4-22-3922 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2022, Tallinn Väärteoasja number 4-22-3922 (2317,22,006516; 2317,22,006546; 2330,22,003342) Ko

§ 218

lg 1 järgi Menetlusalune isik K.T ; ik: XXX; elukoht väärteoprotokolli koostamise ajal: xxxx, rahvastikuregistri andmetel alates 07.12.2022 xxxx; töökoht: OÜ A. Kohtuvälise menetleja esindaja Katrin Vizel, politseijaoskonna menetlusgrupp Põhja prefektuuri menetlustalituse Lääne-Harju üldsüütegude RESOLUTSIOON 1. K.T süüdi tunnistada

§ 218

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks arest 12 (kaksteist) päeva.

1. Mõistetud arest 12 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses asukohaga Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 20.02.
2. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 14.12.
3. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. 1 Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 11.10.2022 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll (2317,22,006516) selles, et K.T lõi 18.08.2022 varalise kasu saamise eesmärgil I. M.´ile, elukoht Xxxx, teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, kui pakkus internetikeskkonnas Facebook.com Marketplace müügiks telefoni Samsung xxxx hinnaga 53 eurot (koos postikuluga) kavatsemata seda ostjale üle anda. Eksimuses olles tegi I. M. kauba, telefon Samsung xxxx, ostuks ülekande K.T arvelduskontole nr xxxx summas 53 eurot, kuid K.T ei edastanud lubatud kaupa ega tagastanud ostjale raha, tekitades I. M.´ile varalist kahju summas 53 eurot. 11.10.2022 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll (2330,22,003342) selles, et K.T lõi 19.08.2022 varalise kasu saamise eesmärgil M. E. J. ´le, elukoht Xxxx, teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, kui pakkus internetikeskkonnas Facebook.com müügiks telefoni Samsung xxxx hinnaga 50 eurot kavatsemata seda ostjale üle anda. Eksimuses olles tegi M. E. J. kauba, telefon Samsung xxxx, ostuks ülekande K.T arvelduskontole nr xxxx summas 50 eurot, kuid K.T ei edastanud lubatud kaupa ega tagastanud ostjale raha, tekitades M. E. J.´le varalist kahju summas 50 eurot. 11.10.2022 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll (2317,22,006546) selles, et K.T lõi 30.08.2022 varalise kasu saamise eesmärgil O. Z.´ile, elukoht Xxxx, teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, kui pakkus internetikeskkonnas Facebook.com Marketplace müügiks telefoni Samsung xxxx hinnaga 50 eurot kavatsemata seda ostjale üle anda. Eksimuses olles tegi O. Z. kauba, telefon Samsung xxxx, ostuks ülekande K.T arvelduskontole nr xxxx summas 50 eurot, kuid K.T ei edastanud lubatud kaupa ega tagastanud ostjale raha, tekitades O. Z.´ile varalist kahju summas 50 eurot. Sellise käitumisega K.T pani toime

§ 218

lg 1 ettenähtud väärteod, mis vastavad

§ 209lg 1 tunnustele.

Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kuid saatis kohtusse avalduse, milles märkis, et soovib asja arutamist tema poolse osavõtuta kuna on haigestunud. Vastavalt VTMS § 90 lõikele 1 kui menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning ta on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud, arutatakse asja menetlusaluse isikuta. Käesoleval juhul oli väärteoasja arutamine määratud 14.12.2022 kell 09.00 ning menetlusalusele isikule saadeti kohtukutse. 12.12.2022 saatis menetlusalune isik kohtule avalduse, et asja arutataks tema osavõtuta. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusalusele isikule on väärteoasja arutamise aeg ja koht piisava ajavaruga teatavaks tehtud ja menetlusalune isik ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, mistõttu kohus peab võimalikuks arutada väärteoasja menetlusaluse isiku osavõtuta VTMS § 90 lg 1 korras. VTMS § 98 lg 5 kohaselt kui asja arutatakse menetlusaluse isiku osavõtuta, teeb kohtunik teatavaks menetlusaluse isiku varasemad ütlused ja tema kirjalike avalduste sisu. Kohtuvälisel menetlusel on menetlusalune isik 11.10.2022 selgitanud temale süüks arvatavate väärtegude kohta, et ta ei mäleta täpset kuupäevi, aga pakkus selle aasta augustis Facebook Marketplace kaudu müügiks telefoni Samsung xxxx hinnaga 50 eurot. Seda telefoni tal reaalselt olemas ei olnud ja tal ei olnud plaanis seda telefoni ostjatele edastada. Müüs seda telefoni vist kolmele inimesele. Ostjate nimesid peast ei mäleta. Pakkus müügiks olematut telefoni kuna tal oli raha vaja. Raha tagastada tal plaanis ei olnud. Facebook Marketplace´s kaupa müües kasutas nime A. T.. Lasi raha kanda enda Leedu Xxxx pangakontole nr xxxx ja Leedu Xxxx pangakontole nr xxxx. Summad olid 53 ja 50 eurot, tema kontole kantav summa sõltus sellest, kas ostja oli nõus tasuma saatmiskulu või mitte. On olemas konto ka Eesti Xxxx. See konto oli vahepeal suletud, kuid nüüd on sama konto taas tema kasutuses. On teadlik, et kui ta müüb internetis kaupa, mida tal ei ole plaanis edastada ostjale, kes on talle raha kandnud, siis on toime pannud õigusrikkumise. Teeb seda selleks, et saada juurde raha. Käib tööl ja saab palka ka. On valmis tekitatud kahjud 2 ostjatele hüvitama 30 päeva jooksul. Ostjate kontaktid saab oma vestlustest. Lubab, et edastab menetlejale maksete kinnitused. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud M. E. J. selgitas, et enne puhkusele minekut Marokosse tahtis osta kasutatud mobiiltelefoni. Ostis selle Facebook Marketplace kaudu, seal müüvad inimesed oma vanu seadmeid. Leidis sobiva telefoni sobiva hinnaga. Usaldab Facebook Marketplace, kuna on ka varem ostnud sealt kasutatud asju ja ei ole pettuse ohvriks langenud. Sel korral suhles selle inimesega ja isik ei kasutanud sama nime. Oli veidi kiire ja suhtles tööpausi ajal. Ei kontrollinud selle inimese profiili nagu varem. Ei vaadanud kas ta on ka varem midagi ostnud, müünud, kas profiil võib olla võlts. Sai sellest aru siis kui oli raha saatnud. Võttis ühendust, aga isik ei vastanud. Isik vastas kirjadele enne raha saatmist, leppisid kokku, et saab kätte Omniva Narva Prisma pakiautomaadist, pärast seda ei vastatud ühelegi sõnimile. Võttis ühendust kolm korda, kirjutas, et kui ei saa telefoni, tahab raha tagasi ja kui ei saa, pöördub kohtusse. Teatas Facebookis , et tegemist on võltsprofiiliga, kuid profiil jäi aktiivseks veel nädalaks, nii et sai inimesi edasi petta. Soovis osta Samsung 8, aga vaatas ainult telefonist pilte, on ekraanitõmmised sellest. Sel hetkel sai aru, et on pettus, profiilil oli üks nimi, eesti nimi, inimene, kellele raha saatis, oli teise nimega. Kellele raha saatis, seda nime täpselt ei mäleta. See juhtus juba kolm kuud tagasi, täpselt ei mäleta summat. Kuvatõmmisel on näha summa. Senini ei ole 50 eurot hüvitatud. See ostetav telefon oli Samsung xxxx. Tasus telefoni eest Leedu pamga kontole, sest algas LTga. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud I. M. selgitas, et otsis odavamat telefoni, sest pidi sõitma reisile ja et oleks veel üks sidevahend. Leidis M arketplace Facebookis odavama Samsung xxxx, ise kasutab xxxx, mis on natuke uuem. Seega oleks kindel, et telefon on tuttav ja sobib. Võttis müüjaga ühendust, nime ei mäleta, see oli 18.08.2022 hommikul kell

1. Kirjutas müüjale, küsis, kus saaks telefoni näha, vastati, et Haapsalus. Kuulutuses oli aga märgitud Tallinn. Müüja põhjendas, et see vist oli automaatselt läinud. Küsis kahe tunni pärast üle kas garanteerib, et telefon töötab ilusti ja mingit probleemi sellega ei ole ja aku kestab normaalselt. Müüja vastas, et garanteerib, aku peab hästi vastu ja mingeid probleeme ei ole. Tundis huvi, kas saab ka postiga saata ja vastati, et võib ka postiga saata. Palus saata Tallinna Stroomi keskuse Ominva või Smart või DPD, edastas ka oma telefoninumbri, palus saata müüja andmed, kogusumma koos postiga. Kirjutati kontononumber, sai aru, et Läti või Leedu number, nimi K.T , numri viimased numbrid …xxxx. Kogusumma oli 53 eurot. Tegi kohe makse ja kirjutas, et makstud. Saadeti vastusena märk „pöial püsti“. Müüjas kirjutas, et õhtul peale tööd panen posti. Kirjutas vastu hästi, tänan. Möödus kaks päeva, 20.08 õhtul kirjutas müüjale kell 19.51, et palun saatke saadetise vöötkood. Vastust ei tulnud, 21.08 kell 11 saatis uuesti kirja, et saatke saadetise vöötkood. Kell 13.30 kirjutas kas saatis telefoni, millal. Vastust ei tulnud. Kirjutas õhtul kell 18.16 uuesti, et teisipäeval varahommikul lähen reisile, ostab telefoni spetsiaalselt reisi jaoks. Kui ei saa telefoni homme, jätke telefon endale, tagastage kogu summa. 50 eurot maksis telefon ja 3 eurot postikulud, kokku 53 eurot. Küsis müüja andmeid ja kogusummat koos postiga, vastati, et 53 eurot. Ei ole midagi tagasi saanud, ei ole tagastanud raha ega ole ka telefoni. Ühendust võtnud ei ole, viimane kord lubas 18.08.
2. Viimane suhtlus oli pärast raha üle kandmist, viimane teade oli, et õhtul peale tööd paneb posti. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud O. Z. selgitas, et tekkis telefoni vahetus ja hakkas otsima kuulutustest telefone. Leidis Facebookis Marketplaces kuulutuse, kus müügis oli Galaxy xxxx, pildi järgi päris viisakas seisukorras. Kirjutas müüjale, kas saab seda osta. Müüja vastas, et asub Haapsalus ja saab postiga saata Tallinna. Palus teda saata Tallinna Pelgulinna Selveri Omniva pakiautomaati. Leppisid kokku, et maksab 50 eurot. Tegi ülekande, müüja saatis oma rekvisiidid, K.T. Kandis üle 50 eurot. Ootas, küsis tracking numbrit, et jälgida kus pakk asub. Vastust ei saanud. Sai aru, et telefoni kätte ei saa. Mõne hetke pärast otsustas kirjutada avalduse politseisse, et võib-olla see aitab teisi inimesi tuleviks. Kuulutuses oli teine nimi, mitte nimi, vaid kasutajanimi, ei mäleta mis nimi, ei olnud K.T, mingi lühike nimi. Raha tagasi ei ole saanud. Pangakonto oli K.T, konto oli LT algusega, eeldab et Leedu või Poola panga number. Viimased numbrid olid …xxxx. 3 Kohtuvälise menetleja esindaja palus K.T tunnistada süüdi. On leidnud tõendamist, et isik on toime pannud temale süüks arvatud väärteod. Isik on tegu tunnistanud. Kahjuks isikule varasemad karistused ei ole oma mõju avaldanud. Eriti kahetsusväärne on see, et viimased väärteod, mida arutame, on toime pandud vaid mõnepäevaste vahedega. Isik müüb ühte ja sama kaupa erinevatele isikutele, ühelegi kahjusaajale ei ole kahju hüvitanud, kuigi lubas seda. Isik on tunnistanud, et tal ei ole kaupa olnud ning ei ole kavatsust olnud seda ka ostjale edastada. Isikut on kariststaud erinevate karistustega, viimane karistus oli 06.10.2022 arest samalaadse süüteo eest, mis asendati üldkausiku tööga. Isik on asunud üldkasulikku tööd täitma, kuid hinnates asjaolusid, ei ole otstarbekas uue üldkasuliku töö mõistmine. Isik suhtub seadustesse ükskõikselt, palub mõista arest 12 päeva. Kohtu seisukoht väärteokoosseisu osas: Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, tutvunud menetlusaluse isiku kohtuvälisel menetlusel antud süüd tunnistavate ütlustega, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse ning tunnistajate ütlused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. Väärteomenetluses nr 2317,22,006516 kogutud tõenditest nähtuvalt on I. M. 06.09.2022 esitanud süüteoteate varavastase süüteo kohta. Teate kohaselt 18.08.2022 leidis teataja Facebookis kuulutuse mobiiltelefoni Samsung xxxx müügi kohta. Võttis Messengeris ühendust müüja A. T.iga ja leppis kokku maksmise ja temale kauba saatmise. Samal päeval maksis müüjale oma xxxx kontolt telefoni maksumuse (50 eurot) ja saatmiskulu (3 eurot). Müüja lubas kauba saata sama päeva õhtul. Kaupa ei saanud, raha tagasi ka mitte, müüja katkestas ühenduse. Esitas avalduse panka, kuid pank ei saanud ei peatada ülekannet ega ka teha tagasimakset. Saaja arve on Leedu pangas. Lisab avaldusele ka kirjavahetuse müüjaga. Varalist kahju tekitati 53 eurot. Avaldusele on lisatud välismaksekorraldus, millest nähtuvalt on I. M. maksnud K.T arvelduskontole nr xxxx 53 eurot, märkides selgitusena Samsung xxxx. Avaldusele on lisatud Marketplace müügikuulutus, millest nähtuvalt müüakse Tallinnas telefoni Samsung xxxx, kuulutuse juures on foto ning müüjana märgitud A. T.. I. M. on müüja A. T.iga vahetanud sõnumeid, kus ta tuuneb huvi kas telefon töötab ja aku peab vastu ning on saanud kinnituse, et aku peab hästi vastu ja probleeme ei ole. Seejärel on ostja tundnud huvi selle vastu, kas ka postiga saab saata ning on saanud ka sellele kinnituse. Lõpuks saavutatakse kokkulepe, et kaup saadetakse Stroomi keskuse pakiautomaati ning müüja edastab K.T arvelduskonto numbri ja summa koos postikuluga. Seejärel teatab ostja, et kauba eest on makstud ja küsib kus saab näha. Müüja A. teatab, et Haapsalus ja ostja vastab, et kuulutuses oli ju Tallinn, mille peale müüja vastab, et see läks vist automaatselt. Müüja lubab, et paneb peale tööd posti ning ostja küsib saadetise vöötkoodi, misjärel küsib üle millal telefon saadeti. Kuivõrd müüjalt enam vastuseid ei tule, siis kirjutab ostja müüjale, et ostab telefoni spetsiaalselt reisi jaoks ja kui telefoni homme ei saa, siis jätku müüja see endale ja maksku kogu summa tagasi. Väärteomenetluses nr 2330,22,003342 kogutud tõenditest nähtuvalt on M. E. J. 22.08.2022 esitanud politseile avalduse, mille kohaselt soovib ta teatada pettusest Facebook Marketplases. Avaldaja võttis ühendust kasutatud telefoni Samsung xxxx müüjaga, hiljem nad tegid kokkuleppe ja vahetasid kontakte. Lõpuks isik võttis raha vastu ja luges tema sõnumit, kuid ei vasta ning ta ei ole midagi tagasi saanud. Edastab suhtluse kuvatõmmised koos avaldusega. Isik siiamaani pakub sama telefoni müügiks koos sama kontoga. Loodetavasti saab midagi teha, et lõpuks peatada tema poolt inimeste petmine edaspidi. Avaldusele lisatud kuvatõmmisest nähtub, et müüja A. T. kirjeldab kaupa, märkides, et see on väga korralik ja töökorras, kaasa tulevad karp ja laadija. Avaldaja tunneb huvi kas see on saadaval ning saades jaatava vastuse, märgib summa 50 eurot ja Omniva posti, millele vastab müüja ja saadab konto numbri nr xxxx, K.T. Seejärel pärast konto täpsustamist edastab ostja kuvatõmmise maksekorraldusest ja märgib, et ootab telefoni koos karbi ja laadijaga ja palub saata Narvasse Prisma Omniva pakiautomaati. Seejärel edastab ostja oma kontaktid ning soovib, et kui ta saadab raha siis müüja saadaks saadetavast asjast pildi, millega müüja on nõus. 4 Väärteomenetluses nr 2317,22,006546 kogutud tõenditest nähtuvalt on O. Z. 30.08.2022 esitanud süüteoteate varavastase süüteo kohta. Teate kohaselt leppis härraga Facebooki Marketplaces kokku, et maksab telefoni eest ja talle saadetakse see Haapsalust Tallinna Pelgulinna Selveri Omniva pakiautomaati. Maksis kinni, telefoni ei tulnud, härra kadunud. Telefon oli Samsung xxxx, väärtus 50 eurot. Avaldusele lisab kuvatõmmised ja maksekorralduse. Avaldusele on lisatud välismaksekorraldus, millest nähtuvalt on O. Z. maksnud K.T arvelduskontole nr xxxx 50 eurot, märkides selgitusena Samsung xxxx. Avaldusele on lisatud sõnumivahetus, millest nähtuvalt Olegi nimeline kasutaja tunneb huvi mis Android peal on ja kus müüja asub. Müüja vastab, et Android xxxx ja asub Haapsalus. Seejärel tunneb ostja huvi kui palju aku kestab ja müüja vastab, et temal kestis terve päeva. Ostja küsib kas 50 euroga saab Tallinna Omnivaga saata ja müüja vastab, et võib küll. Pärast seda palub ostja saata talle konto number ja saata telefon Pelgulinna Selveri Omniva pakiautomaati, lisades oma nime Oleg ja telefoninumbri. Müüja edastab kontonumbri ja märgib, et paneb samal päeval peale kella 18 posti. Pärast seda teatab ostja, et on makstud. Järgmine päev tunneb ostja huvi kas telefon on välja saadetud ning palub saadetise jälgimisnumbrit. Väärteoasjas leiduvastest süüteoteadetest ja nendele lisatud sõnumivestlustest nähtub, et ennast A. T.ina esitlenud müüja on Facebook Marketplace platvormil üles pannud mobiiltelefoni Samsung xxxx müügikuulutuse ning selle kuulutuse peale on müüjaga ühendust võtnud ostjad I. M., M. E. J. ja O. Z.. Ostjad tunnevad huvi telefoni seisukorra kohta ja seejärel lepivad müüjaga kokku telefoni ostmise ning müüja edastab ostjatele pangakonto numbri, märkides raha saajaks K.T. Pärast seda, kui ostjad on müüjaga kokku leppinud kuhu pakiautomaati telefon ostjale saadetakse ja ostja on teatanud ostusumma tasumisest, ostja ja müüja vaheline kontakt katkeb ja müüja enam ostja sõnumitele ei vasta. Kuigi müüja on Facebook Marketplace platvormil avaldanud telefoni müügikuulutuse A. T. nime all, on müüja ostjatele saatnud arvelduskonto numbrid, millede omanik on K.T. Ka K.T on kohtuvälisel menetlusel kinnitanud, et esines telefoni müües A. T.i nime all, millest saab järeldada, et K.T lõi juba müügikuulutust üles pannes enda isikust teadvalt ebaõige ettekujutuse. Seejuures müüs K.T kolmel korral sama telefoni, edastades telefonist ka ostjale foto. Samas ei saanud ükski ostjatest soovitud telefoni, mille eest tasusid ning menetlusaluse isiku kohtuvälisel menetlusel antud ütlustest tulenevalt tal müüdavat telefoni ka ei olnud. Seega lõi K.T telefoni müügikuulutust üles pannes ja seda avalikult müügiks pakkudes kõigis võimalikes ostjates ebaõige ettekujutuse nii enda sisikust, müüdavast kaubast ja tehinguks valmisolekust ning eesmärgiks oli saada võimalikelt ostjatelt raha kauba eest, mille müügi kavatsust tal ei olnud. Arvestades seda, et samalaadne tegu on toime pandud kolmel korral lühikese ajavahemiku jooksul, saab järeldada, et selline käitumine on süsteemne ning tegemist on viisiga, millega menetlusalune isik teenib endale sissetulekut.

§ 209

lg 1 sätestatud kelmuse objektiivse koosseisu moodustab petmine, mille tulemusena teeb isik varakäsutuse, saades seeläbi varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu. Petmise all mõistetakse tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomist, mis viib teise inimese eksimusse. K.T lõi oma müügipakkumisega ostjates teadlikult ebaõige ettekujutuse, et ta soovib müüa telefoni, mida tal tegelikkuses ei olnud ja telefoni postiteenust kasutades ostjale edastada. Omades ebaõiget ettekujutust tegelike asjaolude kohta tegid I. M., M. E. J. ja O. Z. varakäsutuse s.o kandsid oma pangakontodelt K.T arvelduskontodele raha ja kuna menetlusalune isik neile lubatud kaupa vastu ei saatnud, said I. M., M. E. J. ja O. Z. seeläbi varalist kahju, s.o I. M. 53 eurot, M. E. J. ja O. Z. kumbki 50 eurot ja K.T sai varalist kasu kokku 153 eurot. Seega leiab kohus, et kelmuse objektiivne koosseis on täidetud. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus vähemalt kaudset tahtlust kõigi süüteo asjaolude suhtes. Kuna eelpool on tuvastamist leidnud, et K.T tegi kõik endast oleneva, mida pidas vajalikuks, et võimalikke kuulutusele reageerivaid ostjaid eksimusse viia, s.h pakkus ostukuulutustes soovitud kaupa müüa, kirjeldas kauba seisukorda, andis lubaduse kaup saata ja ootas ära kuni kauba eest on tasutud, siis leiab kohus, et K.T on väärteo toime pannud 5 etteplaneeritult ehk tegemist on kavatsetusega toime pandud süüteoga, kuivõrd menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise oma eesmärgiks ja ta teadis ka, et see saabub. Kohus asub seisukohale, et taoline teadvalt eksitava informatsiooni esitamisega ja lubaduste andmisega selleks, et isik kannaks tema nimetatud kontole üle rahalisi vahendeid eeldatava kauba eest, mida tegelikkuses müüa ei kavatseta, on hinnatav varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel

§ 209lg 1 mõttes.

Riigikohus on märkinud, et

§ 218

lg 1 ei näe ette sellist iseseisvat süüteokoosseisu nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, vaid sätestab vastutuse varguse, omastamise jm varavastase süüteo eest, mis on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu (RKKK otsus nr 3-1-1-57-08).

§ 218

lg 4 kohaselt loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära.

§ 44lg 2 kohaselt on alates 01.01.2015 miinimumpäevamäära suurus 10 eurot.

Seega loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa 200 eurot. Kuna antud juhul tekitati kelmusega varalist kahju summades 53 eurot, 50 eurot ja 50 eurot, siis menetlusaluse isiku tegevus tuleb kvalifitseerida

§ 218lg 1 järgi.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isik K.T pani toime

§ 209

lg 1 tunnustega süüteo, mis tekitatud varalise kahju tõttu on kvalifitseeritav

§ 218lg 1 ettenähtud väärteona, s.o varavastase süüteona väheväärtusliku asja vastu.

Karistuse mõistmine

§ 218

lg 1 ettenähtud väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest kuni 30 päeva. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut ajavahemikul 22.11.2021 kuni 06.10.2022 karistatud väärteokorras 7 korral

§ 218lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest.

Seejuures on teda kuuel korral karistatud rahatrahvidega ning kõik rahatrahvid on jäetud tasumata. Lisaks nähtub karistusregistri andmetest, et ajal, mil toimus menetlus viimases väärteoasjas, jätkas menetlusalune isik uute väärtegude toimepanemist, pannes toime kolm väärtegu lühikese ajavahemiku jooksul. Viimase kohtuotsusega karistati menetlusalust isikut arestiga, mis asendati üldkasuliku tööga. Kuivõrd menetlusalune isik on jätnud tasumata temale määratud rahatrahvid ja jätnud vaatamata antud lubadustele hüvitamata I. M. ´ile, M. E. J. ´le ja O. Z.´ile tekitatud kahjud, siis viitavad eelmärgitud asjaolud sellele, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid või tahe rahaliste mõjutusvahendite ning tekitatud kahjude tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik süütegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid ja inkrimineeritud süüteo toimepanemise tehiolusid, iseloomu ja rohkust, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ega ole sundinud hoiduma edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Hinnates isiku süüd süüteo toimepanemisel arvestab kohus tekitatud kahjude summasid, mis ei ulatunud

§ 218

lg 4 sätestatud piirmäärani, vaid jäid oluliselt alla eelmärgitud piirmäära ülemmäära, siis võiks asuda seisukohale, et süü ei ole suur. Samas on tegemist kolme väärteoga, mis on toime pandud lühikese ajavahemiku jooksul, mis kohtu arvates süütegude rohkusest tulenevalt muudab süü suuremaks ning kohtu arvates on menetlusaluse isiku süü hinnatav keskmisena. Väärteoprotokollidest ega menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollidest ei nähtu, et isik oleks kahetsust avaldanud ning kahetsust ei ole menetlusalune isik avaldanud ka kohtule edastatud 6 avalduses. Seega ei ole kergendavat asjaolu, millega kohus saaks arvestada. Seejuures on tegemist järjekindlalt samalaadseid varavastaseid väärtegusid toime paneva isikuga. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale võib ka keskmise süü korral mõista karistuse üle keskmise määra kui samalaadseid süütegusid toime panevas isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Kuivõrd vaatamata korduvatele karistustele on menetlusalune isik jätkanud samalaadset õigusvastast käitumist, leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmis e määra lähedases määras, kuivõrd üha uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud karistuste kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata. Kuivõrd menetlusalust isikut on varem karistatud rahatrahvidega, mis kõik on jäetud tasumata, ning viimase otsusega karistati teda lühiajalise arestiga, mis asendati üldkasuliku tööga, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb kohaldada aresti määras, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud ja isiku vabadust piirav karistus takistaks uute samalaadsete väärtegude toimepanemist vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu peab kohus süüdistatava süü suurust kogumis ja süütegude korduvat toimepanemist arvestades vajalikuks mõista menetlusalusele isikule aresti ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Selleks, et mõistetav karistus saavutaks oma eesmärgi ja takistaks menetlusalusel isikul uute süütegude toimepanemist määrab kohus, et arest peab olema kantud võimalikult lühikese aja jooksul otsuse jõustumisest. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7