lg 2 p 4, 7 ja 9 ning § 323 lg 1 järgi Z.V süüdistus
lg 2 p 7 ja 9 järgi Lühimenetluses Kriminaalasi Prokurör Urmo Paal Süüdistatav Z.R Ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: oli XXX OÜ tööline, elukoht: XXX, asukoht: Vangla. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 26.05.
MS § 238 lg 2 ja
lg 2 sätteid kohaldades liitkaristusega 3 aastat 7 kuud 25 päeva, vabanes 12.01.
lg 2 p 9 ja § 121 lg 1 järgi liitkaristusega vangistusega 1 aasta, mis asendati üldkasuliku tööga 365 tundi katseajaga 24 kuud, mis on täielikult tegemata. Kaitsja Advokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON 1. Z.R süüdi tunnistada
lg 2 p 4, 7 ja 9 ning
lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõista temale
lg 1 ja
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Z.R-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud. 3.
lg 1 alusel arvestada vangistuse hulka eelvangistus ning Z.R-ile mõistetud tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud ärakandmist arvestada alates Z.R-i kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 26.05.
lg 2 p 7 ja 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat. 7. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Z.V-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. 8.
lg 2, § 69 lg 6 ja 7 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 06.04.2015.a. kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 1 (üks) aastase vangistuse võrra ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. 9.
lg 1 alusel arvestada vangistuse hulka eelvangistus ning Z.V-le mõistetud tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat ja 8 (kaheksa) kuud ärakandmist arvestada alates Z.V kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 28.05.
Samuti süüdistatakse Z.R-i selles, et tema kasutas vägivalda kannatanu vastu eesmärgiga maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses. Nimelt karistati Z.R-i 20.12.2011 Harju Maakohtu otsusega nr 1-11-6548 vangistusega, kuna tema mõisteti süüdi
Samuti andis XXX Z.R-i vastu eeluurimisel ütlusi ning asja arutati ilma menetlusosalisi kohtus ülekuulamata lühimenetluses. Kättemaksu ja vara ebaseadusliku hõivamise eesmärgil tungis Z.R koos Z.V-ga 27.04.2015 kella 21.00 paiku Tallinnas XXXkorterisse, kus Z.V lõi kannatanule ühel korral rusikaga näkku ja ühel korral jalaga kehasse, millega tekitas talle füüsilist valu ja põhjustas ninaverejooksu. Z.V küsis seejärel Z.R-ilt , et kas see on XXX ning Z.R vastas, et on ja ütles XXX, et ta pidi tema pärast viis aastat kinni istuma. Siis hoidis Z.R XXX kinni ja väänas tema vasaku käe selja taha, millega tekitas talle füüsilist valu. XXXpidi tundma hirmu, et tema kallal tarvitatakse suuremat vägivalda või isegi tapetakse. 27.04.2015 ründas Z.R XXX isiklikest suhetest tuleneva vihavaenu tõttu juba kolmas kord ning varem on Z.R temale põhjustanud raskeid kehavigastusi. Seega pani Z.R toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla kasutamine kannatanu vastu eesmärgiga maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses. Z.V süüdistatakse selles, et tema koos Z.R-iga 27.04.2015 kella 21.00 paiku Tallinnas XXX korteris pani toime röövimise vägivalda tarvitades ja sissetungimisega. Nimelt oli temal ja Z.R vaja koju sõitmiseks raha või sõidukit ja Z.R tegi Z.V-le ettepaneku röövida vägivalda kasutades vana tuttavat XXX, kelle süül tema vanglas karistust kandis. Z.V nõustus ettepanekuga ja koos mindi Tallinnas XXXukse taha. Kui XXXavas koputamise peale ukse, lõi Z.V koheselt kannatanut ühel korra rusikaga näkku ja selle tagajärjel maha kukkunud kannatanut ühel korral jalaga puusa piirkonda. Kannatanu tundis füüsilist valu ja ninast hakkas verd jooksma. Z.R võttis kannatanul käest kinni ja väänas selle selja taha, öeldes, et ta istus tema pärast viis aastat kinni. Käe väänamine tekitas kannatanule samuti valu, sest tegemist oli haige käega. Samuti pidi tema tundma hirmu, et tema kallal tarvitatakse rohkem vägivalda või isegi tapetakse. Siis küsiti XXX, et kus kuld on ning XXX vastas, et tal ei ole kulda. Seejärel otsisid Z.V ja Z.R korteri läbi ja Z.R võttis esikust nagis rippunud XXX jope taskust ära auto võtmekomplekti, elutoast laua pealt XXX 4 mobiiltelefoni Nokia, maksumusega 153 eurot ja aknalaualt XXXmobiiltelefoni Huawei, maksumusega 50 eurot, esiku kapi äärelt võttis ära müntides 20 eurot. Z.V võttis ära magamistoast navigaatori Tom Tom XXL koos laadimisjuhtmega, kogumaksumusega ca 200 eurot ja sahtlist kilekotis olnud mündid 6 euro väärtuses. Seejärel Z.R ja Z.V lahkusid korterist ja võtsid ära Tallinnas XXXmaja eest XXXkuuluva sõiduauto MITSUBISHI L200, r/nr XXX, väärtusega 3700 eurot. Kurjategijad lukustasid lahkudes XXXkorteri ukse tema korteri võtmetega ja võtme viskasid trepikojas asuvasse postkasti. Seega pani Z.V toime isikute grupis, vägivalda tarvitades ja sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on kvalifitseeritav kuriteona
Kohtuistungil seletas süüdistatav Z.R , et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi osaliselt. Ei tunnista ennast süüdi
Nõustus lühimenetlusega enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et lühimenetlus on kohaldatav. Süüdistatav tunnistab end süüdi osaliselt. Prokuröri loetletud tõendid on lubatavad ja süüdistus on põhjendatud selles osas nagu kaitsealune väljendas. Kohtuistungil seletas süüdistatav Z.V, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus lühimenetlusega ega taotlenud enda ülekuulamist. Kaitsja asus seisukohale, et Z.V-le esitatud süüdistus on põhjendatud. Süüdistatav tunnistas end süüdi. Tõendid on lubatavad. Lühimenetlust on võimalik kohaldada ja sellega on nõus ka süüdistatav. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Episood
lg 2 p 4, 7 ja 9 järgi Kohus leiab, et Z.R-i ja Z.V poolt 27.04.2015.a Tallinnas XXX korteris nr 3 toimepandud XXX vara röövimine vägivalda tarvitades ja sissetungimisega on tõendatud kannatanu XXX kohtueelses menetluses antud ütluste, tunnistajate ütluste ja muude kirjalike tõenditega. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. XXX kannatanuna antud ütluste (tl 3-5, 9-12, 13-14, 17-18) kohaselt koputas keegi 27.04.2015 kella 21 paiku ta uksele ja ukse taga oli võõras mees (Z.V ) koos Z.R-iga. Võõras mees küsis, kas ta nimi on XXX ja siis lõi teda kohe 1 kord vastu nägu ja kui ta pikali kukkus, siis lõi veel jalaga keha piirkonda. Siis tõmbas Z.R ukse kinni ja keeras lukku. Tema tõusis kohe püsti, juurde astus Z.R, kes väänas ta haiget vasakut kätt selja taha, hoidis sellest kinni ja samal ajal öeldes, et tema pärast ta 5 aastat kinni istuski. Kuna tal on nn külmakäe sündroom, siis käe väänamine selja taha tekitas füüsilist valu. Algul sai magada ainult valuvaigistite mõju all. Teine noormees küsis, kus kuld on, aga mingit kulda tal ei olnud. Siis hakkas teine noormees korterit läbi otsima. Hiljem avastas, et kaduma on läinud navigaator Tom Tom ja mündid esikust. Siis Z.R küsis, milline auto tal on ja leidis esikus rippuva jope taskust võtmed. Ütles, et tal on Mitsubishi, sest kartis, et Z.R ja ta kaaslane tulevad talle veel hullemini kallale. Kartis, et võtavad jälle noa välja nagu eelmine kord oli juhtunud. Z.R võttis kaasa ka tema ja XXXkuuluva mobiiltelefoni, et ta ei saaks politseisse 5 helistada. Siis lahkusid mehed korterist ja keerasid ukse väljastpoolt kinni, võtme pidid panema postkasti. Nägi aknast, kuidas mehed sõidavad tema autoga hoovist välja. Samal ajal tuli akna alla naaber, kellel ta palus seoses auto ärandamisega politseisse helistada, kes seda ka kohe tegi. Samuti avastas, et mehed olid tema korterisse tumeda seljakoti jätnud. Hiljem sai auto kätte ja selgus, et auto vajas remonti, kuna sellega oli vastu midagi kõva sõidetud. XXX kannatanuna antud ütluste kohaselt (tl 24-29) elas ta XXX korteris, kuid sündmuse ajal korteris ei viibinud. Kui tema õhtul koju tuli, oli XXX nägu paistes ja XXX koos uurijaga selgitasid, et XXX oli rünnanud isik, kes teda aastaid tagasi pussitas – Z.R , koos isikuga, keda XXX ei tundnud. See tundmatu oli teda kohe näkku löönud, kui ta ukse avas ning ära võeti auto võtmed, mobiiltelefonid Nokia ja Huawei ning sõideti XXX autoga minema. Mobiiltelefon Huawei kuulus talle ja maksis 50 eurot, Nokia kuulus XXX . Hiljem keegi helistas talle ja ütles, et soovib XXX telefoni tagastada, kuid ometi ei tagastanud. Sama mees ründas XXX ka
lg 2 p 4, 7 ja 9 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, sissetungimisega ja isikute grupis ning seda isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. Z.V tegevus on kvalifitseeritud
lg 2 p 7 ja 9 järgi s.o võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, sissetungimisega ja isikute grupis. Kõigepealt analüüsib kohus, kas süüdistatavate poolt toimus võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Et tegemist oli süüdistatavate jaoks võõra autoga, nähtub sõiduauto Mitšubishi, reg nr XXX, registreerimistunnistuse koopiast, milles on märgitud sõiduki omanikuks XXX(tl 21). Z.V või Z.R-i nime registreerimistunnistusel märgitud ei ole ei omaniku ega kasutajana. Kriminaalmenetluse käigus ei ole kogutud ka ühtegi muud tõendit selle kohta, et süüdistatavate poolt sõiduki kasutamine olnuks lubatav või see toimunuks õiguslikul alusel. Seega oli tegemist süüdistatavate jaoks võõra vallasasjaga. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt oli ka kõigi teiste äravõetud esemete näol tegemist võõra varaga ja seda ei ole süüdistatavad vastustanud. Kannatanu ütlustest ei nähtu, et tal oleks olnud soovi enda esemeid süüdistatavatele anda, vastupidi, kannatanu palus kohe naabril politseisse helistada ja teatada auto vargusest. Seda kinnitavad ka tunnistaja XXXütlused (tl 30-31), mille kohaselt ta 27.04.2015 peale 21.00 XXXjuurde sõites nägi väravast välja sõitmas naabri autot, kus istusid sees kaks meest. Kui ta autost väljus, kuulis, et just see naaber teda aknast hüüab ja palus politseisse helistada, kuna tema auto võeti ära. Samuti oli naaber selgitanud, et kaks meest olid tunginud tema korterisse, teda löönud, temalt ära võtnud mobiiltelefonid, autovõtmed ja tema autoga minema sõitnud, pannud ta tema korterisse luku taha. Naabril oli nina verine, kuid kiirabi ei vajanud. Ta helistas Häirekeskusesse ja ootas patrulli saabumise ära. Helifailide vaatlemise protokolli (tl 34-37) kohaselt tunnistaja XXXja operatiivtöötajate vestlus algas 27.04.2015 kell 21:13:01, millest nähtuvalt teatas tunnistaja XXXhäirekeskusesse XXXMitšubishi maasturi ärandamisest XXXaadressilt kahe isiku poolt. Samuti et kannatanu poole tungiti sisse, võeti ära telefonid ja autovõtmed. Talle tundus, et kannatanu nina on verine, sest on vastu nina 7 saanud. Korteri võtmed võeti ka ära ja keerati luku taha, võtmed visati postkasti. Ühte meest kannatanu tundis. Osutatud tõendeid analüüsides leiab kohus, et süüdistatavate poolt XXXsüüdistuses nimetatud asjade äravõtmisega lõpetasid süüdistatavad esemete senise valdaja valduse ning kehtestasid nendele uue, s.o enda valduse, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Kogutud tõendid ei viita ega anna alust seisukohaks, et süüdistatavad oleks soovinud kannatanule temalt äravõetud esemed tagastada, vaid vastupidi, esemed võeti enda kasutusse, samuti anti kolmandatele isikutele kasutada. Äravõetud raha eest osteti süüdistatavate ütluste kohaselt õlut, mis tarbiti kohe ära. Mobiiltelefoni Nokia võttis Z.R enda kasutusse ja pani telefoni sisse oma kõnekaardi. Ka Z.R-i kinnipidamise ja läbiotsimise protokollist (tl 115- 117) nähtuvalt leiti XXXkuulunud mobiiltelefon NOKIA (IMEI-kood oli XXX) Z.R-i elukohast. Samuti andis Z.R vabatahtlikult välja kannatanule kuulunud Tele 2 simkaart nr 89372034210040736151 (tl 140-142). Mobiiltelefoni Huawei andis Z.R süüdistatav Z.V kätte, kes algul kasutas seda ise ja siis viis pandimajja, kust ta vend selle välja ostis. Tunnistaja XXX ülekuulamise protokollist (tl 86-89) nähtub, et umbes 2 nädalat enne ülekuulamist, s.o 28.05.2015 oli tema juurde tulnud vend Z.V, kellel oli kaasas telefon Huawei. Koos lõõgastuti, joodi õlut, kuni raha sai otsa. XXXtegi siis ettepaneku telefon pandimajja viia ja pantis selle enda nimelt. Paari päeva möödudes käisid koos ja ostsid telefoni välja, XXXvõttis telefoni endale. Ta ei teadnud, et telefon on varastatud, politseis sai selle teada ja andis selle mobiiltelefoni Huawei (imei koodiga XXX) vabatahtlikult välja. XXXkasutas selles telefonis enda Tele2 sim-kaardi numbriga XXX. Navigaator Tom Tomi andis Z.R tuttavale XXX. Tunnistaja XXXülekuulamise protokolli (tl 92-93) kohaselt kohtus ta vana tuttava Z.R-iga mai keskel 2015 Kundas. Z.R andis temale kasutada navigaatori Tom Tomi, kuna temal oli auto, kus seda kasutada. Tema ei teadnud navigaatori päritolu. Andis selle vabatahtlikult politseile välja. Süüdistatavate ütluste kohaselt sõideti autoga Kundasse ja siis järgmine päev sõideti autoga koos karjääri grillima. Edasi viis Z.V auto kodu juurest kaugemale ja jättis tee äärde maha. Sõiduki teisaldamise aktist (tl 47-48) nähtuvalt leiti kannatanu sõiduk 30.04.2015 kell 02:45 piirivalve patrulli poolt Viru-Nigula vallast Põdruse-Kunda-Pada mnt 22 km-l, võtmed süütelukus. Auto oli vigastustega. Kõigest eeltoodust saab järeldada, et süüdistatavatel ei olnud algusest peale soovi esemeid XXXtagastada. Hõivatud raha pöörati enda kasuks, ostes selle eest õlut, väiksemad esemed kas jagati laiali või võeti endi poolt kasutusse ning sõidukit kasutati kui oma vara, kasutades seda ringi sõitmiseks ja jättes siis lõpuks maha. Selline käitumine näitab, et süüdistatavad käsutasid ja kasutasid võõrast vara vastavalt omale äranägemisele, näidates sellega seda, et nad tunnevad ennast hõivatud asjade omanikena. Seega süüdistatavate eesmärgiks oli senine valdaja esemetest kestvalt ilma jätta, s.t õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kohtu hinnangul süüdistatavad ei pannud toime lihtsalt võõra vallasasja äravõtmist, vaid äravõtmine toimus vägivalda kasutades. Nimelt tuleneb alus selliseks järelduseks kõigepealt kannatanu kohtueelsel uurimisel antud ütlustest, millest nähtub, et süüdistatav Z.V lõi 1 kord XXX vastu nägu ja siis jalaga keha piirkonda, teine süüdistatav Z.R väänas haige käe selja taha. Seejärel võtsid ära navigaatori Tom Tom, 2 mobiiltelefoni, raha ja autovõtmed ning ära võetud võtmeid kasutades ka sõiduki. Ka süüdistatava Z.R-i ütluste kohaselt lõi Z.V XXX XXX nina veriseks ja siis jalaga kõhtu. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et vägivallaga on tegemist siis, kui selle käigus pannakse toime mõni
Antud juhul löödi kannatanut 1 kord näkku, 1 8 kord jalaga keha piirkonda ja väänati käsi selja taha. Löömine on inimese keha järsk ühekordne mehhaaniline mõjutamine, samuti on löömisena käsitatav ka järsk tõukamine. Antud juhul löödi kannatanut vähemalt 2 korda. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava Z.V käitumises on tuvastatud
ettenähtud süüteo koosseis, s.o kehaline väärkohtlemine.
koosseisu täitmiseks on vajalik ka löögi teatud intensiivsus ja süüdlase karistamine vägivalla toimepanemise eest on võimalik vaid olukorras, kus kannatanu selle tõttu füüsilist valu tunneb. See, et kannatanu tõepoolest valu tundis, tuleb eraldi tuvastada. Valu tundmine ei saa tugineda pelgalt kannatanu isikulisel eripäral ja löök ning selle tagajärg peab tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale (Riigikohtu otsus 3-1-1-59-11, p-d 9.1-9.2). Lisaks kannatanu ütlustele tõendab vägivalla kasutamist ja füüsilise valu tundmist ka XXX isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (tl 6-8), mis kinnitab kannatanu ütlusi ja tõendab, et vaatluse hetkel 27.04.2015 kell 23:45 on kannatanu vasak näopool ja huul paistes ning tema särgil on veretaolise vedeliku jäljed. Samuti sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga (tl 39-44) nähtub, et 27.04.2015 kell 22:10 - 01:00 olid kannatanu korteri esiku põrandal verejäljed. Seda, et kannatanu nägu oli verine, kinnitavad ka tunnistaja XXX ütlused. Eeltoodust saab üheselt järeldada, et kannatanule tekitati kergeid tervisekahjustusi ning seetõttu tundis ka füüsilist valu. Süüdistatava Z.R-i kohtueelsel menetlusel antud ütlused selle kohta, et tegelikkuses kasutas vägivalda vaid teine isik ja tema aitas kannatanu vaid püsti, on kannatanu ütlustega vastuolus olev, sest kannatanu ütluste kohaselt tundis ta valu ka käe seljataha väänamisest. Kohus leiab, et normaalsetes isikutevahelistes suhetes ei ole aktsepteeritav käe selja taha väänamine ning seda on ka Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-48-04 p 8 leidnud. Seda enam, et kuna tegemist oli haige käega ning arvestades kannatanu ütlusi, et käsi oli veel tükk aega valus ja magada sai vaid valuvaigisteid kasutades, siis leiab kohus, et Z.R-i poolt toimepandud tegu on käsitletav valu tekitava kehalise väärkohtlemisena. Kohus ei näe põhjust kannatanu poolt valu tundmises kahelda. Et noore, purjus mehe poolt 65-aastasel mehel käe seljataha väänamisega kaasneb valu, on kohtu hinnangul reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Lisaks füüsilisele vägivallale tuleneb kannatanu ütlustest seegi, et kuna Z.R oli varasemalt kaks korda XXX kallal vägivalda tarvitanud, s.h noaga löönud, siis tundis XXXhirmu, et tema kallal võidakse ka käesoleval juhul jätkata vägivalla tarvitamist, samuti tarvitada suuremat vägivalda või isegi tappa. Võttes arvesse, et
§-ga 120 kaitstakse inimese vaimset tervist, on ähvardamine karistatav põhjusel, et sellega tekitatakse kannatanus hirmutunnet. Seega kujutab ähvardamine endast psüühilise vägivalla kasutamist. Järelikult saab süüdlase karistamine ähvardamise eest kõne alla tulla vaid siis, kui ähvardatu peab süüdlase käitumise tõttu oma elu või tervist ohustatuks (Riigikohtu otsus 3-1-1-7-07, p 13). Asjaolud, millel ähvardatu kartus põhineb, tuleb eraldi tuvastada. Seega ei saa kannatanu hirmutunne tuleneda pelgalt tema enda isikulisest eripärast ja alust karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused. Viimati märgitu tõttu peab ähvardus reeglina tunduma lisaks kannatanule reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et süüdlane täidab
objektiivse koosseisu siis, kui ta paneb oma tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi ja tekitaks hirmu reeglina ka objektiivsele kõrvalseisjale (Riigikohtu lahend 3-1-1-59-11). Olukorras, kus Z.R oli kannatanu kallal varasematel aastatel kaks korda vägivalda tarvitanud, s.h noaga löönud, mille eest on Z.R-i ka kohtu poolt karistatud ja käesoleval juhul kätt seljataha väänates füüsilist valu tekitanud, siis kohtu hinnangul tundis kannatanu hirmu, et tema kallal võidakse tarvitada veelgi suuremat vägivalda. Lisaks kasutas kannatanu suhtes vägivalda ka teine süüdistatav Z.V, kelle ütlustest tulenevalt oli XXX 9 löömine vajalik temas hirmutunde tekitamiseks. Seega kandiski kasutatud vägivald eesmärki tekitada kannatanud hirmutunnet ja sellest olid teadlikud mõlemad süüdistatavad. Ähvardamise puhul ei ole vaja konkreetset ähvardust sõnadega väljendada, vaid piisab sellest, kui isiku teost, antud juhul füüsilise valu tekitamisest, on võimalik kahju tekitamist üheselt järeldada. Seda enam, et süüdistatava Z.R-i ütluste kohaselt olid nad eelnevalt alkoholi tarbinud ning alkoholijoobes isikud ei suuda üldjuhul adekvaatselt hinnata oma käitumist ja nende käitumine võib olla ettearvamatu. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades, on kohus veendunud, et ka keskmisele objektiivsele kõrvalseisjale tundub reaalne, et kannatanu kartis nii oma varasema kogemuse kui ka kujunenud olukorrast tulenevalt oma elu ja tervise pärast. Seega leiab kohus, et tõendamist on leidnud nii see, et kannatanu kartis oma elu ja tervise pärast, kui ka see, et tal oli reaalne alus karta, et Z.R võib ta elule ja tervisele ohtlik olla. Kannatanu suhtes kasutati kõigepealt vägivalda, millega tekitati kannatanus hirm ning seejärel küsiti raha, otsiti korter läbi ja võeti ära navigaator Tom Tom ja autovõtmed. Samuti võeti ära 2 telefoni, et kannatanu ei saaks politseisse helistada. Seda kinnitavad ka süüdistatavate ütlused, et pärast kannatanu kallal vägivalla tarvitamist hirmu tekitamise eesmärgil hakati küsima raha ja autovõtmeid. Seega riimuvad kannatanu ja süüdistatavate ütlused sündmuste järjekorra osas. Taolistest ütlustest saab järeldada, et kannatanu ei oleks oma asju süüdistatavatele üldse andnud, kui tema kallal ei oleks eelnevalt tarvitatud vägivalda. Seega oli süüdistatavate poolt kasutatud vägivald kannatanule kuulunud esemete valduse murdmise vahendiks ning kannatanult võeti esemed ära siis, kui kannatanu oli vägivallast tingitud hirmu seisundis. Seega kestis kannatanu suhtes kasutatud vägivalla järgne seisund edasi ja kannatanul puudus võimalus oma asjade üle valdust tagasi saada. Arvestades, et Z.R oli ka kaks korda varem kannatanu suhtes vägivalda kasutanud, s.h noaga haavanud, siis kannatanu kartis, et kui ta kõiki soovitud asju ära ei anna, võib tal veel hullemini minna. Seega võib asuda seisukohale, et kannatanu suhtes kasutatud vägivald, s.h hirmu tunde tekitamine, saavutas oma eesmärgi, sest kannatanu ei julgenud vastupanu osutada ja selle tulemusena kehtestasid süüdistatavad XXX kuulunud vallasasjade üle oma valduse ja kasutades ning käsutades neid vastavalt oma äranägemisele. Eeltoodust tulenevalt on tuvastamist leidnud, et süüdistatavad kasutasid asjade hõivamiseks vägivalda. Riiklik süüdistaja on süüdistatavate käitumise kvalifitseerinud
lg 2 p 7 järgi, mis tähendab isikute tegutsemist grupis, s.o kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist.
lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaselt tuleb kindlaks teha, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Süüdistatavad peavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi või vastavalt rollijaotusele. Kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (3-1-1-97-04). Hinnates süüdistatavate kohtueelsel menetlusel antud ütlusi ja kannatanu ütlusi, saab järeldada, et süütegu pandi toime Z.R-i ja Z.V poolt ühiselt ja kooskõlastatult, s.t, et langetatud oli ühine otsus teo toimepanemiseks ja seda asuti ka koos täide viima. Z.V ütluste kohaselt tegi Z.R talle ettepaneku minna XXX juurde auto äravõtmise eesmärgil. Z.R ütles Z.V-le, et kui XXX lüüa, siis ta on nõus kõik ära andma. Samuti ütles Z.R , et ta on XXX pärast 4 aastat kinni istunud. Koos mindi XXXukse taha, Z.V lõi XXX, et ta hakkaks hirmu tundma ja oleks nõus oma asjad ära andma. Koos võeti erinevaid esemeid korterist, koos sõideti kannatanu autoga minema, koos osteti kannatanu raha eest õlut, mis tarbiti koos ära, koos 10 kasutati kannatanu autot järgmisel päeval väljasõiduks, samuti jaotati ära mobiiltelefonid. Seega oli süüdistatavate tegevus algusest peale kokku lepitud ning samuti kasutati koos äravõetud esemeid ja see vastab kaastäideviimise tunnustele, kuivõrd teo toimepanijate käitumises ilmneb ühise teoplaani täideviimine, s.o tegu vastab
Senise kohtupraktika kohaselt ei pea iga kaastäideviija omakäeliselt kõiki või osa süüteokoosseisu objektiivsetest tunnustest täitma ning piisab sellest kui iga kaastäideviija käitumisakt lisab tagajärje saabumisse oma teopanuse. Kaastäideviijate süüteopanuste kogum peab täitma süüteokoosseisu ja iga kaastäideviija panus täiendab teise kaastäideviija tegevust selliselt, et tulemuseks on süüteokoosseisu täitmine. Antud juhul kui võtta emma-kumma süüdistatava käitumisaktid eraldi ja eemaldada tegevuste kogumist, ei oleks võimalik ühel süüdistataval selles olukorras kõiki süüteokoosseisu täitmiseks vajalikke eeldusi täita. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavate ühtne teopanus tervikuna oli vajalik süüteokoosseisu täitmiseks ning sellest tulenevalt on tegemist kaastäideviimisena, so isikute tegutsemisega grupis. Riiklik süüdistaja on süüdistatavate käitumise kvalifitseerinud ka
lg 2 p 9 järgi, mis tähendab, et röövimine pandi toime sissetungimisega.
lg 2 p 9 seoses tuleb viidata, et kehtiv kohtupraktika sisustab sissetungimist analoogselt
§-ga 266.
lg 1 nägi kuni 31.12.2014 ette kriminaalvastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest ning isiku tegevuse kvalifitseerimine
järgi tähendab muu hulgas seda, et 1) hoonesse, ruum, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Alates 01.01.2015 on
sõnastust muudetud ja lõikes 1 märgitud käitumine, s.o osa käitumisaktidest on hinnatavad väärteona. Samas näitab see seda, et tegemist on õigusvastase, s.o ebaseadusliku käitumisega. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et sisenemine XXXkorterisse oleks toimunud kooskõlas kannatanu tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatavate jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatavate sisenemine XXX korterisse vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse korterisse. Majas oli fonolukk ja sinna siseneti majast väljuva isiku järgselt. Korteri ukse avas kannatanu ainult selle pärast, et arvas, et varem lahkunud korterikaaslane on midagi maha unustanud ja tuli tagasi. Korterisse sisenemiseks kasutasid süüdistatavad vägivalda, võttes kannatanult võimaluse sisenemist takistada. Sellele järgnevalt, olles korterisse sisenenud, keeras Z.R ukse seestpoolt lukku, võttes kannatanult võimaluse korterist väljuda. Selline käitumine, sisenemise viis ja ukse lukustamine viitavad üheselt korteri valdaja või omaniku tahte vastasusele. Seega oli süüdistatavate tungimine XXXkorterisse
tähenduses ebaseaduslik ning seda sõltumata sellest, et alates 01.01.2015 kehtestatud karistusseadustiku muudatusega on
Nii enne 01.01.2015 seadusemuudatust kui ka pärast seda on
lg 2 p 2 kohaselt karistatav valdaja tahte vastaselt ruumi ebaseaduslik tungimine kui see on seotud vägivallaga. Käesoleval juhul on tuvastatud nii valdaja tahtes vastane sisenemine kui ka vägivalla kasutamine sisenemise hõlbustamiseks. Seega esinevad alused kvalifitseerida süüdistatava tegu ka
Riiklik süüdistaja on Z.R-i käitumise kvalifitseerinud veel
lg 2 p 4 järgi ja süüdistusakti kohaselt oli tegu toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. Karistusregistri väljavõttest ja Harju Maakohtu 31.03.2009. a otsusest nr 1-0815173, Harju Maakohtu 02.12.2010 otsusest nr 1-10-12317 ja Harju Maakohtu 20.12.2011 otsusest nr 1-11-6548 (tl 97-99, 100-102, 103-107, 108-110) nähtub, et Z.R-i on varasemalt kolm korda kriminaalkorras karistatud, sealjuures röövimise ja korduvalt sama kannatanu XXXvastu. Seega on süüdistuses nimetatud kuriteo puhul tegemist röövimisega, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. Menetlusesemeks 11 oleva kuriteo toimepanemise ajaks ei olnud Z.R-ile röövimise eest mõistetud karistus kustunud ja Z.R oli menetlusesemeks olevat kuritegu toime pannes isikuks, kes on varem toime pannud röövimise. Seega on kuritegu süüdistusaktis õigesti kvalifitseeritud
Kuriteo asjaoludest ja süüdistatavate ütlustest lähtuvalt on kohus veendumusel, et süüdistatavad panid neile inkrimineeritava süüteo toime etteplaneeritult, seega kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani Z.R, kes oli varem toime pannud röövimisi, taas toime isikute grupis, vägivalda kasutades ja sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on kvalifitseeritav kuriteona
Samuti pani Z.V toime isikute grupis, vägivalda tarvitades ja sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on kvalifitseeritav kuriteona
Episood
lg 1 järgi (Z.R) Kohus leiab, et Z.R-i poolt 27.04.2015.a Tallinnas XXXkorteris nr 3 toimepandud vägivalla kasutamine kannatanu XXXvastu eesmärgiga maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses on tõendatud kannatanu XXXkohtueelses menetluses antud ütluste, süüdistatavate kohtueelses menetluses antud ütluste ja muude kirjalike tõenditega. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
lg sätestatud kuriteo, s.o vägivald õigusemõistmises osaleja vastu, objektiivne külg koosneb kahest elemendist. Esiteks on vaja tuvastada vägivalla kasutamine süüdistatava poolt ja teiseks, kas kannatanu puhul on tegemist
lg 1 nimetatud isikuga, s.o kas vägivalda on kasutatud kahtlustatava, süüdistatava, õigeksmõistetu, süüdimõistetu, tunnistaja või kannatanu vastu eesmärgiga takistada tal täita oma kohustust, teostada oma õigusi kriminaalmenetluses või maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses. Et süüdistatav kasutas XXXsuhtes vägivalda, on juba eelpool tuvastamist leidnud ja kohus siinkohal seda üle ei korda. Edasi juhib kohus tähelepanu järgmistele kriminaalasja materjalides esinevatele kohtuotsustele. Nimelt mõisteti Z.R 31.03.2009 Harju Maakohtu otsusega nr 1-08-15173 (tl 100-102) süüdi
lg 2 p 5, 7, 8 ja 10 ning § 120 järgi kannatanu XXX suhtes toimepandud röövimise tõttu. Ja samuti mõisteti Z.R 20.12.2011 Harju Maakohtu otsusega nr 1-11-6548 (tl 108-110) süüdi
lg 2 p 7 ja 8 järgi kannatanu XXX suhtes toimepandud röövimise tõttu ning XXX andis Z.R-i vastu eeluurimisel ütlusi ning asja arutati ilma menetlusosalisi kohtus ülekuulamata lühimenetluses. Kannatanu ütluste kohaselt ütles Z.R talle samal ajal, kui ta tema kätt selja taha väänas, et sinu pärast XXX ma 5 aastat kinni istusin. Ka süüdistatav Z.V ütluste kohaselt, ütles Z.R talle, et lähme röövima XXX juurde, kelle pärast ta aastaid vangis on istunud. Süüdistatav Z.R on ka ise andnud ütlusi selle kohta, et ta mainis vastavat asjaolu XXX , samuti seda, et tal on XXX konfliktid olnud juba kolmel korral. Sellest saab järeldada, et Z.R ei olnud unustanud asjaolu, et XXX oli kannatajaks kriminaalasjas, kus tema mõisteti aastateks vangi ning tema arvates oli selles kõiges süüdi XXX, et tema pidi vangis istuma. Kui Z.R-i ainuke eesmärk oleks olnud lihtsalt röövimine toime panna, siis ei oleks olnud vajalik seda asjaolu mainida teisele kaasosalisele. Samuti ei oleks olnud vajalik XXX süüdistamine tema aastate pikkuse vangistuse eest, samal ajal kannatanu kätt seljataha väänates. See kõik näitab seda, et Z.R soovis kannatanule selle eest röövimisega kätte maksta, et kannatanu oli varem teda süüstavaid ütlusi andnud. 12 Seega on XXX puhul tegemist isikuga, kellele Z.R tahtis kätte maksta tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses. Sellele viitab ka asjaolu, et Z.R valis uuesti kannatanuks just nimelt XXX, mitte mõne kõrvalise isiku, kellelt vara hõivata. Ta oli teadlik XXX asukohast, st elukohast, samuti sellest, et XXX on sõiduk mida võtta. Sellest annab tunnistust ka asjaolu, et Z.R tegi Z.V-le ette panku minna just XXX juurde ning seda põhjendas ta Z.V-le kahe asjaoluga: XXX pärast oli ta kandnud karistust ja XXX suhtes vägivalda tarvitades saab kätte kõik vajaliku. Sellisest teadmisest lähtus ka Z.V, kes koheselt ukse avanedes XXX näkku lõi. Kuriteo koosseis on täidetud, kui isik paneb vägivalla teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega, kuigi Z.R-i enda sõnul ta kannatanule haiget teha ei tahtnud, vaid tahtis teda püsti aidata, siis pidi ta võimalikuks pidama, et vanemal inimesel (65-aastane) käe selja taha väänamisega valmistab ta talle füüsilist valu, kuid tal oli sellest ükskõik. Samuti pidi ta vägagi võimalikuks pidama seda, et XXX tunneb tema vastu hirmu, kuna on varasemalt korduvalt tema vastu juba vägivalda kasutanud. Samas oli ta nõus ja kiitis heaks selle, et Z.V XXX suhtes vägivalda kasutas, kuivõrd sellega saavutati nii kättemaks XXX kui ka loodi röövimise toimepanemiseks kannatanu hirmuseisund. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatav pani talle inkrimineeritud kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega pani Z.R toime
vägivalla kasutamine kannatanu vastu eesmärgiga maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest ette näinud kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Järgnevalt hindab kohus Z.R-i süü suurust
lg 2 p 4, 7 ja 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, mis seisneb süüdistatava poolt ühe kannatanu vara röövimises. Teoga tekitati ühele kannatanule varalist kahju suhteliselt väikeses summas, samuti tekitas Z.R ise kannatanule füüsilist valu, mis seisnes kannatanu käe seljataha väänamises. Kuigi kannatanu näkku ja kehasse löömine toimus küll Z.V poolt, siis toimus süüteo toimepanemine ja kogu füüsiline vägivald isikute grupis ja Z.R-i heakskiidul. Kuigi Z.R-i poolt füüsilise valu tekitamine oli minimaalne, siis arvestab kohus ka seda, et Z.R oli kuriteo toimepanemise initsiaatoriks ning kohtu hinnangul on see süüd suurendavaks asjaoluks. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud see, et Z.R pani antud kuriteo toime kavatsetult. Teo asjaolusid koostoimes hinnates, sealjuures arvestades ka kolme kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, leiab kohus, et Z.R-i süü on hinnatav keskmisena. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtueelses menetluses on süüdistatav avaldanud kahetsust. Kahetsust avaldas süüdistatav ka kohtuistungil, seega peab kohus võimalikuks sellega arvestada. Samas leiab kohus, et arvestades süüteo asjaolusid, siis kergendava asjaolu esinemine ei ole niivõrd mõjus, et tingiks karistuse määramise oluliselt alla sanktsioonimäära keskmist määra või alammäära lähedases määras. Süüdistatavale on inkrimineeritud ka
lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, s.o vägivalla kasutamine kannatanu vastu, makstes talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses, mille eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. 14 Hinnates Z.R-i süü suurust
lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, leiab kohus, et kuigi süüdistatav väänas vaid kannatanu käe seljataha, s.o tekitas kannatanule minimaalset füüsilist valu ja kasutas ära kannatanu hirmu tema vastu, siis on tegemist juba kolmanda süüteoga sama kannatanu vastu. See näitab süüdistatava suhtumist ja hoolimatust just konkreetse kannatanu suhtes ning õiguskorda tervikuna. Samas on kohtumenetluses tõendamist leidnud see, et Z.R pani antud kuriteo toime vägivalla kasutamise osas vähemalt kaudse tahtlusega ning kannatanu õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses kätte maksmise osas kavatsetusega, millele viitab juba see, et taaskord sai kuriteo ohvriks sama kannatanu. Seega on Z.R-i süü hinnatav keskmisena. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtueelses menetluses on süüdistatav eitanud valu tekitamist kannatanule, seega ei ole ta ka antud süüteo puhul kahetsust avaldanud. Seega kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Liitkaristuse mõistmisel arvestab kohus seda, et isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteo koosseisule. Kohus leiab, et Z.R-i poolt kannatanu suhtes vägivalla kasutamine kandis endas kahe eesmärki. Esmalt vägivalda kättemaksuks õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses kui ka vägivalda selleks, et tekitada kannatanus jätkuvat hirmutunnet ja murda sellega kannatanu valdus vallasasjade üle, kehtestamaks enda valdust kannatanu vara üle. Seetõttu leiab kohus, et
lg 1 alusel tuleb süüdistatavale mõista üks karistus süüteo eest, mis näeb ette raskeima karistuse. Süüdistatav on oma korduvate samalaadsete kuritegude toimepanemisega näidanud seda, et tal on jätkuv soov sama kannatanu suhtes samalaadseid kuritegusid toime panna, samuti saada elatusvahendeid kõrvaliste isikute arvelt ning vajadusel on valmis kasutama ka vägivalda. Samuti, kuna eelnevad karistused ei ole süüdistatava suhtes soovitud mõju avaldanud ning süüdistatav on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist, siis õiguskorra kaitsmise huvides peab iga järgnev karistus olema rangem kui eelmine, et kinnistada süüdistatavas arusaamist keelunormi kehtivusest. Seega leiab kohus, et vastavalt süüdistatava süü suurusele ning arvestades asjaoluga, et süüdistatav on toime pannud kaks kuritegu, ei ole võimalik karistust määrata oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Järgnevalt hindab kohus Z.V süü suurust
lg 2 p 7 ja 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemises, mis seisneb süüdistatava poolt ühe kannatanu vara röövimises. Teoga tekitati ühele kannatanule varalist kahju suhteliselt väikeses summas, samuti tekitati kannatanule füüsilist valu, mis seisnes kannatanule käega näkku ja jalaga kehapiirkonda löömises. Kriminaaltoimikus leiduvate tõendite põhjal võib teha järelduse, et kuriteo toimepanemise initsiaatoriks oli Z.R, seega võrreldes teise süüdistatavaga on Z.V süü mõnevõrra väiksem. Samas leiab kohus, et süüdistatava vägivaldne käitumine näitab süüdistatava ükskõiksust ja hoolimatust ümbritsevate inimeste suhtes ning õiguskorda tervikuna. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud see, et Z.V pani antud kuriteo toime kavatsetult. Teo asjaolusid koostoimes hinnates, sealjuures arvestades ka kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, leiab kohus, et Z.V süü on hinnatav keskmisena. Edasi analüüsib kohus ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt on süüdistatav kahetsenud tehtut, seega peab kohus võimalikuks sellega arvestada kuigi kohtuistungil süüdistatava poolt kahetsusavaldust ei kõlanud. Kõiki asjaolusid koostoimes arvestades, leiab kohus, et Z.V-le võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Harju Maakohtu 06.04.2015. a otsusega nr 1-15-2400 on süüdistatavat
lg 2 p 9 ja § 121 lg 1 alusel karistatud vangistusega 1 aasta, mis asendati üldkasuliku tööga 365 tundi 15 ning katseajaga 24 kuud (tl 195-197). Süüdistatav üldkasuliku töö tunde tegema ei ole asunud (tl 218). Vastavalt
lõikele 7, kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule, s.t kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega tuleb käesoleva otsusega mõistetavale karistusele liita Harju Maakohtu 06.04.2015.a otsusega mõistetud ja täielikult ärakandmata tähtajaline vangistus, s.o 1 aasta täies ulatuses. 5. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatavate menetluskuludeks määratud kaitsja tasu, sõiduauto teisaldamise tasu ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Z.R-i menetluskuludele lisandub ka tema sundtoomise kulu. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2015 määrusega arvatud Z.V menetluskulu hulka määruskaebemenetluses kaitsjale makstud tasu 24 eurot. Samas puuduvad kriminaaltoimikus andmed kaitsjale tasu maksmise kohta ning määruskaebuse on esitanud Z.V ise ning kohtumäärusest ei nähtu, et kaitsjat oleks määrusekaebuse läbivaatamisel osalenud. Sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks seda menetluskulu süüdistatava menetluskulu hulka arvata ning menetluskulu 24 euro ulatuses tuleb jätta süüdistatavalt välja mõistmata. Kuigi süüdistatavad viibivad vahi all, ei ole kohtule esitatud ka tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavatele ilmselt üle jõu. Seaduse kohaselt ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatavaid on varem korduvalt karistatud mitmete kuritegude toimepanemise eest. Lisaks on süüdistatavad eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikutena teadlikud sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad nende enda kanda jäävad menetluskulud. Samuti tuleb süüdistatavatelt solidaarselt välja mõista sõiduki teisaldamiskulu, mis tekkis seoses süüdistatavate poolt neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemisega. Lisaks tuleb Z.R-ilt välja mõista sundtoomise kulud. Kohus rõhutab veel, et kohtupraktika kohaselt ei ole ka kinnipidamisasutuses karistuse kandmine asjaoluks, mis võiks tingida menetluskulude vähendamise. Peale selle on süütegude toimepanemine olnud süüdistatavate vaba ja teadlik valik. Seetõttu tuleb menetluskulud süüdistatavatelt välja mõista täies mahus. Samas leiab kohus, et karistuse kandmise ajal ei pruugi süüdistatavad olla tööga hõivatud ja neil võivad puududa piisavad rahalised vahendid koheselt menetluskulude täies ulatuses tasumiseks. Arvestades ka menetluskulude summa suurust esinevad alused võimaldada süüdistatavatel tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et maksetähtaja järgimata jätmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 16 Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 17
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.