Obsah (8)

§ 124§ 69§ 224§ 223§ 33§ 46§ 207§ 242

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoobril 2022. a Tartu kohtumajas, kohtuistung 21.10.2022 Väärteoasja number 4-22-1901 Kohtukoosseis Kohtunik Pee

§ 124lg 3 p 1 alusel seoses juhiloa nr XXXX kehtivuse lõpetamisega alates 11.07.2021.

I.K juhtis ka mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli (viimase kontrolli kehtivuse lõpp 31.12.2021). Sellega rikkus I.K

§ 69

lg 2, § 33 lg 11 p 2, § 46 lg 3 ja § 124 lg 3 p 1, pannes toime

§ 224lg 2, § 223 lg 1 ja § 242 lg 1 sätestatud väärteod.

Kuna

§ 223lg 1, § 224 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määrati nende eest Kar

S § 63 lõike 1 alusel karistus

§ 224lg 2 järgi.

PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi 10.05.2022 otsusega, mis tugineb 18.04.2022 koostatud väärteoprotokollile, määrati I.K-le karistuseks KarS § 63 lg 1 järgi

§ 224lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

Menetlusalune isik vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse 02.06.2022 kohtule esitatud kaebusega, milles palub juhtimisõiguse äravõtmise asendada rahatrahviga. I.K kahetseb toimepandud väärtegusid ja lubab, et edaspidiselt selliseid rikkumisi ei soorita. Menetlusalune isik esitas enda sõnul kohtuvälisele menetlejale vastulause e-posti teel 25.02.2022, millest ilmnevad ka juhtimisõiguse vajaduse põhjendused. Kui menetlusalusele isikule jätta juhtimisõigus alles, siis hakkavad tekkima ka majanduslikud võimalused trahvide tasumiseks, kuna just lähipäevil saab allkirjastatud suurem ehitusobjekt, mille tööde toimimiseks on aga kindlasti I.K objektijuhi/varustajana vaja juhtimisõigust. Juhtimisõigust on vaja ka perekonna toimimise tagamiseks, sh elukaaslase tervislikel põhjustel tööle ja lapse lasteaeda viimiseks ning ka haige isa sõidutamiseks. Samuti on menetlusalusel isikul kõndimine raskendatud xxxxx tõttu. Kohtuväline menetleja leidis 01.07.2022 kirjalikus seisukohas, et otsuse muutmiseks ja karistuse tühistamiseks puuduvad alused. Menetlusaluse isiku alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdeti taadeldud ja tehniliselt korras tõendusliku alkomeetriga ning mõõtmist teostas vastavat pädevust omanud politseiametnik. I.K alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,35 mg/l, mis on kohtuvälise menetleja hinnangul väga selgelt tajutav kogus alkoholi inimese organismis. Kohtuvälise menetleja arvates ei ole kahtlust selles, et menetlusalune isik poleks tajunud seda, et tema tervislik seisund ei luba mootorsõidukit juhtida, seega on tegemist tahtliku teoga. Menetlusaluse isiku süü on suur, kuna õigusrikkumised pandi toime päevasel ajal aktiivselt kasutataval tänaval Tartu linnas. Kohtuväline menetleja mõistab inimlikult juhtimisõiguse äravõtmisel tekkida võivaid raskusi, kuid on seisukohal, et menetlusalune isik on teadlik, et tema töö- ja elukoha raames on juhiload olulised. Eelnevat teades on isikul ometigi 01.07.2022 karistusregistri väljavõtte järgi mitmed kehtivad liiklusalased väärteokaristused (alkoholi piirmäära ületamine, suur kiiruseületus, juhtimisõiguseta juhtimine, liiklusõnnetuse põhjustamine). Väga paljud kehtivatest karistustest on seotud samalaadsete 2 liiklusseaduse nõuete rikkumistega. Käesoleva juhtumi raames on kohtuväline menetleja jätnud rakendamata lisakaristuse ja on määranud põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks, mis on alla keskmise võimaliku määra. Eelnevalt on menetlusalusel isikul kehtiv karistus joobes juhtimise ja varalise kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamise eest, mille eest on määratud karistuseks rahatrahv. Politsei andmebaasist nähtub, et joobes juhtimise eest määratud rahatrahv on tänaseni tasumata. Seega ei jäänud kohtuvälisel menetlejal muud üle, kui kasutada menetlusaluse isiku liikluskäitumise mõjutamiseks teiseliigilist karistust. I.K on oma varasema käitumise ja sellega kaasnenud sanktsioonide mittetäitmisega ning uue samalaadse õigusrikkumise toimepanemisega tõestanud, et rahatrahv tema hoiakuid ei mõjuta. Ekslikult on kohtuväline oma otsuses märkinud, et menetlusalune isik ei ole esitanud vastulauset, kuid tegelikult on I.K 25.02.2022 edastanud seletuskirja põhjendustega, miks tal peaks juhtimisõigus alles jääma. Vaatamata seletuskirjas nimetatud põhjendustele ei ole võimalik menetlusalusele isikule määrata rahatrahvi, kuna see kogemus on karistuse näol I.K juba olemas, lisaks sellele on osa rahatrahve senini tasumata. Lähtudes eeltoodust ja VTMS § 132 p-st 1, palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik oma kaebuse juurde. Tal on juhtimisõigust vaja isa halvenenud tervisega seoses, sest menetlusalune isik sõidutab enda isa arstide vastuvõttudele. I.K on nõus rahatrahviga. Menetlusalune isik lubab, et selliseid olukordi enam ei kordu. Juhtimisõiguse äravõtmine rikub igapäevase toimimise ära nii tema pere, iseenda seisukohalt kui ka majanduslikult ja tööalaselt. Naine ja laps elavad linnas, kuid naisel jätab sõiduoskus veel soovida. Turvalisuse huvides transpordiks I.K naist ja last ise. Kriminaalasjas on otsus edasi kaevatud. Karistus oli kokkuleppemenetluses 1,5 aastat reaalset vabadusekaotust koos juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. I.K soovib, et juhtimisõigus säilib ja ta soovib rahatrahvi. I.K palub kohtul arvesse võtta, kui suurt rolli load tema elus üldse mängivad. Sama hästi võiks talle vabadusekaotust kohaldada. Kui menetlusalune isik ei saa minna tööle, viia last lasteaeda, on ta sisuliselt oma kinnistul vanglas. Kui I.K elaks linnas, siis ta ei vaidleks vastu. Elu ei ole must ja valge, inimeste elukorraldused on väga erinevad. Kohtuväline menetleja jäi oma kirjalikus seisukohas väljendatu juurde. 06.09.2022 on menetlusalune isik kriminaalasjas kahtlustatavana joobes juhtimises kinni peetud. Juhtimisõigus on ära võetud sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. Kuigi menetlusalusel isikul on erinevaid kohtustusi perekonna ees, siis jätkab ta juhtimist, pannes ohtu kõigi oma lähedaste ja kaasliiklejate elud. Samuti on karistusregistri väljavõttest näha, et isik ei ole tasunud rahatrahve. Kohtuvälise menetleja esindaja palub jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Kohtu põhjendid VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses , sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. Kohtu hinnangul on väärteoprotokollid (korrigeeritud on ainult tõendusteabe loetelu osas ja menetlusaluse isiku poolt on kõik protokollid allkirjastatud, s.o menetlusalusele isikule on neid tutvustatud), menetlusaluse isiku ja tunnistaja ülekuulamise protokollid, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, alkoholi piirmäära ületava seisundi tuvastamine tõendusliku alkomeetriga ja sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga vormistatud nõuetekohaselt. Nii väärteoprotokollides kui ka väärteootsuses on süüteokirjeldus ühtne, selge ja arusaadav. Samuti nähtub väärteoprotokollidest ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist, et I.K-le on selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja. Seega ei ole kohtul alust kahelda selles, et M. 3 I.K oli oma õigustest ka sisuliselt teadlik ja võimeline neid teostama. Nii kohus kui ka kohtuväline menetleja on samuti tutvunud menetlusaluse isiku 25.02.2022 vastulausega. Vaidlust ei ole asjaoludes, et I.K 03.02.2022 kella 16.15 ajal osales varalise kahjuga liiklusõnnetuses Tartus xxx tänaval ja oli selle põhjustajaks ohutu külgvahe mittehoidmise tõttu, juhtis mootorsõidukit seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,35 mg/l ning juhtis mootorsõidukit, kui tema juhtimisõigus oli peatunud

§ 124lg 3 p 1 alusel seoses juhiloa kehtivuse lõpetamisega.

Neid faktilisi asjaolusid ei ole ka I.K kohtuvälises ega ka kohtumenetluses ja oma kaebuses vaidlustanud. Juhtunut kinnitavad menetlusaluse isiku ja tunnistaja ülekuulamisel antud ütlused, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, alkoholi piirmäära ületava seisundi tuvastamine tõendusliku alkomeetriga ja sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga. Transpordiameti liiklusregistri päringust nähtub, et I.K 11.07.2021 seoses juhiloa kehtivuse lõppemisega peatunud. juhtimisõigus on alates Tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 9510 EE seerianr-ga ARLE-0015 väljatrükk tõendab, et I.K tuvastati alkoholisisalduse lõplik mõõtetulemus väljahingatavas õhus 0,35 mg/l. I.K ka nõustus alkoholijoobe tõendusliku alkomeetriga tuvastamisega. Samuti nähtub joobe tuvastamisega seonduvalt õiguste lehelt, et menetlusalusele isikule I.K-le selgitati ka alkoholijoobe tuvastamisega seonduvaid õigusi ja kohustusi, mis on I.K poolt allkirjastatud. PPA Lõuna prefektuuri teatise kohaselt viis mõõtmise läbi liikluspolitseinik E. V., kes on läbinud 03.04.2017 tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 95 koolituse, 30.11.2009 ja 11.06.2009 tõendusliku alkomeetri koolituse ning 10.10.2005 pädeva mõõtja koolituse. Mõõtmist teostati taatlustunnistuse nr TTRC-21/00209 kohaselt 29.12.2021 taadeldud tõendusliku alkomeetriga. Majandus- ja taristuministri 18.12.

1. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisa „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu sõltuvalt nende kasutusalast koos eranditega ja nõuded mõõtevahenditele ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ p 7.4 kohaselt on riiklikus järelevalves kasutatavate tõenduslike alkomeetrite taatluskehtivusaeg 0,5 aastat ehk 6 kuud. Seega on I.K joovet mõõdetud mõõtevahendi taatluskehtivusajal pädeva mõõtja poolt. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati I.K 03.02.2022 kell 16.32 Tartus xxxx juures mootorsõiduki BMW 730D reg-nr-ga xxx juhtimiselt seoses sellega, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära. Tunnistaja M. K. ütlustest nähtub, et 03.02.2022 juhtis ta mootorsõidukit Audi A4 reg-nr-ga xxx Tartus xxx tänaval xxx ja xxx tänava vahelisel lõigul. Umbes kella 16.15 paiku oli ta antud tänava esimeses sõidureas suunaga xxx tänav, kui temast möödus teises sõidureas suurel kiirusel sõiduk BMW 730D reg-nr-ga xxx. Möödudes puutus BMW kõrvalistuja peegel vastu tunnistaja juhitava sõiduki juhipoolset peeglit, mistõttu purunes Audi peegel ja BMW peegel läks kokkuklapitud asendisse. M. K. asus sõidukit jälitama ja nägi, kuidas sõiduk seisis xxx tänava ja xxx tee ristmikul punase valgusfoori taga. Tunnistaja ka nägi, kuidas BMW kõrvalistuja poolne aken läks alla ja meesterahvas lükkas sõiduki kokkuklapitava peegli tagasi algasendisse. Seejärel tegi sõiduk vasakpöörde ja suundus edasi xxxx maja juurde. Sõiduk pargiti ja juht tuli sellest välja. Sõidukis viibis juht üksinda. Tunnistaja alustas isikuga seoses liiklusõnnetusega vestlust, kuid isik väitis, et tal on väga kiire ja ta ei olnud nõus hüvitama tekitatud kahju, mispeale tunnistaja helistas Häirekeskusesse. Juht ei tarvitanud pärast sõidukist väljumist jooke kuni politseipatrulli saabumiseni. 4 Menetlusaluse isiku I.K ülekuulamise protokolli kohaselt ta juhtis sõidukit mööda xxx tänavat ja tema ees paremal rajal liikus Audi A
2. I.K möödus Audist vasakult rajalt. Mingil hetkel hakkas Audi järjest rohkem vasakusse ritta kalduma. Kuna I.K sõiduk oli Audiga juba põhimõtteliselt kohakuti, siis ei jäänud tal muud üle, kui avarii vältimiseks võimalikult vasakule tee äärde võtta. Riivates lumevalli, õnnestus tal külgepidi kokku puutumata Audist mööduda. Peeglite kokkupuudet menetlusalune isik ei tajunud ja ka hilisemal vaatlusel midagi ei tuvastanud. Jõudes xxxx maja juurde, oli seal kohal ka see Audi, milles olnud meeste- ja naisterahvas hakkasid I.K sõimama ja 500 eurot nõudma. Seejärel istus menetlusalune isik enda autosse rahunema ja jõi ära kaks 0,33 l pudelit alkoholixxx õlut. Kohtuistungil menetlusalune isik I.K ei eitanud temale väärteoprotokollides ette heidetud rikkumiste toimepanemist ja põhjendas neid halbade asjaolude kokkulangemisega. Juhtunu kohta isik kohtuistungil sisulisi ütluseid ei andnud. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et Häirekeskusele tehtud väljakutse esmane sisu oli, et BMW sõitis suure hooga mööda ja läks küljepeeglile vastu. BMW seisma ei jäänud, teataja ajas teda taga, sai kätte xxx ja xxx tn ristis ning BMW juht tahab ära sõita ning ei saa kokkuleppele. Osapoolteks olid I.K , kes juhtis sõidukit BMW 730D reg-nr-ga xxx (nähtavad vigastused puuduvad) ja M. K. sõidukiga Audi A4 Avant reg-nr-ga xxx(juhipoolne uksepeegel purunenud). 03.02.2022 fototabelist nähtuvad sõiduk Audi reg-nr-ga xxx ja selle juhipoolse küljepeegli vigastused ning sõiduk BMW reg-nr-ga xxx, millel nähtavaid vigastusi ei ole. Eeltoodud tõenditele tuginedes on kohtu hinnangul liiklusõnnetuse toimumiseni viinud sündmuste osas tõesemad tunnistaja M. K. ütlused, sest ei ole eluliselt usutav, et Audi juhil oli põhjust antud liiklussituatsioonis sirgel teel niisama vasakusse ritta kalduda ja tal ei ole ka menetluses tuvastatud alkoholi- või muud joovet. Samuti ei vasta objektiivselt tõele I.K ütlused selle kohta, et ta sõidukite peeglite kokkupuudet ei tajunud, sest Audi A4 reg-nr-ga xxx küljepeegli vigastused olid suured ja tunnistaja M. K. ütluste kohaselt foori taga seistes BMW meesjuht pani oma peegli kokkuklapitud asendist tagasi algasendisse. BMW-s viibis ka ainult üks inimene, s.o sõiduki juht. Kuigi liiklusõnnetuse tuvastamine käesoleval juhul toimub põhimõtteliselt ainult ühele tõendile (tunnistaja M. K. ütlused) tuginedes, siis ka Riigikohtu hinnangul ei ole välistatud isiku süüditunnistamine vaid ühele tõendile tuginedes, milleks võib muu hulgas olla tunnistaja ütlus. Kuid sellise ühe tõendi põhjal süüteo faktiliste asjaolude tuvastatuse põhjendamine kohtu poolt peab olema selline, et kohtu siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale eriti selgesti jälgitav. Neil juhtudel on iseäranis oluline ka see, et kohus oleks igakülgselt ja erapooletult vaaginud kõiki selle ühe süüstava tõendi hindamisel tekkinud kahtlusi ning need veenvalt kummutanud (vt RKKKo 1-15-10967, p 6 koos edasiste viidetega). Käesolevas väärteomenetluses on andnud liiklusõnnetuse asetleidmise kohta sisulisi ütluseid ainult tunnistaja M. K., teised tõendid (sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga) kajastavad ainult juhtunu järgset olustikku. Seega kohaldub tunnistaja M. K.i ütlustele ka eespool viidatud Riigikohtu lahendis väljendatu. Kohtul samas ei ole tekkinud tõendeid hinnates kahtlusi, et tunnistaja M. K.i poolt väidetu ei oleks tõene. Järelikult on menetlusaluse isiku I.K põhiline kaitseväide, et tema liiklusõnnetuses ei osalenud ja seda ei tajunud, ebausaldusväärne ja tuleb jätta tõendite kogumist kõrvale. Ka oma kaebuses ei ole menetlusalune isik liiklusõnnetuse põhjustamist iseenesest vaidlustanud ja ka kohtuistungil ta seda ei eitanud. Seega väärteoprotokollis ette heidetud liiklusõnnetuse põhjustas tõenditest tulenevalt I.K enda poolt juhitud sõidukiga BMW reg-nr-ga xxx, rikkudes ohutu külgvahe hoidmise kohustust. Samuti ei ole vaidlust selles, et menetlusalune isik juhtis liiklusõnnetuse hetkel mootorsõidukit, olles lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ja peatunud juhtimisõigusega – ka nendele faktilistele asjaoludele ei ole I.K 5 oma kaebuses ja kohtuistungil vastuväiteid esitanud, samuti on tõendid rikkumiste toimepanemise osas oma sisult selged. Kohus aga siinkohal märgib, et 18.04.2022 väärteoprotokollis ja –otsuses ei ole õigesti viidatud alkoholi piirmäära ületava seisundi puhul

§-le 69 lg 2. Nimetatud säte reguleerib, millal on sõiduki juht alkoholijoobes. Õige oleks olnud viidata

§ 69

lg-tele 1 ja 3 (millele on viidatud ka 11.02.2022 väärteoprotokollis), mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ning joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Küll aga nimetatud täpsustus ei muuda 18.04.2022 väärteoprotokolli, millele kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel on tuginetud, iseenesest õigustühiseks. Kuigi VTMS § 87 kohaselt ei saa kohus kaebemenetluses väljuda väärteoprotokolli teokirjelduse piiridest ja hakata omalt poolt väärteoetteheite faktilist teokirjeldust täiendama, siis kohtul ei ole keelatud korrigeerida õiguslikku hinnangut menetlusaluse isiku teole (vt nt RKKKo 4-16-9132, p 13 koos edasiste viidetega). VTMS § 133 p 4 kohaselt peab kohus muuhulgas tegema kindlaks, kas arutuse all olev tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud. Kohtu poolne õiguslik hinnang aga ei tohi raskendada menetlusaluse isiku olukorda (vt nt RKKKo 3-1-1-7113, p 7 koos edasiste viidetega). I.K olukorda selline õiguslik täpsustus ei raskenda, sest etteheite sisu alkoholi piirmäära ületavas seisundis olles sõiduki juhtimise osas jääb samaks.

§ 33

lg 11 p 2 kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule.

§ 46

lg 3 järgi peab juht sõitmisel hoidma ohutut külgvahet.

§ 124

lg 3 p 1 sätestab, et mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud. Kohus pani väärtoasja materjalidega tutvumisel samuti tähele, et kuigi väärteoprotokolli teokirjelduses on menetlusalusele isikule ette heidetud muuhulgas ka tehnonõuetele vastavuse kontrolli tähtaegselt mitteläbinud sõiduki juhtimist, ei ole nimetatud rikkumist väärteoprotokollis ega kohtuvälise menetleja otsuses õiguslikult sisustatud ja selle rikkumise eest karistust määratud. Samuti ei ole väärteotoimikusse lisatud nimetatud rikkumise kohta tõendeid. Järelikult ei saa ka kohus kohtumenetluses kontrollida, kas I.K on

§ 207

lg 1 väärteokoosseisu täitnud ning selles rikkumises tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Sõidukite tehniliste vigastuste näol on mõlema auto omanikele tekkinud varaline kahju. BMW 730D reg-nr-ga xxx omanik liiklusõnnetuse akti kohaselt on T. I.K ja Audi A4 Avant reg-nrga xxx omanik T. K. Kohus märgib ära, et varalise kahju täpne suurus ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohalt määravat tähendust. Varalise kahju täpse suuruse kindlaksmääramine ei ole käesoleva menetluse esemeks, kuna kahju hüvitatakse tsiviilmenetluses (sh kindlustusmenetluses). KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. KarS § 18 lg 1 järgi on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. 6 Kohtu hinnangul juhtis menetlusalune isik I.K mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis ja juhtimisõiguseta (juhtimisõigus peatunud) vähemalt kaudse tahtlusega, s.o ta pidas objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast sõiduki valdajana ja varasemalt juhtimisõiguse omandanud isikuna võimalikuks, et ta juhib autot keelatud seisundis ja seda ka juhtimisõiguse peatumise ajal. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et 0,35 mg/l joove on inimesele äratuntavalt tajutav ning ka I.K kohtuistungil tunnistas alkoholi tarvitamist enne rooli istumist ja seda, et ta läks sõitma, sest oli vaja sõpra aidata. Liiklusõnnetuse aga pani menetlusalune isik toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, sest ohutu külgvahe mittehoidmise hetkel I.K ilmselt ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist (s.o liiklusnõuete rikkumise toimepanemist), kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema (vt nt RKKKo 3-1-1-71-09, p 13.1).

§ 223lg 1 koosseis täidetaksegi üldjuhul ettevaatamatusest.

Kuna liiklusõnnetusega kaasnes varaline kahju kolmandatele isikutele, on I.K toimepandu kaevatavas otsuses õigesti kvalifitseeritud

§ 223lg 1 järgi.

Samuti on õigesti kvalifitseeritud menetlusaluse isiku teised liiklusrikkumised, s.o mootorsõiduki alkoholi piirmäära ületavas seisundis ja peatunud juhtimisõigusega juhtimine vastavalt

§ 224lg 2 ja § 242 lg 1 järgi.

Kohus ei tuvastanud I.K käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut tuleb toimepandu eest karistada. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda Riigikohtu praktikas avaldatud seisukohtadest (vt nt RKKKo 1-18-2232, p 71 koos edasiste viidetega). Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja mõistnud I.K-le rikkumiste eest kohase ja ka proportsionaalse karistuse.

§ 223

lg 1 järgi saab karistusena mõista rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (s.o 1200 eurot), aresti või võtta sõiduki juhtimisõigus ära kuni kuueks kuuks,

§ 224

lg 2 järgi saab karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni,

§ 242

lg 1 järgi aga rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.

§ 223

lg 2 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

§ 224

lg 3 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Käesoleval juhul määrati kohtuvälise menetleja otsusega I.K-le KarS § 63 lg 1 järgi (mitu rikkumist loetakse õiguspäraselt üheks teoks)

§ 224lg 2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

Kohus tuvastab käesolevas asjas karistust kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku poolse kahetsuse avaldamise KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, raskendavaid asjaolusid kohus ei sedasta. Vaatamata avaldatud kahetsusele on kohus seisukohal, et kohtuväline menetleja on kohaldamiseks valinud õige karistusliigi ja –määra. Nimelt I.K on enne kõne all olevaid rikkumisi väärteokorras karistatud neljal korral erinevate liiklusrikkumiste eest, sh alkoholipiirmäära ületava juhtimise, kiiruseületamise, juhtimisõiguseta juhtimise ja varalise 7 kahjuga liiklusõnnetuse põhjustamise eest. Järelikult varasemad karistused, sh rahatrahvid ja üldkasulik töö ei ole menetlusalust isikut I.K õiguskuulekusele suunanud. Seega tuleb I.K õigusvastasele käitumisele reageerida teiseliigilise karistusega, s.o juhtimisõiguse äravõtmisega. Kuna menetlusalune isik on süüteod toime pannud ühe teoga, tuleb talle KarS § 63 lg 1 alusel mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

§ 224

lg 2 järgi saab rikkujalt põhikaristusena juhtimisõiguse ära võtta kuni 12 kuuks. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü on keskmisest veidi väiksem, sest ta on avaldanud kahetsust. Samas on teda samaliigiliste liiklusrikkumiste eest juba varasemalt karistatud, mis süüd omakorda suurendab. Kõne all olevate rikkumiste ajal ei esinenud ka selliseid asjaolusid, mis õigustaks karistuse määramist keskmisest suuremas määras. Ka üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtudes peab isikule määratav karistus andma ühiskonnale signaali, et taolist käitumist ei saa sallida ning sellele peab järgnema proportsionaalne karistus. Ümbritseva liiklusolukorra ekslik tajumine ja sõiduki alkoholipiirmäära ületavas seisundis juhtimine aktiivse liiklusega linnatänaval võib ohtu seada nii juhi enda kui ka kaasliiklejate tervise, elu ja vara. Juhtimisõiguse äravõtmise sanktsiooni keskmine määr

§ 224lg 2 järgi on 6 kuud.

Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust (mh süüteo toimepanemise asjaolusid), karistust kergendavat asjaolu, eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi (s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid) on kohtu hinnangul kohane ja proportsionaalne mõista I.K-le KarS § 63 lg 1 alusel

§ 224

lg 2 järgi karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni ¼ määras, s.o 3 kuuks. Kohus ei pea rikkumiste paljususele ja varasemate karistuste mõju puudumisele tuginedes võimalikuks muuta I.K-le määratud karistust ka juhul, kui väärteoprotokollis kajastatud tehnonõuetele mittevastava sõiduki juhtimist käesolevas menetluses ei saa tuvastada tõendite puudumise tõttu. Tartu Maakohtu otsus 8.09.2022 nr. 1-22-5345 on I.K süüdi mõistetud KarS § 424 lg. 1 järgi, kohaldati ka juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus rõhutab siinkohal, et ei võta karistuse määramisel arvesse väärteoprotokollides kirjeldatud rikkumiste toimumisest hiljem aset leidnud liiklusrikkumise osas I.K suhtes alustatud kriminaalmenetluse tulemusi. Kohtule on inimlikult mõistetav, et juhtimisõiguse äravõtmisega on menetlusalusel isikul I.K keerulisem igapäevast töö- ja pereelu korraldada. Samas on kohus veendunud, et määratav sanktsioon saadab ka tegelikult menetlusalusele isikule signaali, et temapoolsete korduvate rikkumiste toimepanemine ei ole mingil moel aktsepteeritav. Varasemad karistused, s.o rahatrahvid (mis on ka osaliselt tasumata) ja üldkasulik töö aga sellist mõju temale avaldanud ei ole. Karistuse kandmine ei pea olema isikule mugav, vaid peab hoidma ära uued süüteod ja saatma ka ühiskonnale signaali, et rikkumistele järgnevad mõjusad karistused. Kohtule ei ole teada, et juhtimisõiguse äravõtmisega ei saaks I.K teisi võimalusi (nt ühistransport, takso) kasutades oma igapäevaseid toiminguid teha. Menetlusaluse isiku viide, et juhtimisõiguse äravõtmisega oleks ta enda kodus kui vanglas, on täiesti asjakohatu. On ilmselge, et kui I.K oma rikkumisi tulevikus jätkab, võetakse temalt edaspidiselt juhtimisõigus ära veelgi pikemaks ajaks. Tuginedes eeltoodule, jätab kohus menetlusaluse isiku kaebuse rahuldmata ja PPA Lõuna prefekuuri 10.05.2022 otsuse väärteoasjas nr 2780,22,001011 muutmata. Kohus siinkohal selgitab menetlusalusele isikule, et ei pea võimalikuks tema suhtes ka väärteomenetlust lõpetada. Tuvastamist on leidnud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toimepanemine. Kohtu hinnangul on liiklusõnnetuste, alkoholi piirmäära ületavas seisundis ja juhtimisõiguseta juhtimiste osas olemas ka suur avalik menetlushuvi, kuna tegemist on massirikkumistega, mille tagajärjed võivad halvimal juhul olla fataalsed. Samuti ei ole menetlusaluse isiku süü niivõrd väike, sest on leidnud tõendamist, et ta teadlikult juhtis mootorsõidukit, olles alkoholi piirmäära ületavas seisundis ja juhtimisõiguseta ning põhjustas 8 ka liiklusõnnetuse. Seega puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlustel. Menetluskulude nimekirja kohtule esitatud ei ole. Kohus jätab menetluskulud menetlusaluse isiku kui süüteo toimepanija kanda. Kohtunik Peet Teidearu ( ) 9