lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav HARLES SENKA, isikukood 38311085230; xxxx kodanik; elukoht xxxx; xxxx; emakeel xxxx; töökoht Xxxx; kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi 5, tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaat Epp Landberg kokkuleppel Kannatanu A. M., isikukood xxxx, elukoht xxxx. II osakonna RESOLUTSIOON Tunnistada HARLES SENKA
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Harles Senka ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
MS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Harles Senkalt menetluskuluna sundraha 1087,50 (üks tuhat kaheksakümmend seitse eurot ja 50 senti) riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Harles Senkalt menetluskuluna kaitsjatasu summas 86,40 (kaheksakümmend kuus eurot ja 40 senti) eurot vandeadvokaadi Arri Toominga poolt 1 kohtueelses menetluses õigusabi osutamise eest riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Harles Senkal menetluskulud kokku summas 1173,90 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300, LHV Pank EE
MS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 60 lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolu on olemas või puuduvad ja KrMS § 61 lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning KrMS § 61 lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, kuulanud ära süüdistatava Harles Senka, kannatanu A. M. ja tunnistajad M. M., A. M., T. P. ning kontrollinud kohtumenetluse poolte kohtuliku arutamise ajal esitatud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Esitatud kirjalikud tõendid on asjakohased ning neid võib kriminaalasja lahendamisel kasutada. Kohus leiab, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed ja haakuvad teiste isikuliste ja dokumentaalsete tõenditega, tunnistaja T. P. sündmust pealt ei näinud, mistõttu saab tema ütlusi arvestada vaid osaliselt, mis puudutab Harles Senka elamu uksele koputamist 2 ja kuidas Hares Senka elamus ruumid paiknesid. Süüdistatava Harles Senka ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuid neid saab kriminaalasjas arvestada. Kohus leiab, et Harles Senka süüdistus on tõendatud kohtus uuritud tõenditega, kannatanu A. M. ütlustega, mille kohaselt ta koputas Harles Senka maja uksele, vaatas korraks üle õla isa ja A. poole, Harles Senka tõmbas ukse lahti midagi ei öelnud ja lõi kohe rusikaga näkku. Kannatanu ei jõudnud arugi saada, mis toimub, ega midagi öelda, majja siseneda ei jõudnud, ega ka ei üritanud. Rusika löök tabas teda näo piirkonda. Tal on nina verine ja hammas oli läbi huule tulnud. Huulel oli haav, sest löögi tagajärjel lõikas hammas läbi huule. Näo piirkond oli algselt tuim, siis läks nina tursesse, siis hakkas pea valutama ja tekkis pearinglus. Päev hiljem oli terve nägu paistes ja silmalused sinised. Harles Senka ütles talle, et kao minema või kuidagi agressiivselt. Ta püüdis asja viisakalt lahendada. Isa tuli kohe autost välja kui löök oli. Ta kõndis trepi pealt ära. Harles Senka karjus veel, et kaduge minema ja isa kutsus politsei. Käis EMOs pärast politseis ütlusi andmas. Süüdistus on tõendatud tunnistaja M. M. ütlustega, mille kohaselt A. läks trepi peale, läks välisukse peale koputama. Kui uks lahti läks, sai rusikaga näkku. Tema astus autost välja ja küsis, mis toimub. Nägi, et Harles Senka lõi rusikaga, A. M. pidi trepi pealt maha kukkuma, aga sai kuskilt trepi servast kinni. Kõik käis väga kiiresti. Poeg tuigerdas ja oli uimane, nägu oli verine. Süüdistus on tõendatud veel tunnistaja A. M. ütlustega, mille kohaselt A. M. läks ukse juurde, koputas vastu ust, hetk vaatas nende poole, uks avanes, käsi käis välja ja vastu vahtimist ära kohe. Ta ei mäleta, kas A. M. jõudis teregi öelda, sest kõik käis kiiresti. Ta nägi, et A. käis pea taha ja sel hetkel võttis A. käsipuust kinni. Lööjaks Harles Senka, kes lõi ühe korra nokauti. Löök tabas A. M. suu piirkonda. Süüdistus on tõendatud veel asitõendi vaatlusprotokolliga, so häirekeskuse kõne salvestisega 02.07.2021 kl 22:49.11 ja vormikaamera salvestisega 02.07.2021 kl 22.49:11 -23:10:01 ja väljavõttega politsei andmebaasist, kannatanu A. M.st tehtud fotodest, mis on võetud A. M. ülekuulamise protokolli juurde ja millest nähtub vaade kannatanu näole, huulele ja kätele. Nii lõual, ninal, huulel on näha punetus ja vigastus (haav), kätel veri ja marrastus. Süüdistus on tõendatud veel Rakvere Patsiendikaartiga nr 21-036358, millest nähtub, et 03.07.2021 kl. 01:02 patsient A. M.t rünnati 02.07.2021 kella 23 paiku, patsiendi sõnul teda löödi rusikaga näkku. Patsiendil A. M.l valutab pea, huul on katki ning nina palpeerides valulik ja turses. Patsient kurdab peavalu ja väidab, et silmade ees on udune. Obj. huule piirkonnas on haav ca 0,5 cm. Haav õmmeldi kl 01:40, haav satureeritud, tellitud CT uuring peast ja näokoljust CT aktuaalse leiuta. Patsient lahkus kl 04.00. Tõendamist ei leidnud, Harles Senka poolt kohtus väljaöeldu, et ta kaitses ennast ja reageeris koheselt kannatanu sissetungile enda eluruumi. Nimelt on Harles Senka väitnud, et ta tõukas kannatanut trepikojast välja eemale, samas kannatanu A. M. ja tunnistajad M. M., A. M. kinnitavad, et löök tuli kohe peale koputust Harles Senka poolt ja kannatanu viibis välisukse taga, mitte trepikojas, lisaks toimus Harles Senka poolt löök kannatanu A. M. suunas, mitte tõukamine, nagu väidab süüdistatav Harles Senka. Kohus loeb need Harles Senka ütlused ennastõigustavateks. Harles Senka ütlused kannatanu A. M. löömise tehiolude kohta on vastuolus seega teiste asjas kogutud tõenditega. Harles Senka öeldu, et ta suhtles õhtul kannatanuga telefoni ja massengeri kaudu autoremondi teemal, ja, et tal ei olnud võimalik kannatanu A. M. sõiduautot tagasi anda, ei ole aluseks kannatanu löömiseks. Teise firma ``Hõbenoole`` arve maksmine ei olnud süüdistatava Harles Senka asi ja kohtu hinnangul tagantjärele otsitud põhjus sõiduauto tagastamata jätmise 3 põhjendamiseks ja kannatanu A. M. löömiseks. Kohtu hinnangul ei saa antud kriminaalasjas rääkida ka enesekaitsest. Eeltoodud põhjendustel loeb kohus Harles Senkale esitatud süüdistuse tõendatuks.
Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis sisaldab tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või valu tekitanud muud kehalist väärkohtlemist. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Leian, et süüdistatava Harles Senka poolt kannatanu A. M. löömine on toimunud nimetatud käitumissituatsiooni ja kuriteosündmuse puhul süüstavatest tõenditest tulenevalt otsese tahtlusega. Kannatanu A. M. on kinnitanud, et 02.07.2021 kl 22:45 lõi süüdistatav Harles Senka teda rusikaga näkku, löögist tundis kannatanu valu ja sai tervisekahjustuse- verejooks ninast ja huulest, turse nina piirkonnas ja 0,5 cm pikkune huult läbiv haav. Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine, pikali tõukamine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Käesolevas asjas on kannatanul A. M.l tuvastatud löögi tagajärjel valu näos ja verejooks ninast ja huulest, turse nina piirkonnas ja 0,5 cm pikkune huult läbiv haav. Antud juhul on tegemist
lg 1 ühe koosseisualternatiiviga, so tegemist on tervise kahjustamisega süüdistatava poolt, kus on fikseeritud ka tervisekahjustuse olemasolu. Süüdistatava käitumises on tuvastatud
lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu ühe koosseisualternatiivi objektiivne tunnus, s.o tervisekahjustuse tekitamine. Kohus leiab, et süüdistatava Harles Senka käitumises esinevad
lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Tõendamist ei leidnud, Harles Senka poolt kohtus väljaöeldu, et ta kaitses ennast ja reageeris koheselt kannatanu sissetungile enda eluruumi. Nimelt on Harles Senka väitnud, et ta tõukas kannatanut trepikojast välja eemale, samas kannatanu A. M. ja tunnistajad M. M., A. M. kinnitavad, et löök tuli kohe peale koputust Harles Senka poolt ja kannatanu viibis välisukse taga, mitte trepikojas, lisaks toimus Harles Senka poolt löök kannatanu A. M. suunas, mitte tõukamine, nagu väidab süüdistatav Harles Senka. Kohus loeb need Harles Senka ütlused ennastõigustavateks. Harles Senka ütlused kannatanu A. M. löömise tehiolude kohta on vastuolus seega teiste asjas kogutud tõenditega. Harles Senka öeldu, et ta suhtles õhtul kannatanuga telefoni ja massengeri kaudu autoremondi teemal ja, et tal ei olnud võimalik kannatanu A. M. sõiduautot tagasi anda, ei ole aluseks kannatanu löömiseks. Teise firma ``Hõbenoole`` arve maksmine ei olnud süüdistatava Harles Senka asi ja kohtu hinnangul tagantjärele otsitud põhjus sõiduauto tagastamata jätmise põhjendamiseks ja kannatanu A. M. löömiseks. Kohtu hinnangul ei saa antud kriminaalasjas rääkida ka enesekaitsest. Eeltoodud põhjendustel loeb kohus Harles Senkale esitatud süüdistuse tõendatuks. 4
lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui
-s ei ole sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Teo tehioludest nähtuvalt pani Harles Senka vägivallateo toime tahtlikult, otsese tahtlusega. Kannatanu A. M. ütlustest nähtub, et pärast seda kui ta koputas Harles Senka elamu uksele, vaatas korraks üle õla isa ja A. poole, siis Harles Senka tõmbas ukse lahti midagi ei öelnud ja lõi teda kohe rusikaga näkku, seega teadis Harles Senka, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. Kohus leiab, et Harles Senka teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, ei ole usaldusväärsed Harles Senka ütlused selles, et tema oli sunnitud ennast kaitsma ründe eest. Tema ütlused ei haaku tuvastatud tehioludega ega kannatanu A. M.l ja tunnistajate M. M., A. M. ütlustega. Harles Senka tunnistas ise, et teda ärritas see, et temalt taheti remondis olev sõiduauto ära viia, kuid arve teisele firmale `` Hõbenoolele`` oli maksmata ja tööd olid alles pooleli. Talle helistati pidevalt seoses auto ära viimisega nii telefoni kui Messengeri, ta lõpuks enam ei reageerinudki. Siis kuulis elamu ukse taga kolkimist. Ta väitis, et kannatanu A. M. oli juba vaheukse vahel tema elamus, tõukas kannatanu trepikojast eemale välja, trepi peale. Süüdistatava eesmärgiks oli kannatanu elamust välja tõrjuda. Hinnates isiku tegutsemist hädakaitses, tuleb esmalt kindlaks teha hädakaitseseisundi olemasolu ja alles siis hinnata hädakaitse tegevust ja selle piire. Karistusseadustiku § 28 lg 1 kohaselt tuleb kõigepealt tuvastada vahetu või vahetult eesseisev rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Vahetu on selline rünne, mis seisab vahetult ees, leiab parajasti aset või kestab veel. Kui isik asub ennast kaitsma teo vastu, mis ei seisa vahetult ees, on tegemist ennakkaitsega ja hädakaitse on välistatud. Käesolevas asjas pole tuvastatud vahetut ega vahetult eesseisvat kannatanust lähtuvat ohtu. Vastupidi Harles Senka oli see, kes ründas kannatanut A. M.t esimesena. Seega hinnates Harles Senka tegevust kannatanu A. M. suhtes
M.t rusikaga näkku, ei viibinud ta hädakaitseseisundis, sest A. M. teda vahetult ei rünnanud ega olnud ka alust eeldada, et võiks toimuda vahetu rünne. Samuti ei olnud Harles Senkal põhjust eeldada, et kannatanu A. M. teda ründab. Kannatanu soovis kätte saada oma asju, mitte rünnata süüdistatavat, ning eeldada, et kannatanu A. M. Harles Senkat vahetult ründab, polnud mõistlikku põhjust. Kui isik arvab ekslikult, et kaitseseisundit moodustavad asjaolud on olemas (et on rünne), on selline eksimus õiguslikult arvestatav- tegemist on eksimusega õigustavas asjaolus (
lg 3).
lg 1 kohaselt ei ole tahtlik tegu õigusvastne, kui isik seda toime pannes kujutab endale ette ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Hindamaks, kas isik eksis vahetu või vahetult eesseisva ründe osas, tuleb esmalt vastata küsimusele, kas teo tehiolusid ja sündmustikku silmas pidades oli isiku eksimus adekvaatne.
lg 1 sätestatule ei ole põhjust tugineda juhul, kui isik põhjendamatult, ilma igasuguste tema arusaama toetavate asjaoludeta leiab, et teda rünnatakse ning mis seetõttu annaks talle aluse kahjustada teise isiku õigushüvesid. Kohus hinnates teo tehiolusid ja sündmustikku tuvastas, et Harles Senkal ei olnud põhjust endale ette kujutada asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse, vaid ta põhjendamatult asus kannatanut esimesena ründama ehk lõi kannatanu 5 A. M. rusikaga näkku. Seetõttu tunnistab kohus Harles Senka esitatud süüdistuses
KARISTUS
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.
Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Kohtupraktika kohaselt mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Harles Senka end toimepandud teos süüdi ei tunnistanud. Tema käitumises puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Üldpreventiivsetel kaalutlustel ehk õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades peab kohus isikule, kes kannatanule põhjustab vägivallateoga tervisekahjustusi, mõistma karistuse sanktsiooni keskmise määrale lähedases määras. Eripreventiivses mõttes on Harles Senka varem karistamata isik, mistõttu on võimalik, arvestades tema isikuomadusi ja süü suurust, teda mõjutada hoidumast süütegusid toime panemast tingimusliku vangistusega. Kohus ei pea põhjendatuks mõista isikule, kes kuriteosündmuse ajal ja ka pärast seda pole ülesnäidanud vähimatki kahetsust, rahalist karistust, kuna selline karistus ei avaldaks isikule mingit mõju. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus Harles Senkale karistuseks
lg 1 järgi 6 kuud vangistust, mida tingimuslikult ei kohaldata 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul.
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Harles Senka kaitsja vandeadvokaat Epp Landbergi õigusabikulud jäävad seega Harles Senka kanda. Käesolevas kriminaalasjas on Harles Senka menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1087,50 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 86,40 eurot vandeadvokaat Arri Toominga poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest. Kokku kuuluvad menetluskulud väljamõistmisele süüdistatavalt Harles Senkalt summas 1173,90 eurot, mis tuleb Harles Senkal tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest. ASITÕENDID KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel hoiule kriminaaltoimiku juurde : kaks elektroonilist andmekandjat, s.o kaks DVD+R plaati häirekeskuse andmebaasi Aweroc kõnesalvestis, DEMS vormikaamera salvestis ja fotod kannatanust (tl 23). Kohus leiab, et KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel on põhjendatud asitõendite säilitamine kriminaaltoimikus, et tagada kriminaaltoimiku terviklikkus. Kohus juhindus KrMS § 175, 179, 180, 306, 310, 311, 313, 315, 318, 319. 6 (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jaakus Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 08.01.2024 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu 8. juuni 2023. a otsus muutmata. Riigikohtu 26.02.2024 kohtumäärusega jäeti kassatsioon menetlusse võtmata. 08.06.2023 kohtuotsus 1-22-4235 jõustus 26.02.2024 Riigikohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent 7 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.