Obsah (7)
§ 445§ 407§ 444§ 162§ 174§ 175§ 178KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2024, Viljandi Tsiviilasja number 2-23-15602 Tsiviilasi OÜ Sän &
§ 445lg 1).
- Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamatult täidetav.
- Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 LHV Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
- Hageja OÜ Sän & Män esitas 03.11.2023 solidaarselt RAIEGRUPP OÜ ja O.K. vastu hagi võlgnevuse nõudes. Hageja nõuab kostjatelt põhivõlgnevust summas 3621,56 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 267,60 eurot.
- Hagiavalduse kohaselt kostja I ostis hagejalt teenust (transporditeenused), (arve 220330.30.08.2022 summas 6420 eurot koos käibemaksuga 20%), mille maksetähtaeg oli 2
(4)poolte vahel kokkulepitud ja arvele märgitud 13.09.2022.a., millest kostja tasus hilinemisega osaliselt 19.10.2022 summas 2420 eurot ja 02.06.2023 summas 400 eurot (dtl 11). Kuna kostja I enam hageja telefonikõnesid vastu ei võtnud ega tagasi ei helistanud, samuti ei maksnud enam peale viimast makset, siis pöördus hageja võlgnevuse sissenõudmiseks õigusbüroo poole abi saamiseks. Hageja esindaja saatis kostjale hagihoiatuse kohustuste täitmise osas. Kostja vastas hageja esindajale e-posti teel, kus pakkus kompromissi korras maksegraafiku alusel tasumist 1000 eurot kuus. Hageja nõustus heas tahte eesmärgil kostja poolt pakutava maksegraafiku alusel tasumisega ning pooled sõlmisid võlgnevuse tasumise kokkuleppe, mille digiallkirjastas kostja, nõustudes sh enda kui füüsilise isiku käendusega solidaarselt kostja I-ga, kus piirmääraks seati 7000 eurot (dtl 910). Kostja tasus kokkuleppe alusel 5171,56 eurosest põhinõudest seisuga 29.06.2023.a. 20.07.2023 summas 1000 eurot, 02.10.2023 summas 350 eurot ja 12.10.2023 summas 200 eurot, seega hagi esitamise seisuga jääb kostja põhinõudeks 3621,56 eurot. Kuna kostjad peale viimast 12.10.2023 makset pole midagi tasunud vaatamata enda lubadustele ja kokkuleppele, siis tulenevalt eeltoodust on hageja seetõttu sunnitud pöörduma võla sissenõudmiseks kohtu poole enda õiguste kaitseks, kuna kostjad enda pahatahtliku käitumisega on andnud otsese põhjuse hagejale kohtu poole pöördumiseks. 3. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 08.11.2023 määrusega. Kostjale I on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 20.12.2023 kostja I äriregistris olevale e-posti aadressile tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 3111 51 alusel. Kostja II on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte saanud KÄPO-s 09.11.
- Kohus kohustas kostjaid hagile vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest arvates. Kohus juhtis 08.11.2023 menetlusse võtmise määruses kostjate tähelepanu ka sellele, et kohtul on õigus teha hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsus. Kostjad vastust hagile ei esitanud. 5.
§ 407
lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.
§ 444lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 6.
§ 162
lg 1 järgi tuleb menetluskulud tuleb jätta hagi rahuldamise tõttu solidaarselt kostjate kanda. 7.
§ 174
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
§ 175
lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, puudub vajadus nende suurus rahaliselt kindlaks määrata. Vajalik ja põhjendatud on hageja riigilõivu kulu 490 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud summas 483,84 eurot (see on 604,80 eurot, millest on maha arvestatud käibemaks 20%). Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema 3
(4)kasuks välja käibemaksuta (Riigikohtu lahend nr 3-20-663 p 23). Hageja ei ole kinnitanud kohtule, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Kohus näeb, et hageja on hagi kohaselt arve esitanud käibemaksuga, seega peab hageja olema käibemaksukohustuslane. Kohus kontrollis seetõttu ning tuvastas, et hageja on registreeritud käibemaksukohustuslasena (KMKR nr EE100426267). Eelnevast tulenevalt mõistab kohus hagejale menetluskulud välja käibemaksuta. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 973,84 eurot (490+483,84). 8.
§ 178
lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 4
(4)