Obsah (4)

§ 200§ 65§ 68§ 76

Kriminaalasi nr 1-15-6997 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2018. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-6997 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistun

§ 200lg 2 p 7, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra.

§ 65

lg 2 ja § 69 lg 6, 7 alusel suurendati S.S-ile mõistetud karistust Harju Maakohtu 06.04.2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. S.S-ile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 8 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Kinnipeetava karistusaeg algas 28.05.

1. a ja lõppeb 28.01.
2. a. Vangla ei toeta S.S-i vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha S.S-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta S.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu S.S selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära S.S-i, leiab, et S.S-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
4. S.S kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on S.S temale mõistetud karistusasjast (3 aastat 8 kuud) ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Samuti on S.S kanda jäänud karistust rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused S.S-i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 S.S on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Käesoleval ajal kannab S.S liitkaristust varavastaste süütegude, s.o grupiviisilise röövimise ja süstemaatilise varguse, samuti kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. S.S-i kuritegelik käitumine on püsinud muutumatuna pika aja jooksul (alates ajast, mil S.S oli alaealine). S.S-i varasemast elukäigust nähtuvalt on S.S-ile kolmel korral kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuseks reaalne vangistus. Eelmise karistuse kandmiselt vabanes S.S septembris

1. a, kuid juba märtsis
2. a pani S.S toime uued kuriteod. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et grupiviisilise röövimise, mille eest S.S käesolevalt karistust kannab, on S.S toime pandud katseajal (s.o ajal, kui S.S tuli teha üldkasulikku tööd Harju Maakohtu 06.04.
3. a otsuse alusel). Seega vaatamata varasemalt mõistetud eriliigilistele karistustele (sh reaalsele vangistusele), pani S.S
4. a aprillis toime grupiviisilise röövimise sissetungimisega. 2 S.S koos kaassüüdistatavaga tungis viimase tuttava korterisse, kust võtsid vägivalda kasutades kannatanult ära mobiiltelefonid, navigaatori, sularaha ja autovõtmed. S.S koos kaassüüdistatavaga lukustasid kannatanu tema korterisse ja lahkusid kannatanu sõiduautoga. Sellest järeldub, et S.S-ile ei ole mõistetud karistused avaldanud mingisugust mõju, kuna S.S on vabaduses jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega ei ole S.S-i käitumist mõjutanud kinnipidamiskohas karistuse kandmine, ega ka vanusega kaasneva teatav elukogemus. Seetõttu on alust arvata, et S.S-i jaoks on õiguskorrale mittevastav käitumine kooskõlas tema eluviisi, mõtlemise ja maailmavaatega. 3.2 Kohus peab positiivseks, et S.S on vangistuse jooksul osalenud vangla tööhõives ja omandanud puidupingitöölise eriala. S.S on läbinud sotsiaalprogrammid Agressiivsuse asendamise treening ja Eluviisitreening nin g temaga on läbi viidud vestlused põhjus -tagajärg seoste analüüsimiseks. S.S on üks kehtiv distsiplinaarkaristus - määratud 19.05.2017.a temale mittekuuluvate esemete omamise eest. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt S.S tarvitab narkootikume alates 21.eluaastast. Viimati tarvitas narkootikume enne käesolevat vangistust ja peamiseks narkootikumiks oli amfetamiin. S.S sõltuvust narkootilistest ainetest ei tunnista ning seega ei näe ka seoseid narkootikumide tarvitamise ja õigusvastase käitumise vahel. S.S-i selgitustest nähtuvalt on tal varasemalt esinenud üksnes alkoholi liigtarvitamist ja ta ei tunnetanud piire. Kuna S.S on kuriteo toime pannud lisaks majandusliku kasu saamise eesmärgile ka tingituna narkosõltuvusest, peab kohus oluliseks, et S.S teadvustaks endale täielikult sõltuvusprobleemi ning hakkaks nägema seoseid sõltuvusprobleemi ja õigusvastse käitumise vahel. Ainult seeläbi saab vähendada tagajärgedele mõtlematut käitumist ja maandada S.S-ist lähtuvaid riske uute kuritegude toimepanemiseks. 3.3 Vabanemise korral on S.S kindel elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakonnas. Nimetatud elukoht kuulub S.S-i tuttava xxxxxxxxxxxxx perekonnale. S.S ja xxxxxxxxxxxx said tuttavaks viimase poja kaudu, kes käesolevalt kannab samuti karistust. Perekond soovib ja on nõus S.S vabanemisel igakülgselt toetama. S.S-i ema on surnud ja suhted isaga on minimaalsed. S.S-i õed on nõus venda nii moraalselt, kui ka materiaalselt toetama, et vend saaks oma elu korda, kuid S.S-ile elukohta pole võimalik pakkuda. xxxxxxxxxxxxx kinnitusel on ta võtnud ühendust Põltsamaa Feliks AS-iga ning ettevõtte on valmis S.S-ile tööd pakkuma ja selle kohta ka garantiikirja väljastama. Kohtule vastavasisulist garantiikirja esitatud ei ole. Kohus, võttes arvesse S.S-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, peab oluliseks, et S.S oleks tagatud kindel töökoht, mis hoiaks teda igapäevaselt tegevuses ning aitaks seeläbi maandada uute kuritegude toimepanemise riske, samuti võimaldaks saada regulaarset ja kindlat sissetulekut. Ka S.S ise on kinnitanud, et uute kuritegude toimepanemise vältimiseks tuleb tal leida endale töökoht. Tartu Vangla andmetel on S.S seisuga 13.02.
5. a rahalisi nõudeid ligikaudu 4768 euro ulatuses ja vabanemisfondis 195,28 eurot.
6. Kohus, võttes arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et S.S-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et S.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal, samuti osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused, aga ka S.S-i isik. S.S tuleb mõistetud karistus lõpuni kanda. Raina Pärn 3 Kohtunik 4