Obsah (7)

§ 112§ 152§ 46§ 71§ 43§ 121§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-23-722 31. jaanuar 2024 Karin Jõ

) § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena.

§ 112

lg 1 p 2 sätestab, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui ta saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude. 1

1. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtetelt nähtuvad järgmised andmed kaebaja vara ja kulutuste kohta nelja kuu jooksul enne kaebuse ja menetlusabi taotluse esitamist: - konto algjääk 03.12.2022.a seisuga oli 25 613,48 eurot; - konto lõppjääk 02.04.2023.a seisuga oli 200,74 eurot; - kaebaja on teinud välisriikliku makse 24 900 eurot; - kaebaja on hoiustanud vabanemistoetuseks 200 + 2 175 = 2 375 eurot; - kaebaja on kulutanud kaupluses 162,12 + 195,52 + 196,53 + 206,41 + 12,95 + 118,43 + 250,26 + 195,91 + 260,04 = 1 598,17 eurot. Kohtu hinnangul näitab eeltoodu, et kaebaja majanduslik seisund oli nelja kuu jooksul enne kaebuse esitamist väga hea. Kaebaja on ise loonud olukorra, kus tema raha ei asu enam vabakasutuskontol, vaid on üle kantud välisriiki või paigutatud vabanemisfondi. Raha paigutamine välisriiki või vabatahtlik kandmine vabanemisfondi ei muuda seda varaks, millele ei saa pöörata sissenõuet. Kaebaja on teinud kulutusi kaupluses, arvestamata sellega, et ta vajas seda raha menetluskulude kandmiseks. Kaebuse pikkus on kaks lehekülge. Kaebajal oli majanduslikult võimalik korraldada kaebuse tõlkimine eesti keelde omal kulul. Kaebaja vabastamine tõlkimise kulude kandmisest ei ole võimalik.
2. Kohus ei jäta siiski kaebust käiguta selle tõlkimiseks kaebaja kulul (tõlkimise kulude ettemaksu nõudmiseks). Kohtule on kaebus arusaadav sel määral, et kohus saab otsustada menetluse lõpetamise ja kaebuse tagastamise üle.
3. Kohtule on arusaadav, et kaebuse nõueteks on tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasus ning kohustada vastustajat lõpetama sekkumine kaebaja omandiõigusesse ja eraellu ja täitma Tartu Vangla kodukorra punkti 8.1.
4. Kohus tõlgendab kohustamisnõuet nii, et kaebaja taotleb vastustaja kohustamist tema soovitud toimingute tegemiseks. Kaebuse aluseks on kolm sündmust: 1) kaebaja esitas
5. aastal taotluse saata asju vanglast välja (09.10.2015.a vastuväide seoses taotluse rahuldamata jätmisega nr 2-3/4309-1, dtl 3), kuid asju üle ei antud; 2) kaebaja esitas 03.11.2022 taotluse anda pikaajalisele kokkusaamisele tulnud pojale üle dokumendid ja isevalmistatud ese (dtl 5). Vangla seda ei teinud (21.11.2022.a vastus nr 624/6443-2, dtl 4). Kaebaja nägi neid asju inspektor-kontaktisiku kabinetis; 3) kaebaja andis 23.03.2023 valvurile üle taotluse anda lastele üle ümbrik, milles olid dokumendid ja ajalehed. Valvur andis taotluse ja ümbriku tagasi ilma selgitusteta.
6. Kohus lõpetab menetluse
7. aasta juhtumiga seotud tuvastamis- ja kohustamisnõuetes

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.

Kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

§ 46

lg 2 ning § 47 lg 2 ja 2 alusel on kohustamiskaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates, kohustusliku kohtueelse menetluse puhul 30 päeva arvates päevast, kui kaebajale tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend või viivituse korral üks aasta lahendi tegemiseks ette nähtud tähtaja möödumisest.

§ 46

lg 5 kohaselt saab kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu tegemisest arvates. 2 Sellest, kui vastustaja keeldus kaebaja soovitud esemete vanglast välja saatmisest, oli kaebuse esitamise ajal möödas ligikaudu 7,5 aastat. Kui kaebaja esitas vaide, siis selle lahendamisest või lahendamise tähtaja möödumisest on samuti möödas vähemalt 7 aastat.

§ 71lg 1 sätestatud alused kaebetähtaja ennistamiseks ilmselgelt puuduvad.

Kaebajal ei olnud objektiivseid ega subjektiivseid takistusi esitada kaebus tähtaegselt. Kaebajal on väga ulatuslik kogemus halduskohtumenetluses osalemisel ning ta esitab regulaarselt kohtule kaebusi ja taotlusi. Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja uuesti esitada sama nõuet samal alusel (

§ 43lg 1 p 2).

7. Kohus tagastab kaebuse tuvastamis- ja kohustamisnõuetes, mis on seotud 03.11.2022 ja 23.03.2023.a juhtumitega

§ 121lg 2 p 21 alusel.

Kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Mõlemal juhul toimub vaidlus selle üle, et kaebaja ei saanud vanglateenistuse vahendusel (vanglasse kokkusaamisele tulnud isikule) asju üle anda. Kaebaja tugineb Tartu Vangla kodukorra punktile 8.1.3, mis ütleb, et isiklike asjade vanglast välja andmiseks/saatmiseks esitab kinnipeetav taotluse vabas vormis inspektor-kontaktisikule. Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline, kuna kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et ta saab vanglateenistuse vahendusel asju üle anda tema soovitud isikule. Vangistusseaduse § 28 näeb ette kinnipeetava õiguse kirjavahetusele, see hõlmab ka õigust saata vanglast välja maksikirja ja sellesse mahtuvaid asju (maksimaalne kaal 2000 g, minimaalsed mõõtmed 90 × 140 mm, maksimaalsed mõõtmed 230 × 330 × 20 mm). Vangla sisekorraeeskirja § 62 lg 2 ütleb, et kui kinnipeetava asjade kaal ületab 30 kilogrammi, siis saab kinnipeetav saata piirkaalu ületav kogus asju lähedastele või muudele isikutele väljaspool vanglat. Kodukorra punkt 8.1.3 ei loo kaebajale subjektiivset õigust, vaid reguleerib üksnes asjade saatmise korda. Kaebaja kirjeldatud juhtumite puhul ei soovinud kaebaja saata kirja vangla sisekorraeeskirja § 48 lg 1 ja 3 sätestatud korras, vaid soovis, et vanglateenistus annab eseme üle vanglasse tulnud isikule. Samuti ei olnud tegemist olukorraga, kus kaebaja soovis vanglast välja saata lubatud kogust ületavaid asju. Kaebaja õiguste intensiivseks riiveks ei saa pidada seda, et kaebajal on võimalus saata asju vanglast välja üksnes teatud kindlatel alustel ja viisidel. Tegemist on vangistuse paratamatu tagajärjega. Kohus märgib lisaks, et vangla sisekorraeeskirja § 37 lg 5 alusel on kinnipeetaval ja kokkusaajal lühiajalisel kokkusaamisel keelatud anda teineteisele üle asju. Sisekorraeeskirja § 40 alusel kohaldatakse seda sätet ka pikaajalisele kokkusaamisele. 8. Kaebaja esitas kaebuses taotluse saada riigi õigusabi. Kohus jätab taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Nagu eespool öeldud, on kaebajal pikk ja põhjalik halduskohtumenetluses osalemise kogemus ning kaebaja on selle käigus näidanud, et soovi korral on ta võimeline koostama korrektse kaebuse, mille kohus saab menetlusse võtta ja sisuliselt lahendada. Viidatud säte välistab riigi õigusabi andmise olenemata kaebaja majanduslikust seisundist. 3 9. Kaebaja muude menetluslike taotluste, s.h riigilõivust vabastamise taotluse lahendamiseks menetluse lõpetamise ja kaebuse tagastamise korral vajadust ei ole. 10. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 4