RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 1451

lg 3 – § 25 lg 2 ning § 26 lg 1, § 178 lg 11, § 179 lg 11, § 187 lg 2, § 209 lg 1 ning § 121 lg 2 p 1 järgi Tartu Ringkonnakohtu

1. oktoobri
2. a otsus Allan Alitsa kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, kassatsioon Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jane Pajus
3. veebruar 2024, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Tühistada Tartu Maakohtu
5. märtsi
6. a ja Tartu Ringkonnakohtu
7. oktoobri
8. a otsus Allan Alitsa süüditunnistamises ja karistamises

§ 1451lg 3 – § 25 lg 2 järgi.

2. Tunnistada Allan Alits süüdi

§ 1781lg 11 – § 26 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks kaks aastat vangistust.

3. Muus osas jätta otsused muutmata, sh osas, millega ringkonnakohus mõistis Allan Alitsale

§ 64lg 1 järgi liitkaristuseks üheksa aastat vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati kuue aasta vangistuseni.

1. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maakohtu otsus
2. Tartu Maakohtu
3. märtsi
4. a otsusega tunnistati Allan Alits lühimenetluses süüdi karistusseadustiku (

) § 1451 lg 3 – § 25 lg 2 ja § 26 lg 1 järgi ning teda karistati 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Lisaks tunnistati A. Alits süüdi ja teda karistati

§ 178

lg 11 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega, § 179 lg 11 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega, § 187 lg 2 järgi 7 aasta pikkuse vangistusega, § 209 lg 1 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega ja § 121 lg 2 p 3 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti A.

Alitsale liitkaristuseks 11 aastat 9 kuud vangistust, mida vähendati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel 7 aasta 10 kuuni. 2.

§ 1451lg 3 – § 25 lg 2 ja § 26 lg 1 järgi tunnistas kohus A.

Alitsa süüdi alaealistelt seksi ostmise katses, täpsemalt selles, et: 1-22-54081-22-5408 1) ajavahemikul 3.–

1. augustini 2021 pakkus ta sotsiaalmeediaplatvormi vahendusel 15-aastasele alaealisele anaalse suguühte eest raha ja narkootikume, kutsus teda endaga selleks kohtumisele ja edastas tulekuks vajalikud juhised. Kuritegu jäi lõpule viimata, sest kannatanu ei läinud kokkusaamisele; 2) ta pakkus ajavahemikul
2. jaanuarist kuni
3. veebruarini 2022 sotsiaalmeediaplatvormi vahendusel 50 eurot 12-aastasele tütarlapsele grupiseksis osalemise eest. Tegu jäi katsestaadiumisse, sest kannatanu ei olnud ettepanekuga nõus; 3) ajavahemikul
4. oktoobrist 2021 kuni
5. märtsini 2022 pakkus ta sotsiaalmeediakanali vahendusel 13-aastasele tütarlapsele 50 eurot oraalse, anaalse ja vaginaalse suguühte eest tema ja tema sõpradega. Tegu oli kõlbmatu katsega, sest alaealisena tegutses jälitustoimingu raames politseiametnik.
6. Maakohtu otsuse vaidlustasid A. Alits ja tema kaitsja. Süüdistatav taotles enda õigeksmõistmist kõigis süüdistustes peale kelmuse, milles palus kergendada karistust. Kaitsja toetas kaitsealuse apellatsiooni ning taotles karistuse kergendamist ka juhul, kui kohus ei pea võimalikuks A. Alitsat osaliselt õigeks mõista. Ringkonnakohtu otsus
7. Tartu Ringkonnakohtu
8. oktoobri
9. a otsusega tühistati maakohtu otsus

§ 1451lg 3 – § 25 lg 2 ja § 26 lg 1 järgi A.

Alitsa süüditunnistamises ja karistamises 12- ja 13-aastaselt tütarlapselt seksi ostmise süüdistuses, samuti liitkaristuse mõistmises. Uue otsusega mõisteti A. Alits süüdistuse selles osas õigeks. A. Alitsat karistati

§ 1451

lg 3 – § 25 lg 2 alusel 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 kohaselt mõisteti talle liitkaristuseks 9 aastat vangistust, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 6 aastani. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised.

1. Maakohus tunnistas A. Alitsa korrektselt süüdi 15-aastaselt alaealiselt seksi ostmise katses. Süüdistatav kutsus talle teadaolevalt 12-aastast tüdrukut enda korterisse anaalseksiks, pakkudes kannatanule selle eest nii narkootikume kui ka raha. Lisaks pakkus süüdistatav välja kellaaja ja aadressi, kuhu tulla, ning selgitas, millise bussiga sinna saab, lubades talle ka vastu minna. A. Alits tegi seega kõik endast oleneva, et tal oleks võimalik alaealisega kohtuda ning astuda temaga tasu eest seksuaalvahekorda.
2. Kahe teise kannatanu osas jäid süüdistatava teod vaid üldsõnalisteks lubadusteks, millele ei järgnenud konkreetset kokkulepet, millal ja kuidas süüdistatav tasub suguühte eest. Seega ei alustanud süüdistatav vahetult teo toimepanemist ning tegu jäi ettevalmistamise faasi. Seadusandja on

§-s 1781 eraldi kriminaliseerinud lapseealisele kohtumisettepaneku tegemise või temaga kohtumiskokkuleppe sõlmimise, kui kohtumise eesmärk on toime panna seksuaalse iseloomuga tegu, sh

§-s 1451 ettenähtud tegu. Kuid ka

§ 1781lg 1 objektiivne teokoosseis ei ole kummalgi juhul täidetud, sest A.

Alits ei teinud kõnealustel juhtudel ühtegi kohtumist ettevalmistavat tegu, mida kõnealune koosseis nõuab. Seetõttu tuleb A. Alits mõista õigeks 12-aastaselt ja 13-aastaselt kannatanult seksi ostmise katses. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 2

§ 1451lg 3 – § 25 lg 2 järgi 15-aastaselt kannatanult seksi ostmise katses.

Kassatsiooni kohaselt loobus A. Alits vabatahtlikult kuriteo toimepanemisest. Osaline õigeksmõistmine tingib karistuse kergendamise.

1. Prokuratuur kassatsioonile ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Maa- ja ringkonnakohus leidsid, et A. Alits pani toime 15-aastaselt kannatanult seksi ostmise katse. Kolleegiumi hinnangul tuvastasid kohtud veatult vaidlusaluse teo faktilised asjaolud, kuid eksisid neile materiaalõigusliku hinnangu andmisel. 10.

§ 1451

lg 1 järgi on karistatav alla kaheksateistaastase isikuga rahalise tasu või mis tahes muu hüve eest suguühtesse astumine või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemine. Alaealiselt seksi ostmine on seega liitkoosseis, mille objektiivne koosseis nõuab täideviijalt mitme teo toimepanemist, täpsemalt siis

1. a)sugulise tähendusega tegu ning
2. b)selle eest tasu või mõne muu hüve üleandmist. 11. Karistusseadustik lähtub arusaamast, et kõik kuriteod on karistatavad (vähemalt) hetkest, mil nad jõuavad katsestaadiumisse. Viimasest saab rääkida siis, kui täideviijal on süüteo toimepanemise tahtlus ning ta on selle tahtluse realiseerimist vahetult ka alustanud (viimati RKKK 29.01.2024, 1-20-3487/398, p 50). 12. Nn liitkoosseisude puhul saab süüteokatsest rääkida juba siis, kui täideviija vahetult alustab ühega mitmest kuriteokoosseisus nimetatud täideviimisteost. Nii nt on tegu röövimise katsega, kui isik alustab vägivalla tarvitamist kannatanu suhtes, et seejärel võtta temalt ära vallasasi, vägistamise katsega on aga tegemist nt juhul, kui täideviija kasutab jõudu, mille abil ületada kannatanu vastupanu, et astuda seejärel temaga tahtevastasesse vahekorda jne. 13. Viidatud tõdemusega ei saa liitkoosseisude katse alguse määratlemisel siiski piirduda. Liitkoosseisude puhul eeldab katse algus tavaliselt sedagi, et täideviija teoplaan näeks esimese osateoga alustamise järel ette kogu kuriteokoosseisu peatset realiseerimist. Teisisõnu on nõutav, et teoplaani kohaselt järgneks esimesele osateole ülejäänud koosseisupäraste tegude toimepanek, sest teo terviklik ebaõigus tuleneb mitmest osateost just nende koostoimes. Liitkoosseisu moodustavate osategude vahele ei saa jääda ajaliselt suurt vahemikku ja (veel) mitmeid täiendavaid tegusid, mis eelneksid kogu koosseisu realiseerimisele. Nii nt ei saa rääkida röövimise katse algusest, kui täideviija ähvardab teist isikut telefonitsi

§ 120

tunnustele vastava vägivallaga, misjärel alles alustab sõitu kannatanu juurde, et võtta temalt ära – nagu telefonis lubatud – viimasele kuuluv vallasasi. Vägistamise katsega ei ole aga tegu nt juhul, kui kannatanu suhtes kasutatakse hommikul vägivalda lubadusega õhtul tagasi tulla ning siis temaga vahekorda astuda. Mõlemal juhul jääb teise koosseisutunnuse realiseerimine suhteliselt kaugesse tulevikku ning eeldab muu hulgas veel mitmeid erinevaid täiendavaid vahetegusid, mistõttu ei saa rääkida koosseisutegude vahelisest seosest ning ajalise ja ruumilise distantsi tõttu on võimatu neid osategusid näha ühtse, kokkukuuluva (kuri)teona karistusõiguse mõttes. 14. Teisiti ei ole see ka vaatlusaluse koosseisu puhul. Kolleegium möönab, et juba alaealisele seksuaalvahekorra eest tasu lubamine või pakkumine võib olla käsitatav kuriteokatset tähistava koosseisuteona, kuid seda vaid juhul, kui täideviija teoplaani kohaselt järgneks sellele ajalisruumiliselt seotuna suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teoga alustamine. Mööda ei 3

§ 1781

, mis kriminaliseerib eraldi seksuaalse eesmärgiga kokkuleppe sõlmimise lapseealisega. 15. Millegi sellisega, mida saaks hinnata alaealisega tasu eest suguühtesse astumise katsena, praegusel juhul tegemist ei ole. Kohtud tuvastasid, et A. Alits kutsus 15-aastast kannatanut oma elukohta ning ei varjanud, et ta soovib temaga astuda seksuaalvahekorda, ja lubas selle eest ka tasuda. Seega oli süüdistataval teoplaan ja soov suguühenduseks alaealisega, kuid selle võimalik toimumine eeldanuks veel paljusid lisategusid (kannatanu nõustumine, lahkumine oma viibimiskohast ja sõitmine süüdistatava asukohta; kannatanu ja süüdistatava kokkusaamine ning suundumine süüdistatava elukohta jne). Samuti eraldas raha/tasu pakkumist ja võimalikku suguühendust määramata ajavahemik. Sellest tulenevalt ei saa praegusel juhul rääkida kuriteokatsest

§ 1451mõttes ning kohtuotsused tuleb selles osas tühistada.

16. Asjaolu, et A. Alits ei vastuta alaealiselt seksi ostmise katse eest, ei tähenda, et ta tuleks süüdistuses kirjeldatud teos õigeks mõista. Nagu eelnevalt mainitud, on seadusandja kriminaliseerinud teatud tingimuste esinemisel eraldi kuriteona lapseealisele seksuaalse eesmärgiga kohtumisettepaneku tegemise. Seetõttu analüüsib kolleegium, kas A. Alits vastutab

§ 1781järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest.

17. Teo toimepanemise ajal nägi

§ 1781

lg 1 ette karistuse nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kes ei olnud võimeline toimunust aru saama, või nooremale kui neljateistaastasele isikule kohtumisettepaneku tegemise või temaga kohtumiskokkuleppe sõlmimise eest ning kohtumist ettevalmistava teo tegemise eest, kui kohtumise eesmärk on panna nimetatud isiku suhtes toime

§-s 133, 133¹, 141–145¹, 175, 175¹, 178 või 179 sätestatud seksuaalse iseloomuga süütegu. 18. Tuvastatu kohaselt tegi süüdistatav kannatanule seksuaalse eesmärgiga kohtumise ettepaneku, et panna toime

§ 1451järgi kvalifitseeritav kuritegu.

Lisaks valmistas A. Alits kohtumist ette sellega, et juhendas kannatanut üksikasjalikult, kuidas jõuda tema asukohast süüdistatava elukohta, andis kannatanule enda telefoninumbri ning lubas talle bussipeatusesse vastu minna, mis on hinnatav kui kohtumist ettevalmistav käitumine

§ 1781lg 1 mõttes.

Süüteoobjekti kõlbmatuse tõttu (

§ 26lg 1) ei saa A.

Alitsa käitumist hinnata kui lõpuleviidud kuritegu. Nimelt oli kannatanu kõnealuse ettepaneku tegemise ajal 15-aastane ja asjas pole esitatud ühtki tõendit, millest saaks järeldada, et ta polnud võimeline toimuvast aru saama

§ 178lg 1 esimese alternatiivi tähenduses.

Kuivõrd süüdistatav lähtus aga enda ettepaneku tegemisel teadmisest, et kannatanu on 12-aastane, pani A. Alits toime

§ 1781kõlbmatu katse.

Tegu tuleb kvalifitseerida

§ 1781lg 11 – § 26 lg 1 järgi, sest A.

Alits on pannud varem korduvalt toime erinevaid alaealise vastu suunatud seksuaalsüütegusid. 19. Tunnistades süüdistatava süüdi

§ 1781lg 11 – § 26 lg 1 järgi, mõistab kolleegium A.

Alitsale selle eest karistuse.

§ 1781lg 11 sanktsioonimäär on üks kuni kolm aastat vangistust.

Arvestades teo toimepanemise asjaolusid, on A. Alitsa süü keskmine. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid

§-de 57 ja 58 mõttes tuvastatud ei ole. Võttes arvesse, et A. Alitsat on sama liiki kuritegude toimepanemise eest karistatud ning need karistused ei ole mõju avaldanud, karistab kriminaalkolleegium A. Alitsat kahe aasta pikkuse vangistusega. Uue karistuse mõistmine ühes etteheidetud teos ei too kaasa vajadust mõista uus liitkaristus, mistõttu jätab kolleegium selles osas ringkonnakohtu otsuse muutmata. 20. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-st 1, tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2023. a ja Tartu Maakohtu 17. märtsi 2023. a otsuse osas, millega A. Alits tunnistati süüdi

§ 1451lg 3 – § 25 lg 2 järgi.

Riigikohus teeb süüdistatava olukorda raskendamata uue otsuse, millega tunnistab A. Alitsa süüdi

§ 1781lg 11 – § 26 lg 1 järgi ja 4