Obsah (7)

§ 209§ 65§ 74§ 64§ 213§ 75§ 78

1-20-3227 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. juuni 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-3227 (18230100511) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekre

§ 209lg 2 p 1 ja 4 järgi karistusega 1 aasta ja 3 kuud vangistust, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 10 kuuni.

§ 65

lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 08.11.2017 otsusega mõistetud raskema karistusega ning ärakandmisele kuulus 2 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust, mis jäeti

§ 74

lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta ja 9 kuu pikkuse katseajaga (lõpp 06.11.2020).

§ 64

lg 2 kohaselt viiakse Harju Maakohtu 27.09.2017 otsusega mõistetud rahaline karistus täide iseseisvalt. Advokaat Karine Nersesjan I.V (I.V) süüdistus

§ 209lg 2 p 1, 4 ja § 213 lg 2 p 1, 4 järgi RESOLUTSIOON 1.

I.V süüdi tunnistada

§ 209

lg 2 p 1 ja 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. 2. I.V süüdi tunnistada

§ 213

lg 2 p 1 ja 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud. 1 3.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud. 4.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 07.02.2019 otsusega nr 1-18-9460 mõistetud karistusega, so vangistusega 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva ja rahaline karistus 250 päevamäära, s.o 2500 eurot, lugedes käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks Harju Maakohtu 07.02.2019 otsusega nr 1-18-9460 mõistetud raskeima karistusega ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva ja rahaline karistus 250 päevamäära, s.o 2500 eurot. 5.

§ 64

lg 2 alusel jätta Harju Maakohtu 27.09.2017 otsusega nr 1-17-8703 mõistetud ja liitkaristuse osaks olev rahaline karistus 250 miinimumpäevamäära, s.o 2500 eurot iseseisvale täitmisele. 6.

§ 65

lg 3 ja § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta I.V-le mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva I.V suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et I.V temale määratud 9 (üheksa) kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab I.V täitma

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142, Tallinn, tel.: 6637076). 7.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada I.V järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 8.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada I.V-le määratud 9-kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 02.06.

1. Kriminaalmenetluse kulud
2. Määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu 194 (sada üheksakümmend neli) eurot ja 40 (nelikümmend) senti jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Tsiviilhagi
3. Kannatanu Xxx AS-i (alates 08.04.2019 xxx) esitatud tsiviilhagi 590,95 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista I.V-lt kannatanu Xxx AS-i (alates 08.04.2019 xxx) kasuks 590 (viissada üheksakümmend) eurot ja 95 (üheksakümmend viis) senti, mis tuleb kanda kannatanu Xxx AS-i (alates 08.04.2019 xxx) SEB panga arveldusarvele nr XXX või LHV panga arveldusarvele nr XXX, märkides selgitusena: „I.V , 1-20-3227, tsiviilhagi hüvitamine“ ning viitenumber
4. Süüdistatavalt I.V-lt välja mõistetud tsiviilhagi tuleb VÕS § 137 lg 1 alusel hüvitada solidaarselt A Riga, kellele on Põhja Ringkonnaprokuratuuri 15.04.2020 kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusega samuti pandud kohustus hüvitada samale kannatanule samal alusel tekitatud sama kahju, s.o Xxx AS-ile (alates 08.04.2019 xxx) kelmusega tekitatud kahju summas 590,05 eurot.
5. Kannatanu Xxx AS-i esitatud tsiviilhagi 1106,39 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista I.V-lt kannatanu Xxx AS kasuks 1106 (tuhat ükssada kuus) eurot ja 39 (kolmkümmend üheksa) 2 senti, mis tuleb kanda kannatanu Xxx AS-i arveldusarvele nr XXX, märkides selgitusena: „I.V , 1-20-3227, tsiviilhagi hüvitamine“ ning viitenumber
6. Süüdistatavalt I.V-lt välja mõistetud tsiviilhagi tuleb VÕS § 137 lg 1 alusel hüvitada solidaarselt A Riga, kellele on Põhja Ringkonnaprokuratuuri 15.04.2020 kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusega samuti pandud kohustus hüvitada samale kannatanule samal alusel tekitatud sama kahju, s.o Xxx AS-ile arvutikelmusega tekitatud kahju summas 1106,39 eurot.
7. Kannatanu xxx AB esitatud tsiviilhagi 710,15 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista I.V-lt kannatanu xxx AB kasuks 710 (seitsesada kümme) eurot ja 15 (viisteist) senti, mis tuleb kanda kannatanu xxx arveldusarvele nr XXX (xxx OÜ), märkides selgitusena: „I.V , 1-20-3227, tsiviilhagi hüvitamine“ ning viitenumber
8. Süüdistatavalt I.V-lt välja mõistetud tsiviilhagi tuleb VÕS § 137 lg 1 alusel hüvitada solidaarselt A Riga, kellele on Põhja Ringkonnaprokuratuuri 15.04.2020 kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusega samuti pandud kohustus hüvitada samale kannatanule samal alusel tekitatud sama kahju, s.o xxx AB-le arvutikelmusega tekitatud kahju summas 710,15 eurot.
9. Kannatanu Xxx AS-i esitatud tsiviilhagi 500 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista I.V-lt kannatanu Xxx AS kasuks 500 (viissada) eurot, mis tuleb kanda kannatanu Xxx AS arveldusarvele nr xxx (SEB Pank AS), märkides selgitusena: „I.V, 1-20-3227, tsiviilhagi hüvitamine“ ning viitenumber
10. Süüdistatavalt I.V-lt välja mõistetud tsiviilhagi tuleb VÕS § 137 lg 1 alusel hüvitada solidaarselt A Riga, kellele on Põhja Ringkonnaprokuratuuri 15.04.2020 kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusega samuti pandud kohustus hüvitada samale kannatanule samal alusel tekitatud sama kahju, s.o Xxx AS-le arvutikelmusega tekitatud kahju summas 500 eurot.
11. Kannatanu Xxx Xxx OÜ esitatud tsiviilhagi 2740,32 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista I.V-lt kannatanu Xxx Xxx OÜ kasuks 2740 (kaks tuhat seitsesada nelikümmend) eurot ja 32 (kolmkümmend kaks) senti, mis tuleb kanda kannatanu Xxx Xxx OÜ arveldusarvele nr xxx, märkides selgitusena: „I.V , 1-20-3227, tsiviilhagi hüvitamine“ ning viitenumber
12. Süüdistatavalt I.V-lt välja mõistetud tsiviilhagi tuleb VÕS § 137 lg 1 alusel hüvitada solidaarselt A Riga, kellele on Põhja Ringkonnaprokuratuuri 15.04.2020 kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusega samuti pandud kohustus hüvitada samale kannatanule samal alusel tekitatud sama kahju, s.o Xxx Xxx OÜ-le arvutikelmusega tekitatud kahju summas 2740,32 eurot. Asitõend
13. CD-R plaat kõnesalvestisega (asub III köites tl 111 ja 112 vahel) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
14. peatüki
15. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu 3 I.V süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse (süüdi mõistetud Harju Maakohtu 08.11.2017 otsusega 1-17-10291

§ 209

lg 2 p 1, 4 järgi muuhulgas ajavahemikul 29.08.2016-28.11.2016 toimepandud kuriteoepisoodides), tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos J Kiga, tekitas teisele isikule varalise kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil.

1. aasta oktoobris eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal vastavalt J Kiga kooskõlastatud kuriteoplaanile tegi I.V ettepaneku oma tuttavale M-D Iile, et viimase nimelt sõlmida finantsasutusega laenuleping, mille alusel saadava raha saab I.V endale, lubades M-D Iile ettepanekuga nõustumise korral rahalist tasu. I.V kinnitas M-D Iile, et laenulepingu sõlmimise järgselt finantsasutuses tema tuttava isiku poolt laenulepinguga seotud andmed kustutatakse kui tehniline viga, mistõttu M-D Iile ei teki laenukohustust. Selliselt eksimusse viiduna M-D I nõustus ettepanekuga ning edastas I.V-le laenulepingu sõlmimiseks enda isiku- ja kontaktandmed, samuti identifitseeris enda isiku AS-i Eesti Post Mustamäe postkontoris, allkirjastades seal isikusamasuse tuvastamise ankeedi, mille andis üle I.V-le. I.V edastas M-D Iilt saadud andmed J Kile, kes omakorda 28.11.2016, kasutades M-D Iiga seotud isiku- ja kontaktandmeid ning isikusamasuse tuvastamise ankeeti, esitas M-D Ii nimelt interneti teel XXX OÜ veebipõhises iseteeninduskeskkonnas laenutaotluse summas 750 eurot. Seejärel, kui Xxx OÜ laenuhaldur võttis laenutaotluses toodud telefoninumbriga ühendust, vastas kõnele J K, kes esinedes M-D Iina, andis laenuhalduri täpsustavatele küsimustele laenutaotleja töökoha, sissetuleku ja elukoha osas vastuseid, mis tegelikkuses ei vastanud tõele, samuti kinnitas laenuhaldurile tahteavaldust laenulepingu sõlmimiseks, millega viis laenuhalduri eksimusse enda identiteedis ja lepingu täitmistahte osas, eesmärgiga kallutada Xxx OÜ-d tegema varakäsutust, so sõlmima laenulepingut ja selle alusel väljastama laenusummat. Seejuures vastavalt I.V-ga kooskõlastatud kuriteoplaanile ei olnud J Kil tegelikult kavatsust Xxx OÜ poolt laenusumma väljastamise korral laenuandja ees lepIt tulenevaid kohustusi täitma asuda, st laenu tagasi maksta. Selliselt eksitusse viiduna, tegi Xxx OÜ laenuhaldur 28.11.2016 otsuse sõlmida laenuleping nr xxx ja maksta välja laenusumma 750 eurot, milline summa Xxx OÜ poolt kanti samal kuupäeval M-D Ii arveldusarvele nr XXX. Vastavalt I.V-lt saadud juhistele võttis M-D I kontole laekunud laenusumma 750 eurot Tallinnas Mustamäel asuvas Magistrali kaubanduskeskuses oleva pangaautomaadi kaudu sularahas välja ja andis üle I.V-le. Eelkirjeldatud viisil tegutsedes I.V ja J K, saanud Xxx OÜ poolt tehtud varakäsutuse tulemusel eelnimetatud rahasumma enda valdusesse, kasutasid selle vara enda tarbeks, saades selliselt varalist kasu nimetatud summa ulatuses ja põhjustades sellega Xxx OÜ-le varalist kahju eelpool nimetatud summa ulatuses. Täiendavalt süüdistatakse I.V selles, et tema tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos A Ri ja K Ziga tekitas teisele isikule varalise kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Eelneval kokkuleppel A. Ri ja K. Ziga, eesmärgiga saada võõra isiku nimele laenude taotlemiseks vajalikud andmed, omamata samal ajal kavatsust laenukohustusi täita,
2. aasta oktoobris pöördus I.V oma tuttava K L poole. I.V tegi K. Lle ettepaneku võtta viimase nimele erinevatelt finantsteenuseid osutavatelt äriühingutelt laene, et finantseerida luksusliku auto soetamine, mida hiljem võiks rentida, millega kaetaks osaliselt laenulepingutest tulenevad kohustused. K. L nimel sõlmitavatest laenulepingutest tulenevad kohustused lubasid I.V ja A. R enda peale võtta. Viimati mainitu ettekäändel andis K. L I.V-le oma isiklikud andmed, isikutunnistuse koos PIN-koodidega, pangakaardi koos PIN-koodidega ja nõustus vajadusel tuvastama oma isikusamasust ja isiklikult sõlmida lepinguid. Kogu viimati mainitu edastas I.V edasi A. Rile, kes omakorda andis need üle K. Zile. - 27.11.2017 taotles K. Z läbi XXX OÜ internetikeskkonna (www.XXX) Xxx AS-lt laenu, kasutades K. L isikutunnistust ilma viimase nõusolekuta XXX OÜ poolt pakutavate toodete ostmiseks koguväärtusega 590,95 eurot: kosmeetika komplekt Versace Bright Crystal, tualettvesi Juicy Couture Dirty English Pour Homme ja 4 - - mobiiltelefon Apple Iphone 6s 32 gb. K. L maksevõime tõendamiseks edastas K. Z eposti aadressilt XXX Xxx AS-le võltsitud K. L pangakonto nr XXX väljavõtte. Olles veendunud K. L maksevõimes edastas Xxx AS laenulepingu nr XXX, mille K. Z 27.11.2017 digitaalselt allkirjastas, kasutades K. Lle kuuluvat isikutunnistust. Tellitud kaubad sai 28.11.2017 K. Z pakiautomaadi kaudu kätte ning vastavalt eelnevale kokkuleppele A. Riga müüs need tuvastamata isikule. Saadud raha jagas K. Z A. Riga, jättes endale 20 % summast. Kannatanule Xxx AS-le (alates 08.04.2019 XXX AS) tekitati varaline kahju summas 590,95 eurot. 28.11.2017 taotles K. Z laenu xxx OÜ internetikeskkonnas (www.xxx.ee), kasutades K. L isikutunnistust. 04.12.2017 viisid A. R ja I.V K. L xxx OÜ kontorisse aadressil xxxx eesmärgiga tuvastada K. L isikusamasus, mis oli laenulepingu sõlmimise eelduseks. Samal päeval allkirjastas K. L kontoris laenulepingu nr xxx. 05.12.2017 kandis xxx OÜ 4 414,5 eurot K L Swedbanki arvelduskontole nr xxx. Laekunud summa võtsid 05.12.2017 I.V ja A. R viimati nimetatud pangakontolt osaliselt välja, kasutades K. L pangakaarti. Osa laekunud summast, vastavalt eelnevale kokkuleppele A. Riga, kandis K. Z ajavahemikul 05.
3. kuni 06.12.2017 oma elukaaslase D T pangakontole nr xxx. Kannatanule xxx OÜ-le tekitati varaline kahju summas 4 414,5 eurot. 22.12.2017 taotles K. Z laenu xxx internetikeskkonnas (www.xxx.ee), kasutades K. L isikutunnistust. Järgnevalt viisid A. R ja I.V K. L AS Eesti Post kontorisse aadressil Tallinn, Karjavälja tn 4 eesmärgiga tuvastada K. L isikusamasus, mis oli laenulepingu sõlmimise eelduseks. Kontrollimaks veelkord laenutaotluses toodud andmete õigsust võeti ühendust taotluses toodud numbril K. Ziga, kes esines K. Lna. Järgnevalt edastas xxx laenulepingu nr xxx ning PIN-koodi e-posti aadressile xxx. Kasutades saadud PINkoodi sõlmis 22.12.2017 K. Z K. L nimel laenulepingu. Samal päeval kandis xxx 1 000 eurot K. L Swedbanki arvelduskontole nr xxx. Seejärel kandis K. Z laekunud summa üle oma kontrolli all olnud I De arvelduskontole nr XXX ning võttis sularahas välja. Saadud raha jagas K. Z A. Riga, jättes endale 20 % summast. Kannatanule xxx tekitati varaline kahju summas 1 000 eurot. Nende tegudega pani I.V toime

§ 209lg 2 p 1 ja 4 kvalifitseeritava kuriteo s.o.

teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupis ning isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. Täiendavalt süüdistatakse I.V selles, et tema, kes on varem toime pannud kelmuse (süüdi mõistetud Harju Maakohtu 08.11.2017 otsusega 1-17-10291

§ 209

lg 2 p 1, 4 järgi), tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos A Ri ja K Ziga, tekitas teisele isikule varalise kahju andmete ebaseadusliku sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Eelneval kokkuleppel A. Ri ja K. Ziga, eesmärgiga saada võõra isiku nimele laenude taotlemiseks vajalikud andmed, omamata samal ajal kavatsust laenukohustusi täita, 2017. aasta oktoobris pöördus I.V oma tuttava K L poole. I.V tegi K. Lle ettepaneku võtta viimase nimele erinevatelt finantsteenuseid osutavatelt äriühingutelt laene, et finantseerida luksusliku auto soetamine, mida hiljem võiks rentida, millega kaetaks osaliselt laenulepingutest tulenevad kohustused. K. L nimel sõlmitavatest laenulepingutest tulenevad kohustused lubasid I.V ja A. R enda peale võtta. Viimati mainitu ettekäändel andis K. L I.V-le oma isiklikud andmed, isikutunnistuse koos PIN-koodidega, pangakaardi koos PIN-koodidega ja nõustus vajadusel tuvastama oma isikusamasust ja isiklikult sõlmida lepinguid. Kogu viimati mainitu edastas I.V edasi A. Rile, kes omakorda andis need üle K. Zile. - 26.11.2017 taotles K. Z läbi xxx AS internetikeskkonna (www.xxx.

1. ee)Xxx AS-lt laenu, kasutades K. L isikutunnistust ilma viimase nõusolekuta. Laenu taotleti Apple Iphone 8 Plus 256 gb maksumusega 1 081,49 eurot ostmise finantseerimiseks. Xxx AS sõlmis automatiseeritud arvutisüsteemi abil järelmaksulepingu nr xxx, mille allkirjastas 5 - - - 26.11.2017 K. Z digitaalselt, kasutades K. L isikutunnistust. Tellitud kauba sai K. Z pakiautomaadi kaudu kätte ning vastavalt eelnevale kokkuleppele A. Riga müüs selle tuvastamata isikule. Saadud raha jagas K. Z A. Riga, jättes endale 20 % summast. Kannatanule Xxx AS tekitati varaline kahju summas 1 106,39 eurot (krediidisumma 1 081,49 eurot ja lepingu sõlmimise tasu summas 24,9 eurot). 27.11.2017 taotles K. Z läbi xxx AS internetikeskkonna (www.xxx.
2. ee)xxx AB-lt laenu, kasutades K. L isikutunnistust ilma viimase nõusolekuta. Laenu taotleti Apple Iphone 7 Plus 32 gb (koos transpordikuluga) kogumaksumusega 622,48 eurot ostmise finantseerimiseks. xxx AB sõlmis automatiseeritud arvutisüsteemi Signicat abil järelmaksulepingu, mille allkirjastas 27.11.2017 K. Z digitaalselt, kasutades K. L isikutunnistust. Tellitud kauba sai K. Z pakiautomaadi kaudu kätte ning vastavalt eelnevale kokkuleppele A. Riga müüs selle tuvastamata isikule. Saadud raha jagas K. Z A. Riga, jättes endale 20 % summast. Kannatanule xxx AB-le tekitati varaline kahju summas 710,15 eurot (krediidisumma 622,48 eurot, lepingutasu 19,9 eurot ja intress 67,77 eurot). 26.11.2017 registreeris K. Z Xxx AS-i iseteeninduse portaalis (www.xxx.
3. ee)K. L kasutajaks, kasutades K. L isikutunnistust ilma viimase nõusolekuta. 07.12.2017 esitas K. Z Xxx AS-i iseteeninduse portaalis laenutaotluse K. L nimel summas 500 eurot. Xxx AS-i automatiseeritud arvutisüsteem rahuldas laenutaotluse ning sõlmiti laenuleping nr xxx. 07.12.2017 laekus laenusumma 500 eurot K. L Swedbanki arvelduskontole nr xxx, mille K. Z kandis edasi oma kontrolli all oleva I De arvelduskontole nr XXX ning võttis sularahas välja. Saadud raha jagas K. Z A. Riga, jättes endale 20 % summast. Kannatanule Xxx AS-le tekitati varaline kahju summas 500 eurot. 06.12.2017 taotles K. Z Xxx Xxx OÜ iseteeninduskeskkonnas (www.xxx.
4. ee)laenu, kasutades K. L isikutunnistust ilma viimase nõusolekuta. Järgnevalt viisid A. R ja I.V K. L AS Eesti Post kontorisse aadressil Tallinn, Karjavälja tn 4 eesmärgiga tuvastada K. L isikusamasus, mis oli laenulepingu sõlmimise eelduseks. Xxx Xxx OÜ automatiseeritud arvutisüsteem rahuldas 13.12.2017 laenutaotluse ning sõlmiti laenuleping nr xxx. Samal päeval laekus laenusummas 2 000 eurot K. L Swedbanki arvelduskontole nr xxx, mille K. Z kandis edasi oma kontrolli all oleva I De arvelduskontole nr XXX ning osaliselt I.V arvelduskontole nr xxx. I. De kontole laekunud raha võttis K. Z sularahas välja ning jagas saadud raha A. Riga, jättes endale 20 % summast. Kannatanule Xxx Xxx OÜ-le tekitati varaline kahju summas 2 740,32 eurot (2 000 krediidisumma, tasu laenu kasutamise eest 730,32 eurot). Nende tegudega pani I.V toime

§ 213lg 2 p 1 ja 4 kvalifitseeritava kuriteo s.o.

teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toimepandud grupis ning isiku poolt, kes on varasemalt toime pannud kelmuse. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on enne kriminaalasja kohtulikku arutamist Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jürgen Hüva, süüdistatav I.V ja tema kaitsja Karine Nersesjan sõlminud järgneva kokkuleppe:

§ 209

lg 2 p 1 ja 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust.

§ 213

lg 2 p 1 ja 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning karistuseks mõista 1 aasta ja 4 kuud vangistust. 6 Kuivõrd I.V pani temale

§ 209

lg 2 p 1 ja 4 ning § 213 lg 2 p 1 ja 4 järgi etteheidetavad kuriteod toime enne Harju Maakohtu 07.02.2019.a otsuse nr 1-18-9460 kuulutamist, siis tuleb mõista talle liitkaristus vastavalt

§ 65

lg 1 sätetele

§ 64

lg 1 alusel, s.o käesoleva kokkuleppega määratud karistus (1 aasta ja 4 kuud) lugeda kaetuks Harju Maakohtu 07.02.2019 otsusega mõistetud raskema karistusega (2 aastat 11 kuud ja 29 päeva) vangistust ning mõista liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 64

lg 2 kohaselt viiakse Harju Maakohtu 27.09.2017 otsusega mõistetud rahaline karistus täide iseseisvalt.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, tingimusel, et I.V ei pane 9 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab katseaja jooksul

§-s 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Karistuse mõistmisel ja katseaja määramisel on eelkõige arvestatud asjaoluga, et varasemalt on süüdistatava osas juba menetletud erinevaid

§ 209

ja § 213 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid, kuid arusaamatul põhjusel on käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olevad kuriteod nendest menetlustest välja jäänud kuigi osad juba menetletud teod jäävad samasse aega praeguses süüdistuses etteheidetavate tegudega. Seetõttu oleks ebamõistlik määrata süüdistatavale karistus seaduse täie rangusega. Samuti on oluline välja tuua, et käesoleval juhul on I.V kokkuleppe allkirjastamisega võtnud kõik esitatud hagid omaks ning nõustunud hüvitama kannatanutele tekitatud kahju. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: - Xxx OÜ-le tekitati varaline kahju summas 750 eurot. Kahju on tänaseks päevaks hüvitatud (kd III, tl 6). - Xxx AS-le (alates 08.04.2019 xxx AS) tekitati varaline kahju summas 590,95 eurot. - xxx OÜ-le tekitati varaline kahju summas 4 414,5 eurot. Kriminaalmenetluses tsiviilhagi ei esitata, kuna see nõuti sisse tsiviilkorras (kd I, tl 114). - xxxle tekitati varaline kahju summas 1 000 eurot. Kriminaalmenetluses tsiviilhagi ei esitata, kuna nõue on loovutatud (kd I, tl 141). - Xxx AS-le tekitati varaline kahju summas 1 106,39 eurot. - xxx AB-le tekitati varaline kahju summas 710,15 eurot. - Xxx AS-ile tekitati varaline kahju summas 500 eurot. - Xxx Xxx OÜ-le tekitati varaline kahju summas 2 740,32 eurot. Tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse alus ja ese: Kelmusega tekitati kannatanule Xxx AS-le (alates 08.04.2019 xxx) varaline kahju summas 590,95 eurot. Tekitatud kahju tuleb solidaarvõlgnikul I.V (Põhja Ringkonnaprokuratuuri 15.04.2020 määruse järgi teine solidaarvõlgnik A. R) hüvitada kannatanu SEB panga arvelduskontole nr XXX või LHV panga arvelduskontole nr XXX. Viitenumbriks märkida

1. 7 Arvutikelmusega tekitati kannatanule Xxx AS-le varaline kahju summas 1 106,39 eurot. Tekitatud kahju tuleb solidaarvõlgnikul I.V (Põhja Ringkonnaprokuratuuri 15.04.2020 määruse järgi teine solidaarvõlgnik A. R) hüvitada kannatanu Xxx AS-i arvelduskontole nr XXX. Viitenumbriks märkida
2. Arvutikelmusega tekitati kannatanule xxx AB-le varaline kahju summas 710,15 eurot. Tekitatud kahju tuleb solidaarvõlgnikul I.V (Põhja Ringkonnaprokuratuuri 15.04.2020 määruse järgi teine solidaarvõlgnik A. R) hüvitada xxx OÜ arvelduskontole nr XXX. Viitenumbriks märkida
3. Arvutikelmusega tekitati kannatanule Xxx AS-le varaline kahju summas 500 eurot. Tekitatud kahju tuleb solidaarvõlgnikul I.V (Põhja Ringkonnaprokuratuuri 15.04.2020 määruse järgi teine solidaarvõlgnik A. R) hüvitada kannatanu SEB panga arvelduskontole nr xxx. Viitenumbriks märkida
4. Arvutikelmusega tekitati kannatanule Xxx Xxx OÜ-le varaline kahju summas 2 740,32 eurot. Tekitatud kahju tuleb solidaarvõlgnikul I.V (Põhja Ringkonnaprokuratuuri 15.04.2020 määruse järgi teine solidaarvõlgnik A. R) hüvitada kannatanu arveldusarvele nr xxx. Viitenumbriks märkida
5. Käesoleva kokkuleppe allkirjastamisega võtab süüdistatav I.V TsMS § 440 lg 1 alusel hagid omaks ning nõustub hüvitama tsiviilhagid loetletud summades ning tingimustel. Kriminaalmenetluse kulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral kuulub I.V-lt väljamõistmisele: - KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 alampalga ulatuses, s.o 876 eurot; Sundraha jätta välja mõistmata, tuginedes Riigikohtu lahendis 3-1-1-24-11 märgitule, mille kohaselt olukorras, kus riik on menetlenud sama isiku osas käivaid kriminaalmenetlusi erinevates menetlustes, kus need oleks tulnud liita ühte menetlusse, siis mitmekordne sundraha välja mõistmine igas menetluses eraldi oleks isiku õigusi liialt riivav. Kohtumenetluses tekkiv kaitsjatasu jätta riigi kanda. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
6. peatüki
7. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle

§ 209

lg 2 p 1, 4 ja § 213 lg 2 p 1, 4 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8 9