← Eesti

1-23-988/26

Obsah (10)§ 329§ 424§ 65§ 44§ 68§ 64§ 50§ 55§ 76§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. august 2023, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-988 (22259000538) Kohtunik Kristel Jaakus Kohtuistungi sek

§ 329

järgi üldmenetluses Allar Luhajärv, isikukood 38508170302; xxxx kodanik; elukoht xxxx; xxxx; emakeel xxxx; töötamise registri kohaselt viimane töökoht F OÜ, xxxx kuni 27.05.2023; varem kriminaalkorras karistatud 3 korral, viimati Viru Maakohtu 10.12.2019. a otsusega nr 1-19-9847

§ 424

lg 2 järgi vangistusega 9 kuud,

§ 65lg 2 alusel liitkaristus 3 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust.

Vabastatud ennetähtaegselt 02.11.2021 Tartu Maakohtu määrusega nr 1-19-9847, ärakandmata karistus 1 aasta 6 kuud ja 3 päeva, katseaeg kuni 21.05.2023; kahtlustatavana kinnipeetud 2 päeva, s.o 09.09.2022–10.09.2022. a, tõkend puudub. Lepinguline esindaja vandeadvokaat Yaroslav Radziwill Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 15 lg 1, 175 lg 1 p 2, 4, 9, 179 lg 1 p 1, 180 lg 1, 3, 306, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada ALLAR LUHAJÄRV süüdi

§ 329

järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 300 päevamäära, arvestades päevamääraks

§ 44

lg 2 alusel miinimumpäevamäära, s.o 10 (kümme) eurot, s.o summas 3000 (kolm tuhat) eurot. 1

§ 65

lg 2 alusel mõista Allar Luhajärvele liitkaristus, suurendades Allar Luhajärvele

§ 329

järgi mõistetud rahalist karistust Viru Maakohtu 10.12.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-9847 mõistetud karistuse ärakandmata osa ehk 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu ja 3 (kolme) päeva pikkuse vangistuse võrra, mis jätta Allar Luhajärve suhtes täitmisele pööramata.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Allar Luhajärve eelvangistuses viibitud aeg 09.09.2022–10.09.2022, s.o 2 (kaks) päeva eelvangistust. Arvestades, et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, tuleb Allar Luhajärvele mõistetud rahalisest karistusest arvata maha 6 (kuus) päevamäära. Seega kuulub Allar Luhajärvel ärakandmisele rahaline karistus 294 (kakssada üheksakümmend neli) miinimumpäevamäära, s.o 2940 (kaks tuhat üheksasada nelikümmend) eurot.

§ 64lg 2 alusel viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt.

Rahaline karistus tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300, LHV Pank EE957700771001523585, viitenumbriga 99923400001632 ning selgitusega: „Allar Luhajärv, 1-23-988, rahaline karistus“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. MENETLUSKULUD KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Allar Luhajärvelt menetluskuluna sundraha 1087,50 (üks tuhat kaheksakümmend seitse eurot ja 50 senti) riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Allar Luhajärvelt menetluskuluna kaitsjatasu summas 226,80 eurot (kakssada kakskümmend kuus eurot ja 80 senti) v.adv. Arri Toomingu poolt kohtueelses menetluses õigusabi osutamise eest riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 2 ja § 178 lg 1 p 3 alusel välja mõista Allar Luhajärvelt menetluskuluna tunnistaja sõidukulu 30 (kolmkümmend) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Allar Luhajärvel tasuda menetluskulud kokku 1 344,30 (üks tuhat kolmsada nelikümmend neli eurot ja 30 senti) ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt üheteistkümnel järgneval kuul vähemalt 112 eurot ja kaheteistkümnendal kuul 112,30 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300, LHV Pank EE957700771001523585, viitenumbriga 99923700024694 ning selgitusega: „Allar Luhajärv, 1-23-988, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Allar Luhajärve kaitsja vandeadvokaat Yaroslav Radziwill menetluskulud summas 1650 eurot jätta Allar Luhajärve enda kanda. 2 ASITÕENDID KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel hoiule kriminaaltoimiku juurde üks elektrooniline andmekandja, s.o CD-R plaat (tl 34). EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o. hiljemalt 17.08.2023. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Täisotsus tehakse avalikult teatavaks 01.09.2023. SÜÜDISTUS Allar Luhajärve (Luhajärv) süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 10.12.2019. a Viru Maakohtu otsusega nr 1-19-9847

§ 424

lg 2 järgi vangistusega 9 kuud (

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus 3 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust) ja

§ 50

lg 1 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, juhtis alkoholi piirmäära ületavas seisundis olles ja

§ 50lg 1 p 1 alusel mõistetud lisakaristuse kehtimise ajal, s.o 09.09.2022.

a kella 22:33 paiku Tapa-Lehtse-Jäneda maantee 16. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant registreerimismärgiga xxxx, millega teadlikult hoidus kõrvale kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest. Sellise tegevusega pani Allar Luhajärv toime kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud

§-s 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise, s.o

§ 329järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kr

MS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 60 lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolu on olemas või puuduvad ja KrMS § 61 lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning KrMS § 61 lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, kuulanud ära süüdistatava Allar Luhajärve, tunnistaja M. O. ning kontrollinud kohtumenetluse poolte kohtuliku arutamise ajal esitatud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kohus ei rahuldanud Allar Luhajärve kaitsja vandeadvokaat Yaroslav Radziwilli taotlust kriminaalmenetluse lõpetamiseks, eeldusel, et Allar Luhajärve suhtes on jõustunud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus KrMS §-s 200 sätestatud alusel. Kohus leiab ka käesoleval ajal, et Viru Ringkonnaprokuratuuri 04.10.2022 kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamise määrusega on KrMS § 213 lg 6 alusel tühistatud prokuratuuri loal 3 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 22259000538 ja jätkatud kriminaalmenetlust. KrMS § 228 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel enne süüdistusakti koostamist õigus esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Samasugune õigus on menetluosalisel KrMS § 228 lg 2 kohaselt enne süüdistusakti koostamist esitada kaebus prokuratuuri määruse peale Riigiprokuratuurile. KrMS § 229 lg 1 kohaselt prokuratuurile või Riigiprokuratuurile esitatud kaebus lahendatakse kaebuse saamisest arvates 30 päeva jooksul. Kaitsja selgituste kohaselt eelistungil vastavat kaebus prokuratuurile või Riigiprokuratuurile ei ole esitatud. Viru Ringkonnaprokuratuuri 04.10.2022 kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamise määrusega on KrMS § 213 lg 6 alusel tühistatud prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 22259000538 ja jätkatud kriminaalmenetlust. Määruse põhjenduste kohaselt mõisteti Allar Luhajärv Viru Maakohtu poolt 10.12.2019 süüdi

§ 424lg 2 järgi ja mõisteti Allar Luhajärvele vangistus 3 aastat 2 kuud ja 28 päeva.

Allar Luhajärv peeti kinni ja ta asus karistust kandma 23.02.

  1. Tartu Maakohtu 02.11.2021 määrusega vabastati Allar Luhajärv temale Viru Maakohtu 10.12.2019 otsusega mõistetud karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega ja ta vabanes 18.11.
  2. Viru Maakohtu 10.12.2019 otsusega võeti KrS § 50 lg 1 p 1 alusel Allar Luhajärvelt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks.

§ 55

lg 1 täpsustab, et tähajalise lisakaristuse mõistmisel koos reaalse vangistusega laieneb lisakaristus automaatselt põhikaristuse kandmise kogu ajale ning lisaks kohtu otsusega määratud tähtajale. Sisuliselt tähendab see seda, et lahendiga määratud lisakaristuse kestuse hulka ei arvata vangistuse kandmise aega ning et kohtuotsuses märgitakse üksnes lisakaristuse see aeg, mis tuleb süüdlasel ära kanda pärast vabadusekaotusliku karistuse kandmisest vabanemist. Vabastati süüdlane mõistetud vangistusest ennetähtaegselt

§ 76

kohaselt, hakkab tähtajalise lisakaristuse aeg kulgema kohtumääruse jõustumisest. Seega tuleb lisakaristuse aega lugeda alates A. Luhajärve suhtes tehtud kohtumääruse jõustumisest ehk 18.11.2021 ja 09.09.2022 puudus A. Luhajärvel juhtimisõigus ning ta hoidis teadlikult kõrvale kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud

§-s 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest. Kohus leiab, et Viru Ringkonnaprokuratuuri 04.10.2022 kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamise määrus, millega KrMS § 213 lg 6 alusel tühistati prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise 12.09.2022 määrus kriminaalasjas nr 22259000538 ja jätkati kriminaalmenetlust, on seaduslik ja põhjendatud. Kohus leiab, et Allar Luhajärv, olles karistatud 10.12.2019 Viru Maakohtu 1-19-9847 otsusega

§ 424

lg 2 järgi vangistusega 9 kuud (

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus 3 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust) ja

§ 50

lg 1 p 1 alusel juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, juhtis alkoholi piirmäära ületavas seisundi olles ja

§ 50

lg 1 p 1 alusel mõistetud liitkaristuse kehtivuse ajal, so 09.09.2022 kella 22:33 paiku Tapa-Lehtse-Jäneda maantee 16.kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant reg.märgiga xxxx, millega teadlikult hoidus kõrvale kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest. Pani sellise tegevusega toime

§ 329järgi kvalifitseeritud kuriteo.

Eeltoodu tõttu andis kohus õigesti Allar Luhajärve süüdistuses

§ 329järgi üldmenetluses kohtu alla.

Kohtuistungil uuritud alljärgnevad tõendid kinnitavad, et süüdistus on põhjendatud ning Allar Luhajärv on talle etteheidetava teo süüdistuses nimetatud asjaoludel toime pannud. 4 Indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja joobeseisundile viitavate tunnuste protokolli (tõendite köidik, tl 1) kohaselt tuvastati 09.09.2022 kell 22:33 Allar Luhajärvel indikaatorvahendiga alkoholijoove 1,06 mg/l kohta, joobeseisundile viitas alkoholilõhn isiku suust. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tõendite köidik, tl 2) kohaselt kõrvaldati Allar Luhajärv 09.09.2022 kell 22:33 juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 ja § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna Allar Luhajärvel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et isik oli joobes. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki (tõendite köidik, tl 3) kohaselt tuvastati Allar Luhajärvel 09.09.2022 ajavahemikul kell 23.01-23.05 tõendusliku alkomeetriga alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,74 mg/l kohta ehk isik juhtis mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tõendite köidik, tl 5-6), mille kohaselt peeti Allar Luhajärv 09.09.2022 kell 22:33 kahtlustatavana kinni

§ 329järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Allar Luhajärv vabastati kinnipidamiselt 10.09.2022 kell 10:

  1. Tunnistaja M. O. (I kd, tl 55-55p), ütluste kohaselt oli tunnistaja 09.09.2022 avaliku korra kaitsmise praktika raames tööl koos Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseiniku T. L., teostati liiklusjärelevalvet Tapa vallas. Kontrollimiste käigus kontrolliti ka Allar Luhajärve sõidukit Tapa-Lehtse-Jäneda maantee
  2. kilomeetril. Seoses reidiga „kõik puhuvad“ otsustati kontrollida patrullsõidukile Jäneda suunas vastu sõitnud sõidukit Volkswagen, sõiduk peatati siniste-punaste vilkuritega poole üheteistkümne paiku. Tunnistaja juhendaja T. L. läks autost välja Volkswageni juhipoolse akna juurde, tutvustas ennast ning palus juhil esitada isikut tõendav dokument või juhiluba. Kuna T. L. ja tunnistaja tundsid juhi suust alkoholilõhna, siis kasutati juhi suhtes indikaatorvahendit. Esmalt kasutati indikaatorvahendit passiivses režiimis, indikaatorvahend läks punaseks ehk tuvastas alkoholi juhi väljahingatavast õhust. Seejärel paluti juhil minna politseisõidukisse, et aktiivsel režiimil alkoholijoovet indikaatorvahendiga kontrollida. Aktiivsel režiimil oli näiduks 1,06 mg/l kohta. Peale positiivset näitu oli vaja kiirelt minna Tapa politseipunkti tõendusliku alkomeetri juurde, tõendusliku alkomeetri lõplik näit oli 0,74 mg/l kohta. Sõidukil, mida Allar Luhajärv juhtis, puudus kehtiv tehnoülevaatus. Allar Luhajärvel puudus juhtimisõigus, kuna see oli kohtuotsusega ära võetud kuni 23.09.
  3. Õiend X-tee andmetega (tõendite köidik, tl 7),, mille on koostanud grupijuht K. P. ning millelt nähtub ekslikult, et Allar Luhajärve juhtimisõigus oli ära võetud kuni 23.02.
  4. Tegemist on õiendiga, mille alusel ekslikult 12.09.2022 kriminaalmenetlus ka lõpetati. Õiend on siiski oluliseks tõendiks muus osas, kuna sellelt nähtub, et Allar Luhajärvel õiendi jaoks päringu tegemisel juhtimisõigus ei kehtinud. Samuti nähtub õiendilt, et sõiduauto Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxx polnud 09.09.2022 liiklusesse lubatud. 10.12.
  5. a Viru Maakohtu otsus nr 1-19-9847, 02.11.
  6. a Tartu Maakohtu määrus nr 119-9847 ja karistusregistri väljatrükk (tõendite köidik, tl 9-20), Allar Luhajärve kohta, millelt nähtub, et Allar Luhajärvel on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati isikut 10.12.
  7. a Viru Maakohtu otsusega nr 1-19-9847

§ 424

lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust, millest

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud kaks päeva (08.08-09.08.2019). Ärakandmata karistust 8 kuud ja 28 päeva vangistust suurendati

§ 65lg 2 alusel 28.09.2017.

a Viru Maakohtu otsusega nr 15 17-9070 mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat ja 6 kuud vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti Allar Luhajärvele 3 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti Allar Luhajärvelt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks,

§ 55

lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Allar Luhajärv vabastati 02.11.

  1. a Tartu Maakohtu määrusega nr 1-19-9847 10.12.
  2. a Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega,

§ 76lg 5 alusel määrati Allar Luhajärvele katseaeg kestusega kuni 21.05.2023.

Kohtulahend jõustus 18.11.2021, isik vabastati 18.11.

  1. Asitõendi vaatlusprotokoll ühe CD-plaadiga (tõendite köidik, tl 23-24), millelt nähtub patrullpolitseiniku ja politseipraktikandi tegevus Allar Luhajärve sõiduki kinnipidamisel, alkoholisisalduse tuvastamine Allar Luhajärve väljahingatavast õhust ning sõiduki kinnipidamise järgsed toimingud. Süüdistatava Allar Luhajärve ütlused (tõendite köidik, tl 1),, mis avaldati KrMS § 294 p 1 alusel ristküsitlemise võimaluseta, kuna süüdistatav keeldus kohtuliku uurimise käigus ütluste andmisest. Kohtueelses menetluses antud ütlustest tuleneb, et Allar Luhajärv tunnistab end talle etteheidetavas kuriteos süüdi. Süüdistatava ütlustest tulenevalt oli tal lisakaristusena joobes juhtimise eest juhtimisõigus ära võetud üheks aastaks, süüdistatava meelest hakkas see lisakaristus kulgema 10.12.2019 ja lõppes
  2. aasta septembris, täpset kuupäeva süüdistatav ei mäleta. 09.09.2022 Allar Luhajärv jõi koos sõbra A. S. Jänedal, süüdistatav jõi kuskil 5 õlut. Ajavahemikul 22:00-23:00 hakati otsima inimest, kes saaks isikud viia Lehtsesse ühele neiule külla. Kuna kedagi, kes isikud Lehtsesse viiks, ei leitud, otsustas Allar Luhajärv ise rooli istuda. Süüdistatav teadis rooli istudes, et on alkoholijoobes ja juhtimisõigus puudub. Auto, millega sõideti on Allar Luhajärve ettevõttele kuuluv Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxx. Sõideti Lehtse poole ning kui sõita oli jäänud kuskil kaks kilomeetrit, siis peatas politsei sõiduki. Allar Luhajärv peatas sõiduki ning lasi autoakna alla. Seejärel pandi isik puhuma ning näit oli positiivne. Peale seda viidi süüdistatav Tapale tõendusliku alkomeetri juurde, pandi uuesti puhuma ning näit oli 0,
  3. Peale seda viidi Allar Luhajärv Rakvere politseijaoskonda ning hoiti seal kuni hommikuni. Päring Transpordiametile ja vastus koos lisadega (tõendite köidik, tl 25-33), millelt nähtub, et Allar Luhajärv pöördus Transpordiameti poole kirjalikult kolmel korral: 27.08.2022, 13.09.2022 ja 27.09.
  4. Liiklusregistris on märge Allar Luhajärve juhtimisõiguse äravõtmise kohta 12 kuuks, alates 28.12.2019 kuni 23.09.2022 (koos vangistusega). Isik taastas oma juhtimisõiguse LS § 129 lg 2 alusel 07.11.
  5. 01.12.
  6. a Viru Maakohtu määruse nr 1-19-9847 väljatrükk (tõendite köidik, tl 35-40), millelt nähtub, et kriminaalhooldusametnik esitas 14.10.2022 kohtule erakorralise ettekande seoses asjaoluga, et kriminaalhooldusalune Allar Luhajärv on rikkunud 09.09.2022 lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja sooritanud uue süüteo – joobes ja lubadeta mootorsõiduki juhtimise. Lisaks 09.09.
  7. a rikkumisele on Allar Luhajärv rikkunud käitumiskontrolli lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ka 28.01.2022, mil kodukülastuse käigus kontrolliti kohustust mitte tarvitada alkoholi ning tuvastati alkoholijoove 0,17 mg/l kohta. Väljavõte maksukohuslaste registrist (tõendite köidik, tl 34), millest nähtub, et Maksu- ja Tolliameti andmetel oli
  8. a süüdistatava deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 3010 eurot. 6 Koostööpartner A OÜ iseloomustab (tõendite köidik, tl 46), Allar Luhajärve kui usaldusväärset partnerit, kelle oskused ja teadmised on kasuks ühisele tööle. Lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidumisega rünnatav õigushüve on õigusemõistmine.

§ 329

objektiivse külje käesolevas kriminaalasjas moodustab kohtu poolt kuriteo eest

§-i 50 alusel mõistetud lisakaristuste eiramine. Allar Luhajärv on süüdi tunnistatud 10.12.2019. a Viru Maakohtu otsusega nr 1-19-9847

§ 424

lg 2 järgi ning lisakaristusena

§ 50

lg 1 p 1 võeti kohtuotsusega isikult ära mootorsõidukit juhtimise õigus 1 aastaks. Kohtuotsuses oli muuhulgas märgitud, et

§ 55

lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Eelnimetatud kohtuotsus jõustus 28.12.

  1. Allar Luhajärv asus kohtuotsusega talle mõistetud vangistust – 3 aastat 2 kuud ja 28 päeva - kandma 23.02.
  2. Allar Luhajärv vabanes ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt Tartu Maakohtu 02.11.
  3. a määruse jõustumisel, s.o 18.11.
  4. Nii tunnistaja M. O. ütlustest tulenevalt kui ka Transpordiameti vastusest päringutele nähtub, et liiklusregistrist nähtuvalt oli Allar Luhajärve juhtimisõigus ära võetud kuni 23.09.
  5. Mis puudutab grupijuht K. P. koostatud õiendit, siis sinna on ekslikult märgitud lisakaristuse lõppemise kuupäevaks 23.02.
  6. Tegemist on dokumendiga, mille alusel algselt kriminaalmenetlus ekslikult lõpetati. Siiski tuleneb teistest tõenditest, et Allar Luhajärve kohtuotsusega mõistetud lisakaristus kehtis kuni 23.09.2022, mis arvestades asjaolu, et isik asus põhikaristust kandma 23.02.2020 ja vabanes 18.11.2021, on tõene. Allar Luhajärve kohtueelses menetluses avaldatud ütlustest nähtub samuti, et Allar Luhajärv oli teadlik, et lisakaristus lõpeb
  7. aasta septembris. Seega menetleja poolt tehtud õiendi alusel ekslikult kriminaalmenetluse lõpetamine ja lõpetamise hilisem tühistamine oli õiguspärane ning järelikult oli ka süüdistatav teadlik, et menetlus ekslikult lõpetati. Subjektiivsest küljest eeldab

§ 329koosseis vähemalt otsest tahtlust.

Otsese tahtluse puhul on oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid viimane pole tema teo eesmärk. Hinnates kohtuliku uurimise käigus uuritud tõendeid nende kogumis leiab kohus, et Allar Luhajärv teadis, et 09.09.2022. a sõidukit juhtima asudes teostab ta süüteokoosseisule vastava asjaolu ehk

§ 50alusel mõistetud lisakaristuse eiramise ning möönas seda.

10.12.2019. a Viru Maakohtu otsusest tulenevalt, laieneb

§ 55

lg 1 kohaselt lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale. Võttes arvesse eeltoodut oli Allar Luhajärv teadlik, et lisakaristuse kestuse hulka ei arvata vangistuse kandmise aega ning et kohtuotsuses märgitakse üksnes see aeg, mis tuleb süüdlasel ära kanda peale vabadusekaotusliku karistuse kandmiselt vabanemist. Seda tõendab ka asjaolu, et Allar Luhajärv kohtueelses menetluses antud ütlustes tunnistas end süüdi ning nentis, et teadis, et lisakaristus lõppeb 2022. aasta septembris. Seega pani Allar Luhajärv

§-s 329 nimetatud kuriteo toime otsese tahtlusega. Kui lugeda usaldusväärseks väide, et Allar Luhajärv ei olnud teadlik, et 09.09.2022. a lisakaristus kehtis, siis kaotaks

§ 329

koosseis oma sisulise mõtte, kuna vastasel juhul väidetav mitteteadmine lõpetaks kõik

§ 50lisakaristuse eiramise menetlused.

Allar Luhajärv mõisteti 10.12.2019. a Viru Maakohtu otsusega süüdi, otsus anti süüdistatavale kätte ning otsusest tulenes, et

§ 55

lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale. Seega oli Allar Luhajärv teadlik, et 09.09.2022 mootorsõidukit juhtima asudes lisakaristus kehtib. Allar Luhajärv on end kohtueelses menetluses antud ütlustes ka

§ 329sätestatud kuriteos ka süüdi tunnistanud.

7 Seega on süüdistatava käitumises tuvastatud

§ 329

sätestatud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning Allar Luhajärve tegu tuleb kvalifitseerida

§ 329järgi.

KARISTUS

§ 56

lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikast tulenevalt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

§ 329

sätestab karistuse kandmisest kõrvalehoidumise toimepanemise eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Ehkki katseajal toime pandud kuritegu on äärmiselt taunimisväärne, ei tingi see automaatselt vanglakaristuse mõistmist. Arvesse tuleb võtta ka sooritatud kuriteo iseloomu, teosüüd ning eripreventiivseid kaalutlusi. Lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidumisega rünnatav õigushüve on õigusemõistmine.

§ 329

objektiivse külje käesolevas kriminaalasjas moodustab kohtu poolt kuriteo eest

§-i 50 alusel mõistetud lisakaristuste eiramine. Allar Luhajärve teosüü ei ole suur. Ta peeti kinni 09.09.2022 kl 22:33 ajal Tapa-Lehtse-Jäneda maantee 16.kilomeetril sõiduauto Volkswagen Passat, reg.nr xxxx roolist. Ta tunnistas, et oli alkoholi tarvitanud, kuid arvas, et oli adekvaatne, samuti möönis, et tal oli juhtimisõigus ära võetud, aga arvas, et piirang lõppeb septembris 2022, kuid täpset kuupäeva ei teadnud. Seega võimaldab teosüü rahalise karistuse mõistmist, kuna isik tunnistab end süüdi ja kahetseb. Karistust raskendavaid asjaolusid pole. Allar Luhajärve kohtuotsusega mõistetud lisakaristus kehtis kohtule esitatud tõendite kohaselt kuni 23.09.2022, kuid ta ei kontrollinud 09.09.2022, kas tal juhtimisõigus on taastunud või mitte ning selle tõttu ongi ta kohtu all. Väärib tähelepanu, et teo toimepanemise ajal oli ta juba 9,5 kuud õiguskuulekas, kuna vabanes 18.11.

  1. Eelnev annab alust järeldada, et tegemist on ühekordse eksimusega ning rahalise karistusega on võimalik mõjutada Allar Luhajärve uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Oluline on seegi, et vangistus muudaks olematuks need positiivsed muutused, mida on võimalik süüdistatava puhul täheldada. Katseajal, mis kestis 18.11.2021-21.05.2023 läbis Allar Luhajärv sotsiaalprogrammid ``Kainem ja tervem Eesti`` ja ``Liiklusohutusprogramm`` ning töötas ettevõttes F OÜ xxxx kuni 27.05.
  2. Seega ei täidaks vangistuse mõistmine süüdistatava puhul oma põhilist eesmärki, milleks on isiku mõjutamine kuritegudest hoiduma.

§ 44

lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada seda süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär, milleks on 10 eurot. Keskmine päevasissetulek arvutatakse kriminaalmenetluse alustamisele vahetult eelnenud aasta tulumaksuga maksustavast tulust, 11 millest on maha arvatud tulumaks. Allar Luhajärve suhtes alustati kriminaalmenetlust

  1. aastal. Seega tuleb aluseks võtta tema
  2. aasta sissetulek. Maksukohuslaste registri andmetel ((tõendite köidik, tl 34) oli Allar Luhajärve tulu sellel aastal pärast tulumaksu mahaarvamist 3010 eurot. Seega tuleb lähtuda miinimumpäevamäärast – s.o 10 eurost. Võttes arvesse Allar Luhajärve süü suurust ning eripreventiivseid kaalutlusi, tuleb talle mõista rahaline karistus sanktsiooni keskmisest suuremas määras. Kohus peab põhjendatuks karistada teda 300 päevamäära suuruse rahalise karistusega, milleks on 3000 eurot.

§ 65

lg 8 2 alusel mõistab kohus Allar Luhajärvele liitkaristuse, suurendades Allar Luhajärvele

§ 329järgi mõistetud rahalist karistust Viru Maakohtu 10.12.2019.

a otsusega nr 1-19-9847 mõistetud karistuse ärakandmata osa, ehk 1 aasta 6 kuu ja 3 päeva pikkuse vangistuse võrra, mis jätta Allar Luhajärve suhtes täitmisele pööramata.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Allar Luhajärve eelvangistuses viibitud aeg 09.09.2022–10.09.2022, s.o 2 päeva eelvangistust. Arvestades, et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, tuleb Allar Luhajärvele mõistetud rahalisest karistusest arvata maha 6 päevamäära. Seega kuulub Allar Luhajärvel ärakandmisele rahaline karistus 294 miinimumpäevamäära, s.o 2940 eurot.

§ 64lg 2 alusel määrab kohus, et rahaline karistus tuleb täide viia iseseisvalt. MENETLUSKULUD Kr

MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on Allar Luhajärve menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1087,50 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 226,80 eurot vandeadvokaat Arri Toominga poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest ning KrMS § 175 lg 1 p 2 ja § 178 lg 1 p 3 alusel tunnistaja sõidukulu 30 eurot. Kokku kuuluvad menetluskulud väljamõistmisele süüdistatavalt Allar Luhajärvelt summas 1 344,30 eurot, mis tuleb Allar Luhajärvel tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt üheteistkümnel järgneval kuul vähemalt 112 eurot ja kaheteistkümnendal kuul 112,30 eurot. Allar Luhajärve kaitsja vandeadvokaat Yaroslav Radziwill menetluskulud summas 1650 eurot jäävad Allar Luhajärve enda kanda. ASITÕENDID KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel hoiule kriminaaltoimiku juurde üks elektrooniline andmekandja, s.o CD-R plaat (tl 34). Kohus leiab, et KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel on põhjendatud asitõendite säilitamine kriminaaltoimikus, et tagada kriminaaltoimiku terviklikkus. Kohus juhindus KrMS § 175, 179, 180, 306, 311, 313, 315, 318, 319. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jaakus Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 07.12.2023 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4; § 338 p 4; § 340 lg 4 p 4 tühistada Viru Maakohtu 10. augusti 2023 otsus osaliselt, see on Allar Luhajärvele

§ 329järgi mõistetud karistuse osas.

Karistada Allar Luhajärve

§ 329

järgi 6 kuulise vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvata Allar Luhajärve karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg

  1. september 2022 kuni
  2. september 2022, s.o 2 päeva ja lugeda Allar Luhajärve ära kandmata karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel moodustada liitkaristus Allar Luhajärvele käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistusest ja temale Viru Maakohtu

  1. detsembri 2019 otsusega 9 kriminaalasjas nr 1-19-9847 mõistetud karistuse ära kandmata osast, s.o 1 aastat 6 kuud ja 3 päeva vangistust ning mõista Allar Luhajärve lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 1 päev vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda Allar Luhajärve vanglasse karistuse kandmisele saabumise päev. Prokuratuuri apellatsioon rahuldada. Mõista Eesti Vabariigilt Allar Luhajärve kasuks välja 750 (seitsesada viiskümmend) eurot valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks. Nimetatud summa maksta Advokaadibüroo Radziwill OÜ pangakontole Advokaadibüroo Radziwill OÜ, EE
  2. Riigikohtu 22.02.2024 kohtumäärusega jäeti kassatsioon menetlusse võtmata. 10.08.2023 kohtuotsus 1-23-988 jõustus osaliselt 22.02.2024 Riigikohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.