend nr 3), musta värvi T-särk „Adidas“ (pakend nr 4), kaks halli värvi sokki (pakend nr 5), halli värvi aluspüksid „Kappa“ (pakend nr 6), tumesinist värvi soojapesu püksid „Mywear“ (pakend nr 7) ja tumesinist-lillat värvi soojapesu särk „Mywear“ (pakend nr 8), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Xxx tee 6, Tallinn - tagastada kohtuotsuse jõustumisel I Bile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.
  16. Süüdistatavale Andrei Aleksejevile kuuluvad riided: musta värvi jope (pakend nr 8), kampsun (pakend nr 9), musta värvi püksid (pakend nr 10), T-särk (pakend nr 11), jalatsite paar (pakend nr 12), müts (pakend nr 13), must seljakott Adidas koos selles olevate esemetega: kõrvaklapid, Samsung telefoni juhe, dressid, aluspüksid, 2 paari sokke, 2 purki ravimeid (pakend nr 5), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Xxx tee 6, Tallinn - tagastada kohtuotsuse jõustumisel Andrei Aleksejevile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.
  17. Sündmuskohalt aadressil Xxx 4 ja Xxx 3, Tallinn vaheliselt alalt ja seal asunud sõidukist XXX registreerimisnumbriga xxx kaasa võetud asitõendid: heledat tooni labakinnas surnukeha näo lähedalt (pakend nr 3), hele tuttmüts surnukeha pea lähedalt (pakend nr 4), musta värvi sõrmkinnas surnukeha lähedalt (pakend nr 9), musta värvi sokid surnukeha jalast (pakend nr 18), punase-kollase värvusega lille mustriga tekk (pakend nr 65), musta värvi sõrmkinnas (pakend nr 66), musta-valge värvusega parema käe labakinnas (pakend nr 69), valget värvi karvane tekk (pakend nr 81), oranži-musta värvusega mustriline tekk (pakend nr 82), roosat värvi müts (pakend nr 83), valget värvi karvane tekk (pakend nr 86), sinist värvi käevõru (pakend nr 87), musta värvi taskunuga (tuub nr 90), kollase-halli värvusega nuga (tuub nr 125), punase-musta värvusega kokku käiv nuga (tuub nr 126), musta värvi ringjas ese (pakend nr 98), mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Xxx tee 6, Tallinn - tagastada kohtuotsuse jõustumisel J K pärijatele KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.
  18. Kipsinuga tagaistmelt (pakend nr 114) - konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
  19. Salvestised: Xxx 6, Tallinn asuva turvakaamera videosalvestis ühel Blu Ray andmekandjal; Xxx tee 4b, Tallinn asuva turvakaamera videosalvestis välisel ühel kõvakettal „XXX“; patrullpolitseiniku vormikaamera salvestis ühel DVD-R plaadil; sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde kuuluv fototabel digitaalsel kujul ühel DVD-R plaadil (sündmuskoha Xxx 4 ja Xxx 3, Tallinn vahelise ala vaatlusprotokolli lisa); sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde kuuluv fototabel digitaalsel kujul ühel CD-R plaadil (sündmuskoha vaatlusprotokolli lisa - sõiduk); sündmuskoha vaatluse käigus teostatud videosalvestis digitaalsel kujul ühel CDR plaadil (sündmuskoha Xxx 4 ja Xxx 3, Tallinn vahelise ala ja seal asunud sõiduki XXX registreerimisnumbriga xxx vaatlusprotokolli lisa); helifailid kõnedega Häirekeskusesse ning Põhja prefektuuri operatiivbüroo operatiivinfo halduri kõnega Andrei Aleksejevile 2-l CD-R plaadil (asitõendi vaatlusprotokolli lisa) ning J K riiete ja jalanõude asitõendi vaatlusprotokolli juurde kuuluv fototabel digitaalsel kujul ühel DVD-R plaadil, mis asuvad kriminaalasja 4 materjalide juures - jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Menetluskulud Välja mõista Andrei Aleksejevilt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9; KrMS § 179 lg 1 p 1 ja KrMS § 180 lg 1, 3 alusel isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 23E-AOI0001 teostamise kulu summas 84 eurot, DNA-ekspertiisi nr 23E-GE0008 teostamise kulu summas 2451 eurot, DNA-ekspertiisi nr 23E-GE0118 teostamise kulu summas 1539 eurot, määratud kaitsjale makstud tasud kokku summas 286,31 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1812,50 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 6172,81 eurot, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul, tasudes esimese 11 kuu jooksul vähemalt 514,40 eurot kuus ja
  20. kuul 514,41 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank või EE957700771001523585 LHV Pank. Makse tegemisel märkida selgituseks „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-23-2455“ ning viitenumbriks
  21. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 23E-AOS0003/TLN1 teostamise kulu summas 461,00 eurot, sõrmejälje ekspertiisi nr 23E-SS0001 teostamise kulu summas 663,00 eurot, DNA-ekspertiisi nr 23E-GE0079 teostamise kulu summas 912,00 eurot, DNA-ekspertiisi nr 23E-GE0008 teostamise kulu summas 3306 eurot ja DNA-ekspertiisi nr 23E-GE0118 teostamise kulu summas 1881 eurot - jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Süüdistatava Andrei Aleksejevi kaitsja Aleksei Smelovi poolt esitatud taotlus valitud kaitsjale makstud kulude hüvitamiseks riigi eelarvelistest vahenditest kogusummas 2650 eurot - jätta rahuldamata ning jätta antud kulud Andrei Aleksejevi enda kanda. Süüdistatava Andrei Aleksejevi kaitsja Aleksei Smelovi pool esitatud taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks summas 10 618,08 eurot ning alates 28.06.2023 iga vahi all viibitud päeva eest summas 60,33 eurot - jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav hiljemalt 29.09.
  22. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. 5 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  23. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule. SÜÜDISTUSE SISU Andrei Aleksejevit süüdistatakse selles, et tema 01.01.2023 ajavahemikus kell 04.55 kuni 08.11 täpselt tuvastamata kellaajal Tallinnas Xxx 4 kortermaja ja Xxx 3 vahel asuvas parklas lõi tahtlikult I Bi korduvalt rusikaga vastu pead ja lõikas tahtlikult terariista lükandteraga ehitusnoaga korduvalt pea, näo, kaela ja käte piirkonda, millega ta tekitas I Bile kogumis rasked tervisekahjustused: - hulgalised torke-lõikehaavad otsmikul, kuklal, vasakul kõrvalestal, vasakul pool kaelal koos rinnaku-rangluu-nibujätkelihase osalise läbilõikega, paremal põsel (kõrvanibust suunurgani) ja parema käe sõrmedel-labakäel. Vigastustega kaasnes ägedast verekaotusest tingitud šokk ehk eluohtlik tervisekahjustus. - mitte eluohtlikud tervisekahjustused ninaluu ja vasaku ülalõualuu murru ning nahaaluste pehmete kudede turse vasaku silmakoopa ja põse piirkonnas. Andrei Aleksejev teadis, et teist inimest korduvalt terariistaga elutähtsatest piirkondadest lõigates saabuvad mistahes raskusega tervisekahjustused, s.h eluohtlikud tervisekahjustused ning ta vähemalt möönis nende saabumist. Oma tahtliku tegevusega pani Andrei Aleksejev toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule, s.o pani toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. POOLTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Prokuröri seisukoht: Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde ning kohtulike vaidluste käigus leidis, et Andrei Aleksejevi süü on tõendamist leidnud, esitades süüdistaja poolse tõendite analüüsi. Prokuröri hinnangul on pidepunktiks A. Aleksejevi telefoni vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt on kannatanu I. B helistanud oma emale N Bale 01.01.2023 kella 04.45 paiku. N Ba sõnul soovis tema poeg saada õlleraha 5 eurot. Järgnevalt on tuvastatud, et kella 05.29 ajal hakkasid haljasalal asuval sõidukil tuled vilkuma (järjest 6-l korral), mis võis olla tingitud sõidukile vastu minemisest I Bi ründamise käigus, mh leiti autolt hulgalised veremäärdumised. Häirekeskusesse helistas A. Aleksejev kella 08.11 ajal. Seega arvestades kannatanu alajahtumist, on kuriteo tõenäoline kellaaeg 05.29 paiku. Kuriteo toimepanemise vahend on tuvastatud; selleks on ehitusnuga, millelt leiti verekahtlane määrdumine ja ekspertiisi nr 23E-AOI0001 kohaselt võisid vigastused olla tekitatud just selle noaga. DNAekspertiisi nr 23E-GE0008 kohaselt ei saa välistada A. Aleksejevi bioloogilise materjali esinemist sellel noal. Lisaks leiti verejälgi A. Aleksejevi riietelt ja jopelt. Tunnistaja S. Si ütlustest ja videosalvestiselt nähtuvalt ei viita miski sellele, et kannatanu oleks sündmusele eelnevalt olnud vigastatud. Prokurör juhtis tähelepanu asjaolule, et A. Aleksejevil tuvastati isiku läbivaatuse käigus parema käe sõrmenukkide paistetus ning kannatanul tuvastati mh vasaku ülalõualuu murd, mis võib osutada sellele, et A. Aleksejev lõi kannatanut jõuliselt oma parema käega. Lisaks leiti sõrmenukkidelt ja küünealuste kaapeproovidest kannatanu DNA-d. Vigastused I. Bi käel võivad osutada sellele, et kannatanu üritas end lõigete eest kaitsta. Prokurör leidis, et A. Aleksejevi süü KarS § 118 lg 1 p 1 järgi on tõendamist leidnud ja tegemist oli elule ohu tekitamisega ning tegu on õigesti kvalifitseeritud. Prokurör andis hinnangu ka võimalikust kuriteo toimepanemise motiivist ja süü suurusest ning leidis, et A. Aleksejev tekitas kehavigastused kavatsetult ja esines vähemalt kaudne tahtlus tagajärje osas. Karistust kergendava asjaoluna esineb kahetsus. Prokurör palus Andrei 6 Aleksejevi süüdi tunnistada ja mõista talle karistuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust, algusega 01.01.
  24. Kohtulike vaidluste käigus esitas prokurör oma seisukoha ka sellest, millises ulatuses mõista süüdistatavalt välja menetluskulud ning kuidas toimida asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektidega. Süüdistatava ja kaitsja seisukoht: Süüdistatav A. Aleksejev ennast süüdi ei tunnistanud ning tema selgituste kohaselt ta kuriteo sündmustikku ei mäleta. Samas avaldas ta kahetsust ja kurbust, et nii juhtus. Kohtuistungil soovis A. Aleksejev ütlusi anda, mida kohus kohtuotsuse põhjendustes ka kajastab. Viimase sõna korras märkis süüdistatav, et tal on väga kahju sellest, mis juhtus J Kga ja I Biga. Kahetseb, et tol ööl üldse välja läks ja I Biga tutvus. Seda, mis tegelikult auto juures juhtus, võib ta ainult oletada. Ta ei ole konfliktne inimene. Palub tema suhtes teha leebem kohtuotsus ja võimalusel mõista tingimisi vangistus. Tal on tervis halb ja kodus probleemid. Tahab kiiremini koju saada ja oma naist aidata. Kaitsja hinnangul ei ole tema kaitsealusele esitatud süüdistus põhjendatud ja A. Aleksejevi süü ei ole tõendatud. Kohtulikes vaidlustes seadis kaitsja kahtluse alla kuriteo kvalifikatsiooni ja leidis, et kannatanule ei põhjustatud selliseid tervisekahjustusi, mis põhjustavad ohu elule. Pigem võiks teo kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 1 järgi. Tuginedes ekspertiisile, leidis kaitsja, et ka vigastuste tekkeaega ei saa üheselt tuvastada. Ekspertiisiaktist ei nähtu, et ühe või teise loetletud vigastusega kaasnes šokk. Verekaotus ja sellega kaasnev šokk oli tingitud asjaolust, et kannatanu ise ei teinud midagi verekaotuse peatamiseks, sest oli üliraskes joobes. Ohu elule põhjustas kannatanu enda joobeseisund. Samuti leidis kaitsja, et tegelikku kuriteo toimepanemise vahendit ei ole tuvastatud. Väidetaval ehitusnoal, mis peaks olema kuriteo toimepanemise vahend, leidus liiga vähe verejälgi. Kannatanule võis tervisekahjustused tekitada keegi kolmas isik, kelle käes on ka tõeline kuriteo toimepanemise vahend. Süüdistaja poolt kogutud tõendid ei ole piisavalt veenvad, et tunnistada Andrei Aleksejev süüdi temale esitatud süüdistuses – Andrei Aleksejev ei olnud konfliktne. Ei ole tuvastatud, et kannatanu ja süüdistatava vahel oleks olnud mistahes vaidlus või tüli, Häirekeskusele tehtud kõnes A. Aleksejev ei kujutanud isegi ette, et auto kõrval maas on kaks inimest ja toimunud on vägivaldne konflikt. Kaitsja hinnangul seab süüdistaja hüpoteesi kahtluse alla ekspertiisiakt 23EGE0008, nimelt selle punktides 4, 9 ja 14 tuvastatu, mille kohaselt A. Aleksejevi DNA-d sõrmejäljefragmendist ei leitud. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et A. Aleksejevi riietel oli väga vähe verejälgi. Süüdistuse sisu arvesse võttes, oleks pidanud verejälgi olema rohkem. Kannatanule võisid tervisekahjustused tekitada tuvastamata isikud, kuna sündmuspaik on avalik koht, kuhu kõigil on juurdepääs. Ka teo subjektiivsele küljele hinnangut anda ei saa, kuna vastavad lähteandmed selleks puuduvad. Välistatud ei ole näiteks asjaolu, et tegemist võis olla hädakaitsega. Lahendamata on jäänud hulgaliselt küsimusi, sh see, kuidas süüdistatav sõiduautosse jäi ja kes lukustas sõiduki uksed. Kaitsja palus Andrei Aleksejevi õigeks mõista süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 järgi, hüvitada lepingulisele kaitsjale makstud tasud kokku summas 2650 eurot ning rahuldada taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks summas 10 618,08 eurot ja alates 28.06.2023 iga vahi all viibitud päeva eest 60,33 eurot. Kohtuliku uurimise käigus kuulati üle süüdistatav Andrei Aleksejev, kannatanu I B ja tunnistajad S S, N Ba, A A, S S ja V V. Vastavalt Riigikohtu 26.05.2010 kohtuotsuses nr 3-1-1-22-10 väljendatud seisukohale, ei nõua kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest tulenevalt KrMS § 312 p-d 1-3 ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED JA KOHTU SEISUKOHT Kohus kuulanud kohtuistungil ära süüdistatava Andrei Aleksejevi, samuti prokuröri ja kaitsja seisukohad, kuulanud üle kannatanu ja tunnistajad, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja 7 hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et Andrei Aleksejevile inkrimineeritud kuritegu on tõendamist leidnud, seda vaatamata asjaolule, et kannatanu I B sündmusest midagi ei mäleta ja süüdistatav ise mäletab
  25. jaanuari ööd vähesel määral. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et A. Aleksejevile esitatud süüdistuses kirjeldatud tegu leidis aset Tallinnas, Xxx 4 kortermaja ees oleval tühermaal asuvas parklas J Kle kuuluva ning seal seisva xxx reg. nr. xxx juures. Kogutud tõenditega on tuvastatud, et 01.01.2023 oli just süüdistatav see, kes helistas Häirekeskusele ja kutsus Xxx 4 juures asuvale tühermaale politsei. Väljakutse tegemise põhjus oli küll seotud süüdistatava hirmuga sellest, et ta viibib mineeritud autos, mitte aga sellega, et sündmuskohal on J. K surnukeha ja eluohtlike vigastustega kannatanu I. B. Kohtuistungil uuriti 02.01.2023 asitõendi vaatlusprotokolli (I kd, tl 33-38), millest nähtuvalt helistas süüdistatav Andrei Aleksejev oma mobiililt (nr xxx) Häirekeskuse hädaabinumbrile 112 01.01.2023 kell 08.11 ning kell 08.23, kuna oli lukustatud autos kinni, ei saanud väljuda ja kartis, et sõiduk on mineeritud. Oma asukohaks nimetas Xxx 2 parkla. Häirekeskusele tehtud kõnes ei saanud A. Aleksejev aru, kuidas ta sõidukisse sattus ning ei osanud sellest väljuda. Samuti ei osanud ta Häirekeskuse töötajale öelda, millise automargiga on tegemist. A. Aleksejev kinnitas, et rohkem ühtegi inimest seal ei ole ning kordas järjepidevalt, et tal on hirm ja ta ei tea, kuidas ta sinna autosse sattus. Peale eeltoodud kõnet, helistas 01.01.2023 kell 08.32 A. Aleksejevi mobiiltelefonile xx Põhja prefektuuri operatiivbüroo operatiivinfo haldur T K (vt asitõendi vaatlusprotokoll, I kd, tl 39-45) ning uuris A. Aleksejevilt, millises autos viimane asub ja mis on automark. A. Aleksejev vastas, et ta ei tea, mille peale T. K palus end veidi kergitada ja vaadata, mis värvi autoga on tegemist. Esmalt teatas A. Aleksejev, et ta kardab end kergitada, äkki lendab auto õhku, mille peale vastas operatiivtöötaja, et A. Aleksejev vaadaku kapoti värvi ja kui ta esinemist ei lõpeta, võibki ta sinna istuma jääda ja oodata, kuni auto õhku lendab. Pärast sellist lauset vastas A. Aleksejev, et „vist on xx, värvi ei näe, sest aknad on udused, aga rooli peal on Z märk“ (xxx margitunnust kirjeldav tähistus). Lisaks selgitas A. Aleksejev politsei operatiivtöötajale, et auto ei ole maja juures, sest sealt ta tuli ära, istus peatuses, tutvus mingi meesterahvaga, kellega hakkas jooma ning toibus juba autos. Pärast operatiivtöötaja soovitust pühkida asukoha täpsustamiseks puhtaks autoklaas, teatas A. Aleksejev, et näeb autoaknast sõjaväeosa. A. Aleksejevi ja politsei operatiivtöötaja vahelise telefonivestluse järgselt saabus sündmuskohale Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrull. Sündmuste käik on fikseeritud asitõendi vaatlusprotokollis 28.03.2023 (I kd, tl 238-247), vaadeldud on politsei vormikaamera programmi DEMS salvestist 01.01.2023, ajavahemikus 08.42.19 - 09.06.17ni. Videosalvestise käivitamise hetkel ütleb vormikaamerat kandev meespolitseinik: „…hingab, näos lõikehaavad…hingab…see on surnud ka“. Videosalvestiselt nähtuvalt lebas maas paremal küljel heledate juustega naisterahvas, kellel oli seljas pikk tume mantel. Naise (tuvastatud kui J K) jalgade juures lebas vasakul küljel tumeda siilisoenguga mees (tuvastatud kui I B), kelle näo paremal küljel olid ulatuslikud veresarnased määrdumised ja vigastused. Mehe jalad olid kõverdatud ettepoole ja mõlemad käed olid küünarnukkidest kõverdatult näo suunas. I. Bil olid jalas tumedad pikkade säärtega püksid ja seljas valge-tumesinisekirju dressipluus. Mõlemad isikud lebasid hõbedast värvi sõiduauto juhiukse poolsel küljel. Kell 08.43.58 on salvestiselt kuulda I Bi rasket hingamist ja korisemist, tema näo alumisel äärel on veremäärdumine, samuti nähtuvad ulatuslikud vereloigud maas. Videosalvestise kohaselt jõudis kell 08.49.34 sündmuskohale kiirabi, kes tuvastas J K surma. I B tõsteti kanderaamile ning vormikaamerat kandev politseinik vastas kiirabitöötaja küsimusele, et autos on kinni isik, kes helistas. Salvestiselt ja ka fototabelilt on näha, kuidas surnukeha ja maas lamanud mehe kõrval seisis hallikat 8 tooni sõiduauto reg. nr. xxx. Kell 08.53.33 jõudis vormikaamerat kandev politseinik antud auto juhi kõrvalistuja ukse juurde, mis oli kinni. Läbi ukseklaasi oli näha, et selles istus juhi kõrvalistuja istmel tumeda-heledakirjus jopes (jope varruka välisküljed on heledad) ja peas tumedat mütsi kandev mees (tuvastatud kui Andrei Aleksejev). Politseiametnik katsus ust väljastpoolt, kuid see ei avanenud. Seejärel pööras sõiduautos istuv mees end küljega ukse poole, katsus midagi ukse juures ja seejärel avanes sõiduauto uks kell 08.54.
  26. Sellele järgnes politseiametnike vestlus A. Aleksejeviga ning tema toimetamine politseibussi. Kohtuistungil uuritud 01.01.2023 sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabeli ja videosalvestise kohaselt (I kd, tl 46-186) asus vaadeldav sündmuskoht Tallinnas Xxx tn ja Xxx tee vahelisel haljasalal, mida kasutatakse ka sõidukite parkimiseks. Lähimad hooned (Xxx 2, 4, 6 ja 8 viiekorruselised korterelamud ja Xxx tee 3 hoone) jäävad sündmuskohast 80-120 m kaugusele. Haljasalalt, umbes 50 meetri kauguselt Xxx teest, helehalli värvi mahtuniversaalkerega sõiduauto xxx juurest maast, umbes 1,5 meetri kaugusel autost, leiti paremal küljel lebav heledapäise lühikeste juustega keskealise naise surnukeha (fotod nr 9-10). Isiku tuvastamise käigus tehti kindlaks, et surnuks osutus J K (ik: xxx). Naise surnukeha asetses sõiduki juhiukse poolsel küljel (foto nr 4). Surnukeha jalgade juures oli suur punakat tooni veresarnane loik (foto nr 28). Nähtuvalt sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabelist lebas surnukeha näoga vastu maad ning vasaku käe all, mis oli küünarliigesest kõverdatud, oli lapik pruuni vedelikuga klaaspudel, venekeelse sildiga „Konopljanka“ (fotod nr 41-42). Surnukeha juures maas oli musta värvi seljakott „Adidas“ (fotod nr 54-59). Sündmuskoha vaatlusprotokollis fikseeriti kõik seljakotis olnud esemed, samuti surnukeha juures maas olnud erinevad esemed ning võeti sündmuskoha vaatluse käigus surnukeha erinevatest piirkondadest DNA-puuteproovid ja küünealuste kaapeproovid. Sündmuskohal viibinud kohtuarstekspert A. C. H kell 12.25 antud esialgse hinnangu kohaselt võis naisterahva surm saabuda 4-8 tundi enne arvamuse andmist ehk ajavahemikus 4.25-8.
  27. Seega saab kohus asuda seisukohale, et A. Aleksejevile etteheidetud kuritegu leidis aset Tallinnas, Xxx 4 kortermaja ees oleval tühermaal asuvas parklas J Kle kuuluva xxx reg. nr. xxx juures, millest u 1,5 kauguselt leiti J K surnukeha ning eluohtlike tervisekahjustustega kannatanu I B. Politseipatrulli saabumise hetkel viibis lukustatud sõidukis A. Aleksejev. Et sõidukisse oli end seestpoolt lukustanud justnimelt A. Aleksejev ise, kinnitab asjaolu, et politseiametnikul ei õnnestunud sõiduki ust väljastpoolt avada. Küll aga õnnestus see vormikaamera salvestiselt nähtu kohaselt A. Aleksejevil. Järgnevalt, et saada ülevaadet toimunud sündmuste ajalisest kulgemisest, aga ka sellest, et A. Aleksejev ja I. B viibisid kuriteo sündmusele eelnevalt koos kuni A. Aleksejevi poolt KarS § 118 lg 1 p-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemiseni I. Bi suhtes, tuleb peatuda järgnevatel kohtuistungil uuritud tõenditel. Kohtuistungil uuritud surnu kohtuarstlikus ekspertiisiaktis (II kd, tl 1-12) sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt oli J K surma põhjuseks kombineeritud mürgistus etanooli ja ravimiga (etorikoksiib). Etanooli sisaldus surnu veres oli 5,04 mg/g ja uriinis 6,28 mg/g. Lisaks leiti surnu verest mittesteroidset põletikuvastast ravimit – etorikoksiibi. Eksperdi hinnangul võis J K surm saabuda sündmuskohal võetud silmaklaaskehavedeliku analüüsi ja rektaaltemperatuuri alusel otsustades orienteeruvalt 3,5-9,5 tundi enne surnukeha vaatlust sündmuskohal. Ekspertiisi käigus tuvastati surnukehal nahaalused verevalumid, mis võisid eksperdi hinnangul olla tekkinud kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid (J K oli leidmise hetkel kõhuli, nägu vastu maapinda), võitlusele või enesekaitsele viitavaid vigastusi tema kehal ei tuvastatud. Kuigi prokuröri poolt kohtuliku uurimise käigus esitatud surnu kohtuarstlik ekspertiisiakt ei oma tõenduslikku tähtsust A. Aleksejevi süüküsimuse otsustamisel, omab ta mõningast tähendust 9 01.01.2023 öösel Xxx 4 kortermaja ees oleval tühermaal asuvas parklas asetleidnud ja sellele eelnenud sündmuste käigu ajalisel rekonstrueerimisel. Nimelt on A. Aleksejev süüdistuse kohaselt põhjustanud kannatanu I. Bile eluohtlikud tervisekahjustused 01.01.2023 öösel ajavahemikus kella 04.55-st kuni 08.11-ni. Nõustudes prokuröriga, märgib ka kohus, et sündmuste käigu üheks pidepunktiks saab pidada A. Aleksejevile kuuluva mobiiltelefoni Samsung Galaxy A40 vaatlusel fikseeritud asjaolu (vt asitõendi vaatlusprotokoll, III kd, tl 8-17), millest nähtuvalt on A. Aleksejevi telefoninumbrilt
  28. jaanuari öösel kahel korral, s.o 04.28 ja 04.45 helistatud kannatanu I. Bi ema N Ba telefoninumbrile xxx. Enne A. Aleksejevi poolt Häirekeskusesse helistamist tehti tema telefonilt kõne ka kontaktile „Ljubimaja“ 01.01.2023 kell 08.
  29. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud N Ba, kes on kannatanu ema (kohtuistungi protokoll, III kd, tl 119-121) kinnitas, et tema telefoninumbrile xxx helistati
  30. jaanuari öösel tema poja I Bi poolt. Tunnistaja poolt antud ütluste kohaselt käis sellele eelnevalt I B tema töö juures 31.12.2022 enne kella 18.00, koos ühe seltskonnaga ja tahtis raha, et uut aastat vastu võtta. Seltskonnas olid mh S ja Iiga vabaabielus olev K (J), kellega I plaanis uue aasta koos vastu võtta. Tunnistaja N. Ba selgitas, et 01.01.2023 kella 04.30 paiku öösel sai ta kõne Iilt, kes tahtis 5 eurot õlle jaoks. Kõne taustal kuulis ta meesterahva rahuliku tooniga häält: „noh sõbrake, nüüd oled sa laip“. Hommikul tööle minnes möödus N. Ba kohast, kus kõik juhtus ning kus viibisid nii politsei kui kiirabi. Hiljem peale sündmust helistas tunnistaja Sle, kelle sõnul käis I nende juures uuel aastal (elab samas rajoonis Xxx tänaval), kuid mingil hetkel helistas K, kes tahtis autos istuda ja I läks S juurest ära. N. Ba lisas, et tema poeg I B on iseloomult rahulik, mitte agressiivne, on kasvult väike, kõhn. Koos Kga tarvitasid nad vahel alkoholi. Reeglina mäletab I sündmusi hästi ning tunnistaja ei ole näinud, et I oleks end nii purju joonud, et midagi pärast ei mäletaks. Kohtuistungil andis ütlusi ka A. Aleksejevi abikaasa A A (kohtuistungi protokoll, III kd, tl 121-123), kellele tehtud kõne on fikseeritud süüdistatavale kuuluva mobiiltelefoni vaatlusprotokollis, s.o kontaktile „Ljubimaja“ 01.01.2023 kell 08.
  31. Kõne on tehtud veidi aega enne A. Aleksejevi poolt Häirekeskusesse helistamist. Kuigi tunnistaja kinnitas kohtuistungil, et Andrei Aleksejev helistas talle 01.01.2023 öösel, nähtub A. Aleksejevi telefoni vaatlusprotokollist, et esimene kõne kontaktile „Ljubimaja“ oli tehtud siiski kell 08.10 ja teine kell 08.46
  32. jaanuari hommikul. Ka A. Aleksejev ise kinnitas, et enne Häirekeskusesse helistamist tegi ta kõne enda abikaasale, esimesel korral vastas tunnistaja A. Aleksejevile, et ta magab ning teisele kõnele ei vastanud. A. A sõnul elavad nad Andreiga aadressil xxx, ligi 3 aastat. Korter asub xxx tee poolt kolmandas trepikojas.
  33. detsembril vastu
  34. jaanuari istusid nad kodus koos Andrei ja tütre J ja valmistusid uut aastat vastu võtma. Peale 00.00 läksid nad ilutulestikku vaatama. Andrei Aleksejev jõi viina, vähemalt ühe 0,5 l pudeli. Enne südaööd oli Andreil tütrega tüli, kuna tütar ei tahtnud neid aidata, kuid peale ilutulestikku oli kõik jälle korras. Seejärel läks tütar sõprade juurde ja nemad koju (s.o u 15 minutit peale ilutulestikku), kus tunnistaja väljendas Andreile, et talle ei meeldi kui nad tütrega omavahel tülitsevad. Seejärel hakkas laua pealt asju koristama ja Andrei ütles, et läheb jalutama (kellaajaliselt võis see olla kella 01.00 või 01.30 ajal öösel). Kohtuistungil märkis A A, et Andrei võttis tema mäletamist mööda kaasa musta jope valgete käistega, kõrvaklapid, alles jäänud viina Konopljanka ja musta seljakoti. Tunnistaja selgitas veel, et Andrei Aleksejev tarvitab alkoholi, kuid probleeme sellega ei esine, joobeseisundis käitub rahulikult, vägivalda ei ole tunnistaja ega tema tütre suhtes kasutanud. On juhtunud vaid korra, kus Andrei lõikas umbes aasta tagasi suvel endale kätte, mistõttu oli ta mõned päevad haiglas. Kannatanu I Bi (kohtuistungi protokoll, II kd, tl 216-218) poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei mäleta ta vastu
  35. jaanuari 2023 hommikut toimunud sündmustest midagi. Süüdistatavat ei tunne, 10 nimi A. Aleksejev ei ütle talle midagi.
  36. detsembrit ei mäleta üldse, ärkas haiglas ega saanud aru, kus ta viibib. Kui ta alkoholi nö üle tarvitab, siis tekivad tal mäluhäired. Mäletab, et 30.12.2022 päeva teises pooles tarbis kanget õlut koos tuttava neiu J Kga, kellega ta oli lähedastes suhetes umbes 2,5 aastat. Õlut hakkasid nad jooma orienteeruvalt kella 3-4 ajal päeval. Kannatanu sõnul ei tülitsenud nad omavahel kunagi, ka alkoholijoobes mitte. Koos nad ei elanud. Kannatanu elukoht oli xxx (xxx tee poolt mööda Xxx teed liikudes III trepikoda) ja J. K elas Xxx xxx, vist korteris xxx. J. Kle kuulus halli värvi xxx, mida kasutas ka J. K poeg, kes alates novembrikuu lõpust viibib vangistuses. Autot parkis J. K tühermaal maja taga. I. Bi sõnul on ta ka ise reisijana selles autos viibinud ning nad on selles autos tarvitanud ka alkoholi. Viimane kuupäev, mida kannatanu mäletab, on 30.12.
  37. Seoses
  38. jaanuari sündmusega viibis ta haiglas veidi üle nädala ning saadud vigastustest on jäänud armid. Enne seda sündmust oli vaid väike arm oimukoha lähedal. Vastates prokuröri küsimusele selgitas kannatanu, et sigarettidest suitsetab ta peenikesi suitse NV, aga ka Chesterfieldi. Kohus märgib, et vaatamata sellele, et kannatanu I. B enda sõnul
  39. detsembri sündmustest midagi ei mäleta, aitab tema tegevustest aimu saada tunnistaja S S, kelle poolt kohtuistungil antud ütlused (kohtuistungi protokoll, II kd, lk 219-221) kinnitavad asjaolu, et
  40. detsembril 2022 kohtus ta I. Biga kella 11-12 paiku päeval. I, keda tunnistaja tunneb umbes 20 aastat, oli koos Jga ja nendega koos oli ka J sõbranna O koos tütrega. Nad sõitsid kõik viiekesi J halli värvi XXX XXX. Tunnistajal oli vaja XXX pangaautomaadist välja võtta sularaha, lisaks käisid nad I. Biga XXX asuvast Hiina toidukohast süüa ostmas ja keskuse kõrval asuvast alkoholipoest ostis tunnistaja Iile ja Jle õlut selle eest, et nad ta XXX viisid. Tunnistaja sõnade kohaselt parkis J oma auto Xxx 4 maja vastas asuvale tühermaale. Pärast poes käimist läks igaüks oma koju. Õhtul kella 21.30 ajal helistas I. B S. Sile ja kutsus külla. Tunnistaja ei tahtnud minna ning kutsus omakorda I. Bit enda juurde uut aastat vastu võtma. I. B tuli umbes kella 21.45 paiku, oli purjus, kuid mitte väga tugevalt. Õhtu jooksul tarvitati S. Si juures alkoholi: õlut, konjakit ja šampust. I. B lahkus S. Si juurest u 23.45 paiku, kuna J saatis talle sõnumi. I ütles, et K tuleb välja ja läks minema. Mingeid kehavigastusi tunnistaja I. Bil tol õhtul ei märganud. J ja I. Bi suhetest teab tunnistaja nii palju, et nad armastasid üksteist, kuid koos ei elanud. Koos tarvitasid nad ka alkoholi, põhiliselt J autos. I. Bit iseloomustas tunnistaja kui rahulikku meest, kes ka alkoholijoobes ei muutunud agressiivseks, küll aga võis tal olla alkoholitarvitamise järgselt mäluprobleeme. Lisaks tunnistaja S. Si ütlustele, mille kohaselt lahkus kannatanu I. B tema juurest 31.12.2022 õhtul kella 23.45 paiku, et kohtuda Jga ja seda tõenäoliselt J. Kle kuuluvas autos, kinnitavad ka tunnistaja S Si ütlused asjaolu, et suure tõenäosusega oligi I. Bi ja J. K kohtumispaigaks Xxx 4 maja ees asuvale tühermaale pargitud J. K auto. Nimelt kinnitas tunnistaja S S (kohtuistungi protokoll, III kd, tl 123-124) kohtuistungil, et 01.01.2023 öösel jõudis ta pärast külaskäiku koju (Xxx 4) ning parkis talle kuuluva sõiduauto XXX maja vastas asuvale tühermaale. Kellaaeg võis olla 03.00 läbi. Tunnistaja autost umbes 7-10 meetrit eemal seisis temaga samas trepikojas
  41. korrusel elavale blondile naisterahvale kuuluv auto. Parkides auto ära, kuulis S. S, et auto juures mängis valjusti muusika, samuti märkas tunnistaja, et autos oli sama blond naisterahvas. Kas seal oli veel keegi, sellele tunnistaja enda sõnul tähelepanu ei pööranud ja läks koju. Sündmuste ajaline kulg on kellaajaliselt jälgitav aadressil Xxx tee 4b asuva XXX hoone videovalvesüsteemi kaamerate salvestistelt (II kd, tl 236-249), millele on jäädvustatud süüdistatava liikumine 01.01.2023 peale kella 01.00-i. Tõendi esitamisel selgitas prokurör, et salvestisel aja erinevust tegelikkusega ei ole. Salvestistelt avaneb läbi erinevate kaamerate vaade nii Xxx teele, selle sõiduteele ja kõnniteedele (majad 4, 6 jne) kui ka Xxx 1 ja 2 majadele, samuti Xxx tee parkimisalale. Kaamerast otse jääb sündmuskoht ja Xxx tänav, samuti sõidutee ja Xxx bussipeatus. Veel avaneb vaade Xxx tee ja AXXX tee ristmikule. Kokkuvõtvalt nähtub salvestistelt, et Andrei Aleksejev (seljas 11 seljakott ning tume jope, mille mõlema varruka väliskülgedel heledad laigud ja mille sarnast kandis A. Aleksejev ka tema kahtlustatavana kinnipidamisel) väljus Xxx 2 maja
  42. trepikojast 01.01.2023 kell 02.12, kell 02.16 ületas Xxx tn ristmiku ning liikus seejärel XXX tee poole. Kell 02.21 (kaust lõpuga 125033) ilmus A. Aleksejev taas kaamera vaatevälja (XXX suunast Xxx tn poole), on näha, et tal olid kõrvaklapid peas. Kell 02.40 oli A. Aleksejev tagasi Xxx tn 2,
  43. trepikoja juures. Kell 02.45 liikus A. Aleksejev Xxx tänavale, kadus kaamera vaateväljast ning naasis Xxx tn 2 maja juurde kell 03.
  44. Kell 03.03 sisenes A. Aleksejev bussipaviljoni „Xxx Bussipeatus“ ja jäi sinna istuma. Kell 03.17 väljusid Xxx tn 2 esimesest trepikojast 2 tumedates jopedes isikut ning liikusid samuti bussipeatuse poole, A. Aleksejev liikus meestele vastu, kätles nendega ning koos jäädi seisma. Kell 03.34 liikus kolmiku suunas tumedates riietes mees (tuvastatud kui kannatanu), käes pudelitaoline ese. Kell 03.37 kaks tundmatut meest lahkusid ja bussipaviljoni „Xxx“ jäid kannatanu ja süüdistatav. Kell 04.37 on salvestiselt tuvastatav, et kannatanu I B ja süüdistatav Andrei Aleksejev väljusid bussiootepaviljonist, kõndisid taarudes Xxx tn suunas ja liikusid kortermajade vastas oleva haljasala poole. Kell 04.38 kadusid mõlemad kaamera vaateväljast sõidukite taha (kaust 142457). Kell 04.41 ja uuesti 04.44 nähtub salvestiselt tulede vilkumine ülal paremal nurgas, st seal, kus seisis ka J. Kle kuuluv sõiduk XX (kaust lõpuga 140332). Kell 05.08.14 on salvestiselt nähtav, et paremal, üleval asuval alal läks autosalongis tööle tuli, mis kell 05.08.41 kustus. Edasi algas tulede vilkumine samas kohas kell 05.29.40 ja kestis perioodiliselt kustudes kuni kella 05.40.45-ni. Kuigi kaitsja märkis kohtuistungil, et salvestiselt ei ole arusaadav, millises konkreetses sõidukis toimus tulede vilkumine, võib tunnistaja S Si poolt kohtuistungil antud ütlusest järeldada, et jutt käib just nimelt J. Kle kuulunud XXX. Tunnistaja Si sõnade kohaselt, kui tema orienteeruvalt öösel kella 03.00 paiku koju jõudis ja oma sõiduki Xxx 4 maja vastas asuvale tühermaale parkis, kuulis ta valju muusikat just temaga samas trepikojas elava blondi naisterahva auto juurest, samuti nägi tunnistaja antud naisterahvast auto juures. Kannatanu I. Bi ja süüdistatava A. Aleksejevi liikumine 01.01.2023 öösel on jälgitav ka KÜ Xxx 6 turvakaamera salvestiselt, mille kohta on koostatud vaatlusprotokoll (III kd, tl 1-7). Salvestiselt nähtuvalt on kaamera suunatud vaatega Xxx tee poole. Prokuröri poolt kohtuistungil antud selgituste kohaselt on salvestise failidel nähtav aeg 55 minutit ees tegelikust ajast. Videosalvestiselt (kell 03.38.09, reaalaeg 02.43.09, fail lõpuga 33802) on näha, kuidas kaamera vaatevälja ilmus Xxx tee poolt vasakult maja nurga tagant taarudes inimkogu, kes jäi seisma Xxx 4 maja ees ja kõndis taarudes kaamerast paremale jääva haljasala poole, kus parkisid sõidukid. Salvestiselt nähtuvalt vilkusid kell 03.50.35 (reaalaeg 02.55.35) Xxx 4 vastas asuval tühermaal sõiduki esituled. Kell 04.28.29 (reaalaeg 03.33.29) liikus inimkogu (tõenäoliselt I. B) Xxx tänava poole. Kell 05.32.38 (reaalaeg 04.37.38) ilmusid Xxx tänava poolt maja nurga tagant välja 2 inimkogu ja liikusid Xxx 4 vastas asuva haljasala poole. Xxx 4 maja eest möödudes suundusid nad haljasala poole. Seejärel ajavahemikus 05.36.40 (reaalaeg 04.41.40) kuni 05.39.07 (reaalaeg 04.44.07) vilkusid haljasalal mõne minuti vältel sõiduki tuled. Alates kella 06.24.28 (reaalaeg 05.29.28) käivitusid haljasalal taas sõiduki ohutuled, mis vilkusid järjepidevalt kuni kella 06.29.58 (reaalaeg 05.34.58) ning seejärel kella 06.33.36-st (reaalaeg 05.38.36) veel paari minuti vältel. Kella 06.39.12-st (reaalaeg kell 05.44.12) vilkusid haljasalal seisva sõiduki tuled erineva ajalise intervalliga selliselt, et salvestiselt nähtuvalt jäid Tammsaare tee poolt Xxx teed mööda liikunud 3 meesterahvast hetkeks sõiduki tulede suunas vaatama, kuid seejärel sisenesid kell 06.39.30 (reaalaeg 05.44.30) Xxx 6 kolmandasse trepikotta. Viimane sõiduki tulede vilkumise vahemik haljasalal on nähtuvalt videosalvestiselt kella 06.42.12-st (reaalaeg 05.47.12) kuni 06.42.33 (reaalaeg 05.47.33), kui tuled vilkusid kokku 6-l korral. Seega, kõrvutades kahe erineva linnakaamera salvestisi omavahel, ilmneb, et I. Bi ja A. Aleksejevi liikumise ajad kahel salvestisel on omavahel kooskõlas. XXX kaamera salvestise järgi lahkusid I. B ja A. Aleksejev Xxx bussipeatusest kell 04.
  45. Pärast seda on Xxx 4 valvekaamera salvestiselt näha, 12 kuidas kell 04.37.38 tulid nad Xxx tänava poolt maja nurga tagant välja ja suundusid Xxx 4 maja vastas asuva haljasala poole. XXX kaamera salvestiselt on näha, et I. Bil oli enne A. Aleksejeviga Xxx bussipeatusesse minekut käes alkoholipudel. Lisaks sellele, et I. Bi ja A. Aleksejevi liikumine 01.01.2023 öösel on jäädvustunud mitmele erinevale Xxxd teed ja Xxx tänavat katvale valvekaamera salvestisele, kinnitas kahe isiku liikumist Xxx 4 tühermaa suunas 01.01.2023 ööl/varahommikul ka kohtus tunnistajana üle kuulatud V V. V. Ve sõnade kohaselt (kohtuistungi protokoll, III kd, tl 124-125) elab ta aadressil Xxx 4 ja tema korter asub II korrusel, vaade korteriakendest avaneb mõlemale poole maja.
  46. jaanuari öösel viibis ta kodus, oli üleval kuskil kella 6–7-ni hommikul. Alkoholi palju ei tarvitanud, umbes mõned pokaalid šampust. Kella ei vaadanud, aga arvab, et kuskil kella 6 paiku, igal juhul enne magamaminekut, tegi ta akna peal suitsu ja nägi kõndimas kahte joobnud olekus meest. Nad viskasid maha ühe pudeli, rääkisid midagi omavahel rahulikul toonil vene keeles ja liikusid edasi tühermaa poole, kus pargivad autod. Mehed suundusid ühe halli auto juurde. Hall sõiduk – XXX – kuulub V. Ve sõnul ühele naabrile, blondile naisterahvale, kes elab koos poja ja emaga. V. Ve selgituste kohaselt on ta varem selle auto juures näinud mingit seltskonda ning ühte meest, kes sageli on naisterahva seltskonnas viibinud, umbes 40+ vanuses, lühemat kasvu ja elab samal tänaval. Tunnistaja V. Ve ütlused, mille kohaselt nägi ta kahte tühermaa poole liikuvat, taaruva kõnnakuga meesterahvast, kes viskasid Xxx 4 maja ees maha alkoholipudeli, kattuvad sündmuskoha vaatlusprotokollis ning sellele lisatud skeemis kajastatuga (I kd, tl 55, skeem nr KJ-12454). Nimelt nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist, et 54,15 m kaugusel XXX, Xxx 1 parkimiskohtade juures haljastusribalt leiti maast läbipaistvast klaasist korgita külmunud viskipudel „Sir Edwards Whisky“. Et tegemist on just nimelt sama, I. Bi käes olnud alkoholipudeliga, kinnitab DNA-ekspertiisiakt nr 23E-GE0008 (II kd, tl 202-208), millest tulenevalt saadi sündmuskohalt kaasa võetud puuteproovidelt ja klaasist pudelilt Whisky (milles oli vedelik) DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev I. Bi DNA-profiiliga ning segaprofiilidest saadud tulemuste alusel ei välistanud ekspert ka A. Aleksejevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist „Sir Edwards Whisky“ pudelilt saadud proovidest. Kokkulangevusi sündmuskoha vaatlusprotokollis märgituga ning asjaoluga, et seal viibisid süüdistatav ja kannatanu, leiab ka osas, mille kohaselt leiti vaatlusega sündmuskohalt ohtralt suitsukonisid. Kohtuistungil selgitas A. Aleksejevi abikaasa A. A, et põhiliseks sigaretiks, mida A. Aleksejev tõmbas, oli punane Chesterfield, aga ka kollane Camel. Kannatanu selgitas, et suitsetab sigarette Chesterfield ja NV (peenikesed). 01.01.2023 sündmuskoha vaatlusest (I kd, tl 188-212) nähtubki, et „XXX“ bussipeatuses oleva prügikasti ümber olid kollaka ja valge filtriga suitsukonid, bussipeatuse vasakult poolt mööda jalgrada liikudes leiti suure kivi juurest maast kollakat ja valget tooni filtriga suitsukonid ja 2 triibulist kuldset tooni filtritega suitsukoni (I kd, tl 206-207, fotod 5457). Lisaks leiti parkimisplatsi serval asuvate puude juurest suitsupakk CAMEL, mille kaas oli osaliselt avatud ja selles oli nähtav 1 suits (I kd, tl 210-211, fotod 72-73). Kohtuistungil vaadeldi ka teist „XXX“ bussipeatuses teostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli (I kd, tl 213-237). Vaatlusprotokollist nähtuvalt Xxx tee poolt vaatega Xxx tn 1 majale on näha maja vasakul pool tagaküljel ja maja vasakul küljel maas triibulis-kuldset tooni suitsukonisid, aga ka kollakat tooni filtriga suitsukonisid (I kd, tl 219-222, fotod 6, 8, 11, 14, 15 ja 18). Poolel teel suunaga „XXX“ bussipeatuse ootepaviljoni poole seisis sedaan XXX, mille juures fikseeriti taas triibulise ja kuldse ning kollakat tooni filtritega suitsukonid (I kd, tl 222-226, fotod 19-33) Triibulise-kuldse filtriga suitsukonisid leiti ka „XXX“ bussipeatuse ootepaviljoni kõrvalt välise istepingi tagant (I kd, tl 227, foto nr 39) ning ootepaviljonist seest (I kd, tl 227-228, fotod nr 40-44) Lisaks leiti ootepaviljoni seest valge filtriga suitsukoni (I kd, tl 228, foto nr 41). Bussipeatuse ootepaviljonist vasakul kõnniteel suunaga Xxx tee ja Xxx tn ristmiku poole nähtus 3 eraldi paiknevat suitsukoni, 2 neist triibulist13 kuldset tooni filtriga ja 1 valge filtriga Winston (I kd, tl 233, foto nr 62; tl 234, foto nr 67 ja tl 236, foto nr 73). Lisaks nähtub sündmuskoha vaatlusest, et sõiduki XXX tagumise juhipoolse ukse juures maast leiti sigaretikoni Chesterfield (punane) ja juhipoolsel küljel esiratta juures olev sigaretikoni Chesterfield (kuldne) ning haljasalal, sissesõidetud rajal sama sõiduki vahetus läheduses külmunud tühi sigaretipakk NZ Gold. Samuti markeeriti vaatlusprotokolli kohaselt auto kõrvalistuja poolsel küljel 1,5-2 meetri kaugusel autost maas vedelevad erinevad esemed, sealhulgas 4 erinevat sigaretipakki „Winston“ (sinine), 1 poolik sigaretipakk „Winston“ (kuldne), 2 sigaretipakki „NZ Gold“ ja 1 sigaretipaki „NZ Gold“ karbi kaas. Sõidukist Opel Zafira leiti juhiistme alt avatud sigaretipakk NZ Gold ja sõiduki kõrvalistuja ees asuvalt armatuurlaualt tühi sigaretipakk „Chesterfield Gold“. Omakorda I Bi riiete vaatlusprotokollist (asitõendi vaatlusprotokoll II kd, tl 92156, fotod 105-112) nähtub, et tema jope vasakpoolsest küljetaskust leiti veresarnase määrdumisega kortsus ilma kaaneta sigaretipakk, mille ühe külje ülaosas venekeelne kirje „GANGRENA“ ja sama külje alumises osas kirje „NZ Gold“. Sigarettide filtrid on kollakat värvi joonelised ehk samasugused nagu leiti „XXX“ bussipeatuse ootepaviljoni kõrvalt, teel ootepaviljoni poole, Xxx tn 1 maja juures, aga ka bussipeatuse ootepaviljonist vasakul kõnniteel suunaga Xxx ja Xxx tee ristmiku poole. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates saab teha tõsikindla järelduse, et I B ja Andrei Aleksejev viibisid kuriteo sündmusele eelnevalt koos 01.01.2023 alates kella 03.37-st ning sellele järgnevalt liikusid Xxx tn 4 kortermajade vastas olevale haljasalale, kus seisis J Kle kuuluv sõiduk XXX. Antud kriminaalasjas seisneb põhiline vaidluskese selles, mis tegelikult toimus 01.01.2023 ajavahemikus kell 04.55 kuni 08.11 Tallinnas, Xxx 4 kortermaja ja Xxx 3 vahel asuvas parklas seal seisnud sõiduki XX juures. Kaitsja hinnangul A. Aleksejevile etteheidetud kuriteo KarS § 118 lg 1 p 1 järgi võis toime panna keegi kolmas isik ning kogutud tõendid A. Aleksejevi süüd ei kinnita. Kohus sellise kaitseversiooniga ei nõustu. Kohtuistungil selgus, et kannatanu toimunud sündmusest midagi ei mäleta, süüdistatava mälupilt kaob alates ajast, mil nad kannatanuga kohtusid ja alkoholi tarvitama hakkasid. Olenemata sellest, et I. Bil ja A. Aleksejevil on mälupilt 01.01.2023 ööst puudulik, viitavad järgnevalt analüüsitavad tõendid siiski sellele, et just A. Aleksejev pani I. Bi suhtes toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustuste tekitamise, millega kaasnes oht I. Bi elule. Esmalt osutab sellele sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd, tl 46-181) nähtuvad asjaolud. Protokolli kohaselt võeti XX reg. nr. xxx (milles viibis kinnipidamise eelselt süüdistatav A. Aleksejev ning selle vahetus läheduses teadvusetu kannatanu I. B) vaatluselt kaasa erinevaid puuteproove auto sisemusest veresarnastelt määrdumistelt ning autos olnud erinevatelt esemetelt. Vaatlusest nähtuvalt asus sõiduki tagaistmel sinist tooni käepidemega kipsinuga, üldpikkusega 158 mm, tera laiusega 18 mm, koos tera ümbritseva raamistikuga 20 mm (fotod 427-428). Noateral avastati verejäljed ja sellelt võeti puuteproovid (fotod 429-435). Veel leiti sõiduki juhiistme seljatoe taskust kollase-mustakirju käepidemega nuga ja punase-mustakirju käepidemega taskunuga, kuid nugade vaatlusel nendel veremäärdumised puudusid. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et sõidukit töödeldi Lumiscene lahusega, mis võimaldab asitõenditelt esile tuua silmale nähtamatuid verekahtlasi määrdumisi. Töötlemise tulemusena tekkisid helendused kogu sõiduki rooli osas, samuti juhiistme välimisel, uksepoolsel küljel, rooli ümbruses ja esipaneelil, juhiukse klaasil ja ukse välimisel äärel, juhiukse sisemisel lingil ja käepidemel, kõrvalistuja ukse käepidemel ja ukseklaasi ülemisel serval, kõrvalistuja poolsel esipaneelil, käigukastil ja keskkonsoolil, kõrvalistuja istme välimisel uksepoolsel küljel, kõrvalistuja peatoel ja sõiduki tagaistme keskosas, sõiduki vasakpoolsel välisküljel, esiklaasi nii juhipoolse kui kõrvalistuja poolsel osal, samuti sõiduki laes, mõlema päikesesirmi ja laevalgusti nuppude juures (fotod nr 481-489). Sõiduki vasakpoolse tagumise ukseklaasi välisküljel tuvastati veresarnane määrdumine, mille puhul on näha hõõrdumine suunaga ülevalt paremalt alla vasakule. 14 DNA-ekspertiisiga (25.01.2023 akt nr 23E-GE0008, II kd, tl 202-208) tehti kindlaks, et 01.01.2023 sündmuskoha vaatluselt kaasa võetud erinevatest proovidest, s.o proovidest ehitusnoalt (teralt, mis võis sisaldada eeltesti alusel verd, vt ekspertiisiakti p 1) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad I. Bi DNA-profiiliga. Veel saadi ehitusnoa proovidest DNA-analüüsil täisprofiile, mis on pärit enam kui ühelt isikult ning nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev I. Bi DNA-profiiliga (vt ekspertiisiakti p-d 3, 4). Samuti leiti ekspertiisiaktis, et 3-st ehitusnoalt saadud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult ja saadud tulemuste alusel ei saa välistada I. Bilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides (vt ekspertiisakti p-d 8, 9). Opel Zafira juhipoolse välisukse lingi siseküljelt, mh klaasist pudelilt Whisky, saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev I. Bi DNA-profiiliga ning saadud tulemuste alusel ei saa välistada ka A. Aleksejevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Proovist klaasist pudelilt (milles oli vedelik) ja proovist ehitusnoalt saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult ning nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev I. Bi DNA-profiiliga ja saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada A. Aleksejevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Kahest proovist ehitusnoalt (võetud noa käepidemelt) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada A. Aleksejevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Lisaks ei saa kindlalt välistada I. Bilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. 01.01.2023 isiku läbivaatuse protokolli kohaselt (II kd, tl 13-24) oli peale sündmuskohalt Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse saabumist I. B teadvuseta ja meditsiiniliste aparaatidega ühendatud. Vaatlusega tuvastati kannatanul hematoomid vasaku ja parema silma ümbruses ja ka ninal. Parema käe kämblaselg oli vaatluse hetkel sidemes, sidemest väljas olid vaid kolmas ja neljas sõrm. Isiku kaelal, otsaesisel ja paremal kiirupiirkonnas oli suuremõõduline plaaster, kuklapiirkonnas asetses side, mis oli kinnitatud meditsiinilise võrguga. Läbivaatuse kohaselt fikseeriti isiku paremal põsepiirkonnas plaastritega kaetud lõikevigastus ning kiirupiirkonnas umbes 3 cm suurune marrastus. Kannatanu läbivaatuse käigus võeti kaasa erinevaid puuteproove näolt ning paremalt ja vasakult käelt (peopesast, sõrmelt), samuti parema käe küünarvarrelt ja randmelt. Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendi EMO kaart nr 2023000051 ja väljavõte I Bi haigusloost (II kd, tl 40-47) tõendavad samuti, et 01.01.2023 kell 09.04 toimetati Xxx teelt Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonda I B, kes oli teadvuseta, kiirabi saabumise hetkel eluohtlikus seisundis, kaelal kaks ulatuslikku haava ning hematoomid näol. Kehatemperatuuriks mõõdeti I. Bil EMO-sse saabumise hetkel 27,8 kraadi. I Bile teostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 23E-AOI0001 (II kd, tl 49-54) antud eksperdiarvamuse kohaselt esinesid I. Bil 01.01.2023 hulgalised torke-lõikehaavad: paremal pool otsmikul, paremal põsel (kõrvanibust suunurgani), kaela eespinnal koos vasakpoolse rinnakurangluu-nibujätkelihase osalise läbistusega, kukla piirkonnas ning parema käe sõrmedel-labakäel. Lisaks esines vasaku ülalõualuu murd, nahamarrastus juustega kaetud peanahal vasakul kiiru piirkonnas ning nahaalused verevalumid ninal, vasaku silma laugudel ja vasakul põsel ning kahtlus ninaluu murrule. Vigastuste tekitamise aega ei ole eksperdi sõnul võimalik täpselt hinnata, küll aga ei saa välistada nende üheaegset tekitamist 01.01.
  47. Eksperdiarvamuse kohaselt võisid torkelõikehaavad erinevates kehapiirkondades olla I. Bile põhjustatud teravaservalise torkelõikevahendiga, milleks võis olla nuga. Ekspert leidis, et I. Bil esinevad torke-lõikehaavad põhjustasid talle eluohtliku tervisekahjustuse nende kogumis, kuna esines verekaotusest tingitud šokk (eluohtliku tervisekahjustuse tunnus). Kannatanul I. Bil tuvastatud vasaku ülalõualuu murd ja kahtlus ninaluu murrule, nahamarrastus juustega kaetud peanahal vasakul kiiru piirkonnas, nahaalused verevalumid ninal, vasaku silma laugudel ja vasakul põsel võisid eksperdiarvamuse p 5 kohaselt olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega (sh rusikaga, kängitsetud jalaga). 15 Kohus nõustub siinkohal prokuröri argumendiga selles, et selliste luumurruga päädivate vigastuste tekitamiseks on vaja rakendada märkimisväärset jõudu ning tuleb märkida, et A. Aleksejevi läbivaatlusel fikseeritigi vigastused tema parema käe rusikal, sh rusika tugev paistetus. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest peeti A. Aleksejev kahtlustatavana kinni 01.01.2023 kell 09.05 I. Bi suhtes toime pandud kuriteos (III kd, tl 18-25), indikaatorvahendi AlcoQuant 6020 Plus abil tuvastati tal kell 10.16 alkoholijoove 1,19 mg/l ning vahetult pärast kahtlustatavana kinnipidamist on A. Aleksejevile teostatud isiku läbivaatus (III kd, tl 28-48), milles esitatud kirjelduse kohaselt oli A. Aleksejevi parema käe rusikas läbivaatuse hetkel paistes ning kolmanda ja neljanda sõrme vahel nähtus verekahtlane, umbes 3 cm pikkune marrastus, mis suundus sõrmenukkide juurest sõrmeotste poole. Teisel sõrmel oli mitmes kohas marrastus ja sõrmenukkidel nähtus väikeseid hematoome. Parema käe randme siseküljel oli näha väikeseid pindmisi kriimustusi ning mõlemas peopesas oli näha verekahtlast määrdumist. Parema käe rusikal olevad vigastused ning tugev paistetus on fikseeritud fotodel nr 11-
  48. Läbivaatuse käigus nähtus verekahtlaseid määrdumisi nii tema jope varrukatel kui ka mõlemal püksisäärel. Vaatluse käigus võeti A. Aleksejevilt küüntealuste kaapeproovid ja erinevad puuteproovid paremalt ja vasakult käelt. A. Aleksejevi parema labakäe valulikkus, lahtised haavad ja turse on mh fikseeritud 01.01.2023 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla EMO kaardil nr 2023000101 (III kd, tl 50). Kohtuistungil uuritud meditsiinidokumentidega on tuvastatud, et kõik tömbi trauma tagajärjel tekitatud vigastused nähtusid just kannatanu pea vasakul poolel, millest omakorda saab järeldada, et löögid kannatanu suunas on tehtud parema käega, kuna reeglina sooritab inimene rusikas käelööke ette suunda diagonaalselt, mitte otse võrdluses enda kehaga. See omakorda tähendab, et löögid on tehtud parema käega. Lisaks tuleb välja tuua, et kannatanul tuvastatud torke-lõikehaavade (s.o paremal pool otsmikul, paremal põsel kõrvanibust suunurgani, kaela eespinnal koos vasakpoolse rinnaku-rangluu-nibujätkelihase osalise läbistusega, kukla piirkonnas ning parema käe sõrmedellabakäel) saamise ajal oli kannatanu keha ekspertiisiaktis nr 23E-AOI0001 antud arvamuse kohaselt dünaamilises liikumises, mida kinnitab vigastuste paiknemine keha erinevatel anatoomilistel joontel (eksperdiarvamuse p 6) ehk ta ilmselt püüdis ennast kaitsta. Enesekaitsele viitavad eksperdi sõnul ka lõikehaavad parema käe sõrmedel-labakäel, mis on saadud tõenäoliselt enesekaitse käigus noalöökide tõrjumisel (eksperdiarvamuse p 7). Kohtu hinnangul viitab eelnimetatud vigastuste paiknemine, aga ka A. Aleksejevi läbivaatuse protokoll koos fotodega (parema käe rusika vigastus ja turse) sellele, et ründajal on olnud ründerelv ilmselt vasakus käes, mitte juhtivas käes. Seegi on üks põhjus, miks lisaks I. Bi liikumisele löökide vältimiseks, paiknesid torke-lõikehaavad tema kehal erinevates piirkondades. Peatudes kuriteo toimepanemise vahendil, seadis kaitsja teravaservalise torke-lõikevahendi või noa kui kuriteo toimepanemise vahendi kasutamise A. Aleksejevi poolt kahtluse alla, tuues välja, et J. K sõidukist leiti veel vähemalt 3 nuga. Kohus peab vajalikuks märkida, et sündmuskoha vaatluse käigus omas tähtsust vaid sõiduki XXX tagumise istme keskosalt leitud sinise peaga kipsinuga, millelt fikseeriti verejäljed ja hilisemalt ei välistatud sellel A. Aleksejevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumine. Muudelt sündmuskohalt leitud nugadelt verejälgi visuaalsel vaatlusel ei leitud, mistõttu ei oma need kuriteoga puutumust ning neid ei saadetud seetõttu ka kuriteo toimepanemise vahendi tuvastamiseks ekspertiisi. Kaitsja väide, et taolised ehitusnoad on igapäevaelus laialt levinud, ei oma tähtsust. Kohus nõustub, et kaupluste kantseleiosakondades ja ehituskauplustes on müügil sarnaseid kipsinugasid, ka selliseid, mis leiti J. Kle kuuluvast sõidukist, kuid oluline on hoopis see, et sellelt kipsinoalt võetud proovidest ei välistanud ekspert Aleksejevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Kohus tõdeb, et kipsinoalt ning Aleksejevi riietelt leiti võrdlemisi vähe verejälgi, arvestades I. Bil tuvastatud lõikehaavade olemasolu, kuid kohtu hinnangul tuleb tähele panna, et ründajal ongi lühikese teraga kipsinoaga ohvri dünaamilise ja enesekaitset teostava keha liikumise 16 korral raskendatud sügavate torke-lõikehaavade tekitamine. Ka ekspertiisiaktis käsitletud, I. Bile 01.01.2023 erakorralise meditsiiniosakonnas teostatud operatsiooni kirjeldusest nähtub, et kuigi patsiendile ülekantud verekomponentide kogused olid suured, ei olnud patsiendi kaelal tuvastatud vigastused sügavad. Haavad olid pigem pindmised, veritsus oli aktiivne väikestest veenidest ja hingetoru vigastust ei sedastatud. Lisaks väärib märkimist, et sündmus leidis aset
  49. jaanuaril, mil Eesti oludes on inimesed reeglina riietatud rohkem talviselt, nii ka kannatanu I. B. Nimelt nähtub kannatanul I. Bil 01.01.2023 öösel vastu toimunud sündmust seljas olnud riiete vaatlusprotokollist koos fotodega (II kd, tl 92-156), et I. Bil seljas olnud tumesinist värvi kapuutsiga jopel on hulgaliselt kangakahjustusi. Jope on vasakult poolt tõmbluku juurest kuni vasaku käe varrukani katki lõigatud ning lõige on läbistanud ka vatist voodri. Lisaks on lõike juures alates tõmblukust kuni õlavarreni näha punased hüübinud verd meenutavad plekid. Suurem veremäärdumine on näha paralleelselt tõmblukuga. Veel on näha suuremat lõiget paremal kaenla all ja kangavigastust parema varruka soonikul. Ees, paremal krael on nähtav pinnapealsem kangakahjustus. Erineva kuju ja suurusega vigastused esinevad ka kapuutsi välise pinna erinevates kohtades. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub kokku 11 kangakahjustust ja ulatuslik veremäärdumine kannatanu jope kapuutsil (foto nr 4104). Lisaks eelnevale esineb veresarnast määrdumist kõikidel I. Bil seljas olnud esemetel ja jalas olnud talvesaabastel. Kohus nõustub siinkohal prokuröri poolt kohtuvaidluste käigus esitatud väitega, et tegemist ei ole patrullpolitseiniku poolt esmaabi osutamise käigus tekitatud kahjustustega, mis on kontrollitav rinnakaamera salvestiselt. Kokkuvõtvalt saab seega asitõendi vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fototabelite alusel väita, et lõiked jope kangal on tekitatud terava esemega, milleks väga suure tõenäosusega on ehitusnuga, mis võeti ära sündmuskoha vaatluse käigus XXX ning millelt leiti mh A. Aleksejevi bioloogilist materjali. Seega vastuseks kaitsja väitele märgib kohus, et verejälgede vähesus süüdistatava kätel ja riietel ning noal ei tähenda seda, et A. Aleksejevit ei saa üldse antud kuriteoga seostada. Viiteid sellele, et A. Aleksejev viibis 01.01.2023 vastu hommikut peale kella 04.37 sündmuskohal, s.o Xxx 4, Tallinn asuval tühermaal J. K sõiduki XXX vahetus läheduses, annab lisaks eeltoodule fakt, et sündmuskoha vaatluse käigus (I kd tl 47, 59) leiti J K kõhuli maas lamava surnukeha küünarliigesest kõverdatud vasaku käe alt lapik pruuni vedelikuga klaaspudel venekeelse sildiga „Konopljanka“. Nähtuvalt asitõendi vaatlusprotokollist (II kd, tl 55-65) oli klaaspudeli tagaküljel oleval sildil kirje “Maitsestatud viin Konopljanka Traditsionnaja; Alc. 40%; Maht 0,5 L“ ning vaatluse hetkel oli pudel poolenisti täidetud läbipaistva vedelikuga. Aga veel, sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt paiknes J. K surnukeha peaga musta poolavatud spordikoti juures, millel „Adidas“ logo ning milles olid aluspüksid, pidžaama, sokid, kõrvaklapid ja laadija, mis kuulusid A. Aleksejevile. Tunnistaja A A selgitas ülekuulamisel, et A. Aleksejev võttis tema mäletamist mööda 01.01.2023 peale südaööd õue jalutama minnes kaasa musta jope valgete käistega, kõrvaklapid, alles jäänud viina Konopljanka ja musta seljakoti ning selle kaasavõtmist kinnitas ka süüdistatav ise. Lisaks eeltoodud teabele seob A. Aleksejevit 01.01.2023 kuriteo sündmusega süüdistatava riideesemete ja jalatsite vaatlusel selgunud tulemused ning kahtlemata DNA-ekspertiisiaktides tuvastatud asjaolud. Nii vaadeldi peale kuriteo sündmust, s.o 12.01.2023, A. Aleksejevi kinnipidamisel seljas olnud riideesemeid (II kd, tl 157-201): musta värvi jopet valgete varrukatega, mille sarnane nähtub ka XXX hoone videovalvesüsteemi kaamerate salvestistelt, hallikat kampsunit, musta värvi pükse, valge Tsärki mustade logodega, jalatseid „Mywear“ ja musta värvi kootud mütsi valgete joontega. Riidesemete ja jalatsite vaatlusel kasutati verele viitavate jälgede tuvastamiseks verejälgede indikaatorlahust Tetrabase. 12.01.2023 vaatlusega tuvastati, et Andrei Aleksejevile kuuluvalt jopelt leiti taskute äärtelt verejälgi, vasakpoolse varruka alumisel valget värvi osalt ülekandumisjälgi ja verepritsmeid. Jope parempoolse varruka ülemisel valget värvi osal nähtus väheseid verejälgi ja jope 17 parempoolse varruka alumisel valget värvi osal ülekandumisjälgi (fotod 12, 14, 15). Verejälgi leiti lisaks jope esikülje musta värvi pinnalt (fotod 16, 36), jope parempoolse varruka esikülje alumiselt osalt sooniku lähedalt ning õmbluste vahelt (fotod 17, 18). Pritsmeid tuvastati mh jope esikülje parema hõlma alumises ja keskmises osas (fotod 19-23, 39-43), vasakul hõlmal ja selle vasakul äärel (fotod 24-26, 44-45), jope vasakpoolse varruka esiküljel ja selle alumisel osal (fotod 27-35, 46-47). Veel leiti vaatlusega verejälgi jope tagaküljelt (fotod 48-54), varrukate (nii vasaku kui parema) tagakülgedelt (fotod 57-59), jope tagakülje ülemiselt osalt. Pritsmete asukohad markeeriti ning neilt võeti vaatluse käigus erinevaid puuteproove – neist kõigist leiti Tetrabase indikaatorlahusega vere olemasolu osas positiivne tulemus. Pükste vaatlusel tuvastati verejäljed nende esiküljelt terves ulatuses (foto 74-77) ja nende ülemiselt ja keskmiselt osalt (fotod 78-84), samuti pükste parema sääre keskosalt. Pükste parema sääre esiküljel, alumisel osal oli vaatlusel infrapunavalguses näha väikseid verepritsmeid ja muid määrdumisi (foto 86). Vaatlusest nähtuvalt leiti pükste vasaku sääre esikülje ülemises osas verejälg (fotod 87-89), pükste vasaku sääre esikülje keskosalt vähesed verepritsmed (fotod 90-92) ja osad põlve all olevad pritsmed (fotod 91, 93, 96). Verejälgi leiti veel pükste vasaku sääre esikülje kesk- ja alumiselt osalt (fotod 91-92, 96) ning pükste vasaku sääre esikülje alumiselt osalt (fotod 94-97). Võetud proovidest tuvastati vere olemasolu osas positiivne tulemus. Lisaks leiti verejälgi pükste parema sääre tagakülje keskosalt (foto 100). Pükste mõlema sääre tagakülje alumiselt osalt nähtusid infrapunavalguses verepritsmed (fotod 102-105). Pükste tagaküljelt võetud proove kontrolliti Tetrabase indikaatorlahusega, mis andis vere olemasolule mõlemas proovis positiivse tulemuse. Andrei Aleksejevi parema jala jalatsi pealmiselt osalt, ülemise vasakpoolse needi lähedalt tuvastati visuaalse vaatlusega verejälg, parema jala jalatsi talla tagaosas verejälg, parema jala jalatsi parempoolse külje keskosas, tallaosa kohal verekahtlane jälg (fotod 136, 139, 145). Kõiki jalatsitelt võetud proove kontrolliti Tetrabase indikaatorlahusega, mis andis vere olemasolule kõikides proovides positiivse tulemuse. Mütsi vaatlusel infrapunavalguses selgus, et mütsi alumises osas, halli värvi lipiku läheduses, oli näha väikest verejälge (fotod 150-152), mis Tetrabase indikaatorlahusega kontrollides andis vere olemasolule positiivse tulemuse. Kampsunilt, T-särgilt verejälgi ei leitud. DNA-ekspertiisi (vt 27.02.2023 akt nr 23E-GE0118, II kd, tl 223-229) läbiviimise tulemusena selgus, et proovidest, mis saadi verepritsmest A. Aleksejevi pükste vasaku sääre esikülje alumiselt osalt, verejäljest parema jala jalatsi pealmiselt osalt ning ülemise vasakpoolse needi lähedalt, saadi DNAanalüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad I. Bi DNA-profiiliga, kuid mitte A. Aleksejevi DNAprofiiliga. Verepritsmest jope vasakpoolse varruka esiküljel, alumisel valget värvi osal võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, kuid selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev I. Bi DNA-profiiliga ning välistada ei saa ka A. Aleksejevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. DNA-ekspertiisiakti nr 23E-GE0118 kohaselt saadi A. Aleksejevi parema käe sõrmenukkidel olevalt hematoomilt võetud proovist DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev A. Aleksejevi DNA-profiiliga, saadud tulemuste alusel ei saa aga kindlalt välistada ka I. Bilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Proovist, mis saadi A. Aleksejevi küüne alt ja verepritsmest tema jope vasaku hõlma vasakust äärest, saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult, kuid nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev I. Bi DNA-profiiliga. Nähtuvalt ekspertiisiaktist analüüsiti veel 5 proovi A. Aleksejevi küünte alt ning proovi verepritsmest jope parema hõlma keskosast ning saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada A. Aleksejevilt ja I. Bilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Veel kahest proovist (s.o A. Aleksejevi küüne alt) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult, saadud tulemuste alusel ei saa välistada I. Bilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Lisaks ei saa kindlalt välistada A. Aleksejevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. 18 Kohtuistungil esitas A. Aleksejev omapoolse versiooni toimunust. Süüdistatava sõnul (kohtuistungi protokoll III kd, tl 126-128) tähistas ta 31.12.2022 aasta lõppu kodus koos tütre ja naisega. Kell 7 õhtul hakkas tarvitama ning jõi õhtu jooksul ära pudeli viina ja 1 klaasi šampust. Süüdistatav kinnitas, et
  50. jaanuari öösel lahkus kodust, kuna läks tütrega riidu. Võttis kaasa musta ADIDAS seljakoti ja pani sinna oma asjad (rohelised dressid, mustad kõrvaklapid, aluspesu, sokid, trussikud), pudeli viina, kõrvaklapid ja otsustas minna jalgsi XXX ema juurde. Mingit nuga ta kaasa ei võtnud. Algul läks linna suunas, siis mõtles ümber ja tuli tagasi. Käis edasi-tagasi, kuni jõudis „XXX“ bussipeatusesse. Sinna tuli algul kaks naist, kellelt ta küsis sigarette. Seejärel tuli linna poolt peatusesse kannatanu ja naised läksid ära. Mäletab, et istus koos kannatanuga bussipeatuses ja nad tarvitasid koos alkoholi. Jõid midagi pruuni – kas viskit või brändit. Edasist süüdistatav ei mäleta, toibus ja ärkas alles autos. Mäletab, et autos ärgates helistas esmalt naisele ja ütles, et on autos ja ei saa välja. Pärast seda tegi kõne Häirekeskusele, sest tal hakkas hirm, et tulevad autoomanikud ja mõtlevad, et tal on kavatsus autot ärandada. Ukse sai lahti, kui politseinik läbi klaasi näitas, et nupp tuleb üles tõsta. Auto kõrval lamavatest inimestest ei teadnud ta midagi. Enesetunne oli halb, pohmell, lisaks oli käsi paistes ja väikesest august käe peal tuli välja mingit valget vedelikku. Kokkuvõtvalt süüdistatav A. Aleksejev süüd antud kuriteos omaks ei võtnud. Olgugi, et süüdistatav toimepandut ei tunnista ega oma 01.01.2023 ööst selgeid mälupilte alates ajast, mil nad kannatanuga kohtusid, peavad süüdistuses etteheidetud tegu ja selle tehiolud siiski paika. Analüüsides eeltoodud tõendeid kogumis, saab asuda seisukohale, et A. Aleksejev on toime pannud KarS § 118 lg 1 p-s 1 nimetatud kuriteo – 01.01.2023 ajavahemikus kell 04.55 kuni 08.11 täpselt tuvastamata kellaajal Tallinnas Xxx 4 kortermaja ja Xxx 3 vahel asuvas parklas lõi Andrei Aleksejev I Bit korduvalt rusikaga vastu pead ja lõikas terariista lükandteraga ehitusnoaga kannatanut korduvalt pea, näo, kaela ja käte piirkonda, millega tekitas I Bile kogumis rasked tervisekahjustused (nähtuvalt meditsiinidokumentidest ja ekspertiisiaktist): hulgalised torke-lõikehaavad otsmikul, kuklal, vasakul kõrvalestal, vasakul pool kaelal koos rinnaku-rangluu-nibujätkelihase osalise läbilõikega, paremal põsel (kõrvanibust suunurgani) ja parema käe sõrmedel-labakäel. Vigastustega kaasnes ägedast verekaotusest tingitud šokk ehk eluohtlik tervisekahjustus. Samuti on tõendamist leidnud, et A. Aleksejev põhjustas oma tegevusega kannatanule mh mitte eluohtlikud tervisekahjustused: ninaluu ja vasaku ülalõualuu murru ning nahaaluste pehmete kudede turse vasaku silmakoopa ja põse piirkonnas. A. Aleksejevile esitatud süüdistuse saab tõendatuks lugeda kohtuotsuses eelpool analüüsitud tõenditega nende kogumis, millest nähtub kuriteo sündmusele eelnev olustik, sh kannatanu ja süüdistatava kohtumine. Samuti saab nende pinnalt teha veenva järelduse, et justnimelt A. Aleksejev põhjustas kannatanule I Bile eluohtlikud tervisekahjustused. Kokkuvõtvalt nähtub tõenditest kannatanu ja süüdistatava 01.01.2023 kohtumine ja seejärel nende koosviibimise asjaolud. Nii nähtub kohtuistungil uuritud Xxx tee 4b asuva XXX hoone videovalvesüsteemi kaamerate salvestistelt, kuidas A. Aleksejev väljus Xxx 2 maja
  51. trepikojast 01.01.2023 kell 02.12, kell 03.03 sisenes bussiootepaviljoni „Xxx Bussipeatus“ ja jäi sinna istuma, kell 03.37 kohtus A. Aleksejev kannatanuga, kellega koos jäädi samasse bussiootepaviljoni istuma. Kell 04.37 hakkasid kannatanu I. B ja süüdistatav A. Aleksejev taarudes kõndima Xxx tn suunas seal asuvale haljasalale (mis asub kortermajade vastas) ning kus asus ka J. Kle kuuluv sõiduk XXX registreerimismärgiga xxx, mille tuled hakkasid vilkuma kell 04.41 ning ajaliselt kestis selline vilkumine teatud vahedega kuni kella 05.40-ni. Nende liikumine nähtub ka teiselt, s.o KÜ Xxx 6 turvakaamera salvestistelt. Tunnistaja S. S vahetult sündmuskohal viibivaid isikuid küll ei näinud, kuid selgitas, et kuulis 01.01.2023 öösel orienteeruvalt 03.00 paiku koju jõudes Xxx 4 maja vastas asuval tühermaal parkinud sõidukist, mis kuulus blondile naisterahvale (J Kle), valju muusikat. A. Aleksejevile kuuluva mobiiltelefoni Samsung Galaxy A40 vaatlusel selgus, et tema mobiililt helistati 19
  52. jaanuari öösel kahel korral, s.o 04.28 ja 04.45 kannatanu I. Bi ema N. Ba telefoninumbrile XXX, mis kinnitab kannatanu ja süüdistatava koosviibimise asjaolusid. Tunnistaja N. Ba kinnitas kõnede tegemist temale 01.01.2023 öösel. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja V. V nägi, kuidas kaks isikut liikusid Xxx 4 tühermaa suunas 01.01.2023 ööl/varahommikul ning kes viskasid maha ühe pudeli. Kriminaalmenetlusega tehti kindlaks, et tegemist oli „Sir Edwards Whisky“ viskipudeliga, millelt DNA analüüsiga leiti I. Bi DNA-profiil ja ei välistatud ka A. Aleksejevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Et kannatanul oli tol ööl kaasas pudelitaoline ese, nähtub mh videosalvestiste analüüsist. Lisaks leiti sündmuskoha vaatluselt, bussipeatusest ning selle lähedusest hulgaliselt erinevaid suitsukonisid, sh Chesterfield ja NV, mida suitsetasid A. Aleksejev ja I. B. Et A. Aleksejev viibis 01.01.2023 vastu hommikut sündmuskohal, s.o kella 04.37-st alates, mil ta koos kannatanuga Xxx tn suunas hakkas liikuma, on kinnitust leidnud lisaks eeltoodule sellega, et sündmuskoha vaatluse käigus leiti J. K kõhuli maas lamava surnukeha küünarliigesest kõverdatud vasaku käe alt lapik pruuni vedelikuga klaaspudel venekeelse sildiga „Konopljanka“ ning surnukeha pea juurest must poolavatud spordikott „Adidas“ A. Aleksejevile kuuluvate esemetega. Viinapudeli „Konopljanka“ ning spordikoti „Adidas“ võttis A. Aleksejev kaasa kodust lahkudes – seda kinnitas nii süüdistatav ise kui ka tunnistaja A. A kohtuistungil. Kohus saab seega veendunult asuda seisukohale, et I. B ja A. Aleksejev viibisid 01.01.2023 ööl ja vastu hommikut koos, seda vaatamata sellele, et kumbi sellisest koosviibimisest sisuliselt midagi ei mäleta. Küsimus sellele, mis tegelikult toimus sõiduki XXX vahetus läheduses ehk peale seda, mil kannatanu ja süüdistatav olid sündmuspaigale jõudnud, sai samuti kohtuliku uurimise käigus oma vastuse. Siinkohal peab kohus esmalt vajalikuks välja tuua kohtuliku uurimise käigus tuvastatud asjaolu, mille kohaselt peale seda, mil politseipatrulli saabudes A. Aleksejev sõidukist XXX leiti ning 01.01.2023 kell 09.05 kinni peeti, oli konstanteeritud J. K surm ning teadvusetu kannatanu I. B kiirabiga ära toimetatud, leiti ja võeti XXX reg. nr. xxx tagaistmelt kuriteosündmuse järgselt sündmuskoha vaatluse käigus kaasa sinist tooni käepidemega kipsinuga, millel leidus verejälgi ning ulatuslikke verejälgi leiti Lumiscene lahusega töötlemisel XX seest sõiduki erinevatelt osadelt (roolilt, käigukastilt, uste sisekülgedelt, sõiduki esiosalt, laelt, sõiduki välispinnalt). DNA-ekspertiisiga nr 23E-GE0008 on kindlaks tehtud, et XXX leitud sinist tooni käepidemega kipsinoalt (aktis nimetatud ehitusnoana) leiti A. Aleksejevi bioloogilist materjali, mis tähendab, et A. Aleksejev omas kokkupuudet nimetatud noaga ning mille sarnase esemega põhjustati I. Bile rasked tervisekahjustused – ekspertiisiakti nr 23-AOI0001 p 5 kohaselt ei välistanud ekspert, et tegemist võis olla sama noaga, millega kannatanule lõikehaavad tekitati. DNA-ekspertiisiga nr 23E-GE0008 tehti kindlaks, et ehitusnoa teralt saadud proovidest (s.o veremäärdumisest) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad I. Bi DNA-profiiliga, mis tähendab, et noateral oli I. Bi veri ning mis kinnitab, et tegemist oli süüteo toimepanemise vahendiga. Noalt leiti veel DNA täisprofiile, mis olid pärit enam kui ühelt isikult ning nendes segaprofiilides oli kas eristatav peamine DNA-profiil kokkulangev I. Bi DNA-profiiliga või ei saanud ekspert välistada I. Bilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Siinkohal saab seega järeldada, et kipsinoa kasutajaks, millega I. Bile rasked tervisekahjustused tekitati, oli A. Aleksejev, kuna noalt leiti tema bioloogiline materjal ning DNA sattumine sellele muul viisil või sündmusest muul ajal on kohtu hinnangul välistatud, kuna I. B ja A. Aleksejev ei olnud omavahel eelnevalt tuttavad, vaid esmane koosviibimine toimuski 01.01.
  53. Samuti ei olnud A. Aleksejev enda kinnitusel kunagi varem selles autos viibinud. Et noa lükandnupult leiti vaid I Bi DNA-d, ei lükka süüdistust ümber, kuna kannatanu DNA võis lükandnupule sattuda juba varasemalt, sest teadaolevalt tundsid J. K ja I. B üksteist juba mõnda aega ning I. B oli sõidukis XXX mitmeid kordi ka varasemalt viibinud. Süüdistust ei lükka ümber ka kaitsja poolt osutatu, et ekspertiisi nr 23E-GE0008 p-de 4, 9, 14 kohaselt ei leitud ehitusnoalt nendes nimetatud proovidest A. Aleksejevi DNA-d, kuna süüdistatava bioloogilist materjali leiti noa teistest puuteproovidest. Asjaolu, mis otseselt osutab sellele, et ründajaks oli A. Aleksejev, on kohtus tuvastamist leidnud tõik, et A. Aleksejevi läbivaatuse käigus leiti tema riietelt verekahtlased määrdumised jope taskute äärtelt, 20 jope vasakpoolselt ja parempoolselt varrukalt ning jope esikülje musta värvi pinnalt. Lisaks leiti verepritsmeid jope esikülje parema hõlma alumiselt ja keskmiselt osalt, vasakult hõlmalt ja selle vasakult äärelt, aga ka jope vasakpoolse varruka esiküljelt ja selle alumisel osalt. Verejäljed tuvastati muuhulgas jope tagaküljelt ning varrukate tagakülgedelt. Ka A. Aleksejevi pükste vaatlusel tuvastati mitmeid verejälgi ja verepritsmeid, samuti tema parema jala jalatsilt ning vähesel määral ka mütsilt. DNA-ekspertiisi nr 23E-GE0118 teostamise käigus leidis kinnitust, et verejälgedest saadud DNA kattus kannatanu I. Bi omaga. Selgus, et verepritsmest A. Aleksejevi pükste vasaku sääre esikülje alumiselt osalt, verejäljest parema jala jalatsi pealmiselt osalt ning ülemise vasakpoolse needi lähedalt, saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad I. Bi DNA-profiiliga. Kannatanu DNA-d leidus ka A. Aleksejevile kuuluvalt jopelt leitud verepritsmetest ja -määrdumistest. Kohtu hinnangul said I. Bilt pärinevad verepritsmed ja -määrdumised A. Aleksejevi jopele, pükstele ja jalatsile kanduda vaid ajal, mil A. Aleksejev I. Bit füüsilist vägivalda kasutades ründas ning temale süüdistuses nimetatud vigastused tekitas. Võttes arvesse isiku läbivaatusega kannatanul tuvastatud vigastusi (vasaku ülalõualuu murd, ninaluu murd, nahaalused verevalumid ninal, vasaku silma laugudel ja vasakul põsel), võib öelda, et selliste vigastuste laad viitab äärmiselt agressiivsele ründele. A. Aleksejev pidi I. Bit rusikaga vastu pead lööma korduvalt, kuna ühe või mõne löögi tagajärjel taolisi vigastusi ei tekiks. Kohtulikul uurimisel leidis kinnitust, et A. Andrejevi parema käe rusikas oli peale tema kinnipidamist läbivaatuse hetkel paistes, mis osutab korduvatele ja tugevatele löökidele A. Aleksejevi poolt ning DNA-ekspertiisi analüüsiga selgus, et A. Aleksejevi parema käe sõrmenukkidel olevalt hematoomilt võetud proovist ja küüntealuste kaapeproovidest leiti I. Bilt pärinevat bioloogilist materjali, mis kinnitab nende füüsilist kontakti. Kohtuistungil uuritud PõhjaEesti Regionaalhaigla patsiendi EMO kaardi nr 2023000051 kohaselt saabus kannatanu 01.01.2023 kell 09.04 Xxx teelt Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonda teadvusetult ja eluohtlikus seisundis, kehatemperatuuriks mõõdeti EMO-sse saabumise hetkel vaid 27,8 kraadi. Meditsiinidokumentide ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 23E-AOI0001 antud eksperdiarvamuse kohaselt esinesid I. Bil 01.01.2023 hulgalised torke-lõikehaavad (mis loetletud ka süüdistuses): vasakul kõrvalestal, paremal pool otsmikul, paremal põsel (kõrvanibust suunurgani), kaela eespinnal koos vasakpoolse rinnaku-rangluu-nibujätkelihase osalise läbistusega, kukla piirkonnas ning parema käe sõrmedel-labakäel. Ekspertiisiakti nr 23-AOI0001 p 5 kohaselt ei välistanud ekspert, et vigastused võivad olla tekitatud kipsinoaga ehk sama noaga, millelt leiti A. Aleksejevi DNA-d ning I Bilt pärinevaid verejälgi. Seega saab asuda seisukohale, et just Andrei Aleksejev oli isikuks, kes I Bit korduvalt rusikaga näkku lõi ning kogumis rasked tervisekahjustused tekitas, milleks olid hulgalised torke-lõikehaavad ning millega kaasnes kannatanule ägedast verekaotusest tingitud šokk, kuna kogutud tõendid otseselt viitavad temale kui teo toimepanijale. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga sellest, et vigastused I. Bile võis põhjustada keegi teine peale A. Aleksejevi, kuivõrd J. Kle kuuluv XXX oli pargitud kõikidele möödakäijatele ligipääsetavasse kohta. Kohus ei pea kaitse sellist versiooni kogutud tõendite pinnalt tõenäoliseks, kuna linnakaamerate salvestistelt on kellaajaliselt tuvastatav nii I. Bi ja A. Aleksejevi kokkusaamine, istumine „Xxx“ bussipeatuses kui ka liikumine Xxx 4 vastas asuval tühermaal paikneva J. K sõiduki suunas. Kuigi J. K auto oli pargitud kõigile ligipääsetavasse kohta, ei ole võimalik linnakaamerate salvestiste alusel väita, et ükski teine isik peale I. Bi ja A. Aleksejevi oleks liikunud
  54. jaanuari ööl vastu hommikut Xxx 4 maja vastas asuvale tühermaale. See, et autos ühine alkoholitarbimine oli I. Bi ja J. K puhul üsna tavapärane tegevus, on lisaks kannatanu I. Bile kinnitanud kohtuistungil ka tunnistajad S. S ja S. S. Isegi kui oletada, et J. K auto juures viibis
  55. jaanuari öösel lühemat või pikemat aega lisaks J. Kle, I. Bile ja A. Aleksejevile keegi muu, ei ole võimalik ümber lükata kohtuistungil tõendatuks saanud asjaolusid, et A. Aleksejevi läbivaatusel tuvastati tema parema käe rusikalt vigastused, I. Bi verepritsmed tema riietelt ning DNA-ekspertiisiga I. Bi ja A. Aleksejevi bioloogilise materjali 21 sisaldumine ehitusnoal. Kohus nõustub kaitsjaga, et ehitusnoalt leiti tundmatute isikute DNA-d, kuid see on seletatav sellega, et sõidukis viibis sündmusele eelnevalt ka teisi isikuid. Selline asjaolu sai teatavaks kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja S Si ütlustest, mille kohaselt käidi 31.12.2022 nimetatud sõidukiga, millest vaidlusalune kipsinuga leiti, viiekesi XXX (J. K, I. B, S. S, J. K sõbranna O ja tema tütar) ning välistatud ei ole, et keegi nimetatud seltskonnast või mõni muu isik peale nende võis noaga kokkupuudet omada ning tema DNA noa lükandnupule kanduda. Lisaks võib kolmandate isikute DNA leidmine noalt olla selgitatav asjaoluga, et I. Bi sõnul kuulusid autos olevad tööriistad J. K pojale. A. Aleksejevi DNA juhuslik kandumine noale on välistatud, kuna süüdistatav ei olnud varem selles sõidukis viibinud. Mis on oluline veel S. Si ütlustest välja tuua, on fakt, et 31.12.2022 vastu ööd, s.o kella 23.45 paiku, kui I. B S. Si juurest lahkus, ei olnud I. Bil mingeid vigastusi, mis välistab suurel määral võimaluse, et kannatanu sai vigastused sündmusest varasemal ajal. Kaitsja loetles kohtuvaidluste käigus üles erinevad esemed (sõrmkinnas, klaasist pudel „Saare Gin“, Winstoni sigaretipakk, Chopstick nuudlid, taskunuga, sõrmus, nokamüts jne), mis J. K sõidukist leiti ning mis ei oma puutumust A. Aleksejeviga. Kaitsja juhtis tähelepanu, et nende esemete valdaja on jäänud välja selgitamata. Kohtu hinnangul on aga kaitsja jätnud tähelepanuta, et tegemist oli J Kle kuuluva sõidukiga, seega ka sealt leitud esemed kuulusid enamjaolt temale või tema perekonnaliikmetele, kes seda sõidukit kasutasid ja valdasid. Seetõttu on kohus määranud suuremas osas sõidukist ära võetud esemed ka J. K pärijatele tagastada. Kriminaalasja arutamisel ei oma tähtsust, kellele konkreetselt iga detailne ese kuulus, vaid tähtsus omab, et sündmuskoha vaatlusel eristasid kriminalistid konkreetsed esemed, millel leidus kuriteo jälgi või mis võisid osutuda oluliseks kriminaalasja uurimisel ning saamaks teavet kuriteo toimepanija kohta, saadeti tähtsust omada võivad esemed ekspertiisi. Kaitsja juhtis kohtulike vaidluste käigus veel tähelepanu sellele, et A. Aleksejev jalutas rahulikult tänaval, kohtus bussipeatuse juures kannatanuga ning ei ole tuvastatud kannatanu ja süüdistatava vahelist konflikti. Kohus ka siinkohal nõustub kaitsjaga, et videosalvestiste analüüsilt tõesti ei nähtu, et I. Bi ja A. Aleksejevi vahel oleks midagi konfliktset toimunud või et nende vahel oleks olnud tüli või vaidlus. Hetk, mil süüdistatava ja kannatanu vahel konfliktne olukord alguse sai ning mis päädis süüdistuses etteheidetud kuriteo toimepanemisega, toimus sõiduki XXX juures, kuhu kahjuks kaamerapilt ei ulatunud. Sestap peabki kohus süüküsimuse lahendama kohtule teatavaks saanud muude tõendite alusel, mis A. Aleksejevi süüd otseselt kinnitavad, mitte ei lükka seda ümber. Lisaks kordab kohus kohtuistungil korduvalt ilmsiks tulnud asjaolu, et kumbki, ei kannatanu ega süüdistatav, ei mäleta, mis toimus sõiduki XXX juures, kuna mõlemad olid tugevas alkoholijoobes. Seega sündmusele eelnevalt avanev vaatepilt, mille kohaselt oli pealtnäha kõik rahulik, ei tähenda otsesõnu seda, et sõiduki juures poolte vaheline konflikt olematu oli. Kohus nõustub prokuröriga, et Xxx 6 turvakaamerate salvestistelt nähtuvate sõidutulede vilkumise põhjuseks, s.o alates kella 04.41-st ning uuesti alates kella 04.44-st, seejärel kell 05.29.40 ja vilkumise kestmine perioodiliselt kustudes kuni kella 05.40.45-ni, võib olla sõidukile vastu minemine I. Bi ründamise käigus. Tõenäoline süüteo toimepanemise aeg oli 05.29 paiku. Kaitsja leidis kohtulike vaidluste käigus, et ei ole tuvastatud ühtegi põhjust, mis ajendaks süüdistatavat kannatanut ründama ehk kaitsja leiab, et A. Aleksejevil puudus kuriteo motiiv. Kohus nendib, et ühegi kohtuistungil uuritud tõendiga ei leidnud kinnitust, et I. Bi ja A. Aleksejevi vahel oleks olnud varasemalt omavahelisi konflikte, mistõttu on võimalikule kuriteo motiivile hinnangu andmine raske, seda enam, et kumbki konflikti toimumist üleüldse ei mäleta. I. Bi sõnul ei ole tema kunagi A. Aleksejeviga varem kohtunud. Ka A. Aleksejev kinnitas kohtuistungil, et ei tunne I. Bit ega J. Kt, samas möönis, et ilmselt on ikkagi I. Bit tänaval juhuslikult näinud, kuna elavad kõrvuti trepikodades. Erinevalt kannatanust, kelle mälupilt lõppes
  56. detsembri pärastlõunaga, mäletas süüdistatav kohtuistungil ütlusi andes siiski nii kannatanuga kohtumist kui Xxx bussipeatuses ühist 22 alkoholitarvitamist. Kohus nõustub süüdistuse loogikaga selles, et süüdistatava poolt kannatanu ründamise motiiviks võis saada J. K surm. Arvestades sündmuste ajalist kulgemist (sh linnakaamera salvestisi, tunnistajate V. Ve ja N. Ba ütlusi, aga ka süüdistatava A. Aleksejevi telefoni vaatlusprotokolli), võis kohtu hinnangul konflikt kannatanu I. Bi ja süüdistatav A. Aleksejevi vahel alguse saada tingituna J K surmast. Nimelt nähtub Xxx tee 4b asuva XXX hoone videovalvesüsteemi kaamerate salvestistelt, et tunni aja vältel istuvad I. B ja A. Aleksejev Xxx bussipeatuses ja lahkuvad sealt taarudes kell 04.37 Xxx tänava suunas. Xxx 6 kaamerast on näha, et nad keeravad kortermaja vastas oleva haljasala suunas. Salvestiselt on näha, kuidas nad bussipeatusest lahkudes üksteist sõbralikult toetavad, eelkõige toetab just süüdistatav kannatanut. See on ka loogiline, arvestades 01.01.2023 hommikul kannatanul ja süüdistataval tuvastatud joobeastmete erinevust. Ka tunnistaja V. V, kes korteriaknal suitsetas ja nägi kaht haljasala poolt liikuvat meesterahvast, kinnitas kohtuistungil, et mehed suhtlesid omavahel normaalselt, mitte agressiivselt. Tunnistaja N. Ba, kelle kinnitusel küsis poeg temalt kella poole viie paiku öösel 5 eurot õlleraha, väitis, et võõras mees, kes taustal ütles: „noh sõbrake, nüüd oled sa laip“, ei olnud ärritunud või agressiivse hääletooniga. Ilmselt oli taustal rääkijaks A. Aleksejev ning see võis olla öeldud mistahes kontekstis jutu käigus. Ei ole tuvastatud, et sündmuskohal viibis veel keegi kolmas isik peale I. Bi ja A. Aleksejevi. A. Aleksejevi telefonikõnede vaatluse kohaselt tehti süüdistatava telefonilt N. Bale esimene kõne kell 04.28 ehk 9 minutit enne seda, kui I. B ja A. Aleksejev tühermaa poole liikuma hakkasid. Ei N. Ba ütlustest (telefonis kuuldud võõra meesterahva häälega öeldud fraas oli rahuliku tooniga) ega ka kaamerasalvestiselt nähtavast I. Bi ja A. Aleksejevi kehakeelest tühermaale liikumise kestel ei paista, et nende vahel oleks enne J. K auto juurde jõudmist olnud mingisugust konflikti. Sündmuskohal avanenud vaatepilt aga annab tunnistust vastupidisele, sealt leiti J. K surnukeha ning tema kõrvalt torke-lõikehaavadega kannatanu I B, kelle elu päästmine oli minutite küsimus. Arvestades kriminaalasjas teatavaks saanud asjaolusid ja sündmuskohal fikseeritud tehiolusid, mida kohus kohtuistungil uuris, võis võimalik kuriteo motiiv olla seotud J K surmaga ning seeläbi eskaleerus konflikt või arusaamatus A. Aleksejevi ja I. Bi vahel, mis päädis A. Aleksejevi poolt KarS § 118 lg 1 p-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemisega. I. Bi sõnade kohaselt olid nad J. Kga olnud lähisuhtes viimased 2 ja pool aastat. Ka tunnistaja S. S selgitas kohtuistungil, et Ii ja J vahel oli armastus. Seega võis I. B hakata J. K surmas süüdistama A. Aleksejevit. A. Aleksejevi ja kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud A. A ütluste kohaselt oli süüdistataval aastavahetusel kodus verbaalne konflikt oma tütrega, mille tulemusena otsustas A. Aleksejev kodust lahkuda ja minna jalgsi ema juurde XXX. Ta pakkis seljakotti oma asjad, võttis kaasa pudeli viina ja lahkus, kuid mingil põhjusel jäi ringi liikuma koduümbrusesse. Olles tarvitanud alkoholi juba enne kodust lahkumist ning jätkates seda tegevust koos I. Biga, oli A. Aleksejevi enesekontroll joodud alkoholi ning toimunud tüli tõttu arusaadavalt nõrgenenud ja ta võis reageerida I. Bi süüdistustele vägivallaga. A. Aleksejev küll kinnitas kohtuistungil, et ta ei ole konfliktne inimene ja ei alusta tüli kunagi esimesena, kuid ometi näitab tema varasem süüdimõistmine vägivallakuriteos (vt Harju Maakohtu 19.06.2020 otsus, III kd, tl 60), et vägivalda konflikti lahendamiseks on ta kasutanud ka varasemalt. Kohtuvaidlustes avaldas A. Aleksejevi kaitsja arvamust, et pole teada, kas I. Bi ja A. Aleksejevi saabudes tühermaale oli J. K sõiduautos või mitte või kas ta oli üldse enam elus. Kohtu hinnangul puudub kogutud tõendite põhjal igasugune alus sellise kahtluse tõstatamiseks. Kohtu arvates on ilmne, et I. Bi ja A. Aleksejevi saabudes tühermaale XXX juurde, oli selle omanik J. K veel elus. Seda tõendavad sündmuskoha vaatlusprotokoll (I kd, tl 46-186) ja sellele lisatud fototabelid, milledelt nähtuvalt oli J. K näoli maas lamava surnukeha vasaku küünarliigesest kõverdatud käe all lapik pruuni vedelikuga klaaspudel „Konopljanka“ (fotod 41-42) ja surnukeha juures A. Aleksejevile kuuluv musta värvi Adidas seljakott, mille lukk on avatud asendis. Sellega on kohtu hinnangul üheselt tõendatud, et I. Bi ja A. Aleksejevi saabudes oli J. K elus. Seda, et must seljakott Adidas kuulus A. Aleksejevile, kinnitasid kohtuistungil nii süüdistatav kui tema abikaasa tunnistaja A. A. Mõlema ütluste kohaselt võttis A. Aleksejev mh kodust lahkudes lisaks muudele esemetele kaasa viina 23 „Konopljanka“. Sündmuskoha vaatlusprotokollis sisalduvate fotode põhjal on võimalik järeldada, et pärast I. Bi ja A. Aleksejevi jõudmist J. K auto juurde jätkati ühiselt alkoholi tarvitamist. Sellele viitab asjaolu, et A. Aleksejevi poolt kodust kaasa võetud viinapudel „Konopljanka“ oli J. K vasaku käe all tema surma hetkel, seega oli J. K ilmselt viimane isik, kes seda alkoholi tarbis. Kuigi J. K surmaaeg ei ole täpselt teada, võis sündmuskohal viibinud kohtuarst-ekspert A. C. Hade hinnangu kohaselt naisterahva surm saabuda ajavahemikul 4.25–8.
  57. Veidi laiemalt on määratlenud J. K surmaaega ekspert surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis. Eksperdi arvamuse kohaselt on ilmne, et J. K surm saabus kombineeritud mürgistusest etanooli ja ravimi etorikoksiibi tarvitamise tagajärjel. Seejuures oli nii surnu veres kui uriinis tuvastatud etanooli kogus ülikõrge. Peatudes võimalikul hädakaitsel, millele kaitsja osutas, ei viita kohtu arvates ükski kriminaalasjas kogutud tõend sellele, et Andrei Aleksejev oleks võinud tegutseda hädakaitses KarS § 28 sätestatu kohaselt, kaitsja ka tegelikult ei põhjendanud sõnagagi kohtuvaidluste käigus, miks ta üldse leiab, et tegemist oli hädakaitsega. KarS § 28 lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Lõige 2 sätestab, et isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. RKKKo on 03.12.2012 lahendis nr 3-1-1-107-12 p-s 10 märkinud, et hädakaitse olemasoluks KarS § 28 lg 1 kohaselt tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Ründe olemasolu ja selle lõpuhetke tuvastamine sõltub faktilistest asjaoludest ja lähtub objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt teo toimepanemise ajal (nn ex ante hindamine). Kohus saab võimalikku hädakaitse olemasolu antud kriminaalasjas vaagida ainult kohtule teatavaks saanud asjaolude pinnalt. Eeskätt tuleb siin arvesse võtta kahte asjaolu – kannatanul fikseeritud vigastusi, sh nende eluohtlikkust, aga ka süüdistataval tuvastatud vigastusi. Pannes mõlema isiku puhul tuvastatud vigastused nö kaalukausile, on selge, et A. Aleksejev ei saanud tegutseda hädakaitses, võttes arvesse juba kannatanul tuvastatud vigastusi (hulgalised torke-lõikehaavad, millega kaasnes ägedast verekaotusest tingitud šokk ehk eluohtlik tervisekahjustus, ninaluu ja vasaku ülalõualuu murd ning hematoomid). Miski ei viita sellele, et I. B oleks rünnanud A. Aleksejevit, vastupidiselt, on ekspert leidnud, et I. Bil tuvastatud torke-lõikehaavade (s.o paremal pool otsmikul, paremal põsel kõrvanibust suunurgani, kaela eespinnal koos vasakpoolse rinnaku-rangluunibujätkelihase osalise läbistusega, kukla piirkonnas ning parema käe sõrmedel-labakäel) saamise ajal oli kannatanu keha dünaamilises liikumises ning lõikehaavad parema käe sõrmedel-labakäel on saadud tõenäoliselt enesekaitse käigus noalöökide tõrjumisel. A. Aleksejevil tuvastati parema käe rusika turse, paistetus ning sellelt nähtus verekahtlane u 3 cm pikkune marrastus ning 5,5 cm punakas hematoom vasakul kõhu külgpinnal, enesekaitsele viitavaid vigastusi (nagu näiteks kannatanul) süüdistataval ei nähtunud. Kohtu hinnangul ei ole kuigi usutav, et hematoomi vasakule kõhu külgpinnale tekitas I. B, kuna on süüdistatavast kasvult ja kehaehituselt oluliselt nõrgem. Vaadates olukorda objektiivse kõrvaltvaataja pilgu läbi (ex ante), puuduvad kohtul igasugused tõendid selle kohta, et A. Aleksejevil oleks hädakaitseseisundi olemasoluks esinenud õigusvastane rünne tema vastu. Poolte vahel võimaliku tekkinud vaidluse või konflikti lahendamiseks ei olnud A. Aleksejev õigustatud kasutama sellist massiivset jõudu, nagu kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub. Seega kriminaalasjas KarS § 28 ei kohaldu, kuna Andrei Aleksejev ilmselgelt ei tegutsenud hädakaitses. Siit edasi puudub alus minna ka KarS § 28 lg 2 juurde, kuna kohus leidis, et hädakaitse vajadust ei eksisteerinud ning vaid võimaliku hädakaitseseisundi tuvastamise järel saaks hakata kontrollima, kas 24 kaitsetegevus vastas KarS § 28 nõuetele, sealhulgas seda, kas tegu võis olla hädakaitse piiride ületamisega KarS § 28 lg 2 tähenduses. Kaitsja hinnangul on jäänud vastuseta veel mõned küsimused: milleks üldse A. Aleksejev ja kannatanu suundusid parkla juurde; millega tegeles J. K sündmuskohal; kus kohas asus selle konflikti käigus J K; kuidas üldse juhtus, et süüdistatav jäi sõiduautosse, kuid sõiduauto omanik J. K ja kannatanu sõidukist välja; kes ja kuidas pani sõiduauto lukku selliselt, et süüdistatav sõidukisse jäi. Kohus vastab neile küsimustele lühidalt järgnevalt. Põhjus, miks A. Aleksejev ja kannatanu parkla poole suundusid ei ole kriminaalasja lahendamisel tegelikult võtmeküsimusega, kohus saab siinkohal vaid oletada, et kuna tegemist oli uue aasta vastuvõtmisega, suunduti tühermaal asuvasse parklasse koos alkoholi tarvitama. Kuna kohus jõudis seisukohale, et konflikt sai ilmselt alguse peale J. K surma, ei pruukinudki J. K konfliktset olukorda A. Aleksejevi ja I. Bi vahel üleüldse nähagi. Küsimuse mõte, millega konkreetselt J. K sündmuskohal tegeles, jääb kohtule arusaamatuks, kuna sellele vastust leida on ilmselgelt võimatu, juba sõltuvalt asjaolust, et J. K on surnud ning kannatanu ja süüdistatav ei mäleta toimunud konfliktist midagi. Kohtu hinnangul on selge, et üheks tegevuseks J. Kl võis olla alkoholi tarvitamine, kuna surma põhjuseks oli mürgitus ravimist ja etanoolist. J. K ja kannatanu I. B jäid sõidukist välja põhjusel, et J. K surm saabus kohas, kust surnukeha leiti ning see oli sõidukist väljaspoole jääval alal. Põhjus, miks kannatanu I. Bit sõidukist ei leitud, on põhjendatav kannatanul tuvastatud vigastustega. Ilmselgelt ei olnud ta peale selliste vigastuste saamist võimeline sõidukisse liikuma, vaid kaotaski teadvuse sõidukist väljaspoole jääval alal. Põhjus, miks süüdistatav ise sõidukisse istus ning sinna magama jäi, jääb tegelikult lõpuni selgusetuks. Kahtlemata mängis selle juures rolli alkoholi kuritarvitamine ning sellega seotud segadusseisund ja nagu ilmneski, siis süüdistatav tuli nö „teadvusele“ ehk ärkas sõidukis, ilmselt külmatunde tõttu, tundes hirmu, et sõiduk on mineeritud. Ka politseiametnik ei saanud sõiduki ust väljastpoolt avada ning alles seejärel, kui A. Aleksejevile näidati, et sõidukiuksel tuleb nupp üles tõsta, sai A. Aleksejev sõidukist väljuda. A. Aleksejev ei olnud lihtsalt teadlik, kuidas sõidukit XXX seestpoolt avada. Muudele küsimustele, mille kaitsja kohtulikes vaidlustes välja tõi, on kohus läbivalt kohtuotsuses tõendite analüüsil vastused andnud. KrMS § 61 lg 2 alusel hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et A. Aleksejevile süüks arvatud tegu on tõendamist leidnud. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti, nii süüdistatava kui kannatanu isiku läbivaatuse protokollide, nende riiete vaatlusprotokollide, DNA-ekspertiisi aktide, linnakaamerate salvestiste, tunnistajate ütluste (mille usaldusväärsuses puudub kohtul alus kahelda) ja muude tõendite kogumis hindamise tulemusel, mida kohus eelnevalt kohtuotsuses analüüsis, asub kohus seisukohale, et I. Bile põhjustas eluohtlikud tervisekahjustused justnimelt A. Aleksejev. Süüdistatava tegevus on kohtu hinnangul õigesti kvalifitseeritud, A. Aleksejev on süüvõimeline ning kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Kohtuistungil süüdistatav selgitas, et sattus esimest korda psühhiaatriahaiglasse 2011, 2012 või 2013 põhjusel, et tal oli depressioon, stress ning narkootikumide tarvitamisest tingitud nägemis- ning kuulmishallutsinatsioonid. Psühhiaatrihaiglas viibis ka
  58. aastal, kuna lõikus enda kätt. Põhjus oli selles, et pettis enda naist ning tundis häbi oma teo pärast.
  59. aastal haiglas olles, ei olnud tal hallutsinatsioone, vaid lihtsalt häbi. Arst kirjutas välja tabletid, mida pidi võtma 1-2 kuud, alkoholi tarvitab, põhiliselt üksinda, narkootikume ei ole enam tarbinud 8 aastat. Seega, olenemata sellest, et A. Aleksejev on viibinud oma elus loetud korrad psühhiaatriahaiglas, ei ole tegemist olukorraga, kus ta ei olnud võimeline teo toimepanemise ajal aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Lisaks märgib kohus, et KarS § 36 kohaselt tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund ei välista süüd. 25 Peatudes KarS § 118 lg 1 p 1 objektiivsel koosseisul, vastab kohtu hinnangul A. Aleksejevi tegevus KarS § 118 lg 1 p 1 objektiivsele teokoosseisule. Norm näeb ette vastutuse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht kannatanu elule. Tegemist on suvalise teokirjeldusega koosseisuga, st ei oma tähtsust, millise teoga raske tervisekahjustus tekitatakse ning mille tagajärjena on ette nähtud eluohtlik tervisekahjustus, st oht elule tuleneb otseselt tekitatud tervisekahjustuse iseloomust (s.o raske tervisekahjustuse tekitamine), kui sellega on põhjustatud oht elule. Kaitsja hinnangul ei ole KarS § 118 lg 1 p 1 koosseis täidetud, kuivõrd ekspertiisiaktist ei nähtu, et just ühe või teise loetletud vigastusega kaasnes šokk, šokk oli tingitud verekaotusest, kusjuures ekspert ei väida oma arvamuses, et verekaotus oli nii kiire, et kannatanul ei olnud isegi võimalust seda peatada või pöörduda kellegi poole abi saamiseks. Veel juhib kaitsja tähelepanu sellele, et kannatanul leiti vereplasmast 4,89 g/l etanooli ehk üle 4 promilli. Üle 4 promillise joobe korral on häiritud südame ja hingamise töö, inimene on tõenäoliselt koomas või juba surnud. Teiste sõnadega oli verekaotus ja sellega kaasnenud šokk kaitsja hinnangul tingitud asjaolust, et kannatanu ise ei teinud midagi verekaotuse peatamiseks, sest oli üliraskes alkoholijoobes. Kohus kaitse sellekohase väitega täies mahus nõustuda ei saa. Kahtlemata oli kannatanu raskes alkoholijoobes, kuid tema keha erinevates piirkondades, sh parema käe kämblal paiknevad vigastused viitavad sellele, et ta püüdis end löökide eest kaitsta. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja politsei vormikaamera salvestistelt on näha, et kannatanu ei ole talle vigastuste tekitamise järgselt jõudnud rünnaku kohast kaugemale liikuda. Antud asjaolule viitab ka suur verehulk J K surnukeha jalgade juures, kus lebas I. B politsei sündmuskohale saabumise hetkel. Kriminaalasjas on eksperdi arvamusega (isiku kohtuarstlikus ekspertiisis antud eksperdi arvamuse p 3) tõendatud, et I. Bile tekitatud tervisekahjustused (vt eksperdi arvamuse p 1, II kd, tl 51) põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse nende kogumis, kuna esines verekaotusest tingitud šokk (eluohtliku tervisekahjustuse tunnus). Eksperdiarvamuse põhjenduse osas (II kd, tl 51) on ekspert selgitanud, et Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korrast (Vabariigi Valitsuse määrus nr 266 13.08.2002 § 7 lg 3 p 1) lähtudes põhjustasid I. Bil esinevad torke-lõikehaavad eluohtliku tervisekahjustuse, kuna esines verekaotusest tingitud šokk ning kannatanu vajas korduvaid vereülekandeid – 7 doosi värskelt külmutatud plasmat ning 10 doosi erütrotsüütide suspensiooni. Kriminaalasjas on tõendatud, et I. B oli 01.01.2023 hommikul kell 09.04 kiirabiga SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonda saabumisel ja PERH EMO-sse toimetamise hetkel koomas, Glasqow koomaskaala järgi 3 palli võimalikust 15-st ehk kõige madalam tulemus. Koheselt pärast erakorralise meditsiini osakonda saabumist teostati I. Bile vereülekanne. Kriminaalmenetluses ekspertiisi teostanud ekspert XX XXX poolt antud arvamuse kohaselt võisid I. Bile põhjustatud torke-lõikehaavad olla tekitatud teravaservalise torke-lõikevahendiga, milleks võis olla nuga ning vigastuste paranemise ajaks hindas ekspert rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud. Teadupoolest kehtib KarS § 118 lg 1 puhul KarS §-s 19 sätestatu, mille kohaselt vastutab isik enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. Niisiis piisab isiku süüdimõistmiseks KarS § 118 lg 1 p 1 järgi, kui tal on tahtlus teo ja tervisekahjustuse suhtes, kuid tervisekahjustuse eluohtlikkuse suhtes vähemalt ettevaatamatus (täpsemalt hooletus – vt KarS. Kommenteeritud väljaanne.
  60. vlj. Tallinn
  61. § 118 komm 2.1, vt. Tln Ringkonnakohtu 30.06.2022 lahend 1-21-2199 p 15). Samas Riigikohtu seisukoha järgi peab raske tagajärje põhjustanud isikul olema tuvastatud tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (KarS § 121 lg 1 alt 1) vastav tagajärg (nt RKKKo 05.06.2018, 1-17-105/35, p 12; RKKKo 03.05.2019, 1-17-5883/77, p 9). Lisaks on oluline, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle 26 tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis KarS § 118 lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni. Järgmisena peabki kohus hindama Andrei Aleksejevi tegevuses KarS § 118 lg 1 p 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest ning eeltoodud järeldustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Sellisele seisukohale asumist toetab kohtu arvates eelkõige väline teopilt. RKKKo on 16.04.2007 lahendis 3-1-1-128-06 p-s 7 märkinud, et välisele teopildile saab tahtluse tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne ning kui toimepanija tegu iseloomustab toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus. Kohus märgib, et on üldteada, et lõikevahendiga ükskõik millises pea, kaela või näopiirkonnas tekitatud vigastused põhjustavad suurt veritsust. Antud juhul paiknesid torke-lõikehaavad kannatanu I. Bi pealael, otsmikul, põsel ja kõril. Kokku oli terariistaga põhjustatud lõikeid vähemalt 24 tükki. Vigastuste paiknemine kannatanu erinevates kehapiirkondades ei viita mitte ainult enesekaitsele (lõikehaavad parema kämbla pealispinnal) ja kõrvale põiklemisele, vaid ka sellele, et süüdistatav sisuliselt lahmis noaga kannatanu suunas, püüdes siiski tabada tema elutähtsaid piirkondi. Vaieldamatult oli kannatanule tekitatud vigastustest kõige ohtlikum kõril olev vigastus, mis meditsiinidokumentidest nähtuvalt lõppes veidi enne suuremaid veene ja läbistas osaliselt rinnaku-rangluu-nibujätkelihase. Ainuüksi asjaolu, et sündmus leidis aset talvisel ajal ja kannatanul oli seljas jope ning löögiriistaks oli küll terava otsaga, kuid siiski üsna lühikese teraga kipsinuga, hoidis ära kannatanu jaoks veelgi raskema tagajärje. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Sama paragrahvi lõike 3 alusel paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. KarS § 16 lg-st 4 nähtuvalt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda Prokuröri hinnangul tegutses A. Aleksejev kavatsetult. Kohus aga leiab, et A. Aleksejev pani teo toime otsese tahtlusega. Arvestades kasutatud vahendit, milleks oli kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt teravaservaline ehitusnuga (kipsinuga), siis teadis süüdistatav, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja ta ka tahtis või vähemalt möönis seda, kuivõrd teist inimest noaga pea ja kaelapiirkonda lüües ei saa eeldada, et tervisekahjustust ei teki. Süüdistatava teo tagajärjel tekkis kannatanul verekaotusest tingitud šokk ehk eksperdi hinnangul eluohtlik tervisekahjustus. Lisaks tuleb tuvastada, kas süüdistataval oli tahtlus tagajärje suhtes ehk kas ta soovis, et tema tegevuse tulemusena tekiks kannatanul oht elule. Kohtu hinnangul pidi süüdistatav ette nägema, et noaga lüües võib saada kannatanu tõsiseid vigastusi, mis võivad olla ohtlikud elule. Ka keskmise elukogemusega isik saab aru, et noaga pea- või kaelapiirkonda lüües võivad kannatanul tekkida sellised vigastused, mis võivad kujutada endast ohtu elule. A. Aleksejev, olles tekitanud I. Bile elutähtsasse piirkonda vigastused, jättis raskes joobes, vigastatud ja võimalik, et juba sel hetkel teadvusetu kannatanu lamama talvisel ajal maapinnale, istus kõrvalseisvasse J. Kle kuuluvasse sõidukisse, lukustas uksed ja jäi magama, tundmata mingit muret kannatanu seisundi pärast. Seega olles teadlik vigastatud kannatanu olemasolust, ei kutsunud ta talle ei kiirabi, ega üritanud kannatanule muul moel abi osutada, mis näitab kohtu hinnangul selgelt, et A. Aleksejev suhtus täiesti ükskõikselt sellesse, milline võib olla saabuv tagajärg kannatanu jaoks. Arvestades A. Aleksejevi vanust ja elukogemust, oli tal võimeline aru saama, milline tagajärg võib saabuda tema poolt toime pandud teoga. Seega tegutses 27 süüdistatav tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, s.t ta pidas võimalikuks ja möönis kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist, kuid tal oli sellest tervisekahjustuse tekitamise ajal ükskõik. Eelnevast tingituna leiab kohus, et tegemist on vähemalt otsese tahtlusega toime pandud teoga, millega põhjustati kaudse tahtlusega oht elule. KARISTUS Karistamise alus sisaldub KarS §-s 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on 12.12.2012 lahendis nr 3-1-1-113-12 p-s 9.1 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süü põhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut isiku süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad näiteks iseloomustada tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendavates ja raskendavates asjaoludes (vt RKKKo 13.05.2004, 3-1-1-40-04, p 7). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 17.05.2013, 3-1-1-52-13, p 19). Kriminaalkolleegium on oma kehtivas kohtupraktikas selgitanud ja seda korduvalt (vt nt RKKKo lahendid 17.06.2013, 3-1-1-58-13, p 7; 17.05.2013, 3-1-1-52-13, p 19; 03.04.2020, 1-18-2232, p 71), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt ka RKKKo 11.06.2018, 1-17-1629, p 28). Prokurör palus kohtuistungil Andrei Aleksejevi süüdi tunnistada ja karistada teda 6 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Prokuröri hinnangul esineb süüdistatava puhul karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus ja seda kogu menetluse kestel. Karistust raskendavad asjaolud prokuröri hinnangul puuduvad. Kaitsja palus Andrei Aleksejevi õigeks mõista. KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemise eest on karistusena ette nähtud 412 aasta pikkune vangistus. Seega on antud kuriteo toimepanemise eest määratava karistuse sanktsiooni keskmääraks vangistus 8 aastat. Hinnates kuriteo toimepanemise asjaolusid, tuleb kahtlemata arvesse võtta A. Aleksejevi poolt I. Bi suhtes toime pandud ründe intensiivust. Tegemist ei olnud mitte ühe-kahe löögiga, vaid intensiivse kehalise ründega, mis oli toime pandud kahel erineval moel – lüües kannatanut korduvalt rusikaga vastu pead ning seejärel lükandteraga noaga pea, näo, kaela ja ka käte piirkonda. Kannatanu seisund kiirabi saabumise hetkel oli äärmiselt kriitiline: ta oli alajahtunud, kehatemperatuur 27,8 0C ning verekaotus, arvestades talle haiglas manustava vere kogust, väga suur. Kohus nõustub siinkohal prokuröri väitega sellest, et paradoksaalsel kombel päästis I. Bi elu keha alajahtumisest tingitud vereringe aeglustumine. Samas paranes kannatanu I. Bi terviseseisund võrdlemisi kiiresti – juba nädalase haiglas viibimise järel oli tal võimalik sealt lahkuda. Nähtuvalt isiku läbivaatuse protokollist (II kd, tl 25-39) esinesid I Bil 26.01.2023 seisuga järgmised vigastused: 5,5 cm pikkune punakat tooni arm otsmikul paremal poolel; 9,5 cm pikkune punakat tooni arm alalõua paremal poolel; 11 cm pikkune punakat tooni arm kaela eespinnal kõripiirkonnas; 5 cm pikkune arm kuklal keskel; 7 cm pikkune arm kuklal paremal; parema käe keskmise sõrme nuki kohal pikisuunaline 2 cm pikkune ristsuunaline arm; parema käe 4 sõrme pealmisel küljel U-kujuline arm, sama sõrme küüne alumisel poolel vigastus; parema käe nimetissõrmel küüne juures 2 cm pikkune arm ja vasaku käe õlavarre siseküljel sinakat-kollakat tooni hematoom kogu õlavarre ulatuses. Kohtuistungil ütlusi andes kinnitas kannatanu, et tema tervist on 28 antud sündmus mõjutanud ainult nii palju, et talle on jäänud armid. Muid
  62. jaanuari sündmusega kaasnenud märkimisväärseid püsikahjustusi kannatanu kohtuistungil välja ei toonud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka seda, et A. Aleksejev on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Nimelt mõistis Harju Maakohus A. Aleksejevi 19.06.2020 kohtuotsusega nr 1-20-4003 süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning määras karistuseks 1 aasta ja 3-kuulise vangistuse, mis jäeti KarS § 74 alusel täitmisele pööramata 1 aasta ja 6-kuulise katseajaga. Märgitud kohtuotsuse kohaselt peksis A. Aleksejev 26.12.2019 kannatanut rusikaga pea- ja keha piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Seejärel lõi A. Aleksejev maas lamavat kannatanut rusikaga pea ja keha piirkonda, aga ka jalaga rindkere piirkonda. Rünnaku lõpetas kõrvaliste isikute sekkumine. Kohtu hinnangul kinnitab uue vägivallakuriteo toimepanemine vaid 1 aasta ja mõni päev pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud katseaja lõppu, et A. Aleksejev ei ole varasemast karistusest teinud vajalikke järeldusi ning on toime pannud uue vägivallakuriteo, mis aga oma sisult on varasemast raskem. Kohtuistungil ilmnes, et süüdistataval on probleem alkoholi liigtarvitamisega. Ka A. Aleksejev ise kinnitas, et mõnikord tarvitab alkoholi nädal aega järjest, mõni nädal aga üldse mitte. Reeglina joob ta viimasel ajal viina, üksinda ja kodus. Seega võib järeldada, et A. Aleksejevil on alkoholisõltuvus. Kuna ka süüdistuses kirjeldatud teo pani süüdistatav toime alkoholijoobes, on tal ilmselgelt alkoholi tarbimise korral probleeme impulsi kontrolliga. KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt on karistust kergendavaks asjaoluks süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Kohtuistungil väljendas A. Aleksejev korduvalt siirast kahetsust selle üle, mis juhtus I. Biga ja ka J. Kga. KarS § 58 sätestatud raskendavad asjaolud A . Aleksejevi käitumises puuduvad. Nagu juba eelpool öeldud, tuleb kohtul KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivsete kaalutlustega ja võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti arvestada õiguskorra kaitsmise huvidega. Igasugune mõjustamine toimub läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks prognoosimaks, milline karistus on efektiivseim, mõjutamaks süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, arvestama ka süüdlase isikut. A. Aleksejevit on küll varem kriminaalkorras karistatud, kuid mitte reaalse vangistusega. Käesolevas kriminaalasjas esineb tema vastutust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus, vastutust raskendavaid asjaolusid ei esine. Eelneva põhjal leiab kohus, et A. Aleksejevit tuleb karistada reaalse vangistusega, kuid saavutamaks karistuse eripreventiivset eesmärki, võib A. Aleksejevile mõistetava vangistuse määr jääda KarS § 118 lg 1 p 1 sanktsiooni alammäära lähedusse. Arvestades kõiki karistamise aluseks olevaid asjaolusid, on kohtu hinnangul Andrei Aleksejevile põhjendatud KarS § 118 lg 1 p 1 järgi mõista karistuseks 5 aastat vangistust. Kuna A. Aleksejevi suhtes valiti tõkendiks vahistamine (mille põhjendatust

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.