4-22-3922/27

4-22-3922 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-22-3922 (2317,22,006516; 2317,22,006546; 2330,22,003342) Kohtukoosseis Sten Lind, Janika Kallin ja Orvi Koik Väärteoasi S.L väärteoasi KarS § 218 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. detsembri 2022 otsus Apellant menetlusalune isik S.L (ik XXX, elukoht XXX) RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
3. detsembri 2022 otsus muutmata ja menetlusaluse isiku S.L apellatsioon rahuldamata. OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. S.L mõisteti Harju Maakohtu
5. detsembri 2022 otsusega süüdi KarS § 218 lg 1 järgi ja teda karistati 12 päeva pikkuse arestiga. Kohus määras, et arest peab olema ära kantud hiljemalt
6. veebruariks
7. Otsuse kohaselt pani S.L toime KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo ehk kelmuse. S.L lõi ostjates teadlikult ebaõige ettekujutuse, kui pakkus Facebook Marketplace’i internetikeskkonnas mobiiltelefoni müügiks ilma kavatsuseta kaupa ostjale üle anda (müügiks pakutavat mobiiltelefoni S.L tegelikult ei olnud). Kolm ostjat kandsid S.L arvelduskontodele raha ning kuna S.L neile lubatud kaupa vastu ei saatnud, said ostjad varalist kahju ning S.L varalist kasu. Kelmusega tekitas S.L 1 4-22-3922 ostjatele varalist kahju 53 eurot, 50 eurot ja 50 eurot. Kuna tekitatud kahju jäi alla KarS § 218 lg-s 4 sätestatud piirmäära, s.o 200 eurot, kvalifitseeris kohus S.L teod KarS § 218 lg 1 järgi. Kohtuvälises menetluses põhjendas S.L oma tegu raha vajadusega. Ta kinnitas, et on valmis ostjatele hüvitama tekitatud kahju 30 päeva jooksul ning lubas menetlejale saata maksete kinnitused. Maakohtu istungil S.L ei osalenud. Kohtuväline menetleja taotles S.L-ile karistuseks 12 päeva aresti. Maakohus märkis, et lähtub karistuse liigi valikul süü suurusest ja S.L isikut iseloomustavatest andmetest. Ajavahemikul
8. novembrist 2021 kuni
9. oktoobrini 2022 on S.L on karistatud KarS § 218 lg-le 1 vastavate väärtegude toimepanemise eest seitsmel korral. Kuuel korral on teda karistatud rahatrahviga, mis on tal kõik tasumata ning ta pole vaatamata lubadusele hüvitanud ka ostjatele tekitatud kahjusid. See viitab sellele, et S.L puuduvad piisavad rahalised vahendid või tahe rahaliste mõjutusvahendite ning tekitatud kahjude tasumiseks. Lisaks nähtub karistusregistri andmetest, et viimase väärteoasja menetlemise ajal jätkas S.L uute väärtegude toimepanemist, pannes lühikese ajavahemiku jooksul toime kolm väärtegu. Viimase kohtuotsusega karistati S.L arestiga, mis asendati üldkasuliku tööga. Kohtu hinnangul ei ole rahatrahvid ega üldkasulik töö mõjutanud S.L uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et S.L suhtes tuleb kohaldada aresti. Maakohus hindas S.L süüd keskmiseks. Ehkki tekitatud kahjude summad jäid oluliselt alla KarS § 218 lg 4 sätestatud piirmäära ülemmäära, pani S.L lühikese ajavahemiku jooksul toime kolm väärtegu. Karistust kergendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Väärteoprotokollidest ega S.L ülekuulamisprotokollidest ei nähtu, et ta oleks avaldanud kahetsust. S.L ei ole kahetsust avaldanud ka kohtule edastatud avalduses. Maakohus märkis, et kuna S.L puhul on tegemist järjekindlalt samalaadseid varavastaseid väärtegusid toime paneva isikuga, on põhjendatud tema karistamine ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra lähedases määras, s.o 12 päeva pikkuse arestiga. Kohaldatava aresti määr peab olema selline, mis sunniks S.L süütegude toimepanemisest hoiduma. Selleks, et karistus saavutaks eesmärgi ja takistaks S.L uute süütegude toimepanemist, määras kohus, et arest peab olema kantud võimalikult lühikese aja jooksul otsuse jõustumisest, s.o
10. veebruariks
12. S.L saatis
13. detsembril 2022 Harju Maakohtule e-kirja, milles taotles aresti asendamist üldkasuliku tööga. S.L märkis, et ta kahetseb siiralt tehtut ja lubas, et ei soorita enam kunagi midagi sellist. Ta on nõus tegema üldkasuliku töö tunde kasvõi maksimaalselt, kuid aresti ta tõesti kanda ei soovi. Maakohus edastas S.L e-kirja apellatsioonkaebusena Tallinna Ringkonnakohtule. 2 4-22-3922
14. Tallinna Ringkonnakohus jättis
15. jaanuari 2023 määrusega S.L apellatsiooni käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu hinnangul seisnes apellatsiooni puudus eelkõige selles, et see oli allkirjastamata. Kohus juhtis tähelepanu sellelegi, et kaebuse esitaja peab märkima, miks tuleks vaidlustatud otsus tühistada ning selgitas, et maakohtu otsuse tühistamiseks annab põhjust üksnes see, kui maakohus on teinud mingi vea. Ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul kõrvaldas S.L apellatsiooni puudused. Ta palub kergemat karistust ja arest asendamist üldkasuliku töö või rahatrahviga, kuna ta tõesti ei soovi aresti kanda. Ta lubab, et ei soorita enam kunagi midagi sellist. Ta otsib aktiivselt tööd ja lubab töö leidmisel hakata kannatanutele raha tagasi maksma. Ühtlasi märgib S.L, et ei soovi apellatsiooni läbivaatamist istungil.
16. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas apellatsioonile kirjaliku vastuse, milles leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Ta märgib, et on nõus apellatsiooni läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et maakohus on otsuses põhjalikult selgitanud, miks on põhjendatud S.L karistamine just raskemaliigilise karistusega ning juhib eraldi tähelepanu S.L varasemale käitumisele ja talle mõistetud karistustele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Maakohtu otsuse tühistamiseks ja S.L karistuse asendamiseks üldkasuliku töö või rahatrahviga ei ole alust.
18. Tulenevalt VTMS § 148 p-st 4 võib ringkonnakohus tühistada maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas vaid juhul, kui maakohus on mõistnud väärteo raskust ja menetlusalust isikut arvestades õiguslikult põhjendamatu karistuse. Esitatud apellatsioonis ei ole väidetud, et maakohus oleks teinud karistust mõistes mõne vea. Sellist maakohtu viga ei näe ka ringkonnakohus. Maakohus on karistuse mõistmisel võtnud arvesse kõiki nõutavaid asjaolusid. 6.
19. S.L taotleb aresti asendamist üldkasuliku töö või rahatrahviga põhjusel, et ei soovi aresti kanda ning lubab sellistest tegudest hoiduda. Need argumendid ei anna alust karistuse asendamiseks. Karistus ei peagi olema süüdlasele meeldiv. Karistuse üks mõte on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Rahatrahvi määramine või aresti asendamine üldkasuliku tööga on põhjendatud siis, kui on alust arvata, et need täidaksid karistuse eesmärgid. See tähendab, et kohus peab muuhulgas hindama, kui tõenäoliselt jätkab süüdlane rikkumiste toimepanemist. Maakohus ongi seda teinud. Kohus põhjendas S.L-ile aresti kohaldamist just sellega, et varasemate samasuguste väärtegude toimepanemise eest mõistetud rahatrahvid ja üldkasulik töö ei ole tema uusi süütegusid ära hoidnud. Maakohtu otsusest nähtub, et viimased väärteod pani S.L toime ajal, mil tema eelmist väärteoasja veel menetleti. Seetõttu on põhjendatud maakohtu järeldus, et rahatrahv ja üldkasulik töö ei ole efektiivne mõjutamaks 3 4-22-3922 S.L uute väärtegude toimepanemisest hoiduma ning kohaldada tuleb raskemat karistusliiki. 6.
20. Ka apellatsioonis märgitu, et S.L kahetseb siiralt tehtut, ei anna alust tema karistuse muutmiseks. Vastavalt KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 järgi on karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus. Siiras kahetsus tähendab seda, et isik on oma teo taunitavust mõistnud ja püüab sarnast käitumist edaspidi vältida. Kuna karistust kergendav asjaolu ei ole mitte kahetsuse avaldamine, vaid just puhtsüdamlik kahetsus, peab kohus alati hindama, kas avaldatud kahetsus on puhtsüdamlik, s.o, kas on alust uskuda, et isik siiralt kahetseb oma tegu. Tulenevalt asjaoludest, et S.L on vaatamata eelnevatele korduvatele karistustele jätkanud samasuguste väärtegude toimepanemist ja et ta avaldas kahetsust alles esitatud apellatsioonis, ei pea ringkonnakohus tema kahetsust puhtsüdamlikuks. 6.
21. Vastuseks S.L lubadusele töö leidmise korral kannatanutele raha tagasi maksta, märgib ringkonnakohus, et üksnes umbmäärane lubadus kahju hüvitada ei ole karistust kergendav asjaolu.
22. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 145 lg-le 1 ja 147 lg 1 p-le 1, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
23. detsembri 2022 otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. 4