KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-9025 Kohtuasi osaühingu Inventor hagi Callisto Group OÜ

§ 7

lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks, ja sama paragrahvi teise lõike järgi arvestatakse mõistlikkuse hindamisel võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala 4 2-22-9025 tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. See põhimõte kohaldub ka osaühingu ja osanike vahelises suhtluses. 28. Alljärgnevalt hindab kohus, kas 42 tundi on mõistlik aeg otsustamiseks osanike otsuse vastuvõtmist koosolekut kokku kutsumata.

§ 7

lg 2 kohaselt arvestab kohus, et vaidlusaluse osanike otsusega otsustati muuhulgas osaühingu toimimiseks keskmisest olulisema tähendusega küsimusi, nagu põhikirja muutmine ja osakapitali suurendamine. Mõlema otsuse puhul on tegemist otsustustega, mille vastuvõtmisele sätestab seadus kvalifitseeritud häälteenamuse ehk 2/3 koosolekul osalenud osanike häälte nõude (ÄS § 175 lg 1, § 192 lg 1), mis kinnitab küsimuste olulisust. Samuti arvestab kohus, et senist osakapitali 5 000 eurot suurendati 60 000 euro võrra ehk 1 200% võrra ehk 12 korda. Kolmanda otsusena otsustati tütarettevõtete asutamise heakskiitmist, mis küll ei nõua kvalifitseeritud häälteenamust, kuid on samuti osaühingu toimimise ja tegevuse sisukohalt keskmisest olulisema kaaluga otsustus. Viidatud tähtsuse ja olulisega otsuste vastuvõtmiseks ei saa 42 tundi ehk faktiliselt kaht tööpäeva pidada mõistlikuks ajaks. Niisamuti on oluline arvestada, et osakapitali suurendamise otsustamisel tuleb osanikul läbi mõelda oma rahalised võimalused ja osakapitali suurendamise finantseerimise allikad. Käesoleval juhul tuli 42 tunni jooksul otsustada 60 000 euro ulatuses rahaliste panuste tegemist. Tegemist on äärmiselt lühikese ajaga, mida ei saa

§ 7lg 2 tähenduses pidada mõistlikuks.

Siinkohal märgib kohus, et mõistlikuks ei saa pidada ka kogu ajavahemikku 26.04.2022 kell 23:32 välja saadetud e-kirja ja otsustamise tähtaja vahel ehk 66 tundi ja 28 minutit. 29.

§ 7lg 2 kohaselt arvestatakse vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat.

Kostja on väitnud, et kolm päeva on piisav aeg otsustamiseks, et aeg oli piisav teistele osanikele ning et tavapärasest äripraktikast kõrvale ei kaldutud. Oma väiteid tõendab kostja tunnistajate H M, R I, K V ja K K ütlustega, kes on kõik kinnitanud, et aeg oli nende jaoks piisav (tunnistaja K V ütlused ajatempel 00:06:37, tunnistaja H M ütlused ajatempel 00:56:40, tunnistaja K K ütlused ajatempel 01:46:05 ja tunnistaja R I ütlused ajatempel 02:18:26).

1. Kohus nõustub hagejaga, et teised osanikud olid otsuste tegemisest enne otsuste eelnõude ja hääletamistähtja määramist otsuse tegemisest teadlikud. Tunnistaja H M ütlusega on tõendatud, et otsuse eelnõudes kajastatu oli eelnevalt arutatud pikemat aega ning osanikud teadsid ette, et „mingi hetk peaksime selle ära otsustada“ (ajatempel 00:56:40, 01:08:59). Samasisulisi ütlusi andnud tunnistaja R I, kes kinnitas, et „kõik oli teada“ (ajatempel 02:26:46). Kohus nõustub hagejaga, et tunnistajate ütlusega on tõendatud, et teistele osanikele oli enne otsuse eelnõu väljasaatmist teada, et kostja soovib vastava eelnõu hääletusele panna. Hageja on esitanud väite, et tema varasemalt kavandatud eelnõudest teadlik ei olnud. Hageja väitega on kooskõlas tunnistaja R I ütlused, mille kohaselt ettevõtte tegevust arutatakse iga kuu koosolekutel, et see ei olnud hetke otsus, kuid S L (hageja esindaja) loobus koosolekutest (ajatempel 02:26:46). Seega on tõendatud, et arutelud vaidlusaluste otsuste asjaolude üle toimusid ilma hagejata ja hageja ei olnud asjaoludest eelnevalt teadlik.
2. Olukorras, kus tunnistajate ütlusega on tõendatud, et teiste osanike (peale hageja) ringis oli vastavate otsuste küsimust pikema aja jooksul arutatud, puudus mistahes objektiivne vajadus ja põhjendus määrata niivõrd lühikest otsuse vastuvõtmise tähtaega, mis oleks olnud tingitud näiteks otsuse kiireloomulisusest.
3. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja ja teiste osanike suhted ei ole head. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades on kohus seisukohal, et niivõrd lühike tähtaeg hääletamiseks ja eelnev arutelu ilma hagejata oli kantud eesmärgist raskendada hagejal otsuse suhtes hääletamist ja tekitada olukord, kus hageja ei tule kapitali suurendamisega kaasa, mille tagajärjel väheneb oluliselt hageja osaluse suurus. 5 2-22-9025 33.

§ 7lg 2 kohaselt saab aja mõistlikkuse hindamisel arvestada ka muid asjaolusid.

Kohus asub seisukohale, et ülal käsitletud asjaolusid arvestades ei olnud hääletuse ajastamine koolivaheaja nädalale suure tõenäosusega samuti juhuslik, vaid taaskord kantud soovist muuta hääletamine ja otsustamine hagejale võimalikult keeruliseks ja seeläbi tekitada potentsiaalne olukord, kus hageja kapitali suurendamises ei osale. Kostja vastuväitega, et viide koolivaheajale on asjakohatu, sest hageja on juriidiline isik, kohus ei nõustu. Iga juriidiline isik saab tegutseda üksnes füüsiliste isikute kaudu, mitte abstraktse fiktsioonina, mistõttu on hageja tuginemine muuhulgas hääletuse ajastamisele koolivaheaja nädalale asjakohane ning kohus võtab asjaolu

§ 7lg 2 alusel samuti arvesse.

1. Kostja väide sellest, et osanike otsuste vastuvõtmiseks määratud lühike aeg ei erinenud ühingu praktikast, ei ole tõendatud. Tunnistajad on andnud üldsõnalisi ütlusi. Tunnistaja H M ei mäletanud, mis formaadis olid teised koosolekud (ajatempel 01:08:59), tunnistaja K K ütluste kohaselt on otsuseid digitaalsel kujul varem vastu võetud ja viis tekkis koroona ajal, kuid samas ei osanud vastata ega täpsustada, kui palju selliseid otsuseid vastu võetud (ajatempel 01:46:05). Seega tunnistajate ütlused kostja väidet ei tõenda.
2. Nõustuda ei saa ka kostja käsitlusega, et kuivõrd põhikirja p 2.2.1 sätestab, et otsuse vastuvõtmise tähtaeg ei või olla pikem kui 10 päeva ja kostja juhatuse määratud tähtaeg ei olnud pikem kui 10 päeva, siis on see kooskõlas osanike poolt kokku lepitud tähtajaga ja sellist tähtaega võis määrata.
3. Põhikirja punkt 2.2.1 sätestab üksnes otsuste vastuvõtmise tähtaja ülempiiri, kuid asjaolu, et otsuste vastuvõtmise tähtaeg ei või olla pikem kui 10 päeva, ei õigusta ega muuda mõistlikuks 42 tunni pikkust ehk sisuliselt 2 tööpäeva pikkust tähtaega kahe kvalifitseeritud häälteenamusega ja ühe tavalise otsuse vastuvõtmiseks. 37.

§ 7

lg 1 kohaselt ei saa lugeda 42 tunni pikkust aega osanike otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata lugeda mõistlikuks heas usus käitumiseks, mida keskmises mitme osanikuga osaühingus praktiseeritaks ning mida keskmised mõistlikud osanikud peaksid aktsepteeritavaks. 38. Kohus asub eeltoodust tulenevalt seisukohale, et 26.04.2022 kell 23:32 välja saadetud ja määratud koosolekut kokku kutsumata otsuste vastuvõtmise aeg 29.04.2022 kell 18:00 ei olnud mõistlik

§ 7tähenduses.

Kostja on oluliselt rikkunud ÄS § 173 lg 2 nõudeid ehk otsuse vastuvõtmise korda.

1. ÄS § 1771 lg 1 kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
2. Kui otsus võetakse vastu koosolekut kokku kutsumata, saab tühisuse aluseks olla otsuse tegemise korra oluline rikkumine. Otsuse tegemise korra oluline rikkumine kui tühisuse alus on mõeldud täiendama koosolekul vastu võetud otsuse tühisuse aluseid nendeks juhtudeks, kui osanike otsus vastu ÄS § 173 alusel koosolekut kokku kutsumata.
3. Kohus tuvastab, et kostja 29.04.2022 osanike otsuste vastuvõtmisel on oluliselt rikutud otsuse vastuvõtmise korda, mistõttu tuvastab kohus, et kostja 29.04.2022 vastu võetud osanike otsused 1-3 on ÄS § 1771 lg 1 alusel tühised.
4. Kuivõrd kohus tuvastab, et 29.04.2022 otsused on tühised otsuste vastuvõtmise korra olulise rikkumise tõttu, ei hinda kohus poolte väiteid seoses otsuste võimaliku tühisuse või kehtetusega teistel alustel. 6 2-22-9025 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
6. TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on menetluskulude nimekirja (dtl 173-174) kohaselt tasunud riigilõivu kokku summas 420 eurot hagiavalduse esitamisel. Tegemist on menetluskuluga, milline kuulub kostja poolt hüvitamisele.
7. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
8. Hageja 11.04.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi kokku 40,91 tunni ulatuses tunnitasuga 180 eurot (lisandub käibemaks) kokku summas 7 363,80 eurot (sisaldab käibemaksu). Hageja kinnitab, et ta on käibemaksukohustuslane ning on palunud menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta.
9. Kohus on seega seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga, põhjendatud ja vajalik
10. Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulu on osaliselt põhjendamatu, seda menetluskulude nimekirjade koostamisel kokku 2 tunni ulatuses, seisukoha koostamisel seoses tunnistajate ülekuulamisega 6 tunni ulatuses ja kompromisslepingu koostamisele 2,5 tunni ulatuses. Kokku vaidleb kostja hageja menetluskuludele vastu 9,5 tunni ulatuses.
11. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja kulu kokku 2 tunni ulatuses menetluskulude nimekirjade koostamisele on põhjendamatu. Kohus nõustub kostjaga, et maksimaalselt saab kulu pidada põhjendatuks 1 tunni ulatuses. Seega vähendab kohus hageja esindaja ajakulu 1 tunni võrra.
12. Hageja 14.03.2023 menetlusdokumendi (st seisukoht seoses tunnistajate ülekuulamisega) koostamise ajakulu 6 tundi on põhjendatud. Kohus arvestab, et seisukoha koostamine eeldas muuhulgas mahuka istungiprotokolli, mis sisaldas 4 tunnistaja ütlusi, läbitöötamist ja seejärel menetlusdokumendi koostamist.
13. Kostja vastuväide ajakulule seoses kompromissläbirääkimistega ja kompromisslepingu koostamisega on samuti põhjendamatu. Esiteks ilmnes 02.11.2022 kohtuistungil, et pooled olid eelnevalt kompromissläbirääkimisi pidanud (ajatempel 00:01:42 ja omanud ka ühist nägemust selle põhitingimustes). Järelikult on usutav, et 26.07.2022 kandis hageja menetluskulusid seoses kompromissettepaneku koostamise ja täiendamisega 1,75 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja on kulutanud 0,75 tundi kompromisslepingu täiendamisele pärast 02.11.2022 kohtuistungit ja seejärel 0.25 tundi kompromissläbirääkimiste pidamisele 07.11.
14. Nimetatud kohtuistungil tegi kohus ettepaneku kompromissitingimuste osas, millega kostja nõustus (02.11.2022 istungiprotokoll, ajatempel 00:12:14), misjärel määras kohus tähtaja kompromissi sõlmimiseks. Seetõttu on kummastav kostja 18.04.2022 menetlusdokumendis avaldatu, et oli selge, et kostja soovi hageja tingimustel kompromissi sõlmida ja seeläbi vajadus projektide koostamiseks puudus. Kostja avaldatu on otseses vastuolus 02.11.2022 kohtuistungil kohtule avaldatuga. Kohus peab menetluskulu põhjendatuks.
15. Kõik muud hageja menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingud on põhjendatud ja vajalikud. 7 2-22-9025
16. Seega vähendab kohus hageja menetluskulusid 1 tunni võrra, kostja põhjendatud kulutused õigusabile moodustavad 39,91 tundi tunnitasuga 180 eurot ehk 7 183,80 eurot.
17. Hageja on kokku kandnud põhjendatud menetluskulu summas 7 603,80 (7 183,80 + 420) eurot, milline kuulub kostjalt väljamõistmisele.
18. Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 56. Ts

MS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga 8