← Eesti

2-22-8307/32

Obsah (8)§ 436§ 438§ 232§ 367§ 162§ 165§ 174§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks- 23. jaanuar 2024, Tallinn tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-22-8307 Tsiviilasi Kase F

§ 436lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt

§ 438

lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 232

lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.

  1. Puudub vaidlus, et 11.10.2021 allkirjastati kostjate ja hageja vahel ühes digikonteineris kaks dokumenti – koostööleping (pealkirjaga Leping) hageja ja kostja II vahel, mis oma sisu poolest oli suunatud tuleviku tegevusteks koostööna ning kokkulepe hageja ja mõlema kostja vahel. Lepingu preambulas on selgelt öeldud, et R. L. esindab 4est Floors OÜ-d volikirja alusel, mis ei ole keelatud esindus seaduse mõttes. Kokkuleppe kui hageja ees tekkinud võlgnevuse tasumise korra on R. L. allkirjastanud nii iseenda kui käendaja nimel, aga ka kaaskostja kui võlgniku esindajana. See tuleneb nii kokkuleppe preambulast kui eraldi punktidest 8 ja
  2. Seega ei ole asjakohased kostjate vastuväited selles osas, mis puudutab R. 5

(8)Tsiviilasi nr 2-22-8307 L.l volituste puudumist 4est Floors OÜ esindamiseks. On õige, et R. L. sai kostja II juhatuse liikmeks alles juunis 2022, kuid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg 1 lubab tehingu tegemist esindaja kaudu ning kohtu ette pole toodud ühtki asjaolu, mis annaks aluse kahelda R. L.l volituste puudumises kaaskostja esindamiseks suhetes hagejaga. Seda, et R. L. suhtles kaaskostja nimel hagejaga, kinnitavad ka asjas esitatud e-kirjad nii vahetult enne 11.10.2021 allkirjastatud dokumente kui veelgi varem, s.t juunis ja septembris 2021 (dtl 6473). Pealegi ei vaidle pooled selle üle, et kostja II täitis kokkuleppes fikseeritud maksegraafikut ja selle alusel esitatud arveid nelja esimese kuu/makse osas ehk kui isegi eeldada, et volitust kokkuleppe sõlmimiseks R. L.l polnuks, on kostja II oma hilisema kokkuleppe täitmisega selle heaks kiitnud TsÜS § 129 lg 1 mõttes.
  1. Kohtus ei ole leidnud millegiga tõendamist kostjate väited hageja poolt kokkuleppe sõlmimise survestamise ja kahjulikkuse kohta, need on jäänud paljasõnaliseks. Kostja II esitatud vastuhagist loobus ta ise, 30.10.2023 määrus vastuhagist loobumise vastuvõtmise kohta on jõustunud, seda ei vaidlustatud. Nähtuvalt poolte vahel mitmel korral vahetatud 11.10.2022 lepingu ja kokkuleppe tekstidest (kohtule esitatud vähemalt 3 erineva pealkirjaga hagejalt kostjaile saadetud faili enne lõplikku teksti ajavahemikus 10.
  2. – 11.10.2022 – dtl 64-69) on usutav, et poolte vahel toimusid tekstide vahetamised ja seega läbirääkimised. Kostjate esitatud 12.10.2021 arve ja lennuveokiri (tõlked dtl 80-82 ja 84-85) ei tõenda asjaolu, nagu oleks hageja keeldunud ilma kokkuleppe ja Lepingu sõlmimiseta väidetavalt kostjale II kuuluvat puitmaterjali transpordiettevõttele üle andmast. Milles seisneb Lepingu väidetav näilikkus, ei ole kohtule mõistetav. TsÜS § 89 lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Hageja on õigesti viidanud, et kostjad ei ole isegi nimetanud, mis on varjatav tehing või millisest „olematust“ tehingust muljet jätta sooviti. Pealegi on oluline märkida, et isegi kui Leping olnuks näilik ehk tühine (lisaks on kostja II selle 28.07.2022 üles öelnud, pidades seda seega kehtinuks), ei mõjuta see mingil viisil haginõude aluseks oleva kokkuleppe ja selles sisalduva kostja I käenduskohustuse täitmist.
  3. Käenduslepinguga vastutab käendaja koos põhivõlgnikuga kohustuse täitmise eest võlausaldaja ees solidaarselt, s.t võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 ja § 145 lg 1). Kokkuleppe punktides 9-12 sisalduv käendusleping on kehtiv, tarbijakäenduslepinguna on olemas kokkulepe käendaja vastutuse maksimumsummas (VÕS § 143 lg 2). Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viiviste maksmise eest (VÕS § 145 lg 2).
  4. Eelnevast tulenevalt on hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada ning hageja rahalised nõuded kostjatelt solidaarselt välja mõista. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal õigus võlgniku poolt kohustuse rikkumisel õigus nõuda kohustuse täitmist, sama lõike p 6 järgi rahalise kohustuse puhul ka viivist. Vaidlus puudub, et kostja II ei ole tasunud 8 viimast kokkuleppe järgset osamakset, mis vastavalt kokkuleppele on 27 528 eurot ning täielikult on tasumata kokkuleppes märgitud intress (VÕS § 396 lg 2 ja § 397 lg 1 alusel), mille osas on hageja nõude esitanud üksnes esimese 6 kuu kohta arvutatud intressi summale 1763.69 eurot (kostjad ei ole intressi arvutust vaidlustanud). Viivise nõude osas märgib kohus, et hageja arvutuses on viga selle arvutamises alates 24.09.2022 – 12.12.2022 ning edasise viivise määramisel samast päevast, kuid see viga on kostjate kasuks. Nimelt on 24.09.2022 – 11.12.2022 ajavahemikus 79 päeva, mitte 78, nagu hageja on märkinud ja sellest lähtuvalt ka viivise summa arvutanud (78x6). Viivise saab edasiulatuvalt seega sisse nõuda alates 12.12.2022, mis on haginõude suurendamise avalduse 6
(8)Tsiviilasi nr 2-22-8307 esitamise päev ning viivist tuleb tasuda kuni põhivõla tasumiseni. Hageja on viivise päevasummaks saanud 6 EUR, mis vastab kogu võlgnevusele 27 528 eurot viivise aastamääraga 8% alates 24.09.2022 (see oli muutunud sissenõutavaks vastavalt hageja 19.09.2022 teatele (dtl 155), millele kostjad ei reageerinud, alus tuleneb ka kokkuleppe punktist 14). Tehe 27 528 x 0,08 : 365 annab päevamääraks isegi 6,03 EUR, aga kohus lähtub hageja poolt vähemnõutust. Hagi esitamisel perioodi 01.05.2022 – 01.06.2022 eest nõutud viivise summas 22.50 EUR osas ei ole kostjad vastuväiteid esitanud. 19. Hageja edasiulatuva viivise nõude aluseks on lisaks nimetatud VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 sätetele ka

§ 367

, mis lubab viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotletud päevamäär 0,022% vastab 8%-lisele seadusjärgse viivise aastamäärale, kusjuures tegelik seadusjärgne määr on tänaseks oluliselt kõrgem (alates 01.01.2024 12,5% aastas). 20. Menetluskulud tuleb hagi rahuldamisel jätta

§ 162lg 1 ja § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda.

Hageja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist (nimekiri dtl 208) summas 2600 eurot järgmiselt: 20.

  1. hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1400 eurot; Lepingulise esindaja tasu 10 tunni eest (100 EUR tund, millele lisandub käibemaks ehk kokku 1200 EUR): 20.
  2. 3,5h eest hagiavalduse koostamiseks (materjali kogumine ja analüüs, asjaolude selgitamine kliendiga 1,5h, hagiavalduse koostamine ja esitamine 2h) 20.
  3. 2,5h eest kostja vastusega tutvumiseks ja selles olevate väidete analüüsiks kliendiga 20.
  4. 2h eest 20.08.2022 vastuse koostamiseks ja esitamiseks 20.
  5. 1h eest nõude suurendamise avalduse esitamiseks 20.
  6. 0,5h eest eelistungiks ettevalmistamiseks ja 0,5h eest istungil osalemiseks solidaarselt kostjaga II. Kõik teised eelnimetatud kulud on seotud kostjaga I ja hageja palub nende väljamõistmist just kostjalt I, sest tema hinnangul on kostja II osas menetluskulud esitatud (hageja ilmselt peab silmas vastuhagi menetluskulusid).
  7. Kostjad paluvad maakohtul jätta rahuldamata hageja menetluskulude nõude kostja I vastu, samuti paluvad nad võtta arvesse asjaolu, et hageja ja tema lepinguline esindaja on mõlemad käibemaksukohuslased, mistõttu ei ole hageja lepingulisel esindajal õigust nõuda käibemaksu osa. Ilmselgelt on hageja nõue esitatud kostja II kui juriidilise isiku vastu, kellega oli hagejal ka sõlmitud leping. Hageja on enda hagiavalduses viidanud ning esitanud nõude tulenevalt lepingust. Samuti paluvad kostjad võtta arvesse, et hageja on varasemalt esitanud enda menetluskulude nimekirja, millise summa võrra on maakohus kostjale II tagastanud väiksemas summas varem tasutud riigilõivu.
  8. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt ning seda järgmises ulatuses: 22.
  9. Kuna hageja nõue on solidaarne, ei pea kohus põhjendatuks menetluskulude jätmist suures osas üksnes kostja I kanda, vaid lähtuvalt

§ 165lõikest 3 mõistab hageja põhjendatud ja vajalikud kulud välja kostjatelt solidaarselt. Vastuhagi menetlemisega seotud 7

(8)Tsiviilasi nr 2-22-8307 kulud tuligi kohtul kostja II kanda jätta, sest tema oli vastuhagi esitaja, see aga ei puuduta ega võimalda eristada hageja kulutusi kostjate kui solidaarvõlgnike suhtes; 22.
  1. Kostjatelt tuleb välja mõista tasutud riigilõiv 1400 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. 22.
  2. Lepingulise esindaja tasu suuruse osas ei ole kostjad ei ajakulu ega tunnitasu osas vaidlust tõstatanud ja esitatu põhjal ei ole kohtul alust selles kahelda. 28.03.2023 eelistung kestis enam kui tunni ning vastuhagiga seoses palus hageja hüvitada istungiga seonduva ajakulu samas mahus kui põhihagi puhul. Küll aga ei saa kohus pidada põhjendatud kuluks esindajatasule lisatud käibemaksu, sest

§ 174

lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Sellist kinnitust hageja esitanud ei ole. 22.4. Arusaamatu on kostjate viide, nagu oleks riigilõivu tagastatud vähem seoses hageja menetluskulude nimekirja esitamisega. Sellist asjaolu toimiku materjalidest ei tulene. Vastuhagist loobumisel tagastas kohus poole vastuhagilt tasutud riigilõivust vastavalt seadusele (

§ 150lg 2 p 2) ja kohtu 30.10.2023 määrusele.

23. Seega loeb kohus hageja vajalikuks ja põhjendatud menetluskulu suuruseks 1400 + 1000 (10h lepingulise esindaja tööd tunnihinnaga 100 EUR käibemaksu lisamata) = 2400 eurot ning mõistab selle välja kostjatelt solidaarselt. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.