3-23-113/8

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-113 Määruse kuupäev

1. veebruar 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Haron Dikajevi (Dikajev) kaebus Viru Vangla
2. detsembri
3. a individuaalse täitmiskava tühistamiseks, alternatiivselt selle õigusvastaseks tunnistamiseks ja vangla kohustamiseks uue individuaalse täitmiskava koostamiseks hariduse omandamist puudutavas osas RESOLUTSIOON Tagastada kaebus asjas nr 3-23-
4. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Tartu Halduskohtusse saabus
6. jaanuaril 2023 Haron Dikajevi kaebus Viru Vangla poolt
7. detsembril 2022 tema suhtes koostatud individuaalse täitmiskava (ITK) tühistamiseks, alternatiivselt selle õigusvastaseks tunnistamiseks ja uue ITK koostamiseks ettekirjutuse tegemiseks. Kaebaja märkis, et Viru Vangla ei arutanud enne ITK kinnitamist selle sisu temaga vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 16 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Samuti ei vasta ITK kaebaja arvates VangS § 16 lõike 1 punktides 1–7 sätestatud nõuetele, sest sellest ei nähtu, mis põhjustel vangla ei taga talle hariduse/kutsehariduse omandamist, erinevaid sotsiaal- ja psühholoogilisi programme, VangS §-s 22 sätestatud soodustusi, avavanglasse paigutamist, huvitegevust ega muud rehabiliteerivat tegevust. Kaebaja osutas, et ITK sisaldab ka ebaõigeid andmeid. Samuti esitas kaebaja kaebuse Viru Vangla
8. juuni
9. a iseloomustuse, selles avaldatud faktiväidete ja väärtushinnangute ja iseloomustuses ilma kaebaja nõusolekuta andmete avaldamise õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebaja esitas kaebuses menetlusabi taotluse, paludes kohut vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel maksejõuetuse tõttu.
10. Tartu Halduskohus tagastas
11. jaanuari
12. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja taotles tühistada Viru Vangla
13. detsembri
14. a individuaalne täitmiskava, alternatiivselt tunnistada see õigusvastaseks ja kohustada vanglat uut individuaalset täitmiskava koostama osas, mis puudutab kaebajale sotsiaalsetes ja psühholoogilistes programmides, huvitegevuses ja muudes rehabiliteerivates tegevustes osalemise, vangistusseaduse §-s 22 sätestatud soodustuste kohaldamise ja avavanglasse paigutamise mittevõimaldamist, ning tunnistada Viru Vangla
15. juuni
16. a iseloomustus õigusvastaseks. Sama määruse resolutsiooni punktiga 2 jättis kohus ülejäänud kaebust puudutavas osas rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu 3-23-113 tasumisest vabastamiseks ning andis resolutsiooni punktiga 3 kaebajale riigilõivu summas 20 eurot tasumiseks tähtaja kolm päeva määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest arvates. Kaebaja sai kohtu
17. jaanuari
18. a määruse kätte samal päeval, s.o
19. jaanuaril
20. KOHTU SEISUKOHT
21. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37‒39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
22. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lõike 1 punkt 4 ning § 104 lõiked 1 ja 2). Tartu Halduskohus jättis
23. jaanuari
24. a määruse resolutsiooni punktiga 2 rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohustas määruse resolutsiooni punktiga 3 kaebuselt tasuma riigilõivu 20 eurot, andes riigilõivu tasumiseks tähtaja kolm päeva arvates määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest. Kaebaja sai nimetatud kohtumääruse kätte
25. jaanuaril
26. Tartu Halduskohtu
27. jaanuari
28. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale määruskaebuse esitamise tähtpäev saabus
29. veebruaril 2024 ning see jõustus edasikaebamata
30. veebruaril
31. Kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg hakkas seega kulgema
32. veebruaril 2024 ning riigilõiv tuli tasuda hiljemalt
33. veebruaril
34. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebuselt oleks riigilõiv tasutud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.
35. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 2 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt)